Ballett Manon

Kertu Johanna Jõeste, 8. klass 16.04.2013 0

Neljapäeva õhtul nautisime Estonia teatris balletti „Manon“. See vapustav lugu on juba palju aastaid võlunud nii kirjanikke, heliloojaid kui ka koreograafe. Ballett „Manon“ on täis  kirge, armastust, petmist ja valu. Kõikide emotsioonide väljendamiseks ja selle juures loo huvitavaks edasiandmiseks on loodud kaunis muusika ja imeilus väljendusrikas koreograafia. On õigusega öeldud, et balletti „Manon“ saavad lavastada vaid tipptasemel teatrid.

Mina vaatasin „Manon’i“ balletti teist korda ning ma oleksin iga kell nõus uuesti ja uuesti vaatama, sest see on väga kütkestav ja kaunis. Nii nagu kõik lavastused ja etendused, on ka balletietendused iga kord erinevad ja neid korduvalt vaadates hakkad märkama hoopis uusi asju. Selles lavastuses toimub väga palju tegevusi korraga ning on peaaegu võimatu kõike ja kõiki märgata. Mina suutsin esimesel vaatamisel vähe märgata tantsu tehnikat, jooniseid või sooritust ning pöörasin palju tähelepanu loo jälgimisele. Teisel korral aga jõudsin ma märgata rohkem tantsu ja tehnikat, liigutuste puhtust ning nende sisse pandud emotsioone, sest teadsin, mis hakkab juhtuma ja ei olnud enam niivõrd köidetud sündmustest.

Vaatamata sellele, et minu jaoks oli lugu juba tuttav ja üks kord nähtud, oli see ikkagi ääretult põnev ja hoidis mind erksana kogu etenduse. Mulle meeldis tantsijate liigutuste puhtus ning graatsilisus. Hämmastav oli balleti koreograafia, mida ma esimesel vaatamisel ei olnud täielikult märganudki, kuid mis oli vaatamata balleti rangetele piirangutele ja karmidele reeglitele tohutult väljendusrikas ning suutis edasi anda kõik mõtted ja tunded.

Mulle meeldis väga nutikas ja leidlik, kuid samas kompaktne lavakujundus. Eriti ilus ja huvitav oli des Grieux magamistuba, mille üks pool, kus asus voodi, oli justkui valgustatud, sest selle tagaseinas olev muster oli selgelt näha. Toa teises pooles oli sein must, nii et tundus, nagu teine toa pool oleks pimedam.
Etenduse kostüümid olid väga varieeruvad ning nendel oli nii mõneski kohas väga suur tähendus. Näiteks stseenis, kus rikas vanahärra kingib Manon’ile uhkeid riideid, on näha, et nende uhkus ja sära võluvad Manon’i ning et teda püütakse ära osta. Kostüümidel oli ka suur tähtsus näitamaks millisel järjel inimesed on. Algul, kui Manon oli tavaline noor tütarlaps, kandis ta lihtsat sinist kleidikest. Kui ta tänu oma ilule rikkamaks sai, hakkas ta kandma ka uhkemaid rõivaid. Balleti lõpus oli ta aga põgenik ja kandis räbaldunud kleiti.

Ballett „Manon“ on täis pisinüansse ja väljendusrikkust. Selle lavastamiseks ja esitamiseks on vaja eelkõige tipptasemel tantsijaid ja orkestrit, aga selle kõige taha, mis toimub laval, publiku silme all, jääb tegelikult veel väga-väga paljude inimeste töö ja vaev. Selle pärast ongi nii täiusliku balleti esitamiseks vaja tervet tipptasemel teatrit. Mina nautisin seda balletietendust ja minu jaoks oli see täiuslik.

 

Kommenteeri