„La Traviata“

Laura Puura, 8. klass 21.04.2014 0

„La Traviata“ on Giuseppe Verdi ooper kolmes vaatuses. Dirigeeris Vello Pähn, ooperi lavastas Neeme Kuningas ning kunstnik Anna Kontek ja valguskuntstnik Esko Suhonen olid Soomest.

Tragöödia „La Traviata“ jutustab suure armastusloo Violetta ja Alfredo vahel, kuid mehe isa nõuab, et Violetta ei abielluks Alfredoga ning naine toob oma armastuse ohvriks. Aja möödudes saab Alfredo sellest teada ning läheb Violetta juurde, kes on raskesti haige. Nad unistavad, et saaksid veel koos olla, kuid on juba liiga hilja. Violetta sureb oma armsama käte vahel.

Peategelasi kehastasid Kristel Pärtna ja Oliver Kuusik. Solistid laulsid võrratult ja elasid väga hästi rolli sisse. Nende võimas hääl täitis täielikult saali ja näitlemisoskus lummas mind. Ooperikoor andis ooperile juurde mahukust ja ühtsust ning täitis lava, tekitades tunde rahvarohkest paigast. Orkestril on ooperis väga oluline roll. Ta aitab luua meeleolu ning toetab solisti. Selleks, et etendus korda läheks, on vajalik orkestri ja solisti vaheline koostöö. Ooperis „La Traviata“ olid üksikud kohad, kus solisti hääl kadus orkestri varju, kuid õnneks see ei seganud tervikut.

Lavakujundus oli mõnes pildis väga suursugune koos suurte lühtrite ja muude lavadekoratsioonidega. Kõik naised kandsid uhkeid puhvis peokleite ning palju sädelevaid ehteid. See kõik aitas vaatajatel luua kujutluspilti selle perioodi ajastust ning uhketest pidudest. Paremate kujundusefektide saavutmiseks oli kasutatud suuri peegleid, et muuta lava suuremaks ja detailsemaks. Valgustus toetas tugevasti lavakujundust ning tõi üldisest kujutluspildist välja olulisemaid.

Ma pole oma elus palju oopereid näinud, kuid see läks mulle hinge. Kõike seda valu ja õnne oli isegi esimesele rõdule väga hästi tunda. Kaunid aariad ja sügav muusika tõid vahel külmavärinadki ihule. Mulle väga meeldis see ooper ning loodan peatselt midagi uut Rahvusooper Estonia kavast vaatama minna.

 

 

Kommenteeri