Ooper kui sündmus omaette

Siim Rammul, 8. klass 21.04.2014 0

Kätte jõudsid õhtused tunnid. Teatrisaalis oli enamus inimesi end pidulikult riidesse pannud, mina kaasa arvatud. Pidulik õhkkond ümbritses kõiki. Külastajad istuvad ja saal jääb vaikseks. Etendus algab. Pean mainima, et see oli minu esimene ooperi külastus.

Etenduse “La Traviata” lavastaja oli Neeme Kuningas, kunstnik soomlanna Anna Kontek ja dirigent Arvo Volmer.

Mulle üldjuhul meeldis antud etendus. Lauljad olid tasemel. Aga minu jaoks oli esimene vaatus liiga uimane ja sisutu. Võib-olla oli see tingitud sellest, et ma ei jõudnud enne esimest vaatust kava lugeda ja ei saanud nii hästi aru toimuvast. Teise vaatusega asi paranes märgatavalt. Etendusele tuli elu sisse ja toimus mingit laadi teemaarendus. Sama hea oli ka kolmas vaatus. Näitlejate hääled, super lihtsalt, väga võimsad ja kauni kõlaga. Orkester oli ka omas elemendis. Lava oli väga ilusti dekoreeritud. Peeglite kasutamine andis palju juurde just balli pildile. Väga kaunilt oli lavastatud Violeta surm. Pean mainima, et mõni klassikaaslane ei saanud sellest sügavamõttelisusest aru.

Üldjoontes mulle siiski meeldis. Üks inimene ütles mulle eelnevalt, et „La Traviata“  on parim etendus esimeseks ooperielamuseks. Kui see vähegi meeldib, siis on lootust, et sa lähed veel elus ooperit vaatama. Ühesõnaga, mind võib arvatavasti veel ooperis näha.

 

 

Kommenteeri