Rahvusooperi põhikiri

I Üldsätted

 

Rahvusooper “Estonia” (edaspidi Rahvusooper) on rahvusooperi seadusega (RT I 1997, 93, 1558) asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb Eesti Vabariigi Põhiseaduse, rahvusooperi seaduse, käesoleva põhikirja ja teiste õigusaktide alusel.

Rahvusooperi eesmärk on edendada eesti rahvuslikku teatri- ja muusikakultuuri, propageerida ja tutvustada seda Eestis ja välismaal ning teha maailma muusika- ja teatrikultuuri saavutused kättesaadavaks Eestis.

Rahvusooperi ülesanded on:
3.1. ooperi-, balleti-, opereti ja muusikali˛anris loodud teoste avalike esituste regulaarne korraldamine etenduste ja kontsertide näol;

3.2. etenduste ja kontsertide kõrge kunstilise taseme tagamine;

3.3. eesti algupärase muusikateatri repertuaari sihipärane propageerimine, autoritelt uute teoste tellimine ja nende teoste kasutamine;

3.4. maailma muusika- ja teatrikultuuri väärtteoste ning kõrgetasemeliste külalisesinejate tutvustamine etenduste ja kontsertide kaudu;

3.5. oma etenduste ning lauljate, tantsijate ja muusikute tutvustamine välismaal;

3.6. Eestis koolituse saanud lauljate, tantsijate ja muusikute rakendamise tagamine, nendele täiendõppe võimaldamine;

3.7. tingimuste loomine Rahvusooperi kunstilise kollektiivi loominguliseks arenguks;

3.8. oma etenduste ja kontsertide jäädvustamise korraldamine;

3.9. osalemine muusikateatrite rahvusvahelises koostöös.

Rahvusooper asub Tallinnas, Estonia pst. 4.

Rahvusooperil on oma pangaarved, oma nimega pitsat ja kaubamärk.

II Juhtimine

1.Nõukogu

6.1. Rahvusooperi kõrgeim juhtimisorgan on 11-liikmeline nõukogu, kuhu kuuluvad:

6.1.1.kolm Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul Riigikogu poolt nimetatud Riigikogu liiget;

6.1.2. kaks kultuuriministri nimetatud liiget;

6.1.3. üks haridusministri nimetatud liige;

6.1.4. üks rahandusministri nimetatud liige;

6.1.5. üks Eesti Muusikaakadeemia nõukogu nimetatud liige;

6.1.6. üks Eesti Teatriliidu juhatuse nimetatud liige;

6.1.7. üks Eesti Heliloojate Liidu juhatuse nimetatud liige;

6.1.8. üks Estonia Seltsi juhatuse nimetatud liige.

6.2. Eesti Teatriliidu, Eesti Heliloojate Liidu või Estonia Seltsi tegevuse lõppemisel nimetab nõukogu liikme nende õigusjärglane. Õigusjärglase puudumisel väheneb nõukogu liikmete arv.

6.3. Nõukogu koosseisu kinnitab kultuuriminister.

6.4. Nõukogu volituste tähtaeg on 5 aastat. Volituste tähtaja lõppemisel jätkab nõukogu oma tegevust kuni nõukogu uue koosseisu kinnitamiseni kultuuriministri poolt.

6.5. Nõukogu liikme volitused lõpevad tema tagasikutsumisel, tagasiastumisel või väljalangemisel surma korral.

6.6. Nõukogu liikme volituste lõppemisel kinnitab kultuuriminister tema asemele uue, vastavalt käesoleva põhikirja punktile 6.1. nimetatud liikme, kelle volitused kestavad kuni nõukogu uue koosseisu kinnitamiseni. Uus nõukogu liige nimetatakse ja kinnitatakse 30 päeva jooksul nõukogu liikme tagasiastumise, tagasikutsumise või väljalangemise päevast.

6.7. Nõukogu liikme nimetaja võib nõukogu liikme igal ajal tagasi kutsuda ja nimetada tema asemele uue nõukogu liikme, millest teatab viivitamatult nõukogule.

6.8. Nõukogu liige võib igal ajal tagasi astuda. Tagasiastumisel esitab nõukogu liige avalduse tema nimetajale ning teatab tagasiastumisest viivitamatult nõukogule.

