Eesti Rahvusballett

rahvusballett_grupp

Balleti kunstiline juht Toomas Edur – 6831 307, t.edur@ballet.ee
Balleti kunstilise juhi assistent Kaire Kasetalu – 6831 307, kaire.kasetalu@ballet.ee
Truppi kandideerimine ja info kaire.kasetalu@ballet.ee
Balleti administratiivjuht Andrus Kämbre – 6831 206, 5296 909, andrus.kambre@ballet.ee

Balleti repetiitorid Elita Erkina, Viktor Fedortšenko, Katrin Kivimägi, Marina Kesler
Kontsertmeistrid Vladima Jeremjan, Elena Kovačevič, Yuliya Braun
Balleti inspitsiendid Anton Osul

Eesti muusikavaramus leidub imeilusat balletimuusikat ja nii toome teieni valiku eesti koreograafide-heliloojate koostöös valminust. Balletiõhtu raames jõuavad taas lavale Marina Kesleri „Othello“ ja „Libahunt“ ning Tiit Helimetsa „Aeg“, lisaks saavad noored koreograafid võimaluse esitleda tantsulisi miniatuure. Uudisena toob Eesti Rahvusballett lavale Toomas Eduri ja Tauno Aintsi „Katariina I“, mis paneb mõtisklema selle üle, kui seotud me tegelikult oma naabritega oleme – hiljutiste uurimustulemuste põhjal on Katariina I pärit Eestist. Eesti autorite teostest on kavas veel Eduri/Aintsi „Modigliani – neetud kunstnik“ ja Tubina/Kesleri „Kratt“. Estonia balleti 100. sünnipäeva tähistame aprillis balletigalaga.

Vabariigi sünnipäevakuul tulevad külla naabrid Läti Rahvuslikust Ooperi- ja Balletiteatrist, tuues meie lavale Leo Mujici balleti „Šeherezade“ Rimski-Korsakovi ja Kodály muusikale (27.02). 112. hooaega jäävad lõpetama Leedu Rahvusliku Ooperi- ja Balletiteatri külalisetendused 7.–9. juunini: Verdi ooper „Don Carlo“ (7.06), Kuprevičiuse ballett „Čiurlionis“ (8.06) ning Prokofjevi ballett „Romeo ja Julia“ (9.06).

Sel hooajal kannab reisikihk Estonia varasemast kaugemale: 23.–25. oktoobril etenduvad Peterburi Maria teatris Tubina ballett „Kratt“, Händeli ooper „Rinaldo“ ning ooperigala. Soome Vabariigi 100. sünnipäev on 6. detsembril 2017, vaid mõni kuu enne Eesti Vabariigi juubelit. 17.–26. novembrini on Estonia sihiks Tampere-talo, Aleksanterin teatteri ja Musiikkitalo. Estonia viib kingituseks teatrit igale vanusele: Delibes’i balleti „Coppélia“, Vinteri/Raudmäe muusikali „Pipi Pikksukk“, Tubina balleti „Kratt“, Verdi ooperi „La traviata“, Puuri ooperi „Pilvede värvid“, beebikontserdid ja mitmeid haaravaid haridusprojekte. Festival kulmineerub 25. novembril suurejoonelise ooperi- ja balletigalaga „Eesti ja Soome 200“, kus esinevad Estonia solistid, koor ja orkester ning Eesti Rahvusballeti solistid ning trupp.

Läti Rahvuslikus Ooperi- ja Balletiteatris on 27. veebruarist 1. märtsini laval Tubina ballett „Kratt“ ning Ooperi- ja balletigala; Leedu Rahvusliku Ooperi- ja Balletiteatri laval mängitakse 15.–17. maini Wagneri ooperit „Tannhäuser“, Tubina balletti „Kratt“ ja Ochoa/Meckleri/Salemi balletti „Tramm nimega Iha“.

 

Balleti repertuaar

ESTONIA BALLETI AJALOOST

Estonia lavale jõudis tants juba enne Esimest maailmasõda. Tõsi, siis piirduti vaid tantsuliikumistega muusika- ja sõnalavastustes ehk nn evolutsioonidega. Esimene väljaspool operetti esitatud tantsuline teos, ballett-pantomiim „Unenägu kujuraiuja töökojas” etendus Estonia laval 1914, peaosades Nina Smirnova ja Robert Rood, lavastas Nina Smirnova. 1918 asutati teatris esimene palgaline balletitrupp koosseisus Lilian Looring, Rahel Olbrei, Robert Rood, Emmy Holz, trupijuhiks Sessy Smironina-Sevun. Aastail 1919–1920 jõuti Estonias juba iseseisvate balletiõhtuteni, 1. märtsil 1919 oli kavas kahest osast koosnev „Balleti-õhtu” (koreograaf Smironina-Sevun), 25. novembril 1919 kahevaatuseline ballett „Koreograafiliste etüüdide õhtu” , lavastas Vera Berting. Need olid siiski veel üksiküritused.

Esimese õhtut täitva „päris balleti” lavastuseni jõuti 1922. aastal — 28. septembril esietendus Delibes’i „Coppélia”, lavastas Viktorina Krieger (Kriger) Moskva Suurest Teatrist, kes tantsis ühtlasi ka peaosa.

1926 asutas Rahel Olbrei Estonias püsiva tantsutrupi. Olbrei juhtis Estonia balletitruppi kuni 1944. aastani. Ta oli õppinud klassikalist balletti Sessy Smironina- Sevuni ja Eugenia Litvinova juures ning täiendanud end moderntantsu alal Saksamaal Mary Wigmani ja Rudolf Labani juures. Just Olbrei andis Estonia balletitrupile isikupärase näo XX sajandi esimesel poolel. Lavale tulid Adami „Giselle” (1926), Tšaikovski „Pähklipureja” (1936) ja „Luikede järv” (1940), Glieri „Punane moon” (1939), esimene eesti algupärane ballett , Tubina „Kratt” (1944) jt.

