Juhtimine

Aivar Mäe, peadirektor


Aivar Mäe õppis 1976–1979 Tallinna Muusikakeskkoolis klarnetit (Enno Mattiseni klass) ja 1979–1985 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikapedagoogikat (Ants Söödi klass). Täiendanud end 1991 USA-s Portlandi ülikoolis koorijuhtimise ja muusikakorralduse alal (juhendaja Bruce Browne). Mänginud 1978–1979 Pärnu ja 1982–1985 Tapa orkestris, olnud 1982 Rahvaloomingu ja Kultuuritöö Teadusliku Metoodikakeskuse vanemmetoodik ja 1987–1989 levimuusikasektori juhataja, 1985–1987 ENSV Riikliku Filharmoonia ansambli „Vitamiin“ solist.

Aivar Mäe töötas 1989–1992 Rahvakultuuri Arenduskeskuse muusikaosakonna juhatajana. Ta on olnud Eesti Kontserdis 1993–1998 asedirektor ja aastast 1999 direktor ning 2003–2006 ühtlasi Vanemuise teatrijuht. Ta on juhtinud Estonia (1997) ja Vanemuise (1998) kontserdisaali ning Jõhvi kontserdimaja renoveerimist (2005) ja Pärnu kontserdimaja rajamist (2002). Aivar Mäe on saanud Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (1997,1998, 2002), Pärnus aasta mehe tiitli 2002 Pärnu linna kultuurielu mitmekesistamise ja uute võimaluste loomise eest, Valgetähe V klassi teenetemärgi (2003), Tartu linna medali (2006) ja kinnisvaraguru tiitli (2006).

1990. aastal asutas ta kammerkoori „Arsis“ (tegutses aastani 1997), 1993 samanimelise käsikellade ansambli ja 1996 laste kelladeansambli ning on „Arsise“ kollektiivide dirigent ja kunstiline juht. Võitnud kammerkooriga rahvusvahelistel võistlustel auhindu, sh 1991 Prantsusmaal Tours’is, 1992 Itaalias Arezzos, 1994 Walesis Llangullenis ja 1997 LAV-s Eisteddfodis III koha ning 1994 Kataloonias Cantonigròs’s, 1996 Iirimaal Corkis ja 1997 Eisteddfodis rahvalaulu kategoorias I koha. Viimases võitis I koha ka kellade ansambliga. Ta on juhatanud suurvorme, sh Honeggeri ja Pinhami jõulukantaati, Rutteri ja Fauré reekviemi, Poulenci ja Martini missat, Händeli oratooriumi „Judas Maccabaeus“, Peeter Vähi „Kellade sümfooniat“. Esinenud oma kollektiividega paljudes välisriikides, sh 1991–2002 seitsmel korral USA-s, mitu korda Kanadas, Rootsis, Saksamaal, Itaalias, Soomes jm. Salvestanud 4 CD-d: „Arsis“ (1994, kammerkooriga), „In Dies“ (2000) ja „Awake, My Heart“ (2003, mõlemad kellade ansambliga), „Lõbus kellamäng“ (2000, laste kelladeansambliga). Juhatanud 1984–90 segakoori „Olevine“.

Aivar Mäe CV

• Sünniaeg: 12. mai 1960
• Perekonnaseis: abielus, kolm last

Hariduskäik

• 1979–1985 Tallinna Riiklik Konservatoorium, muusikapedagoogika
• 1976–1979 Tallinna muusikakeskkool, klarnet

Ametikäik

• 2009– Rahvusooper Estonia peadirektor
• 2000–2009 Eesti Kontserdi direktor
• 2004–2006 Vanemuise teatrijuht
• 2003–2004 Vanemuise teatrijuhi kt
• 1999–2000 Eesti Kontserdi direktori kt
• 1993–1998 Eesti Kontserdi asedirektor
• 1992–1993 Eesti Muusikaühingu kooriosakonna juhataja, vastutav sekretär
• 1989–1992 rahvakultuuri arenduskeskuse muusikaosakonna juhataja
• 1987–1989 rahvaloomingu ja kultuuritöö teadusliku metoodikakeskuse levimuusika sektori juhataja
• 1985–1987 Riikliku Filharmoonia artist
• 1982–1985 Tapa tarbijate kooperatiivi orkestrant
• 1982–1982 Rahvaloomingu ja Kultuuritöö Teadusliku Metoodikakeskuse vanemmetoodik