6.9. Tagasiastumisel või tagasikutsumisel täidab nõukogu liige oma ülesandeid kuni uue nõukogu liikme kinnitamiseni. Riigikogu volituste lõppemisel täidavad Riigikogu liikmetest nõukogu liikmed oma ülesandeid kuni uute liikmete nimetamiseni Riigikogu uuest koosseisust.

6.10. Nõukogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku kultuuriminister 30 jooksul arvates uue nõukogu koosseisu kinnitamise päevast. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe ja aseesimehe nõukogu uue koosseisu esimesel istungil nõukogu koosseisu lihthäälteenamusega. Kuni esimehe valimiseni juhatab nõukogu istungit kultuuriminister.

6.11. Nõukogu esimees:

6.11.1. korraldab nõukogu tööd;

6.11.2. juhatab nõukogu istungeid;

6.11.3. esindab nõukogu;

6.11.4. kontrollib nõukogu otsuste täitmist.

6.12. Nõukogu esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid nõukogu aseesimees.

6.13. Nõukogu pädevuses on:

6.13.1. kinnitada Rahvusooperi põhikiri ja teha selles muudatusi;

6.13.2. kinnitada Rahvusooperi tegevuse põhisuunad ja teostada järelvalvet nende täitmise üle;

6.13.3. kinnitada Rahvusooperi struktuuri ja töötajate koosseisu, määrata kindlaks loomingulise juhi ametinimetuse;

6.13.4. määrata kindlaks Rahvusooperi peadirektori ja loomingulise juhi valimise kord ja tingimused;

6.13.5. valida Rahvusooperi peadirektori ja loomingulise juhi kas avaliku konkursi või läbirääkimiste kaudu, määrata kindlaks nende töötasu ning asendamise kord;

6.13.6. vaadata läbi ning kinnitada Rahvusooperi eelarve ja selle täitmise aruande;

6.13.7. kinnitada Rahvusooperi vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra;

6.13.8. otsustada Rahvusooperi seaduses sätestatud ulatuses ja korras Rahvusooperi varaga seotud küsimusi;

6.13.9. määrata kindlaks Rahvusooperi tegevuse sisekontrolli teostamise korra;

6.13.10. kuulata ära peadirektori ja loomingulise juhi aruanded;

6.13.11. otsustada Rahvusooperi rahvusvahelises muusikateatrite koostöös osalemise küsimusi;

6.13.12. anda hinnangu Rahvusooperi tegevusele;

6.13.13. esitada vajadusel riigiorganitele ettepanekuid Rahvusooperi tegevust puudutavates küsimustes;

6.13.14. kinnitada nõukogu liikmete tasustamise tingimused ja korra;

6.13.15. moodustab vajadusel Rahvusooperi loomenõukogu, määrab kindlaks selle ülesanded ja töökorra;

6.13.16. otsustada muud küsimused, mis Rahvusooperi seaduse kohaselt kuuluvad nõukogu pädevusse.

6.14. Lisaks käesoleva põhikirja p. 6.13. nimetatud küsimustele võib nõukogu peadirektori ja loomingulise juhi ettepanekul vastu võtta otsuseid ka muudes Rahvusooperi tegevust puudutavates küsimustes.

6.15. Nõukogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele. Kuid mitte harvemini kui kord kvartalis nõukogu poolt kalendriaasta esimesel istungil kinnitatud ajakava alusel. Istungi kutsub kokku nõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees. Nõukogu kokkukutsuja teatab kirjalikult nõukogu liikmetele, peadirektorile ja loomingulisele juhile istungi toimumise aja, koha ning päevakorra koos ettevalmistatud otsuste projektidega vähemalt 3 päeva enne istungi toimumist.

6.16. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kuus nõukogu liiget, sealhulgas esimees või aseesimees. Nõukogu istungitest võtavad sõnaõigusega osa peadirektor ja loominguline juht.

6.17. Nõukogu istungit juhatab nõukogu esimees või tema äraolekul aseesimees.

6.18. Nõukogu võtab otsuseid vastu kohalviibivate liikmete lihthäälteenamusega välja arvatud käesoleva põhikirja p. 6.13.1., 6.13.2., 6.13.5., 6.13.6., 6.13.7., 6.13.8., 6.13.9. ja 6.13.12. nimetatud küsimustes, milles otsuse vastuvõtmiseks on vajalik nõukogu koosseisu lihthäälteenamus. Häälte võrdse jaotumise korral on otsustav nõukogu esimehe või teda asendava aseesimehe hääl.