Teise maailmasõja keerises põgenesid Eestist mitmed naissolistid ja ballettmeister Rahel Olbrei, õnneks säilis trupi tuumik. Aastail 1944—1951 juhtis truppi Litvinova stuudiotes õppinud ja Antverpenis tantsinud Anna Ekston, kes asutas 1946 ühtlasi Eesti esimese riikliku balletiõppeasutuse — Tallinna Riikliku Koreograafiakooli (praegu Tallinna Balletikool). Märkimisväärseid sündmusi sõjajärgsel ajastul oli vene ballettmeistri Vladimir Burmeistri lavastatud „Luikede järv” (1954), mis tõusis esile eriti Odette’i ja Ottiliet tantsinud Helmi Puuri tõttu.
1960. aastate poliitiline „sula” N. Liidus tõi murrangu ka Estonia teatris. Astusid esile GITIS-es õppinud noored koreograafid Enn Suve, Iraida Generalova ja Mai Murdmaa. Aastail 1967—1973 peaballettmeistrina tegutsenud Enn Suve tõi kavasse XX sajandi teosed, tema lavastustest kujunesid tippudeks Štšedrini ja Bizet’ „Carmen” (1969) ja Štšedrini „Anna Karenina” (1973)

XX sajandi teise poole Estonia balletti on sageli nimetatud Mai Murdmaa (juhtis Estonia balleti 1974 —2001) autoriteatriks. Murdmaa pööras oma ballettides põhitähelepanu filosoofilis-eksistentsialistlikele teemadele ja tema koreograafia lähtus sageli XX sajandi muusikast, sh eesti heliloojate loomingust, lavale tulid Murdmaa koreograafiaga Tambergi „Ballettsümfoonia” ja „Joanna tentata”, Singi „Surma ja sünni laulud”, Pärdi muusikaga „Kirgastumine” ja „Kuritöö ja karistus”, Sumera „Anselmi lugu”, Tormise „Eesti ballaadid” jmt, aga ka „Naine” Berio muusikale, Prokofjevi „Kadunud poeg”, Raveli „Daphnis ja Chloë”, Bartóki „Võlumandariin”, Gershwini „Ameeriklane Pariisis”, Barberi „Medeia”, Stravinski „Tulilind” jmt. Murdmaa mitmekesine ja stiililt eriilmeline looming kasvatas Estonia trupi liikmeist mitmekülgsed tantsijaisiksused, kelles ühildusid head füüsilised võimed ja suur sugestiivne näitlejameisterlikkus.

Aastail 2001—2009 oli RO Estonia balleti kunstiline juht Tiit Härm. Sel perioodil lavastas ta Prokofievi „Romeo ja Julia“, „Kameeliadaami“ Liszti muusikale ja Minkuse „Don Quijote“, samuti kolmteist aastat teatri repertuaari kaunistanud „Luikede järve“ ja ühevaatuselisi ballette. Härm tutvustas Eesti publikule tänapäeva koreograafide teoseid: Luciano Cannito „Cassandra“, Youri Vàmose „Shannon Rose“ ning Mauro Bigonzetti julget nägemust Delibes’i „Coppéliast“. Alates sügisest 2009 juhib RO Estonia balletti Toomas Edur, nad mõlemad on olnud rahvusvaheliselt tunnustatud tantsijad.

Läbi aegade on Estonias tegutsenud väga eriilmelisi andekaid tantsijaid, sh Klaudia Maldutis, Juta Arg, Erika Määrits, Veera Leever, Geeni Raudsepp, Inge Põder, Artur Koit, Boris Blinov, Uno Puusaag, Verner Hagus, Helmi Puur, Eike Joasoo, Ülle Ulla, Ilmar Silla, Verner Loo, Väino Aren, Ago-Endrik Kerge, Aime Leis, Tiiu Randviir, Juta Lehiste, Tamara Soone, Larissa Kaur, Jüri Lass, Tiit Härm, Vjatšeslav Maimussov, Jānis Garancis, Jevgeni Neff, Aleksandr Basihhin, Elita Erkina, Irina Fomina-Härm, Inge Arro, Saima Kranig, Olga Tšitšerova, Tatjana Laid, Kaie Kõrb, Tatjana Voronina, Larissa Sintsova, Juri Jekimov, Viesturs Jansons, Meelis Pakri, Toomas Rätsep, Inna Sõrmus, Age Oks, Toomas Edur, Igor Vassin, Stanislav Jermakov, Priit Kripson, Linnar Looris, Viktor Fedortšenko, Eve Mutso, Eve Andre, Marina Chirkova, Marika Muiste, Galina Lauš, Luana Georg, Heidi Kopti, Olga Rjabikova, Olga Malinovskaja, Tiit Helimets, Erki Tann, Vladimir Arhangelski, Anatoli Arhangelski, Sergei Upkin, Aleksandr Prigorovski, Maksim Tšukarjov, Artjom Maksakov jmt. Viimase kümne aastaga on esile tõusnud noored andekad koroegraafid Marina Kesler ja Oksana Tralla, kelle tööd on pälvinud ka rahvusvahelist tunnustust.

Estonia ballett on käinud külalisesinemistel Soomes, Rootsis, Saksamaal, Itaalias,Venemaal, Hispaanias, Ladina-Ameerikas, Süürias, Filipiinidel, Jordaanias, Kuveidis, Ungaris, Bulgaarias, Walesis ja mujal.

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, kui soovid teatri tegemistega
kursis olla. Värske info ning heade pakkumistega
uudiskiri saadetakse reeglina välja kord kuus.