Uudised

Blogi

  • Rahvusooper Estonia soovib head uut aastat!

    28.12.2020 / Marion Leppik

    dji_0062

    2020. aasta möödus teatris sündmusterohkelt. Rahvusooperit külastas 99 476 teatrihuvilist ja kokku toimus Estonias 321 etendust, kontserti, haridusprojekti ja muud sündmust. Lisaks Tallinnale anti etendusi ja kontserte Tartus, Paides, Pärnus, Põlvas, Jõhvis, Rakveres ja Haapsalus. …

  • Vello Jürna nim vokalistide konkursi võitis Raiko Raalik

    30.11.2020 / Marion Leppik

    849571h4401t27

    29. novembril toimunud Vello Jürna nim vokalistide konkursi finaali järel kuulutati võitjaks rahvusooperi solist Raiko Raalik. Eripreemiaga Noor Talent pärjatud Brett Pruunsild pälvis Rahvusooper Estonia rahalise motivatsioonipreemia konkursi noorimale osalejale. Konkursi võitnud Raiko Raalikut tunnustati ka PromFesti, Eesti Kontserdi ning …

Kammerkohvik Beethoveni muusikaga

Neljapäeval, 12. novembril kell 18.00 on rahvusooperi kammersaal kujundatud hubaseks kohvikuks, mis avab uksed tund enne kontserdi algust. Suupisteid ja jooke saab endale ette tellida.

Kammerkohvikus kõlavad katkendid Beethoveni, Mozarti ja Schumanni loomingust. Esinevad Talvi Hunt (klaver), Pipilota Neostus (flööt), Ingely Laiv-Järvi (oboe).

Teretulemast rahvusooperi kammerkohvikusse!

Harjumaa teatripreemia 2020 laureaat on Eesti Rahvusballeti solist Ketlin Oja

24. oktoobril tähistatati rahvusooperis Harjumaa teatripäeva Pjotr Tšaikovski balletiga „Luikede järv“. Enne etenduse algust kuulutati välja Harjumaa teatripreemia, mille tänavune laureaat on Eesti Rahvusballeti solist Ketlin Oja. Preemia andis üle Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Joel Jesse.

„Ketlin Oja pälvis Harjumaa teatripreemia 2019 aasta loominguliste saavutuste eest. Me hindame kõrgelt tema lavalist julgust ja pühendumust tööle,“ märkis Jesse. Rahvusballeti kunstilise juhi Linnar Loorise sõnul on Ketlin Oja silma paistnud suurepäraste rollisooritustega ballettides „Uinuv kaunitar“, „Luikede järv’’ ja „Alice Imedemaal.’’

Harju Omavalitsuste Liit on teatripreemia näol kultuuri toetanud juba ligi 30 aastat. Preemia suurus on 1500 eurot.

Ketlin Oja lõpetas Tallinna Balletikooli 2015. aastal ja töötab samast aastast Eesti Rahvusballetis tantsijana. Tema rollide hulgas on Odette / Ottilie Tšaikovski balletis „Luikede järv“, noor Blanche Meckleri ja Lopez Ochoa balletis „Tramm nimega Iha“, Lumekuninganna ja lillede valsi solist Tšaikovski balletis „Pähklipureja“ ning Moyna, vili Adami balletis „Giselle“.

Teda on tunnustatud mitmete auhindadega: Liapaja Balletifestivali Grand Prix (2013), III auhind Spoleto rahvusvahelisel tantsuvõistlusel juunioride kategoorias (2013), Eesti Rahvuskultuuri Fondi Klaudia Maldutise nimeline stipendium (2016), Eesti Balletiliidu stipendium silmapaistvale tantsijale (2018).

Eesti teatrid kutsuvad publikut üles maski kandma

Üheksa Eesti teatrit – Eesti Draamateater, Eesti Noorsooteater, Endla Teater, Rahvusooper Estonia, Rakvere Teater, Tallinna Linnateater, Teater Vanemuine, Ugala Teater, Vene Teater – tulid täna avalikkuse ette üleskutsega kanda teatris maski.

