Esseekonkursi töö: Minu tantsuelamus

Kristin Juss, 15 09.01.2015 0

Mina käisin 19. novembril Rahvusooper Estonias vaatams baletti. Balett kestis poolteist tundi ning selle aja sisse mahtus kasks etendust. Esimese etenduse „Symbiont(s)i“ koreograaf on Wayne McGregori ja lavasaja on Antonie Vereecken. Teise etenduse „ Petruška“ lavastaja ja koreograaf on Mai Murdmaa.

McGregorie lavastas „Symbiontsi“ aastal 2000. See valmis Londoni Kuningliku Balleti tellimusel. Ta on mitmeid auhindu võitnud Briti koreograaf, kelle tantsustiil on väga keerukas ning kelle looming ühendab endas tantsu, muusikat, virtuaalsete kunstide, tehnoloogia ja teaduse elemente. „Symbiontsi“ lummav teos on võitnud Time Outi silmapaistva tantsusaavutuse auhinna.

„Symbiontsi“ teos keskenub peamislt seitsmele tantsijale loodud mõistatusele, millest igaüks esitab väljakutse klassikalisele tantsutehnikale. Ning laval toimus valguse ja varjude mäng mille on loonud tuntud valguskujundaja Lucy Carter.

Mulle meeldis selle etenduse juures see kuidas tantsijad olid lavele paigutatud. Aga veel rohkem meeldis see kui mehed ja naised tantsisid koos ja kuidas nende tants läks väga hästi kokku muusikaga. Selles etenduses oli muusika kurvameelne ja ennast tõestav. Kõige toredam oli see kuidas näitlejad tantsisid ja valgus käis nendega kaasas ja näitas neid erinevatst nurkadest.

Lavastuse „Petruška“ orginaal lavastaja on Igor Stravinski. Seda etendust on lavastanud paljud koreograafid. Tuntuimad on näiteks Mihhail Fokini ja Maurice Bejarti versioonid, aga selle järgi on teinud ka meie tuntud koreograaf Mai Murdmaa. Mai Murdmaa on Eesti balletimeister ning endine baleriin ja stsenarist.
Petruška on etenduse peategelane, kes armub priimabaleriini, kes eelistab talle esitantsijat. Trupiliikmed ei võta ka võimuga pahuksis olnud Petruškat omaks.

Mulle meelidis väga see etendus sellepärast, et Petruška ei oskanud balletti, aga ta üritas ennast tõestada. Keegi ei aksepteerinud teda. Ta muudkui üritas ja üritas, aga ta ei saanud hakkama. Vahepeal ta siiski sai priimabaleriiniga tantsida, aga priimabaleriin eelistas ikkagi esitantsijat. Petruška oli väga tagasihoidliku välimusega, aga esitantsija oli väga intelligentne nagu ka priimabaleriin.

Mulle meeldisid priimabaleriini tantsijate riided ning see kuidas nad kõik koos tantsisid. Muusika oli väga erinev, näiteks siis, kui priimabaleriin tantsis koos esitantsiaga oli rahulik muusika, aga kui Petruška tantsis, siis oli muusika äge ja raevus ning priimabaleriini tantsijate muusika oli hoopis lõbus ja lahke.
Selles etenuses ei saanud ma aru suurest klonist, kes tuli ja tõstis Petruškat kuid arvan et see võis olla kloun, kes õpetas teda tantsima. Ning selle etenduse lõpus tulnud suur king näitas seda, et tal ei ole lootustkui tantsida koos priimabaleriiniga.

Kõige rohkem mind hämmastas nende etenduste juures see, kuidas võivad ühed inimesed nii hästi painduda ja see kuidas mehed oskavad nii graatsilselt tantsida. Minule meeldis kõige rohkem „Symbiont(s)i“ ballett kuna sellel oli hea sisu ning seda oli huvitav jälgida.

Minu kogemused olid suurepärased, sest ma ei ole ennem ballettiga kokku puutunud ega vaatamas käinud. Loodan, et satun veel tulevikus baletti vaatama.

Kommenteeri