6.19. Nõukogu istung protokollitakse. Protokolli tuleb kanda:

6.19.1. istungi toimumise aeg ja koht;

6.19.2. istungi juhataja ja protokollija nimed;

6.19.3. istungil osalenute nimed;

6.19.4. istungi päevakord;

6.19.5. istungil vastuvõetud otsused koos hääletamistulemustega;

6.19.6. nõukogu liikme eriarvamus;

6.19.7. istungil olulist tähtsust omavad asjaolud;

Protokollile lisatakse istungile esitatud kirjalikud dokumendid. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele jäänud nõukogu liige kinnitab sellekohast märget protokollis oma allkirjaga. Nõukogu protokoll peab olema nõukogu liikmetele, peadirektorile ja loomingulisele juhile kättesaadav Rahvusooperi asukohas pärast nelja päeva möödumist istungi lõppemisest. Protokoll koos sellel lisatud dokumentidega säilitatakse Rahvusooperi asukohas.

6.20. Nõukogu esimees, tema äraolekul aseesimees, esitab nõukogu otsused viie tööpäeva jooksul pärast nõukogu istungi toimumist kirjalikult peadirektorile ja loomingulisele juhile.

6.21. Nõukogu tehnilise teenindamise korraldab nõukogu esimees koos peadirektoriga.

2.Peadirektor

7.1. Rahvusooperi täitev-korraldavat tegevust juhib nõukogu poolt valitav peadirektor.

7.2. Peadirektor kannab vastutust Rahvusooperi üldise arengu, tegevuse ning vara ja rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

7.3. Peadirektor:

7.3.1. esindab Rahvusooperit ja teostab Rahvusooperi nimel tehinguid, annab volitusi Rahvusooperi esindamiseks;

7.3.2. annab aru Rahvusooperi nõukogule ja tagab Rahvusooperi nõukogu otsuste täitmise;

7.3.3. esitab nõukogule kinnitamiseks Rahvusooperi põhikirja ja teeb ettepanekuid selle muutmiseks;

7.3.4. esitab nõukogule kinnitamiseks Rahvusooperi tegevuse põhisuunad ja arengukava;

7.3.5. tagab Rahvusooperi arengukava realiseerimise vastavalt eelarves kinnitatud ressurssidele ja võimalustele;

7.3.6. tagab eelarveprojekti koostamise;

7.3.7. tagab eelarve täitmise ja esitab selle kohta aruande nõukogule;

7.3.8. korraldab raamatupidamist;

7.3.9.esitab nõukogule kinnitamiseks Rahvusooperi vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra;

7.3.10. esitab nõukogule kinnitamiseks Rahvusooperi struktuuri ja töötajate koosseisu;

7.3.11. sõlmib töölepinguid Rahvusooperi töötajatega ja määrab kindlaks nende töötasu;

7.3.12. esitab nõukogule ettepanekuid Rahvusooperi osalemiseks rahvusvahelises muusikateatrite koostöös;

7.3.13. esitab nõukogule ettepanekuid Rahvusooperi tegevuse sisekontrolli teostamiseks;

7.3.14. annab oma pädevuse piires käskkirju;

7.3.15. kinnitab pääsmete hinnad, töösisekorra- ja asjaajamiseeskirja ning tööjuhendid;

7.3.16. lahendab muid Rahvusooperi juhtimisega seotud küsimusi, mis Rahvusooperi seadusega ei ole antud kellegi teise pädevusse.

7.4. Loomingulise tegevusega seotud küsimusi, s.h. töölepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine loominguliste töötajatega ja loominguliste töötajate töötasude kindlaksmääramine, otsustab peadirektor loomingulise juhi ettepanekul.

7.5. Peadirektori käskkirjad ja Rahvusooperi asjaajamise juhendis sätestatud suulised ja kirjalikud korraldused on Rahvusooperi töötajatele täitmiseks kohustuslikud.

7.6. Peadirektori valimiseks läbiviidava avaliku konkursi või läbirääkimiste korra ja tingimused määrab nõukogu kindlaks hiljemalt 13 kuud enne ametis oleva peadirektori töölepingu lõppemise tähtaja saabumist. Konkursi peadirektori valimiseks kuulutab nõukogu avalikult välja vähemalt kahes Eesti suurima levikuga päevalehes hiljemalt 12 kuud enne ametis oleva peadirektori töölepingu lõppemise tähtaja saabumisest. Läbirääkimiste puhul alustab nõukogu läbirääkimisi 12 kuud enne ametis oleva peadirektori töölepingu lõppemise tähtaja saabumist. Peadirektori valimised toimuvad hiljemalt 6 kuud enne ametis oleva peadirektori töölepingu lõppemise tähtaja saabumist.