Teatrid jagavad oma kodulehtedel ja sotsiaalmeediakanalites videoklippi, mis annab teada, et Eesti teatrid järgivad kõiki soovitatud ettevaatusabinõusid ning kutsuvad publikut üles tegema sedasama. Teatrid paluvad, et vaatajad kannaks teatrisse tulles võimalusel maski ning hoiaks üksteisega distantsi, et teatriime sünniks turvalises keskkonnas.

Eesti Etendusasutuste Liidu juhatuse esimees Margus Allikmaa: „Koroonaviiruse leviku aeglustamiseks ning kõigi teatrivaatajate tervise kaitsmiseks on teatrid kasutusele võtnud mitmesuguseid ohutusmeetmeid. Siiani ei ole ükski viirusekolle teatrist alanud. Loodame, et see nii jääbki, aga iga täiendav abinõu aitab seda lootust tugevdada. Teatrid on ühiselt arvamusel, et mask on just see abinõu, mis kaitseb inimesi saali sisenemisel ja väljumisel, vaheajal puhvetijärjekorras ning pärast etendust garderoobis üleriideid oodates. Sestap pöördumegi teatrivaatajate poole palvega tulla teatrisse maskiga.”

Videoklipp eesti keeles.
Videoklipp venekeelsete subtiitritega.

 

Rahvusballett tõi lavale “Picasso” ja “Tango”

18. oktoobril jõudsid laiema publiku ette aastavahetuse ballil esietendunud lühiballetid “Picasso” ja “Tango”, mille koreograafiks ja lavastajaks on Eesti Rahvusballeti esitantsija Jevgeni Grib.

“Kunst uhab hingest argielu tolmu,” on öelnud Pablo Picasso. Multimeediumlik lavastus just seda võimalust pakubki, tuues vaatajate ette legendaarse kunstniku erinevad elu- ja loomeetapid nii helis, pildis kui tantsus, mis peegeldavad kunstniku hetkelisi hingeseisundeid.

On vana tuntud tõde, et tangot tantsitakse ikka kahekesi. Mis saab aga siis, kui üks partner on Marsilt ja teine Veenuselt? Kas harjumine saab olema kerge või pingeline? Ja kuidas saavutada äärmuslike vastandite toimiv kooslus? Võtame vaba õhtu, läheme teatrisse ja saame teada.

 

Sümfooniakontsert “Peeter Lilje 70”

Laupäeval, 17. oktoobril andis rahvusooperi orkester sümfooniakontserdi dirigent Peeter Lilje 70. sünniaastapäeva mälestuseks. Solistina astus üles Rahvusooperi nõukogu esimees, pianist Ivari Ilja. Dirigeeris rahvusooperi peadirigent Arvo Volmer.

Peeter Lilje (1950–1993) oli säravamaid dirigendiisiksusi eesti muusikaelus. Tema poolt antud kontsertide ja ooperietenduste arvukus on tõestuseks viljakast kunstnikust, kes pühendas oma elu muusikale. Peeter Lilje ja Rahvusooper Estonia koostöö kestis 21 aastat.

Peeter Lilje mälestusele pühendatud kontserdil tuli ettekandele W. A. Mozarti üks tuntumaid sümfooniaid nr 31, D-duur, K 297, alapealkirjaga „Pariisi sümfoonia“, Eduard Tubina Süit balletist „Kratt“ ning Ivari Ilja soleerimisel Frédéric Chopini klaverikontsert nr 1, e-moll, op. 11.

 

Rahvusballett kuulutas välja uue esitantsija ja nooremsolistid

Eesti Rahvusballeti kunstiline juht Linnar Looris kuulutas välja rahvusballeti uue esitantsija, kelleks on Jevgeni Grib, ning kolm uut nooremsolisti: Ana Maria Gergely, Anna Roberta ja Ali Urata.

