Kirjandikonkurss: Prahihoovist kuningakotta – õnn või õnnetus?

Gerda Jamsja, 10 a. 06.03.2013 0

Küsides inimestelt õnne kohta, kuuleme erinevaid vastuseid. Mõned vastavad, et nende jaoks on õnn palju raha, teiste jaoks pere olemasolu ja käekäik, aga  paljude jaoks ka armastus.

„Võib-olla on igaühel oma Eedeni aed,“ kirjutas James Baldwin.  Tom Canty Eedeni aiaks oli  perekond, kus ema ja isa ei tülitse ning nad elaksid koos kuningalossisuguses villas ilma rahamuredeta. Temaga samal päeval sündinud Inglismaa prints Edwardil oli kõik, mida Tom ihkas olemas, kuid ta tahtis kas või korra käia üksinda linnapeal või hetkekski mängida porisõda omavanuste poistega. Nad olid ikkagi väikesed poisid, mis sest, et üks oli prints ja teine kerjus.  See näitab meile, et inimeste Eedeni aiad on erinevad.

Poiste kohtumisel oli mõlemal sama plaan – vahetada kohad. Kumbki sai, mida tahtis, kuid neil polnud aimu, millesse nad ennast segasid. Arvan, et Edwardile oli mõndaaega kerjuseks olemine hea „kogemus“, sest see pani ta paremini mõistma rahva käekäiku ja tundeid. Ta sai teada, mis tunne oli olla süüdistatav, mitte süüdistaja. Prints sai parema ettekujutuse  teiste aitamisest ning rüütellikkusest. Mind  hämmastab see, et Edward suutis igas olukorras jääda iseendaks ning ei valetanud ega vassinud, vaatamata sellele,   mida Tomi vanaema ja isa talle tegid. Müts maha talle selle eest!

Tahan seda öelda, et keskkond, milles laps üles kasvab, ei määra iseloomu. Mis vahe oli Printsil ja Kerjusel? Neil oligi ainult riiete ning teadmiste vahe. Ehkki mõlemad olid ju kõigest väikesed poisid. Veel võiks lisada, et nii elus kui ka raamatus on inimesi erinevaid. Osa inimestest olid nii öelda prügihoovist, kuid  nad olid head inimesed, isegi kui nad midagi varastasid, siis süüa oma vaesele perele. Teine pool prügihoovi rahvast olid halvad inimesed, kes varastasid selleks, et seda jälle ära kulutada mitte vajalikke asjade peale. Ka kuningakoja rahva saab üldiselt jaotada kaheks: need, kellel on kõik olemas, ent tahaksid pettuse läbi juurde teenida ning need, kellel on palju, aga on õnnelikud ning rahul oma eluga. Tekib küsimus, et mida  on neil palju? Raha? Armastust? Hoolivust? Kas see siis ongi õnn?

Leian sarnasuse kahe ühiskonna kihi vahel. Pole vahet, kas sa oled rikkamast või vaesemast kihist, sest ikka leidub valetajaid ja vassijaid. Nende õnn ongi istuda oma rahahunniku otsas ja mõelda uusi viise, kuidas rikastuda. Minu arvates seavad paremad inimesed endale kõrgemad sihid. Nende õnn on pere, armsaim, mõnes mõttes ka raha, mis enamasti kasutatakse aga perele riiete ostmise, toidu ja muude hädavajalike asjade peale. Usun, et vaesema ühiskonna petised on samad, mis rikka ühiskonnakihi sulid ning pätid. Neil on ka ainult välimuse vahe nagu Printsil ja Kerjusel.

Kas Tom oli siis õnnelik oma troonil? Kindlasti igatses ta oma ema õrna puudutust, kuid  tagasiminemise mõtte pühkis peast Tomi isa ning vanaema. Miks peaks ta naasma kohta, kus ta ei ole kõikide poolt oodatud? Veel hullem – ta saaks selle eest peksa. Kuid usun, et  ta tundis puudust oma lähedastest: emast, õdedest.

Mis on õnn? Iga inimene seletab seda omamoodi.  Mina leidsin vastuse sellele küsimusele  Hiina vanasõnast ning arvan, et seda püüdis öelda ka Mark Twain, kirjutades Printsist ja Kerjusest. Vanasõna kõlab nii: „Õnn on see, kui midagi teha, kedagi armastada, ja midagi loota“. Tom lootis, et kohtub printsiga. Edward lootis, et saab trooni tagasi. Kõik lootsid midagi, kuid see ei toonud kõigile õnne. Vaid neile, kellel oli püsivust seda saavutada ning iseendaks jääda.

 

Kommenteeri