Uudised

  • Hingedepäeva kontsert – Fauré reekviem

    23.10.2020 / Marion Leppik

    hin

    Pühapäeval, 1. novembril kell 18.00 ootame kõiki Jaani kirikusse hingedepäeva kontserdile. Rahvusooper Estonia poistekoori ja rahvusooperi orkestri esituses tuleb ettekandele Gabriel Fauré reekviem, ühtlasi on kontsert kummarduseks poistekoori lähenevale 50 aasta juubelile. Dirigeerib Hirvo Surva ning solistideks …

  • Rahvusvahelisel ooperipäeval maksavad kõigi novembrikuiste ooperietenduste internetipiletid 15 eurot!

    22.10.2020 / Marion Leppik

    banner-wod-2020

    25. oktoobril, helilooja Georges Bizet’ sünniaastapäeval tähistatakse üle maailma rahvusvahelist ooperipäeva, mille eesmärgiks on väärtustada ooperit kui kunstiliiki ning juhtida tähelepanu selle positiivsele mõjule ühiskonnas. Ooper – nagu kõik kunstivormid – aitab avardada meie meeli …

Blogi

  • Kammerkohvik Beethoveni muusikaga

    21.10.2020 / Marion Leppik

    kammerkohvik_300x180

    Neljapäeval, 12. novembril kell 18.00 on rahvusooperi kammersaal kujundatud hubaseks kohvikuks, mis avab uksed tund enne kontserdi algust. Suupisteid ja jooke saab endale ette tellida. Kammerkohvikus kõlavad katkendid Beethoveni, Mozarti ja Schumanni loomingust. Esinevad Talvi …

  • Rahvusballett tõi lavale “Picasso” ja “Tango”

    18.10.2020 / Marion Leppik

    picasso_tango_blogi

    18. oktoobril jõudsid laiema publiku ette aastavahetuse ballil esietendunud lühiballetid “Picasso” ja “Tango”, mille koreograafiks ja lavastajaks on Eesti Rahvusballeti esitantsija Jevgeni Grib. “Kunst uhab hingest argielu tolmu,” on öelnud Pablo Picasso. Multimeediumlik lavastus just seda …

Hingedepäeva kontsert – Fauré reekviem

Pühapäeval, 1. novembril kell 18.00 ootame kõiki Jaani kirikusse hingedepäeva kontserdile. Rahvusooper Estonia poistekoori ja rahvusooperi orkestri esituses tuleb ettekandele Gabriel Fauré reekviem, ühtlasi on kontsert kummarduseks poistekoori lähenevale 50 aasta juubelile. Dirigeerib Hirvo Surva ning solistideks on Cedric Sebastien Mäeväli poistekoorist ja rahvusooperi solist, bass Raiko Raalik.

19. sajandi lõpus kirjutatud reekviem d-moll op. 48 on Fauré loomingu hulgas üks tuntumaid. On arvatud, et ta pühendas selle oma 1880. aastatel igavikku lahkunud vanematele. Ise on ta aga öelnud, et tema reekviem väljendab lihtsalt inimlikku usku igavese rahusadama olemasolusse. Tegemist on kõla poolest väga helge teosega ning tänu selles väljenduvale õrnusele on seda nimetatud ka hällilauluks kaduvusele. Fauré: „Mina näengi surma nii: see on pigem rõõmus pääsemine, püüdlus kõrgema õnne poole kui piinarikas kogemus.“

Rahvusvahelisel ooperipäeval maksavad kõigi novembrikuiste ooperietenduste internetipiletid 15 eurot!

25. oktoobril, helilooja Georges Bizet’ sünniaastapäeval tähistatakse üle maailma rahvusvahelist ooperipäeva, mille eesmärgiks on väärtustada ooperit kui kunstiliiki ning juhtida tähelepanu selle positiivsele mõjule ühiskonnas. Ooper – nagu kõik kunstivormid – aitab avardada meie meeli ning võimaldab leida kontakti kõige universaalsemate emotsioonidega. Nii nagu sport vormib keha, nii vormivad kaunid kunstid meie vaimu.

Rahvusooper Estonia tervitab kõiki rahvusvahelise ooperipäeva puhul hinnasulaga: 25. oktoobril on internetist ostes piletid kõigile novembrikuu ooperietendustele 15 eurot. Osta pilet ooperipäeval ja tule teatrisse vaimu kosutama!

