Rahvusoooper Estonia
Noorte teatriblogi
-
Mida valiksid Sina, kas armastuse või raha?
Mis on tänapäeva materiaalses ja kiirustavas maailmas oluline? Kas selles on kohta armastusele? Need aktuaalsed teemad on esile tõstetud filmides, etendustes, raamatutes ja muudes teostes. Ka esimene eesti ballett on näidanud nende kahe teema jätkuvat võitlust. 22. veebruaril käisime klassiga vaatamas Eduard Tubina balletti „Kratt”. Balletti etendati Rahvusooper Estonia teatrisaalis. Laval nägime Rahvusooper Estonia orkestrit ja Eesti Rahvusballeti tantsijaid. -
Igipõline võitlus – raha või armastus?
Pinge, millele järgnes murdumine. Teatrilaval oli tunda tugevaid emotsioone, kui toimus Peremehe hingevõitlus, mis Eduard Tubina balleti „Kratt“ sündmused käima lükkas. Meeleheide ja ahnusele alistumine oli otsekui käegakatsutav, enne ja pärast seda, kui rikkuse ihaldaja oma hinge Kuradile müüs. Kurat lõi talle vastutasuks abilise (või hoopis hukatusele saatja) Krati, kes hakkas kokku kuhjama raha, millest Peremehel kunagi küllalt ei olnud. Raha oli ka tegur, mis ta lõpuks põhja vedas. -
Kratist, läbi ja lõhki
Kratt kui ballett, mida kuulata, Kratt kui ballett, mida vaadata. Tubin tõi rahvamuusika balletilavale, Kesleri lavastus pani mõtlema. Kas täna siin maailmas on kohta armastusele, on kohta, kus saad armastada, ilma et kellelegi ette jääksid? Või on raha ja võim olulisem? Olulisem kui armastus?
-
Balletti “Kratt” arvustus
Suundudes kolmapäeva õhtul kolmandat korda tol nädalal teatrisse, tundsin end erakordselt kultuurselt arvestades, et tavaliselt satun teatrisse vaid üks kord kahe kuu jooksul. Teel Estonia teatrisse sain kokku klassiõdedega, et haarata kaasa kohv. Lootsin, et kohv aitab mul vastu seista õues valitsevatele ebameeldivatele ilmastikuoludele ja ka väsimusele. Kuigi olles ise kümme aastat balletti õppinud, on mu huvi selle kauni kunstiliigi vastu keskmisest omavanusest kindlasti suurem, kartsin, et etenduse vältel saab uni minust võitu. Kuid kaugel sellest. -
Ooperi „Faust” retsensioon
16. detsembril 2016 käisin ma Rahvusooperis Estonia vaatamas Charles Gounod ooperit „Faust”, mille tõid lavale lavastaja Dmitri Bertman, kunstnik Ene-Liis Semper, dirigent Vello Pähn ja loomulikut ei saa unustada Edvald Smirnovi, kelle teeneks on etenduse vallatu koreograafia. „Faust” esietendus Estonias 20. septembril 2012 ja seda mängitakse nüüd juba viiendat aastat. Algul näis see mulle uskumatuna, et üks etendus võib nii pikalt teatri kavas olla, aga tol õhtul saalis viibides sai selle põhjus mulle ootamatult selgeks. See tükk haaras mind enda lummusesse ja kuigi „Faust” on võrdlemisi raske sisuga lavateos, kujunes õhtu minu jaoks igati nauditavaks. -
“La traviata” ooperielamus
Orkester hakkas mängima, terve saal oli vaikne. Kõiki ühendas vaid ooper. Olime kõik tulnud kohale, et kuulata ja vaadata ning lasta ooperil end lummata. Kuigi viibisime teatrisaalis, rändasime koos tegelastega ajas tagasi. Aega, mil kõik oli teisiti. Aega, kus asjadel oli teistsugune tähtsus. Aega, kus tegutsesid Violetta ja Alfredo, nende suur armastus ning nende mustad varjud. Armastus, mis mööda kuristiku äärt käis, kuid siiski püsima jäi.
