• kava-header

Estonia teater

1865. aastal asutati Tallinnas laulu ja mängu selts “Estonia”. Näitemänguga alustati selles 1871. aastal. Edasine teatritegemine oli suhteliselt juhuslik, teatritegemisest kui traditsioonist võib rääkida alles alates 1895. aastast, mil seltsis hakati lavastama laulumänge, rahvatükke, naljamänge, enamasti laulu ja tantsuga; XX sajandi algul jõudis lavale aga juba tõsisem draama.

1906. aastal loodi seltsi baasil lavastajate ja näitlejate Paul Pinna ning Theodor Altermanni eestvõtmisel kutseline teater “Estonia”, mis jäi seltsiga ning 1908. aastal asutatud Eesti Teater “Estonia” Osaühisusega seotuks kuni 1940. aastani, mil need seoses nõukogude võimu kehtestamisega Eestis saadeti “kodanliku igandina” laiali ja teater natsionaliseeriti. “Estonia” teatril on olnud aja jooksul palju erinevaid nimetusi, kuid aastast 1998 kannab see nimetust Rahvusooper “Estonia” ning tegutseb avalik-õigusliku institutsioonina vastavalt Eesti Vabariigis 1997. aastal vastuvõetud (ja 2002. aastal muudetud) Rahvusooperi seadusele.

Draamatrupi eesotsas seisis aastast 1918 näitleja ja lavastaja Ants Lauter. Draamanäidendeid etendati “Estonias” 1949. aastani, siis likvideeriti teatri draamatrupp ja “Estoniast” sai vaid muusikateater.

1906. aastal palgati tööle esimene muusikajuht – Otto Hermann, 1907 jõudis lavale esimene operett – Hervé “Mam’zelle Nitouche”, 1908 ooper – Kreutzeri “Öömaja Granadas”; püsivalt on lavastatud oopereid hooajast 1918/1919. 1911 mängiti teatris esimest eesti operetti – Adalbert Wirkhausi “Jaaniöö”.

1912 asutati teatri juurde “Estonia” Muusikaosakond (EMO), mis hakkas korraldama kontserte, ja EMO segakoor, millest kujunes dirigent August Topmani juhatusel hea oratooriumikoor.

1922 toimus teatris esimene õhtut täitev balletietendus – Léo Delibes’i “Coppélia”; 1926 asutas koreograaf Rahel Olbrei teatri juurde alalise balletitrupi, korrapärasemalt hakati balletti etendama 1930-ndatel aastatel.

1928 jõudis lavale esimene eesti ooper – Evald Aava “Vikerlased”, 1944 esimene eesti ballett -Eduard Tubina “Kratt”.

Otto Hermannile järgnesid aja jooksul peadirigentide ja muusikajuhtidena: Adalbert Wirkhaus (1908-1912), Raimund Kull (1912-1942), Juhan Aavik (1925-1933), Verner Nerep (1942-1944), Priit Nigula (1942-1951), Kirill Raudsepp (1951-1963), Neeme Järvi (1963-1975), Eri Klas (1975-1994), Paul Mägi (1995-2002, aastast 1998 loominguline juht), Jüri Alperten (2002-2004), Arvo Volmer (2004-2012). 1. augustist 2012 on loominguline juht ja peadirigent Vello Pähn.

Oopereid on lavastanud Hanno Kompus (1920-1944 vaheaegadega), Eino Uuli (1937-1951 vaheajaga), Paul Mägi (1954-1961, aastast 1958 peanäitejuht), Udo Väljaots (1961-1979, peanäitejuht aastast 1977), Arne Mikk (aastast 1970, peanäitejuht 1977-1994, loominguline juht 2002-2004), Neeme Kuningas (aastast 1985, pealavastaja 1994-2002 ja taas aastast 2006) jt.

“Estonia” opereti särava maine looja oli Agu Lüüdik (operetilavastaja 1927-1946).

Rahel Olbreile (ballettmeister 1925-1944) järgnesid ballettmeistrid Anna Ekston (1944-1951), Viktor Päri (1956-1964), Enn Suve (1966-1973, peaballettmeister aastast 1969), Mai Murdmaa (1964-2001, peaballettmeister aastast 1974), Tiit Härm (balleti kunstiline juht 2001-2009). Septembris 2009 alustas rahvusooperi balletitrupi kunstilise juhina tööd Toomas Edur.

Aastatel 1994-2009 juhtis teatrit Paul Himma, 2009. aasta septembrist on Rahvusooper Estonia peadirektoriks Aivar Mäe.

Aastal 2006 tähistati kutselise teatri “Estonia” 100. aastapäeva.

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, kui soovid teatri tegemistega kursis olla.

Värske info ning heade pakkumistega uudiskiri saadetakse reeglina välja iga kahe nädala tagant kolmapäeviti.

Vaata Youtube kanalit

Youtube kanal