José Cura

cura

tenor, helilooja, dirigent, lavastaja

 

Lisaks sellele, et José Cura on üks maailma parimatest tenoritest, on ta ka polümaat, meie aja Leonardo da Vinci.

Seen and Heard International, november 2015

Cura on palju enamat kui lihtsalt ooperistaar: ta on helilooja ja dirigent, lavastaja, dekoratsioonikunstnik, suurepärane artist ning meelelahutaja, kes lummab ja harib publikut kvaliteetmuusikaga.
Pärast orkestridirigeerimise ja kompositsiooni õppimist oma kodulinnas Rosarios kolis José Cura 1984. aastal Buenos Airesesse end täiendama. Saamaks aimu lavaelust, töötas ta koos professionaalse kooriga Teatro Colónis 1984. aastast kuni 1988. aastani, mil tema hääl arenes talle tuntuse toonud tugevaks ja säravaks sügava baritonaalse varjundiga tenorihääleks. Alates 1991. aastast on José Cura karjäär viinud ta maailma prestiižsematesse teatritesse ning teinud temast ühe suurepärasema itaalia ja prantsuse traditsioonilise repertuaari esitaja. Oma legendaarsete rollitõlgenduste nimistusse, kus troonivad Otello, Stiffelio, Simson, Canio, Calaf, Dick Johnson ja Cavaradossi, lisas José Cura 2017. aastal kaks uut tunnustuse pälvinud rolli: Richard Wagneri Tannhäuser ja Benjamin Britteni Peter Grimes.

1999. aastal jätkas José Cura oma dirigendikarjääri, töötades muu hulgas selliste tipporkestritega nagu Londoni filharmooniaorkester, Londoni sümfooniaorkester, Viini Filharmoonia, Sinfonia Varsovia, Toscanini orkester ja Ungari filharmooniaorkester – kontserdid, mida saatis kestev publikumenu. 2007. aastal tuli esmaettekandele loominguline ümbertöötlus „Pajatsitest“ tantsu ja miimiga ning selle kujundas ja lavastas José Cura, pannes aluse oma lavastaja- ja kunstnikukarjäärile.

2010. aastal tõi ta Badeni Riigiteatris lavale Saint-Saënsi „Simsoni ja Delila“, olles lisaks lavastuse dekoratsioonikunstnik ja üks nimiosalistest. Uuendusliku nurga alt sündinud produktsioon on saadaval ka DVD-l. Opéra de Nancys esietendunud Puccini „Pääsukese“ ja Valloonia Kuninglikus Ooperis lavale jõudnud kaksiklavastuse „Talupoja au“ ning „Pajatsid“ (2012) menu nii kriitikute kui ka publiku hulgas tõstis Cura nime lavastajana tähelepanu kõrgpunkti.

Ka 2016. aasta sügisel Valloonia Kuninglikus Ooperiteatris etendunud „Turandot“ pälvis laialdast avalikku tähelepanu. 2017. aastal Bonnis ja Montecarlos etendunud „Peter Grimesi“ koostöölavastust, kus tema kanda oli ka peaosa, nimetati „… meelte pidusöögiks ja suurepäraseks õhtuks“. Tema viimast lavastust, 2018 Praha Riigiooperis etendunud „Nabuccot“ nimetati „… säravaks ja sügavmõtteliseks kujunduse, valguse ning kostüümide terviksulamiks“.

2014. aastal pöördus José Cura tagasi heliloomingu juurde – novembris kõlas Lõuna-Böömimaa teatris (Tšehhi Vabariik) tema „Stabat Mater“ (1989) ja pärast naasmist La Scalasse don Joséna 2015. aastal „Magnificati“ maailmaesmaettekanne (1988, Catania Teatro Massimo).

Aastatel 2015–2018 oli maestro Cura Praha sümfooniaorkestri resideeruv kunstnik. Maineka orkestri ees dirigeerib ta tänini hooaja jooksul kaks sümfooniakontserti. Nende esituses kõlas ka tema teose „Magnificat“ Tšehhi esmaettekanne (2016) ja teose „Modus“ (2017) maailmaesmaettekanne koos Ariel Ramireze kuulsa „Misa Criolla“ ja „Navidad Nuestra“ sümfooniliste versioonidega, mille José Cura orkestreeris autori soovil.

2015. aasta juunis tunnustas Argentina senat José Curat Domingo Faustino Sarmiento auhinnaga saavutuste eest hariduses ja kultuuris ning 2017. aasta novembris nimetati ta Rosario Rahvusliku Ülikooli auprofessoriks.

 

Vaata lähemalt www.josecura.com

 

See oli maailmakuulsa tenori esimese lavastamiskatse suur õnnestumine. Cura lavastajadebüüdiga sündis uus arusaam „Pajatsitest“. Kahe nädala väsimatu lavastaja-, kunstniku-, dramaturgi-, laulja- ja näitlejatöö tulemusena (ta esitas ka enda kirjutatud monoloogi) andis Cura lavastusele oma erilise kire, energia ja entusiasmi.
Juntarji List

See oli haruldane ooperiõhtu („Simson ja Delila“ lavastus), mis sööbib meeltesse ja jääb terveks eluks meelde.
Der Operfreund 2010

José Cura on Gesamtkunstwerker (kunstnik, kes loob ja kujundab lõimitud ja tervikliku kunstiteose).
Merkur 2010

 

Erakordne projekt („Simson ja Delila“ lavastus) andis kogu trupile tiivad ning sellest sündis kunstiteos, mis teeks au igale rahvusvahelisele ooperilavale.
Opernglas 2010

 

Enam kui orjaliku illustraatorina on José Cural õnnestunud taasluua „“Turandoti“ toon“, mis on Puccinile niivõrd omane ja keeruline defineerida: see on eepiline kooriteos, milles Hiina avaneb nii oma maagilises sensuaalsuses kui ka julmuses. Samas, on kitši – lõks, millesse Aasiat kujutades on lihtne kukkuda – välditud põhjaliku valgus- ja kostüümikujundusega. Esiletõstu väärib geniaalne viis, kuidas lastekoor on põimitud tegevusse.
Forum Opéra

 

„Peter Grimesi“ lavastus: Etendus oli sõnum ansambliteatrile, et ainult koos suudetakse luua ülevaid ooperlikke hetki. See omakorda õnnestub vaid siis, kui on keegi, kes suudab kõiki ühendada ja kui on olemas üldine ladus lavastuskontseptsioon. José Cura suutis pakkuda kõike seda Bonnis, lisaks esitas ta liigutava ning vokaalselt suurepärase rollisoorituse. Pole ime, et terve saal tõusis lõpuovatsioonideks püsti, kui tenor lavale kummardama tuli.
Opernglas 2017

 

 

 

 

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, et olla kursis värske info ning heade pakkumistega.
Uudiskiri saadetakse välja kord kuus.