Eesti Rahvusballeti uus lavastus on haarav ja kaunis

27.09.2012 / Ülla Veerg

Göran Forsling/ Seen and Heard International// Amedeo Modigliani sündis 1884. aastal Livornos Itaalias jõukasse perekonda, mida tabas pankrot just Amedeo sündides. Juba lapsena maadles ta terviseprobleemidega, mis saatsid teda kogu elu ning süvenesid alkoholi- ja narkootikumisõltuvuse tagajärjel veel enam. Modigliani huvitus varakult joonistamisest ja maalimisest ning ema toel sai ta alustada kunstiõpinguid. 1906. aastal kolis ta Pariisi ja jäi sinna oma elu lõpuni. 1917. aastal kohtus ta 19-aastase Jeanne Hebuterne’iga, kellest sai tema modell ja armuke. Neile sündis tütar ning kui Modigliani 1920. aastal 35 aasta vanusena suri, võttis taas üheksandat kuud rase Jeanne viienda korruse aknast välja hüpates endalt elu. See on koreograafi ja Eesti Rahvusballeti trupi kunstilise juhi Toomas Eduri ning helilooja Tauno Aintsi loodud balleti taust. Modigliani elu viimastele aastatele keskenduva loo maailma esietendus oli selle (2012) aasta 11. mail. Tegemist on dramaatilise, kohati vägivaldse, sügavalt traagilise ja imeilusa lavastusega. Modigliani maalid mängivad selles olulist rolli ning väljendusrikas valgustus ja suitsu ja udu kasutamine rõhutab unemaailma sattumise tunnet – kuigi nii lavakujundus kui mitmed stseenid on väga realistlikud.

Tauno Aints ja Toomas Edur tegid väga tihedat koostööd. Õigupoolest hakkasid nad lavastust arutama juba enne libreto valmimist. Aints, kes on tegev ka popmuusikas, on varemgi tantsuetendustele muusikat kirjutanud. Tema seos popmuusika maailmaga tähendab, et ta on orkestris kasutanud nii löök- kui klahvpille ning „meloodia ja harmoonia on [tema] esmased väljendusvahendid“. Selle tulemuseks on mitmekesine, paindlik ja väga ilus muusika. Kohati figureerib muusikas Debussyd meenutav hägusus, kohati oleks nagu eeskuju võetud Mahlerist või isegi Stravinskist. Muusika on alati arusaadav ning kaasaegse muusika suhtes skeptiline publik ei pea muretsema – meloodiad sobivad kõikidele maitsetele, olemata samas kuidagi magedad. Muusika näib tegevusega loomulikul moel seostuvat, kuid peaks ideaalselt sobima ka kontserdil esitamiseks – nagu näiteks Tšaikovski, Delibes’ või Stravinski balletimuusika.

Mulle meeldis koreograafia väga ning peaosades üles astunud Aleksandr Prigorovski ja Olga Rjabikova, nagu ka ülejäänud trupp, jätsid suurepärase mulje. Seda balletti nähes valdab vaatajat tahes-tahtmata kurvameelsus äärmiselt andeka ja uuendusmeelse kunstniku pärast, kes jäärapäiselt oma elu rikub. Modigliani oli surres rahast lage ning tema eluajal pidasid temast vähesed lugu. See aga on muutunud. 2010. aasta novembrikuus müüdi tema akt New Yorgi oksjonil 42,7 miljoni naela eest! Ma ei ole üldiselt suur balletisõber, kuid „Modigliani“ mõjus väga haaravalt. Minu silma järgi ei olnud saalis ühtki vaba kohta ning ma loodan siiralt, et see trend jätkub.

25. september 2012

Eesti   Tauno Aints: „Modigliani – neetud kunstnik“:  Eesti Rahvusooperi orkester ja Eesti Rahvusballett. Risto Joost (dirigent). Eesti Rahvusooper, Tallinn, 21.09.2012

Koreograaf ja lavastaja: Toomas Edur
Lavakujunduse kontseptsioon: Toomas Edur, Liina Keevallik
Kunstnik: Liina Keevallik
Valguskunstnik: Tiit Urvik

Tantsijad
Amedeo Modigliani:  Aleksandr Prigorovski
Jeanne Hebuterne, tema naine:  Olga Rjabikova
Leopold Zborowski, kunstikaupmees:  Sergei Upkin
Modigliani kaks kunstnikest sõpra:  Jevgeni Grib, Andrus Laur
Berthe Weill, galeriiomanik: Triinu Leppik
Florist: Marika Muiste

 

Göran Forsling

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, kui soovid teatri tegemistega
kursis olla. Värske info ning heade pakkumistega
uudiskiri saadetakse reeglina välja kord kuus.