7.7. Peadirektoriga sõlmib ja lõpetab töölepingu Rahvusooperi nimel nõukogu, keda esindab nõukogu esimees. Tööleping sõlmitakse kuni viieks aastaks.

7.8. Peadirektori asendamise korra määrab kindlaks nõukogu oma otsustega.

7.9. Peadirektoril, kelle tööleping lõpeb tähtaja saabumise tõttu, on õigus saada hüvitist 6 kuu ametipalga ulatuses. Hüvitust ei maksta, kui peadirektor osutub nõukogu poolt tagasivalituks.

3.Loominguline juht

8.1. Rahvusooperi loomingulist tegevust korraldab ja koordineerib nõukogu poolt valitav loominguline juht.

8.2. Loominguline juht kannab vastutust Rahvusooperi kunstilise taseme ja loominguliste eesmärkide elluviimise eest.

8.3. Loominguline juht:

8.3.1. kavandab Rahvusooperi kunstilise kontseptsiooni ja töötab välja arengukava;

8.3.2. koostab repertuaariplaani ja koordineerib etendustegevuse korraldamist;

8.3.3. korraldab loominguliste töötajate valikut ja rakendamist, lahendab nende täiendõppega seotud küsimusi;

8.3.4. kavandab autoritelt uudisteoste tellimist ja nende kasutamist;

8.3.5. kavandab külalisesinemisi ning külalisesinejate kutsumist;

8.3.6. määrab kindlaks jäädvustamisele kuuluvad etendused ja kontserdid;

8.3.7. esindab Rahvusooperit oma pädevuse piires;

8.3.8. esitab uuslavastuste lavastuskoosseisud ja osatäitjad kinnitamiseks peadirektorile;

8.3.9. lahendab muid Rahvusooperi loomingulist tegevust puudutavaid küsimusi.

8.4. Loominguline juht lahendab tema pädevuses olevaid küsimusi koostöös peadirektori ja loominguliste alajuhtidega.

8.5. Loomingulise juhi valimiseks läbiviidava avaliku konkursi või läbirääkimiste korra ja tingimused määrab nõukogu kindlaks hiljemalt 24 kuud enne ametis oleva loomingulise juhi töölepingu lõppemise tähtaja saabumist. Konkursi loomingulise juhi valimiseks kuulutab nõukogu avalikult välja vähemalt kahes Eesti suurima levikuga päevalehes hiljemalt 20 kuud enne ametis oleva loomingulise juhi töölepingu lõppemise tähtaja saabumist. Läbirääkimiste puhul alustab nõukogu läbirääkimisi 24 kuud enne ametis oleva loomingulise juhi töölepingu lõppemise tähtaja saabumist. Loomingulise juhi valimised toimuvad hiljemalt 18 kuud enne ametis oleva loomingulise juhi töölepingu tähtaja saabumist

8.6. Loomingulise juhiga sõlmib ja lõpetab töölepingu Rahvusooperi nimel nõukogu. Tööleping sõlmitakse kuni viieks aastaks.

8.7. Loomingulise juhi asendamise korra kehtestab peadirektor loomingulise juhi ettepanekul Rahvusooperi töösisekorraeeskirjades, informeerides sellest nõukogu esimeest.

8.8. Loomingulisel juhil, kelle tööleping lõpeb tähtaja saabumise tõttu, on õigus saada hüvitist 6 kuu ametipalga ulatuses. Hüvitust ei maksta, kui loominguline juht osutub nõukogu poolt avaliku konkursi korras tagasivalituks.

III Struktuur

9.1. Rahvusooperi struktuuri moodustavad loomingulised- ja haldusüksused.

9.2. Rahvusooperi struktuuri ja töötajate koosseisu kinnitab ja muudab nõukogu peadirektori ja loomingulise juhi ettepanekul.

