Juri Aleksandrov

juri_aleksandrov

Juri Aleksandrov (Peterburi Kammerooperi kunstiline juht, lavastaja)

Juri Aleksandrov on üks väheseid lavastajaid, kes on ühtviisi nõutud nii Venemaal kui ka välismaal. Tema loomingut on hinnatud USA-s, Itaalias, Türgis, Leedus, Lätis, Valgevenes ja Kasahstanis. Tegemist on tõenäoliselt ainsa vene ooperilavastajaga, kelle tööd on etendunud maailma kõige mainekamatel lavadel, mille hulka kuuluvad näiteks Arena di Verona, Metropolitan Opera ja La Scala. Kokku on ta loonud üle 200 lavastuse nii Venemaa kui teiste riikide ooperiteatrites. 1987. aastal asutas Juri Aleksandrov kammermuusika teatri. Esialgsest kunstilaboratooriumist kasvas hiljem välja kõrgetasemeline riigiteater – Peterburi Kammerooper –, mis on tuntud nii kodus kui ka välismaal.

1974. aastal lõpetas Juri Aleksandrov Leningradi Riikliku Konservatooriumi pianistina ja läbis kraadiõppe muusikateatri lavastajana. Alates 1978. aastast on Juri Aleksandrov töötanud lavastajana Peterburi Maria teatris. Tema loometegevus on äärmiselt mitmekesine, kuna ta ei käsitle ooperit kui rangelt reglementeeritud žanrit ning improviseerib klassikaliste ooperilibretodega mängleva kergusega. Tema töid eristab eelkõige ainulaadne esteetika, ideede originaalsus, paradoksaalsus ja uuenduslikud lahendused. Tema loomingulised ideed on ühtaegu lummavad ja keerukad, olles täis nii allegooriat kui ka metafoore. Metafoor on üks peamisi tehnikaid, mida Juri Aleksandrov kasutab ja mis omakorda toob esile lavastaja rikkaliku sisemaailma nii filosoofilisest kui ka kunstilisest küljest. Tema lavastused Peterburi Maria teatris on alaliseks osaks Peterburi kultuurielu suursündmustest. Nende hulka kuuluvad Donizetti „Öökelluke“ ja „Don Pasquale“, Glucki „Maikuninganna“, Banevitši „Kai ja Gerda lugu“, Tšaikovski „Mazepa“, Mozarti „Don Giovanni“ ja „Figaro pulm“, Stravinski „Mavra“, Prokofjevi „Semjon Kotko“ (võitnud Venemaa kõrgeima teatripreemia Kuldse maski aastal 1999 kategooriates „Parim ooperilavastus“, „Parim ooperikujundus“ ja parim „Ooperidirigent“, Verdi „Aida“, „Don Carlo“ ja „Otello“, Šostakovitši „Nina“, Rimski-Korsakovi „Tsaari mõrsja“ jpt.

Juri Aleksandrov on teinud üle kahesaja lavastuse erinevates ooperiteatrites nii Venemaal kui välismaal, sh Moskva Suures Teatris, Moskva Kolobovi Uues Ooperis, Türgis, Itaalias, USA-s, Valgevenes, Lätis, Leedus, Kasahstanis jne. Samuti on Juri Aleksandrov tihedalt seotud 2000. aastal Kasahstanis Astana Baiseitova Rahvusooperi ja -balletihoone avamisega, olles ise ka üheks asutajaks. Juri Aleksandrov oli esimene välismaalane, kes pälvis Kasahstani riikliku auhinna ja sai Dostõki ordeni. Eriliselt viljakas periood Juri Aleksandrovi jaoks oli hooaeg 2005/2006, mil ta tõi lavale 11 teost, sh Tšaikovski „Mazepa“ (Metropolitan Operas) ja „Kuldkingakesed“ (La Scala renoveeritud laval) ning Puccini „Turandoti“ (Arena di Veronas). Viimane osutus teatrimaailmas enneolematuks sündmuseks, kuna Itaalia ooperit kutsuti lavastama välismaalane. 2007. aastal rabas Aleksandrov Poola vaatajaskonda uue originaalse tõlgendusega Mussorgski teosest „Boriss Godunov“, mille ta lavastas Wroclawis asuva Hala Ludowa teatri hiiglaslikus saalis, kuhu mahtus publikuks 6000 inimest.

Kammerooperil on väga rikkalik loominguline biograafia. Kahekümne kahe hooaja jooksul on saanud teatrist kindel fenomen, millel on olemas nii ainulaadne repertuaar kui ka andekad solistid ja muusikud. Paljud neist on Vene Föderatsiooni rahvakunstnikud ning rahvusvaheliste ja ülevenemaaliste võistluste laureaadid. Repertuaar koosneb väga erinevatest žanritest alates komöödiatest ja opera buffadest kuni muusikaliste draamadeni. Suurt tähelepanu pööratakse kaasaegsete autorite töödele. Mõningaid Peterburis loodud lavateoseid on võimalik näha ainult Peterburi Kammerooperis. Nende hulka kuuluvad Donizetti „Peeter Suur – Venemaa tsaar ehk Liivi puusepp“, „Rita“ ja „Öökelluke“, Bortnjanski „Pistrik“, Cimaroso „Salaabielu“, Šostakovitši „Mängurid – 1942“,  Cilea „Adrianna Lecouvreur“.

Mitmed Aleksandrovi lavastused on esietendunud Venemaal. 28. veebruaril 2008 pärjati Juri Aleksandrov Vene Föderatsiooni rahvakunstniku tiitliga. 2008. aastal sai maestrost Rimski-Korsakovi nimelise Peterburi Riikliku Konservatooriumi muusikateatri osakonna juhataja.

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, et olla kursis värske info ning heade pakkumistega.
Uudiskiri saadetakse välja kord kuus.