Pileteid saab osta teatri kodulehelt, Piletimaailma ja Piletilevi netipoodidest salasõnaga „Estonia“. Pileteid vahetada ja tagastada ei saa. 25. oktoobril ostetud 15-eurosed piletid kehtivad kõigile istekohtadele kõigil novembrikuu ooperietendustel.

Ilusat ooperipäeva!

Kammerkohvik Beethoveni muusikaga

Neljapäeval, 12. novembril kell 18.00 on rahvusooperi kammersaal kujundatud hubaseks kohvikuks, mis avab uksed tund enne kontserdi algust. Suupisteid ja jooke saab endale ette tellida.

Kammerkohvikus kõlavad katkendid Beethoveni, Mozarti ja Schumanni loomingust. Esinevad Talvi Hunt (klaver), Pipilota Neostus (flööt), Ingely Laiv-Järvi (oboe).

Teretulemast rahvusooperi kammerkohvikusse!

Eesti teatrid kutsuvad publikut üles maski kandma

Üheksa Eesti teatrit – Eesti Draamateater, Eesti Noorsooteater, Endla Teater, Rahvusooper Estonia, Rakvere Teater, Tallinna Linnateater, Teater Vanemuine, Ugala Teater, Vene Teater – tulid täna avalikkuse ette üleskutsega kanda teatris maski.

Teatrid jagavad oma kodulehtedel ja sotsiaalmeediakanalites videoklippi, mis annab teada, et Eesti teatrid järgivad kõiki soovitatud ettevaatusabinõusid ning kutsuvad publikut üles tegema sedasama. Teatrid paluvad, et vaatajad kannaks teatrisse tulles võimalusel maski ning hoiaks üksteisega distantsi, et teatriime sünniks turvalises keskkonnas.

Eesti Etendusasutuste Liidu juhatuse esimees Margus Allikmaa: „Koroonaviiruse leviku aeglustamiseks ning kõigi teatrivaatajate tervise kaitsmiseks on teatrid kasutusele võtnud mitmesuguseid ohutusmeetmeid. Siiani ei ole ükski viirusekolle teatrist alanud. Loodame, et see nii jääbki, aga iga täiendav abinõu aitab seda lootust tugevdada. Teatrid on ühiselt arvamusel, et mask on just see abinõu, mis kaitseb inimesi saali sisenemisel ja väljumisel, vaheajal puhvetijärjekorras ning pärast etendust garderoobis üleriideid oodates. Sestap pöördumegi teatrivaatajate poole palvega tulla teatrisse maskiga.”

Videoklipp eesti keeles.
Videoklipp venekeelsete subtiitritega.

 

Rahvusballett tõi lavale “Picasso” ja “Tango”

18. oktoobril jõudsid laiema publiku ette aastavahetuse ballil esietendunud lühiballetid “Picasso” ja “Tango”, mille koreograafiks ja lavastajaks on Eesti Rahvusballeti esitantsija Jevgeni Grib.

“Kunst uhab hingest argielu tolmu,” on öelnud Pablo Picasso. Multimeediumlik lavastus just seda võimalust pakubki, tuues vaatajate ette legendaarse kunstniku erinevad elu- ja loomeetapid nii helis, pildis kui tantsus, mis peegeldavad kunstniku hetkelisi hingeseisundeid.

On vana tuntud tõde, et tangot tantsitakse ikka kahekesi. Mis saab aga siis, kui üks partner on Marsilt ja teine Veenuselt? Kas harjumine saab olema kerge või pingeline? Ja kuidas saavutada äärmuslike vastandite toimiv kooslus? Võtame vaba õhtu, läheme teatrisse ja saame teada.

 

Sümfooniakontsert “Peeter Lilje 70”

Laupäeval, 17. oktoobril andis rahvusooperi orkester sümfooniakontserdi dirigent Peeter Lilje 70. sünniaastapäeva mälestuseks. Solistina astus üles Rahvusooperi nõukogu esimees, pianist Ivari Ilja. Dirigeeris rahvusooperi peadirigent Arvo Volmer.

Peeter Lilje (1950–1993) oli säravamaid dirigendiisiksusi eesti muusikaelus. Tema poolt antud kontsertide ja ooperietenduste arvukus on tõestuseks viljakast kunstnikust, kes pühendas oma elu muusikale. Peeter Lilje ja Rahvusooper Estonia koostöö kestis 21 aastat.

