Rahvusoooper Estonia
Noorte teatriblogi
-
Kratist, läbi ja lõhki
Kratt kui ballett, mida kuulata, Kratt kui ballett, mida vaadata. Tubin tõi rahvamuusika balletilavale, Kesleri lavastus pani mõtlema. Kas täna siin maailmas on kohta armastusele, on kohta, kus saad armastada, ilma et kellelegi ette jääksid? Või on raha ja võim olulisem? Olulisem kui armastus?
-
Balletti “Kratt” arvustus
Suundudes kolmapäeva õhtul kolmandat korda tol nädalal teatrisse, tundsin end erakordselt kultuurselt arvestades, et tavaliselt satun teatrisse vaid üks kord kahe kuu jooksul. Teel Estonia teatrisse sain kokku klassiõdedega, et haarata kaasa kohv. Lootsin, et kohv aitab mul vastu seista õues valitsevatele ebameeldivatele ilmastikuoludele ja ka väsimusele. Kuigi olles ise kümme aastat balletti õppinud, on mu huvi selle kauni kunstiliigi vastu keskmisest omavanusest kindlasti suurem, kartsin, et etenduse vältel saab uni minust võitu. Kuid kaugel sellest. -
Ooperi „Faust” retsensioon
16. detsembril 2016 käisin ma Rahvusooperis Estonia vaatamas Charles Gounod ooperit „Faust”, mille tõid lavale lavastaja Dmitri Bertman, kunstnik Ene-Liis Semper, dirigent Vello Pähn ja loomulikut ei saa unustada Edvald Smirnovi, kelle teeneks on etenduse vallatu koreograafia. „Faust” esietendus Estonias 20. septembril 2012 ja seda mängitakse nüüd juba viiendat aastat. Algul näis see mulle uskumatuna, et üks etendus võib nii pikalt teatri kavas olla, aga tol õhtul saalis viibides sai selle põhjus mulle ootamatult selgeks. See tükk haaras mind enda lummusesse ja kuigi „Faust” on võrdlemisi raske sisuga lavateos, kujunes õhtu minu jaoks igati nauditavaks. -
“La traviata” ooperielamus
Orkester hakkas mängima, terve saal oli vaikne. Kõiki ühendas vaid ooper. Olime kõik tulnud kohale, et kuulata ja vaadata ning lasta ooperil end lummata. Kuigi viibisime teatrisaalis, rändasime koos tegelastega ajas tagasi. Aega, mil kõik oli teisiti. Aega, kus asjadel oli teistsugune tähtsus. Aega, kus tegutsesid Violetta ja Alfredo, nende suur armastus ning nende mustad varjud. Armastus, mis mööda kuristiku äärt käis, kuid siiski püsima jäi. -
“Kratt” – midagi erilist
17. märtsil käisime klassiga Rahvusooperis Estonia vaatamas eesti esimest balletti "Kratt", mis valmis 1943. aastal. See põhineb eesti mütoloogial ning räägib Kratist, kes kannab ahnele peremehele aina varandust kokku. "Krati" muusika on kirjutanud kuulus helilooja Eduard Tubin ja minu arust on see imetlusväärne, et ta suutis kirjutada sellisele loole väga eestlasliku muusika, kuid samas jätta selle ikkagi uhkeks balletiks. Ma mõtlen seda just selles mõttes, et "eesti ballett" ei saa öelda just väga tihti, siin etendatakse ballette küll, aga Eestil endal on neid vähe. Balleti koreograaf on Marina Kesler, kes on liigutuste kaudu suutnud tohutult hästi edasi anda emotsiooni ja tegelaste iseloomu. Minus tekitas "Kratt" ainult häid emotsioone. -
„Kratt“ – eesti balleti šedööver
17. märtsil käisime klassiga vaatamas Eduard Tubina balletietendust „Kratt“. „Kratt“ oli eesti esimene ballett, mida esmakordselt etendati 1944. aastal. Lugu põhineb eesti mütoloogial ja räägib mehest, kes raha ja varanduse nimel oma hinge Kuradile müüb ning saab vastutasuks Krati, kes peab talle rikkuse tooma. Lugu ise on juba väga huvitav, kuid muusika, koreograafia ja üleüldine etenduse ülesehitus muutsid balleti unustamatuks.
