• kava-header

Eesti Rahvusballett

Eesti Rahvusballett 2015

 

Balleti kunstiline juht Toomas Edur – 6831 307, t.edur@ballet.ee
Balleti kunstilise juhi assistent Kaire Kasetalu – 6831 307, kaire.kasetalu@ballet.ee
Truppi kandideerimine ja info kaire.kasetalu@ballet.ee
Balleti administratiivjuht Andrus Kämbre – 6831 206, 5296 909, andrus.kambre@ballet.ee

Balleti repetiitorid Elita Erkina, Viktor Fedortšenko, Katrin Kivimägi, Marina Kesler
Balletisolistide repetiitor Age Oks
Kontsertmeistrid Vladima Jeremjan, Ivo Valdma, Elena Kovačevič
Balleti inspitsiendid Anton Osul

„Eesti Rahvusballeti hooaeg on täis värsket energiat. Midagi võluvat, kaasahaaravat ja kordumatut võib leida nii uuslavastustes kui ka vanades lemmikutes. Hingelähedasi elamusi teile!“
Toomas Edur CBE
Eesti Rahvusballeti kunstiline juht

Kevadhooaja balletisündmusena jõuab 7. aprillil lavale igihaljas klassika „Giselle“, mis pakub Mary Skeapingi tõlgenduses unustamatu elamuse romantika, õhulise koreograafia ja Adami muusika kooslusest. 29. aprillil tähistab Estonia rahvusvahelist tantsupäeva balletigalaga ning 29. mail on lava Tallinna Balletikooli noorte tantsijate päralt.

111. hooajal rändab Estonia lähedale ja kaugele külla sõpradele, kes armastavad teatrit. Teatrielamusi jagub Pärnusse, Tartusse, Paidesse, Jõhvi ja Viljandisse. Külla minnakse lühiballetiga „Vaikivad monoloogid“ ning Tubina balletiga „Kratt“. 13.–16. oktoobrini toimub lavade vahetus Moskva Helikon-Operaga, mil Moskvasse sõidetakse Gounod’ ooperiga „Faust“, Tubina balletiga „Kratt“ ning ooperigalaga.

Balleti repertuaar

ESTONIA BALLETI AJALOOST

Estonia lavale jõudis tants juba enne Esimest maailmasõda. Tõsi, siis piirduti vaid tantsuliikumistega muusika- ja sõnalavastustes ehk nn evolutsioonidega. Esimene väljaspool operetti esitatud tantsuline teos, ballett-pantomiim „Unenägu kujuraiuja töökojas” etendus Estonia laval 1914, peaosades Nina Smirnova ja Robert Rood, lavastas Nina Smirnova. 1918 asutati teatris esimene palgaline balletitrupp koosseisus Lilian Looring, Rahel Olbrei, Robert Rood, Emmy Holz, trupijuhiks Sessy Smironina-Sevun. Aastail 1919–1920 jõuti Estonias juba iseseisvate balletiõhtuteni, 1. märtsil 1919 oli kavas kahest osast koosnev „Balleti-õhtu” (koreograaf Smironina-Sevun), 25. novembril 1919 kahevaatuseline ballett „Koreograafiliste etüüdide õhtu” , lavastas Vera Berting. Need olid siiski veel üksiküritused.

Esimese õhtut täitva „päris balleti” lavastuseni jõuti 1922. aastal — 28. septembril esietendus Delibes’i „Coppélia”, lavastas Viktorina Krieger (Kriger) Moskva Suurest Teatrist, kes tantsis ühtlasi ka peaosa.

1926 asutas Rahel Olbrei Estonias püsiva tantsutrupi. Olbrei juhtis Estonia balletitruppi kuni 1944. aastani. Ta oli õppinud klassikalist balletti Sessy Smironina- Sevuni ja Eugenia Litvinova juures ning täiendanud end moderntantsu alal Saksamaal Mary Wigmani ja Rudolf Labani juures. Just Olbrei andis Estonia balletitrupile isikupärase näo XX sajandi esimesel poolel. Lavale tulid Adami „Giselle” (1926), Tšaikovski „Pähklipureja” (1936) ja „Luikede järv” (1940), Glieri „Punane moon” (1939), esimene eesti algupärane ballett , Tubina „Kratt” (1944) jt.

