Artiklid

  • Noorteooper „Prints ja kerjus” on tabanud märki

    19.02.2013 / Ülla Veerg

    Etenduste järel garderoobis järjekorras seistes kuulsin ümberseisjatelt vaid positiivseid hinnanguid kogetule. Minu noored kaaslased olid ooperist vaimustuses ja juba on neile ostetud uued piletid, et ooperit veel kord näha – „Prints ja kerjus” on oma publiku südame igatahes võitnud.

  • Prints ja kerjus – Estonia

    06.02.2013 / Ülla Veerg

    Minu meelest igati õnnestunud lavastus ja Jassi öeldud sõnu võib täiesti ette kujutada, ehk seda kuidas Piusid Estonia maja tavapärast elu natuke elavdavad. Igatahes usun, et nad elavdavad ka tavapärast Eesti publikut liikuma meie armsa ooperimaja suunas. Ja ma olen veendunud, et selle etenduse vaatajad ei kahetse. Minule igatahes väga meeldis! : )

  • Prints ja kerjus võluvad noort publikut sarmiga

    06.02.2013 / Ülla Veerg

    Märt ja Priit Pius mängivad oma esitatud kangelaste kimbatusse sattumise sarmikalt välja. Peaosaliste lauluoskuse kohta on siin paslik mainida, et nad on vaieldamatult musikaalsed ja neil on olemas eeldused hea häälematerjali näol. Põhiliselt tulevad nad aga laval toime, kasutades lavalist veetlust, ja võluvad publiku ära.

  • “Jõuluvana ja väike põhjapõder” ja “Pokude aastaring”

    15.12.2012 / Ülla Veerg

    Ja uskumatu küll, aga Estonia teater on seekord peaaegu ideaalilähedane keskkond lavastuse jaoks. Sest etendus toimub talveaias! Seal on põõsaid ja puukesi. Rohelised puhmad moodustavad hea ja usutava keskkonna pokude toimetamistele. Ka ruum on hubaselt väike ja lapsed saavad istuda ümber lava. Keset mängupaika hakkab kõigepealt silma sinakas-rohekas akvaarium, mis tekitab põnevust, et mis seal sees küll toimuma hakkab.

  • Piiludes pagendatud pokude maale

    14.12.2012 / Ülla Veerg

    Juba enne näidendi algust tõmbab uudishimu lapsi saali keskele paigutatud akvaariumlava poole, kust paistavad tõetruud kalad. Hiljem ei saa lapsi etendusest välja tõetruu lehe- ja lumesaju tõttu. Moodsamad kinod nimetavad selliseid elamusi 5D-ks.

  • Rokikontsert ooperilaval

    27.11.2012 / Ülla Veerg

    Estonia ooperiteater on saanud hakkama julge tükiga, mis kannab kaugemat eesmärki: harida noort publikut ja tekitada harjumus ka teatri tõsisema repertuaari vastu huvi tunda.

  • Evelin Ilves 4. oktoobri “Modiglianist”

    05.10.2012 / Ülla Veerg

    "Viimase aja suurim teatrielamus tuli täna õhtul Estoniast, kus vaatasin uut Eesti originaalballetti, Toomas Eduri esimest suurlavastust. Väga eriline koreograafia, Tauno Aintsi võrratu muusika, mis järgis niimoodi lugu, et aegajalt unustasid end loo sisse justkui midagi kuulmata... Unenäoline eepiline lugu, mis triivib teadvuse ja ebareaalsuse piirimail. Uskumatult vôimas lavastus, mida vôiks vabalt mängida mistahes maailma tippballetiteatri laval. Ja see on uus Eesti ballett. Aitäh, Age Oks ja Toomas Edur, Estonia trupp ja rahvas!"

  • MIKE DIXON arvustab Toomas Eduri esimest Eestis lavastatud täispikka balletti

    01.10.2012 / Ülla Veerg

    Toomas Edur on ühe parima tantsijana juba oma jälje balletimaailma jätnud, ent Eesti Rahvusballeti enesekindla juhtimise ja oma esimese täispika balleti märkimisväärse koreograafia abil on ta maha tõmmanud ülimalt olulise tähisjoone, mida meil kõigil tähele panna tasub.

  • Estonia „Faust” – kolme loomeisiksuse ideede sümbioos

    28.09.2012 / Ülla Veerg

    „Fausti” puhul on rohkelt tunnustamisväärset ja positiivset, alustades heast muusikalisest kvaliteedist ning originaalsetest ideedest ning lõpetades säravate lauljatega. Lavastus küpseb edaspidi kindlasti ja omandab veel rohkem nüansse. Tundub, et Estonia kunstilised valikud õigustavad ennast. Tänan kõiki esitajaid tehtud töö ja kingitud elamuse eest!