Hobid

• Arsise kellade ansambel

Vello Pähn, loominguline juht

Vello Pähn lõpetas 1981. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi, õppis samas orkestridirigeerimist Roman Matsovi käe all ning jätkas aastatel 1981–1986 õpinguid Leningradi Konservatooriumis Arvīds ja Maris Jansonsi juhendamisel. Oli Rahvusooper Estonia dirigent aastatel 1982–1994. Alates 2012. aasta sügisest on Vello Pähn Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent. Ta on juhatanud arvukalt oopereid, sh Bizet’ „Carmenit“, Puccini „Madama Butterflyd“, Verdi „La traviatat“, Mussorgski „Hovanštšinat“, Donizetti „Armujooki“, Tšaikovski „Jevgeni Oneginit“, Mozarti „Figaro pulma“, Wagneri „Lendavat hollandlast“, Gounod’ „Fausti“ jpt, samuti ballette Prokofjevi „Tuhkatriinut“, „Othellot“ Pärdi, Schnittke, Vasconcelose jt muusikale ja „Kameeliadaami“ Chopini muusikale, Stravinski „Kevadpühitsust“ jpt. Juhatanud aastast 1988 Opera National de Paris’, aastast 1992 Hamburgi Riigiooperi, aastast 1999 Dresdeni Semperoperi ja aastast 2000 Berliini Riigiooperi etendusi ning töötanud koos legendaarsete tantsijate ja koreograafide Rudolf Nurejevi, John Neumeieri ning Maurice Bejart’i jpt-ga. Lisaks eelmainituile on ta dirigeerinud etendusi, Stuttgardi Riigiooperis, Berliini Deutsche Operis, Milano La Scalas, Napoli Teatro San Carlos, Viini Riigiooperis, Göteborgi Ooperis, Leipzigi Ooperis, Dresdeni Semperoperis jm. Vello Pähn on  juhatanud orkestreid Itaalias, Prantsusmaal, Venemaal, Jaapanis, USAs, Kreekas, Rootsis, Lätis, Soomes, Taanis, Hispaanias jm. Rahvusooper Estonias on Vello Pähn välja toonud järgmised ooperid ja balletid: Gounod’ „Faust“ (2012), Straussi „Roosikavaler“ (2012, kontsertettekanne) ja „Arabella“ (2015, esmaettekanne Eestis, kontsertettekanne), Wagneri „Tannhäuser“ (2013), Tõnu Kõrvitsa „Liblikas“ (2013, maailmaesietendus), Gounod’ „Romeo ja Julia“ (2013, kontsertettekanne), Rimski-Korsakovi „Snegurotška“ (2014, esmaettekanne Eestis, kontsertettekanne), Gianluca Schiavoni „Medea“ (2014, maailmaesietendus), Tšaikovski „Uinuv kaunitar“ (2014), John Cranko „Onegin“ (2014, esmakordselt Eestis) ja Hindemithi „Cardillac“ (2015, esmakordselt Eestis), Tubina „Kratt“ (2015), Verdi „Aida“ (2016). Vello Pähn on Eesti teatri aastaauhinna 2016 laureaat Paul Hindemithi ooperi „Cardillac“ ja Richard Straussi ooperi „Arabella“ kontsertettekande kõrgetasemelise muusikalise teostuse eest ning Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia 2016 laureaat.

.

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, kui soovid teatri tegemistega
kursis olla. Värske info ning heade pakkumistega
uudiskiri saadetakse reeglina välja kord kuus.