Peeter Lilje mälestusele pühendatud kontserdil tuli ettekandele W. A. Mozarti üks tuntumaid sümfooniaid nr 31, D-duur, K 297, alapealkirjaga „Pariisi sümfoonia“, Eduard Tubina Süit balletist „Kratt“ ning Ivari Ilja soleerimisel Frédéric Chopini klaverikontsert nr 1, e-moll, op. 11.

 

Rahvusballett kuulutas välja uue esitantsija ja nooremsolistid

Eesti Rahvusballeti kunstiline juht Linnar Looris kuulutas välja rahvusballeti uue esitantsija, kelleks on Jevgeni Grib, ning kolm uut nooremsolisti: Ana Maria Gergely, Anna Roberta ja Ali Urata.

Solistist esitantsija staatusesse tõusnud Jevgeni Grib on Loorise sõnul olnud rahvusballeti publikumagnet juba aastaid ja tantsinud hingestatult kõiki talle usaldatud rolle.

Tema viimaste tööde hulka kuuluvad Nõid lavastuses “Lumivalgeke”, Mees lühiballetis “Lõng”, Alan lavastuses “Tramm nimega Iha”, Tõuk lavastuses “Alice Imedemaal” ja Vronski lavastuses “Anna Karenina”. 2012. aastal võitis Jevgeni Grib Kristallkingakese auhinna, 2013. aastal Eesti kutseliste tantsijateliidu auhinna. Jevgeni Grib on ka Eesti teatri aastaauhinna laureaat 2018 ja 2019.

Kolm uut nooremsolisti Ana Maria Gergely, Anna Roberta ja Ali Urata olid seni rahvusballeti rühmatantsijad.

Looris märkis, et Ana Maria Gergely on oma viimaste rollidega (Jeanne lavastuses “Modigliani – neetud kunstnik”, Ärtuemand lavastuses “Alice Imedemaal”, Myrtha lavastuses “Giselle” ja Betsy lavastuses “Anna Karenina”) silmapaistvalt edasi arenenud.

Anna Roberta liikus rühmast nooremsolistiks oma ilusate rolliesituste eest peaosalisena lavastustes “Luikede Järv” (Odette/Ottilie) ja “Anna Karenina” (Anna).

Ali Urata pälvis Loorise sõnul aga nooremsolisti staatuse tänu oma erilisele füüsilisele jõule laval (näiteks vene tants lavastuses “Pähklipureja” ning Jahimehe roll lavastuses “Lumivalgeke”) ja tublisti edasiarenenud näitlemisoskusele (Karenin lavastuses Anna Karenina).

Rahvusballeti kunstilise juhi sõnul on kõik neli tantsijat teinud väga palju tööd ning väärisid tänu sellele edasiliikumist karjääriredelil.

Dirigent Jüri Alperten pälvis eilsel muusikapäeval postuumselt tänupreemia

Rahvusvahelisel muusikapäeval pälvis Jüri Alperten postuumselt Eesti kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali tänupreemia pikaajalise ja silmapaistva panuse eest Eesti muusikaellu.

Alperteni õpilane, dirigent Lauri Sirp: „Estonias on siiani tunda tema kohalolekut ja ma arvan, et see ei kao kuskile.“

 

Ilusat muusikapäeva!

Rahvusvahelisel muusikapäeval on Rahvusooperi laval Richard Wagneri ooper “Tannhäuser“. Wolframi rollis on täna Lauri Vasar ning Tannhäuserina astub üles Corby Welch. Sama koosseisu saab näha ka 3. oktoobril, mil tähistame Lauri Vasara 50 aasta juubelit.

“Tannhäuser” põhineb legendidel, mis jutustavad minnesinger Tannhäuserist ja Wartburgis toimunud lauljate võistlusest. Wagner seob Tannhäuseri ajaloolise isiku müüdiga Veenuse naudinguterohkest armumaailmast, vastandades sellele Elisabethi puhta ja lunastava armastuse. Tänaseks on „Tannhäuseri“ tuntumad numbrid Wolframi „Ehatähe laul“ ja meeskooride püsirepertuaari kuuluv palverändurite koor III vaatusest.

Nimiosas Corby Welch (USA), Elisabeth/Venus – Heli Veskus, Wolfram – Lauri Vasar, Hermann – Märt Jakobson, Walter – Mart Madiste, Biterolf – Jassi Zahharov, Heinrich – Reigo Tamm, Reinmar – Raiko Raalik.

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, et olla kursis värske info ning heade pakkumistega.
Uudiskiri saadetakse välja kord kuus.