Solistist esitantsija staatusesse tõusnud Jevgeni Grib on Loorise sõnul olnud rahvusballeti publikumagnet juba aastaid ja tantsinud hingestatult kõiki talle usaldatud rolle.

Tema viimaste tööde hulka kuuluvad Nõid lavastuses “Lumivalgeke”, Mees lühiballetis “Lõng”, Alan lavastuses “Tramm nimega Iha”, Tõuk lavastuses “Alice Imedemaal” ja Vronski lavastuses “Anna Karenina”. 2012. aastal võitis Jevgeni Grib Kristallkingakese auhinna, 2013. aastal Eesti kutseliste tantsijateliidu auhinna. Jevgeni Grib on ka Eesti teatri aastaauhinna laureaat 2018 ja 2019.

Kolm uut nooremsolisti Ana Maria Gergely, Anna Roberta ja Ali Urata olid seni rahvusballeti rühmatantsijad.

Looris märkis, et Ana Maria Gergely on oma viimaste rollidega (Jeanne lavastuses “Modigliani – neetud kunstnik”, Ärtuemand lavastuses “Alice Imedemaal”, Myrtha lavastuses “Giselle” ja Betsy lavastuses “Anna Karenina”) silmapaistvalt edasi arenenud.

Anna Roberta liikus rühmast nooremsolistiks oma ilusate rolliesituste eest peaosalisena lavastustes “Luikede Järv” (Odette/Ottilie) ja “Anna Karenina” (Anna).

Ali Urata pälvis Loorise sõnul aga nooremsolisti staatuse tänu oma erilisele füüsilisele jõule laval (näiteks vene tants lavastuses “Pähklipureja” ning Jahimehe roll lavastuses “Lumivalgeke”) ja tublisti edasiarenenud näitlemisoskusele (Karenin lavastuses Anna Karenina).

Rahvusballeti kunstilise juhi sõnul on kõik neli tantsijat teinud väga palju tööd ning väärisid tänu sellele edasiliikumist karjääriredelil.

Dirigent Jüri Alperten pälvis eilsel muusikapäeval postuumselt tänupreemia

Rahvusvahelisel muusikapäeval pälvis Jüri Alperten postuumselt Eesti kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali tänupreemia pikaajalise ja silmapaistva panuse eest Eesti muusikaellu.

Alperteni õpilane, dirigent Lauri Sirp: „Estonias on siiani tunda tema kohalolekut ja ma arvan, et see ei kao kuskile.“

 

Ilusat muusikapäeva!

Rahvusvahelisel muusikapäeval on Rahvusooperi laval Richard Wagneri ooper “Tannhäuser“. Wolframi rollis on täna Lauri Vasar ning Tannhäuserina astub üles Corby Welch. Sama koosseisu saab näha ka 3. oktoobril, mil tähistame Lauri Vasara 50 aasta juubelit.

“Tannhäuser” põhineb legendidel, mis jutustavad minnesinger Tannhäuserist ja Wartburgis toimunud lauljate võistlusest. Wagner seob Tannhäuseri ajaloolise isiku müüdiga Veenuse naudinguterohkest armumaailmast, vastandades sellele Elisabethi puhta ja lunastava armastuse. Tänaseks on „Tannhäuseri“ tuntumad numbrid Wolframi „Ehatähe laul“ ja meeskooride püsirepertuaari kuuluv palverändurite koor III vaatusest.

Nimiosas Corby Welch (USA), Elisabeth/Venus – Heli Veskus, Wolfram – Lauri Vasar, Hermann – Märt Jakobson, Walter – Mart Madiste, Biterolf – Jassi Zahharov, Heinrich – Reigo Tamm, Reinmar – Raiko Raalik.

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, et olla kursis värske info ning heade pakkumistega.
Uudiskiri saadetakse välja kord kuus.