IV Loominguline tegevus

10.1. Rahvusooper on oma repertuaari ja esinejate valikul sõltumatu ning lähtub Rahvusooperi eesmärgist ja ülesannetest.

10.2. Rahvusooper võib korraldada festivale, konkursse, heategevusüritusi

V Vara, finantseerimine ja eelarve

11.1. Rahvusooper on oma vara omanik. Rahvusooper valdab, kasutab ja käsutab oma vara Rahvusooperi eesmärgi teostamiseks ja ülesannete täitmiseks rahvusooperi seaduses sätestatud kitsendustega nõukogu poolt kinnitatud korras.

11.2. Rahvusooperil on õigus asutada ja olla osanik või aktsionär äriühingutes, mis on seotud teatri põhitegevusele kaasneva majandustegevusega. Äriühingute asutamise, osaluse omandamise või lõppemise teistes äriühingutes otsustab nõukogu peadirektori ettepanekul.

11.3. Rahvusooperil on õigus korraldada oma põhitegevusega kaasnevat majandustegevust, millest saadud tulu läheb Rahvusooperi eelarvesse.

Rahvusooperi põhitegevusega kaasnevaks majandustegevuseks on:

11.3.1. tasulise parkimise korraldamine Rahvusooperi omandis oleval Tallinnas, Estonia pst. 4 asuval kinnistul;

11.3.2. toitlustamine Rahvusooperile kuuluvates hoonetes;

11.3.3. Rahvusooperi sümboolikaga suveniiride müümine;

11.3.4. helisalvestusteenuse ja muude audiovisuaalsete teenuste osutamine;

11.3.5. kirjastamine;

11.3.6. kontsertagentuuriteenuste osutamine;

11.3.7. Rahvusooperile kuuluvate ruumide rentimine;

11.3.8. kostüümide laenutus;

11.3.9. jms. mis on seotud teatri põhitegevusele kaasneva majandustegevusega nõukogu heakskiidul.

11.4. Rahvusooperi majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

11.5. Rahvusooperi peadirektor esitab Rahvusooperi järgmise majandusaasta eelarve projekti nõukogule läbivaatamiseks ja kinnitamiseks hiljemalt 8 kuud enne järgmise majandusaasta algust.

Nõukogu vaatab eelarveprojekti läbi ja kinnitab või jätab kinnitamata ja tagastab kirjalike märkustega peadirektorile hiljemalt 1 kuu jooksul eelarveprojekti esitamisest arvates.

Eelarveprojekti kinnitamata jätmisel teeb peadirektor nõukogu poolt tehtud kirjalike märkuste alusel eelarveprojektis muudatused ja esitab eelarveprojekti nõukogule uuesti 2 nädala jooksul eelarveprojekti tagasilükkamisest.

11.6. Riigieelarve ja selle muutmise ning riigi lisaeelarve eelnõude koostamisel esindab Rahvusooperit rahaliste toetuste taotlemisel ministeeriumides, Vabariigi Valitsuses ja Riigikogus peadirektor või nende poolt määratud isikud

VI Kontroll, järelvalve ja aruandlus

12.1. Riiklikku järelvalvet Rahvusooperi tegevuse seaduslikkuse üle teostavad Kultuuriministeerium ning teised seadusega selleks volitatud ametiasutused ja ametnikud.

12.2. Rahvusooperi majandustegevust kontrollib Riigikontroll.

12.3. Nõukogu nimetab peadirektori ettepanekul ühe või mitu audiitorit kas teatud tähtajaks või ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks.

12.4. Rahvusooperi tegevuse sisekontrolli teostamise korra määrab kindlaks nõukogu oma otsusega

VII Rahvusooperi lõpetamine

13.1. Rahvusooper lõpetatakse seadusega.

VIII Põhikirja rakendamine

14.1. Rahvusooperi tegevuse põhisuunad, Rahvusooperi struktuuri ja töötajate koosseisu, Rahvusooperi vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra ning nõukogu liikmete tasustamise tingimused ja korra kinnitab, Rahvusooperi tegevuse sisekontrolli teostamise korra, peadirektori asendamise korra määrab kindlaks ning võtab vastu nõukogu 3 kuu jooksul käesoleva põhikirja kinnitamisest.

14.2. Töösisekorraeeskirjad, asjaajamisjuhendid ja tööjuhendid kehtestab peadirektor 3 kuu jooksul käesoleva põhikirja kinnitamisest.

Käesolev põhikiri on kinnitatud Rahvusooperi nõukogu 04. oktoobri 2000.a istungil.

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, kui soovid teatri tegemistega
kursis olla. Värske info ning heade pakkumistega
uudiskiri saadetakse reeglina välja kord kuus.