Igipõline võitlus – raha või armastus?

Nele Laurimaa, 8. klass 23.08.2017 0

Pinge, millele järgnes murdumine. Teatrilaval oli tunda tugevaid emotsioone, kui toimus Peremehe hingevõitlus, mis Eduard Tubina balleti „Kratt“ sündmused käima lükkas. Meeleheide ja ahnusele alistumine oli otsekui käegakatsutav, enne ja pärast seda, kui rikkuse ihaldaja oma hinge Kuradile müüs. Kurat lõi talle vastutasuks abilise (või hoopis hukatusele saatja) Krati, kes hakkas kokku kuhjama raha, millest Peremehel kunagi küllalt ei olnud. Raha oli ka tegur, mis ta lõpuks põhja vedas.

Heledamas valguses oli balletis kujutatud Sulast ja Peretütart. Jevgeni Grib ja Marika Muiste andsid edasi nooruslikku armastust, milles raha mingit rolli ei mänginud. See oli vastukaaluks Peremehe ahnusele ning püstitas vaatajas küsimuse: kumb on tugevam?

Kõige paremini oli tantsus tunda emotsioone. Tantsijate liikumises peegeldus meeleheide, hullus, armastus. Marina Kesleri koreograafia oli omapärane, selles liitus klassikaline ballett eesti rahvatantsuga, mis lisas etendusele võlu ja eestlaslikkust. Tantsijatest jäi mulle eriti silma Denis Klimuk, kes tantsis Peremehe rolli.

Tegevus oli toodud kaasaega, et näidata selle sarnasust tänapäeva ühiskonnas toimuvaga. Taluperemehest sai firmaomanik, mis pani mõtlema – rahaahnus ja selle kaudu iseenda kaotamine on ju ka tänapäeval vägagi reaalne. Samuti oli kaasaega üle toodud kujundus: raha lendas, tegutsesid masinad. Eestlaslik steen, mida tantsiti rahvariietele sarnanevates kostüümides, toimus kohvikus. Muusikas põimus rahvalooming klassikalise sümfooniaga.

Minu jaoks oli etendus ehk liigagi kaasaegne. Dekoratsioonid ja lavakujundus röövisid loolt lihtsust ja võlu, mis kuulus minevikku, ja mõjusid massiivselt ning veidi kohatult. Kuigi, pommipauk ja sellele järgnenud leegid sobisid väga eestlasliku teema ja konkreetse balleti ajalooga.

Jättes kõrvale lavakujunduse, peaks mainima, et kostüümid olid disainitud lausa võrratult. Gerly Tinn oli kujundanud vaheldusrikkad ja värvikad rõivad, mis nägid välja stiilsed ja sobisid tegelaskujude iseloomudega. Mulle olid just kostüümid ja nende koos tantsudega nautimine õhtu tipphetkeks.

Võin julgelt öelda, et tegemist oli väga hea balletietendusega. Lugu oli kergesti jälgitav. Tants, kostüümid ja muusika olid kõrvale ja silmale nauditavad ning laval toimuv efektne. Ka lõpp oli meeldiv ja sümboolne – näha oli inimesi, kes lõpuks oma kehi katvatest orjarüüdest vabanesid. See sisendas lootust, et ehk lõpeb ka tänapäevane raha ja armastuse võitlus armastuse võiduga.

Kommenteeri