Kirjandikonkurss: Prahihoovist kuningakotta – õnn või õnnetus?

Ott Orro, 11 a. 06.03.2013 0

Kes meist ei oleks unistanud muretust ja rõõmsast elust, kus puuduvad mured ja haigused, hädad ja vaevad. On vaid rikkus ja rõõm, lust ja kohustustevaba elu nautimine.

Alati tundub, et seal on parem, kuis meid ei ole. Kas see ka tegelikult nii on?

Näiteks, kui sa oled rikkur ja elad oma villas, siis teistele võib tunduda, et su elul ei ole midagi viga ja täielikust õnnest ei ole midagi puudu. Aga rikkurit võib painata mure, et isegi tavalises kortermajas võiks elu olla ilusam, kuna villas elamise eest tuleb maksta liiga kõrget hinda. Näiteks pereisa peab töötama hommikust hilisööni ja ta ei näegi, mis või kes võiks ta kodus õnnelikuks teha. Kui ta peaks vähem tööd rabama, siis teeniks ta vähem raha ja ta peaks elama lihtsamates tingimustes. Samas jääks tal kindlasti palju rohkem aega oma pere ja armsate inimeste ja sõprade jaoks. Tõenäoliselt oleks siis pereisa palju õnnelikum, mis sest, et eluase oleks lihtsam ja vaesem, aga oma hinges oleks ta kindlasti õnnelikum, koos oma armsate inimestega.

Võib juhtuda, et mõni inimene on isegi selle üle õnnelik, kui ta saab kommi. Seda õnnetunnet nägin ma väga ehedalt siis, kui käisin reisil Kuubal. Üks suur ja tugev mees tuli ja kerjas meie käest raha. Kui me piisavalt kiiresti ei reageerinud, küsis mees nukralt, et andke mulle palun kasvõi üks komm. Mu isa andis talle jalast oma jooksutossud. See suur ja tugev mees naeris kõva häälega nagu väike laps ja oli pisarateni õnnelik. Ta ei uskunud oma silmi, et keegi võib talle niisama, heast peast terve varanduse – jooksutossud anda. Siis sain ma aru, et vahel on vaja väga tühist ja lihtsat asja, et mõni inimene tõeliselt õnnelikuks teha.

Näiteks unistab vahel keegi prügihoovist pärit poiss, et oh, oleks ma ometi kuskil kuningalossis prints. Elu oleks täiesti muretu – saaks endale korralikud riided, saaks süüa nii palju kui kõhtu mahub, saaks magada pehmes voodis, ilma, et peaks kartma rotte, kes tahavad su silmi unepealt ära süüa, saaks ilusa ja uhke autoga sõita, saaks teisi kamandada ja et saaks käia poes ning osta täpselt seda, mida süda ihkab. Aga see prügihoovi poiss ei tea, et printsiks olemine võib tegelikult olla väga kurnav ja keeruline. Jah, saaks magada pehmes voodis, saaks süüa ja sõita autodega, saaks kamandada ja poes käia, aga iga sellise vabadusega kaasneks ka kohustused ja vastutus. Tegelikus elus on printsidel väga keeruline. Nad peavad elama täpselt neile ettekirjutatud reeglite järgi. Ei ole nii, et kui tuleb tuju, siis saab minna üksi metsa uitama, sõpradega jalgpalli mängima või niisama salaja mingit pättust teha. Kogu aeg keegi valvab su järele ning igapäevane tegevus on ette kirjutatud.  Selline elu võib lõpuks olla väga ahistav. Ja isegi siis, kui oled prints, hakkad ühel hetkel ihaldama vabadust. Paistku see vabadus kasvõi prügihoovist.

Pisiasjades võib olla palju juhuslikku, kuid õnn, see on enda teha. Ole sa pärit kas prügihoovist või kuningakojast, sellega tuleb rahul olla, mis on.  Igal pool on nii head kui halba. Pead teadma, et mõte – seal on alati parem, kus meid ei ole, jääb sind ikka vaikselt kummitama. Tuleb proovida võtta parim sellest, mis on. Ja oledki õnnelik!

 

Kommenteeri