Kratist, läbi ja lõhki

23.08.2017 0

Kratt kui ballett, mida kuulata,
Kratt kui ballett, mida vaadata.
Tubin tõi rahvamuusika balletilavale,
Kesleri lavastus pani mõtlema.
Kas täna siin maailmas
on kohta armastusele,
on kohta, kus saad armastada,
ilma et kellelegi ette jääksid?
Või on raha ja võim olulisem?
Olulisem kui armastus?
Mida rohkem raha, seda rohkem võimu,
seda rohkem rõõmu.
Kas ikka on nii?
Krati peremehe ahnus
oli suureks probleemiks.
Ta tahtis raha aina juurde.
Ja juurde.
Kuid ükski summa
ei teinud teda õnnelikumaks.
Ka oma tütre armastus
pigem vihastas, kui rõõmustas teda.
Miks?
Sest sulane oli vaene.
Sellepärast.
Teda ei huvitanud oma tütre tunded,
teda huvitas ainult raha.
Ta müüs oma hinge,
et saada endale Kratt.
Kõikvõimas Kratt.
Kuid peremees
palus liiga paljut.
Kratt tappis ta
kui ka iseenda.
Krati osatäitja
hüppas,
pöörles.
Jalad olid lihastes.
Ta oli oma rollis nii sees,
et ma ei märganud
tema tõelist palet.
Nägin ainult Kratti.
Ta kostüüm oli nii külm,
nii hõbe, kui olla saab.
Suured hallid juuksed
ja sügavad silmad.
See pilk,
see pilk jääb meelde.
See pilk paneb mõtlema.
Milline pilk oli näitlejatel,
milline rahval
sel 9. märtsi õhtul
1944. aastal
kui Estonia sai täistabamuse?
Kui Kurat jooksis
mööda linna ringi
ja inimesed karjusid,
hirmust.
Need pilgud ei lähe meelest,
oh ei,
need on alati meis alles.
Meis – eestlastes.

Kommenteeri