• kava-header

Mõkola Djadjura

Mikola Djadjura_1 web

(dirigent)
Mõkola Djadjura õppis dirigeerimist Kiievi Riiklikus konservatooriumis Roman Kofmani klassis. Tema dirigendikarjäär sai tuule tiibadesse 1987. aastal pärast rahvusvahelist dirigentide võistlust Tokyos (1987), kus ta võitis eriauhinna. Seiji Osawa kutsel asus ta õppima ja praktiseerima USAsse, kus ta osales ka Leonard Bernsteini ja André Previni meistriklassides. Ta on olnud Omski Filharmooniaorkestri kunstiline juht ja peadirigent (1986–88), Seouli Sümfooniaorkestri ja Kwang Dju Sümfooniaorkestri peadirigent (1989–96). Ukraina Rahvusooperis on ta dirigeerinud aastast 1988 ja peadirigendina alates aastast 2011. 1996. aastal sai temast Kiievi Filharmooniaorkestri peadirigent. Rahvusooperis on ta muusikajuhina toonud lavale järgmised ooperid: Rossini „Sevilla habemeajaja“, Puccini „Boheemi“, Verdi „Rigoletto“ ja „Don Carlo“, Donizetti „Lucia di Lammermoori“, Bellini „Norma“. Viimaste lavastuste hulka kuuluvad Lõssenko „Natalka Poltavka“ ja Rimski-Korsakovi „Muinasjutt tsaar Saltaanist“. Mikola Djadjura on mitmete projektide algataja nagu sümfooniakontsertide sari „Kõik Beethoveni sümfooniad“ ja „Kõik Brahmsi sümfooniad ja kontserdid“ (pühendatud Brahmsi 170. sünniaastapäevale). Berliozi 200. sünniaastapäevale pühendatud festivali raames tõi ta esmakordselt Ukraina publikuni helilooja „Romeo ja Julia“, „Te Deumi“ ja reekviemi. Samuti toimus tema juhatamisel Ukrainas Paisiello „Kroonimismissa“ esmaettekanne. Ukraina Filharmoonia laval on ta juhatanud mitmeid ooperite kontsertettekandeid: Hubarenko mono-ooper „Õrnus“, Glinka „Ruslan ja Ludmilla“, Beethoveni „Fidelio“, Sviridovi Puškiniainelise muusikadraama „Lumetorm“ ja Griegi Ibseniaineline muusikaline vaatemäng „Peer Gynt“. Külalisdirigendina on ta juhatanud filharmooniaorkestreid Poolas, Venemaal, Itaalias, Portugalis, Prantsusmaal, Bulgaarias, Lõuna-Koreas ja Jaapanis. Kiievi Filharmooniaorkestriga on ta andnud külaliskontserte pea kõikjal maailmas. Mikola Djadjura pälvis Ukraina auväärse kunstitegelase tiitli aastal 1998, Ukraina Riikliku III järgu teenetemedali (2003), 2005. aastal valis Prantsuse valitsus ta Kunstide ja Kirjanduse ordu rüütliks (Chevalier dans l’Ordre des Arts et des Lettres), 2008 sai ta Ukraina rahvakunstniku tiitli ja 2011 Taras Ševtšenko nimelise auhinna.

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, kui soovid teatri tegemistega kursis olla.

Värske info ning heade pakkumistega uudiskiri saadetakse reeglina välja kord kuus.

Vaata Youtube kanalit