Sümfooniakontsert: Sibeliuse 1. sümfoonia. Orffi „Carmina Burana“

17. jaanuaril 2021 Estonia kontserdisaalis

Dirigent: Arvo Volmer
Solistid: Yena Choi (sopran, Korea), Mehis Tiits (tenor), Aare Saal (bariton)
Koormeistrid: Elmo Tiisvald, Heli Jürgenson, Hirvo Surva, Maret Alango, Mariliis Kreintaal
Rahvusooper Estonia orkester, koor ja poistekoor ning Estonia Seltsi segakoor

Jean Sibelius rõhutas korduvalt, et tema jaoks algab muusika sealt, kus sõnad lõpevad, on vaid absoluutne muusika, soovita midagi kirjeldada või kujutada. Ometi ilmneb just tema esimeses sümfoonias kaunis jutustamise anne.

1899. aasta 15. veebruaril allkirjastas Venemaa tsaar Nikolai II veebruarikuu manifesti, millega võeti Soomelt ära mitmed eesõigused ning Soome suurvürstiriik sattus sarnaselt Eestile tsaari meelevalla alla. Vaid veidi pärast manifesti allkirjastamist valmis Sibeliusel „Finlandia“, milles on talletunud kõige ehedamalt soomlaste meeleolud tol kevadel. Sama aasta suvel valmis ka esimene sümfoonia e-minoor, op. 39.

Sibelius ei olnud poliitiliselt motiveeritud helilooja, küll aga olid tema teosed sageli kantud rahvusromantikast ning väljapoole poliitilisi kammitsusi suunatud hingelisest vabadusest. Nii „Finlandia“ kui ka esimene sümfoonia tähendasid vennasrahvale sama, mida Verdi „Va, pensiero“ („Lenda mõte linnu tiivul…“) ooperist „Nabucco“ itaallastele nende kodumaa killustatuse ajal. Helilooja alustas sümfoonia kirjutamist hilisromantilises stiilis, kuid leidis ka nendes harjumuspärastes võtetes ainuomase käekirja andes teosele värskelt mõjuva orkestrikõla ning põhjamaiselt intensiivse elujõu. Esimesest sümfooniast sai Sibeliuse rahvusvahelise läbimurde visiitkaart, mis avas talle 1900. aasta suvisel ringreisil maailma kontserdilavade uksed. Ka 20. sajandi filmimuusikas on sümfoonial oma koht – Nino Rota on kasutanud sümfoonia esimese osa peateemat filmi „Ristiisa“ tunnusmuusikas („Ristiisa valss“).

 

„Carmina Burana“ on suurejooneline, särav, elu ja päikest ülistav lavaline kantaat. 1936. aastal koorile, solistidele ja orkestrile loodud teose aluseks on Baieri Alpides asuvast Benediktbeuerni kloostrist leitud 13. sajandi rändüliõpilaste ja nende rändmunkadest õpetajate luuletused, mis kõnelevad armastusest, loodusest ja veininautimisest. Orffi võimas muusika ühendab keskaegse ja tänapäevase ajatuks hümniks inimloomuse vitaalsusele. Helilooja 125. sünniaastapäeva puhul esitavad teost Rahvusooper Estonia koor ja orkester ning Estonia Seltsi segakoor.

 

  • Kestus 2 h 10 min

Toimumise ajad

  • P, 17. jaanuar 2021 / 19:00

    16.04.2020 ja 12.06.2020 ära jäänud kontserdi asemel!

Veel

Osatäitjad

Soovitame

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, et olla kursis värske info ning heade pakkumistega.
Uudiskiri saadetakse välja kord kuus.