  • Mefisto rütmis

    27.09.2012 / Ülla Veerg

    „Saatan see seal pidu peab,“ laulab Mefisto (Priit Volmer) kirikuuksi ristseliti lahti lüües. Saatan on siinjuures vapustavalt ilus: kahe meetri pikkune, mustade vööni ulatuvate lokkidega, kalifeedes ja pika säärega saabastes. Tema, ise koguduseliikmetele tundmatuks jäädes, teenibki missat.// Peab märkima, et lavastuse niisugune karm, sirgjooneline toon, mis välistab igasuguse moraalse demagoogia, toimis eesti publiku jaoks tõrgeteta. Saal tabas hetkega kõik mõtted, olles haaratud nii šokist, vaimustusest kui kaastundest. Eesti ooperi orkester, koor ja solistid aga töötavad selles lavastuses kui ühtne elusorganism.

  • Eesti Rahvusballeti uus lavastus on haarav ja kaunis

    27.09.2012 / Ülla Veerg

    Mulle meeldis koreograafia väga ning peaosades üles astunud Aleksandr Prigorovski ja Olga Rjabikova, nagu ka ülejäänud trupp, jätsid suurepärase mulje.// Tegemist on dramaatilise, kohati vägivaldse, sügavalt traagilise ja imeilusa lavastusega.

  • Faust sai tunda Bertmani lihunikukätt – ent jäi ellu

    27.09.2012 / Ülla Veerg

    Priit Volmer aga lisas oma silmapaistvasse meeldejäävate karakterite nimekirja veel ühe triumfi. Tema Mefisto oli pikkade mustade juustega vastikult irvitav deemon. Rauno Elpi Valentin pingutas näitlemisega ehk veidi üle, kuid laulis seekord dramaatilise elujõuga ja paremini kui ühelgi korral, mil ma teda paari viimase aasta jooksul kuulnud olen. Mart Madiste oli vana Faustina hea ja Mart Laur võttis Wagneri tänamatust rollist viimast.

  • Muusikaline õnnestumine

    25.09.2012 / Ülla Veerg

    Ooperiõhtu suurima elamuse pakkus värske peadirigendi Vello Pähni juhatusel musitseerinud Estonia orkester, mis püsis hästi koos nii kabareepildi forte’s ka kui lüüriliste stseenide ülimadalate tempodega piano’s ega matnud hetkekski soliste. Balletirühma, koori ja solistidega (eriti Siébeli tegelaskujuga) oli tubli tööd teinud koreograaf Edvald Smirnov. «Faust» on Estonia jaoks muusikaliselt suur õnnestumine, lavastuslikult tuleb hinnata eksperimendi väärtust, soovi ja julgust teisiti teha.

  • Häälepaeltest, mängust ja muusikast

    21.09.2012 / Ülla Veerg

    Kui köitvat õppematerjali vajaka jääb, tasub tulla õpilastega teatrisse. Siis ei pea õpetaja üksi nagu kõrbes hüüdma, et klassikaline muusika ja tants on ka ägedad. Seda on võimalik siin kohapeal ja päriselt demonstreerida.

  • Kolm sõna: teha veel paremini. Kõik!

    21.09.2012 / Ülla Veerg

    Olen juba kusagil toonud paralleeli spordiga, kus oodatakse ju kogu aeg häid olümpiatulemusi, mille nimel ehitatakse suuri spordisaale ja staadioneid, luuakse tingimusi. Meie oleme aga olukorras, kus meilt tahetakse, et „olümpiavõitjad” sünniksid maastaapi silmas pidades „koolivõimlas”. Üksikjuhtudel, erandina on seegi võimalik, aga kui räägime sellest kui meie kultuuri ühest pikaajalisest osast, mis poleks mitte lagunev, vaid kindel müür, siis on üks täismõõdus „staadion” – kultuuritempel hädavajalik!

  • Toomas Edur, rahvusballeti vedur

    10.05.2012 / Ülla Veerg

    Minu eesmärk on kasvatada sellist publikut, kes teab, et tants võib olla kõik: võib olla muinasjutt, lihtsalt puhas liikumine või siis vestlev ballett nagu «Manon» ja «Modigliani».

  • Igipõline võitlus tuuleveskitega

    30.03.2012 / Ülla Veerg

    René Soomi tugevam külg on rollilahendus. Soom on hästi tabanud don Quijote olemuse. Kes teab, võib-olla on see temas inimesena sees. Igatahes on Soomi don Quijote usutav ja siiras.

  • “Mees La Manchast” suure publikumenu jahil

    29.03.2012 / admin

    Ambitsiooni korrata kunagist publikumenu oli uue lavastuse puhul tunda juba võimsast eelreklaamist, intervjuudest lavastaja Neeme Kuninga, peaosatäitjate ja kunstnikega.

  • Saada iseendaks, jääda iseendaks

    27.03.2012 / Ülla Veerg

    Des Grieux' ja Manoni duett esimeses vaatuses omandab Upkini ja Georgi esituses erakordse värskuse – laval on tõeline kevad tärkavate tunnetega. Mõlemad tegelased avastavad end vastpuhkenud armastuse kaudu. Järgnev magamistoastseen on täis rauget õnne – kumbki on leidnud iseenda sensuaalse ja erootilise külje, millest häbenematult rõõmu tuntakse.

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, et olla kursis värske info ning heade pakkumistega.
Uudiskiri saadetakse välja kord kuus.