Mida valiksid Sina, kas armastuse või raha?

Vivian Aluoja, 8.c klass 23.08.2017 0

Mis on tänapäeva materiaalses ja kiirustavas maailmas oluline? Kas selles on kohta armastusele? Need aktuaalsed teemad on esile tõstetud filmides, etendustes, raamatutes ja muudes teostes. Ka esimene eesti ballett on näidanud nende kahe teema jätkuvat võitlust.

22. veebruaril käisime klassiga vaatamas Eduard Tubina balletti „Kratt”. Balletti etendati Rahvusooper Estonia teatrisaalis. Laval nägime Rahvusooper Estonia orkestrit ja Eesti Rahvusballeti tantsijaid.

Teose autor Eduard Tubin on tuntud 20. sajandi helilooja. Oma elu jooksul oli ta ka dirigent, partituuride restauraator, kooli õpetaja ja kiriku organist. Ta on kirjutanud kümme sümfooniat (üheteistkümnes jäi lõpetamata) ning see moodustab ka tema loomingu tähtsaima osa. Ainsaks tema loodud balletiks ongi “Kratt”. Teiste teoste hulka kuuluvad kaks ooperit ja viis instrumentaalkontserti.

„Kratt“ on eesti esimene ballett ning see põhineb eesti mütoloogial. Samuti on see ka Eduard Tubina esimene töö muusikateatrile. Maailma esietendus oli 31. märtsil 1943 Vanemuise teatris. Ballett jaguneb kaheks vaatuseks.

Lugu räägib Peremehest, kes müüs oma hinge Kuradile ja sai endale vastutasuks Krati, kes täidab kõik Peremehe rahalised ihad. Kaasaegses varaahnes maailmas on Kratt justkui hääl inimese peas, leidmaks mõjuvaid põhjusi, miks raha kunagi küllalt pole. Kuid raha ei tee kedagi õnnelikuks ja ahnuse palk on hukatus – väsides inimlikust aplusest, hävitab Kratt oma looja ja hukkub ka ise. Vastuoluks süngemale loole on balletis ka esile toodud Sulase ja Peretütre armastuslugu. Süngemad ja kangemad tantsud vahelduvad humoorikate ja rõõmsate tantsukestega. Käib võitlus armastuse ja raha vahel. Mis on siis see, mis teeb inimese kokkuvõttes õnnelikuks? Ma ei saa Teie eest vastata, kuid ei hakka ka filosofeerima sellel teemal. Lihtsalt võtke üks hetk ja mõelge sellele küsimusele, mida Te vastaksite?

Peremehe osas oli Denis Klimuk, Kuradi rollis Anatoli Arghangelski, Kratiks oli Eneko Amoros, Sulane oli Jevgeni Grib ja kauniks peretütreks osutus Marika Muiste. Kõrvaltegelasteks olid näiteks Kuradi käsilased (Oksana Saar, Alexandre Konarev, Nanae Maruyama, Zachary Rogers, Elisabetta Formento, Aili Urata) ning Sulase sõbrad (Heidi Kopti, Svetlana Danilova, Carlos Garcia, Adam Ashcroft), maksamerelised, nägime laval veel Rahvusooper Estonia naiskoori. Osatäitjate nimekirjas on väga vähe eesti nimesid, suurem osa on kas vene või mõnest muust rahvusest. Orkestri solistideks olid Olev Ainomäe (oboe), Rait Erikson (metsasarv), Kristina Kriit (viiul). Dirigent oli Kaspar Mänd. Koreograaf/lavastaja – Marina Kesler, etenduse juht – Anton Osul.

„Krati“ muusika oli väga mitmekülgne ning huvitav. Kasutatud on eesti rahvaluulet ja lisatud sellele klassikalisemat balletimuusikat. Mulle meeldis see, kuidas Tubin tõi oma etenduses välja eesti rahvaluule ja rahvatantsu, kindlasti ei saa unustada ka rahvariidest seelikuid. Imeilusad värvilised seelikud tekitasid tõelise tantsupeo meeleolu.  Eriliselt panin tähele maksamereliste stseeni, kuna olen selle palaga lähemalt tutvunud enda orkestris mängides ja mulle endale meeldib see lugu. Etenduse jooksul oli ka üks vokaaliga osa, mille esitajaks oli naiskoor. Väga võluva mulje jättis, eriti üllatav oli nende kostüüm, maani kleit. Tantsimine võis olla päris raskendatud (lauljad muidugi ise nii palju ei liigu, kuid siiski).

Kui eesriided võeti eest, siis tuli nähtavale väga ainulaadne lavakujundus. Seal olid erinevad geomeetrilistest kujunditest tehtud suuremad ehitised või kujud. See kujundus tekitas väga erilise ja müstilise meeleolu, mis mulle väga muljet avaldas. Ootasin midagi tuhmimat ja võibolla isegi rahvuslikumat, aga õnneks reaalsus purustas ootusi.

Ballett koosnes kahest vaatusest. Esimeses vaatuses näidati rohkem Sulase ja Peretütre osi, mis olid rõõmsameelsed ja täis noort ja siirast armastust. Olid ka Kuradi, Peremehe ja Krati osad, mis olid kindlasti süngemad ja muusika ning tants salapärasemad. Mulle isiklikult väga meeldis Krati osatäitja. Tema liikumist ja paindumist oli väga huvitav vaadata, alati oli põnevus sees. Teises vaatuses olid balleti kõige dramaatilisemad kohad: Krati ära kasutamine, ettevõtte põlemine, tööliste põgenemine ja Peremehe hukkumine. Algselt ei olnud minu teada „Kratis“ hoone põlemise osa sees, kuid peale 1944. aasta pommitamist, kui Rahvusooper Estonia sai pihta, lisati see ka „Krati“ etendusse. Pommitamise ajal oli laval just käimas „Krati“ etendus. Räägitakse, et ballett „Kratt“ on üleüldse neetud, iga etenduse ajal juhtub midagi (tantsija murdis luu, pealtvaataja sai infarkti jne).  Meie etenduse ajal õnneks midagi ei juhtunud, vähemalt mina sellest ei ole kuulnud. Pommitamise hetk oli siiski väga hästi sisse mängitud, tehtud pauk tõesti ehmatas mind ja ka mu kõrvalistujaid. Naerma ajas ka.

Üldiselt olen ma väga rahul nähtud balletiga. Tavaliselt ma sellistel etendustel ei käi, ainult kaks korda olen külastanud balletisaali. Usun, et nüüdsest peaks seda tihedamini tegema, kuna mulle tõesti meeldis nähtud etendus. Nähtavasti on ka tegemist väga vaadatud ja soovitud balletiga, sest saal oli ääreni täis ja kõik vaatasid ning kuulasid täiesti tasa olles. Isegi minu klass ei teinud häält, kõigi pilgud oli raudkindlalt suunatud lavale. Oli meeldiv kogemus.

Kommenteeri