Teise maailmasõja keerises põgenesid Eestist mitmed naissolistid ja ballettmeister Rahel Olbrei, õnneks säilis trupi tuumik. Aastail 1944—1951 juhtis truppi Litvinova stuudiotes õppinud ja Antverpenis tantsinud Anna Ekston, kes asutas 1946 ühtlasi Eesti esimese riikliku balletiõppeasutuse — Tallinna Riikliku Koreograafiakooli (praegu Tallinna Balletikool). Märkimisväärseid sündmusi sõjajärgsel ajastul oli vene ballettmeistri Vladimir Burmeistri lavastatud „Luikede järv” (1954), mis tõusis esile eriti Odette’i ja Ottiliet tantsinud Helmi Puuri tõttu.
1960. aastate poliitiline „sula” N. Liidus tõi murrangu ka Estonia teatris. Astusid esile GITIS-es õppinud noored koreograafid Enn Suve, Iraida Generalova ja Mai Murdmaa. Aastail 1967—1973 peaballettmeistrina tegutsenud Enn Suve tõi kavasse XX sajandi teosed, tema lavastustest kujunesid tippudeks Štšedrini ja Bizet’ „Carmen” (1969) ja Štšedrini „Anna Karenina” (1973)

XX sajandi teise poole Estonia balletti on sageli nimetatud Mai Murdmaa (juhtis Estonia balleti 1974 —2001) autoriteatriks. Murdmaa pööras oma ballettides põhitähelepanu filosoofilis-eksistentsialistlikele teemadele ja tema koreograafia lähtus sageli XX sajandi muusikast, sh eesti heliloojate loomingust, lavale tulid Murdmaa koreograafiaga Tambergi „Ballettsümfoonia” ja „Joanna tentata”, Singi „Surma ja sünni laulud”, Pärdi muusikaga „Kirgastumine” ja „Kuritöö ja karistus”, Sumera „Anselmi lugu”, Tormise „Eesti ballaadid” jmt, aga ka „Naine” Berio muusikale, Prokofjevi „Kadunud poeg”, Raveli „Daphnis ja Chloë”, Bartóki „Võlumandariin”, Gershwini „Ameeriklane Pariisis”, Barberi „Medeia”, Stravinski „Tulilind” jmt. Murdmaa mitmekesine ja stiililt eriilmeline looming kasvatas Estonia trupi liikmeist mitmekülgsed tantsijaisiksused, kelles ühildusid head füüsilised võimed ja suur sugestiivne näitlejameisterlikkus.

Aastail 2001—2009 oli RO Estonia balleti kunstiline juht Tiit Härm. Sel perioodil lavastas ta Prokofievi „Romeo ja Julia“, „Kameeliadaami“ Liszti muusikale ja Minkuse „Don Quijote“, samuti kolmteist aastat teatri repertuaari kaunistanud „Luikede järve“ ja ühevaatuselisi ballette. Härm tutvustas Eesti publikule tänapäeva koreograafide teoseid: Luciano Cannito „Cassandra“, Youri Vàmose „Shannon Rose“ ning Mauro Bigonzetti julget nägemust Delibes’i „Coppéliast“. Alates sügisest 2009 juhib RO Estonia balletti Toomas Edur, nad mõlemad on olnud rahvusvaheliselt tunnustatud tantsijad.

Läbi aegade on Estonias tegutsenud väga eriilmelisi andekaid tantsijaid, sh Klaudia Maldutis, Juta Arg, Erika Määrits, Veera Leever, Geeni Raudsepp, Inge Põder, Artur Koit, Boris Blinov, Uno Puusaag, Verner Hagus, Helmi Puur, Eike Joasoo, Ülle Ulla, Ilmar Silla, Verner Loo, Väino Aren, Ago-Endrik Kerge, Aime Leis, Tiiu Randviir, Juta Lehiste, Tamara Soone, Larissa Kaur, Jüri Lass, Tiit Härm, Vjatšeslav Maimussov, Jānis Garancis, Jevgeni Neff, Aleksandr Basihhin, Elita Erkina, Irina Fomina-Härm, Inge Arro, Saima Kranig, Olga Tšitšerova, Tatjana Laid, Kaie Kõrb, Tatjana Voronina, Larissa Sintsova, Juri Jekimov, Viesturs Jansons, Meelis Pakri, Toomas Rätsep, Inna Sõrmus, Age Oks, Toomas Edur, Igor Vassin, Stanislav Jermakov, Priit Kripson, Linnar Looris, Viktor Fedortšenko, Eve Mutso, Eve Andre, Marina Chirkova, Marika Muiste, Galina Lauš, Luana Georg, Heidi Kopti, Olga Rjabikova, Olga Malinovskaja, Tiit Helimets, Erki Tann, Vladimir Arhangelski, Anatoli Arhangelski, Sergei Upkin, Aleksandr Prigorovski, Maksim Tšukarjov, Artjom Maksakov jmt. Viimase kümne aastaga on esile tõusnud noored andekad koroegraafid Marina Kesler ja Oksana Tralla, kelle tööd on pälvinud ka rahvusvahelist tunnustust.

Estonia ballett on käinud külalisesinemistel Soomes, Rootsis, Saksamaal, Itaalias,Venemaal, Hispaanias, Ladina-Ameerikas, Süürias, Filipiinidel, Jordaanias, Kuveidis, Ungaris, Bulgaarias, Walesis ja mujal.

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, kui soovid teatri tegemistega kursis olla.

Värske info ning heade pakkumistega uudiskiri saadetakse reeglina välja kord kuus.

Vaata Youtube kanalit