Cardillac

Paul Hindemithi ooper
Ferdinand Lioni libreto E. T. A. Hoffmanni novelli „Das Fräulein von Scuderi“ ainetel
Maailmaesietendus 9. novembril 1926 Dresdeni Semperoperis
Esietendus Rahvusooperis Estonia 14. mail 2015

Rohkem infot lavastuse blogis.

„Cardillac“ (1926) on esimene teos Hindemithi ooperitriloogiast, mis käsitleb kunstniku ja ühiskonna vahelist suhet. Triloogiasse kuuluvad ka „Maalikunstnik Mathis“ (1935) ja „Maailmaharmoonia“ (1957). „Cardillacis“ kõlavad Hindemithi loomingu säravamad ja haaravamad meloodiad, milles avalduvad ooperi jõulisus, ainulaadne ilu ja kohati absurdini viiv ekstsentrilisus. „Cardillac“ oli 1920ndatel üks sagedamini esitatud oopereid, millest sai Hindemithi edukaim lavateos.

Ooperi nimitegelane on kullassepp, kes meisterdab enneolematult imelisi ehteid. Olles neisse haiglaselt kiindunud, tapab ta oma kliendid, et ehteid tagasi saada. Ooperi põhiküsimus keerleb probleemi ümber, kas paljastada linnaelanikele armastatud kunstniku tõeline pale? Kunstniku seos mõrvadega tuleb ilmsiks alles siis, kui Cardillac oma teod üles tunnistab, mispeale hullunud rahvamass ta tapab. Cardillaci tütar selgitab rahvale, et mõrvade taga oli hoopis tema isa suur iluarmastus – sellele järgneb ülistav kiidulaul kunstile ja ilule.

Vilppu Kiljunen: „Paul Hindemithi „Cardillac“ on enam kui lihtsalt kuriteolugu. See on jutustus inimmeele talitsematust jõust, kirgedest ja surmaihalusest. Lisaks muusikale teeb teose eriliselt fantaasiarikkaks, intensiivseks ja dramaatiliseks süžeeliini pingestatus, mis kestab ooperi lõpuni. Rahvas januneb kättemaksu ja karistuse järele – süüdlaseks osutub see, keda kõige vähem kahtlustatakse. Oluline pole aga kurjategija, vaid kuriteo motiiv. Iluihalus ja sisemise tungi järgimine võib viia meid elu pahupoolele. Kas suudaksime käituda teisiti? Elada teisiti? Kas kunstnik, inimene, saab järgida muud kui oma sisemist tungi? Konflikt on sündinud: indiviid-ühiskond. Kelle reegleid me järgime?
Need küsimused kerkivad tahes-tahtmata nii „Cardillaci“ lavastajal kui ka vaatajal. Tahan neid küsimusi esitada samas kontekstis, milles sündis ooper. Minu fantaasias toimub tegevus must-valges maailmas, linnas, kus otsitakse mõrvarit.“

Paul Hindemith (1895–1963) oli Saksa neoklassitsismi silmapaistvamaid esindajaid ja üks 20. sajandi mitmekülgsemaid heliloojaid. Ta on kirjutanud pea kõigis žanrites: üheksa ooperit, kolm balletti, neli sümfooniat, mitmeid vokaalsümfoonilisi teoseid ja kammermuusikat. Ta on tuntud ka kui „tarbemuusika helilooja“, kes kirjutas muusikat vastavalt vajadusele nii suuremateks kui ka väiksemateks igapäevasündmusteks, peegeldades sõdadejärgse Saksamaa kultuurisuunitlust. Traditsioonilisi ja eksperimentaalseid kompositsioonivõtteid põimides lõi Hindemith talle ainuomase käekirja. Tema varajased teosed on sageli atonaalsed, kuid hilisemates teostes toimub tagasipöördumine tonaalsuse juurde. Rahvusooper Estonia repertuaaris on ka Hindemithi lühiooper „Pikk jõulueine“.

Loe veel

Lavastusmeeskond

  • Dirigendid: Vello Pähn, Risto Joost, Lauri Sirp
  • Lavastaja: Vilppu Kiljunen (Soome)
  • Kunstnik: Kimmo Viskari (Soome)
  • Valguskunstnik: Anton Kulagin

Video

  • Saksa keeles, eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega
  • Kestus 2 t
  • Loe intervjuud "Cardillaci" nimiosalise Rauno Elbiga siit.

Toimumise ajad

Veel

Osatäitjad

Soovitame

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, kui soovid teatri tegemistega kursis olla

Värske info ning heade pakkumistega uudiskiri saadetakse reeglina välja iga kahe nädala tagant kolmapäeviti.

Vaata Youtube kanalit