Uudised

Blogi

  • Vello Jürna nim vokalistide konkursi võitis Raiko Raalik

    30.11.2020 / Marion Leppik

    849571h4401t27

    29. novembril toimunud Vello Jürna nim vokalistide konkursi finaali järel kuulutati võitjaks rahvusooperi solist Raiko Raalik. Eripreemiaga Noor Talent pärjatud Brett Pruunsild pälvis Rahvusooper Estonia rahalise motivatsioonipreemia konkursi noorimale osalejale. Konkursi võitnud Raiko Raalikut tunnustati ka PromFesti, Eesti Kontserdi ning …

  • Rahvusooperi uus peadirektor on Ott Maaten

    27.11.2020 / Marion Leppik

    ott-maaten

    Rahvusooperi nõukogu valis teatri uueks peadirektoriks Ott Maateni. Konkursil osales 18 inimest. Nõukogu esimehe Ivari Ilja sõnul on Ott Maatenis harvaesineval moel ühendatud majanduslik ja muusika-alane kompetents. „Tema Pariisis lihvitud muusikaline kõrgharidus, professionaalse muusiku töökogemus …

SEB publikupreemia laureaadid 2020

Täna kuulutati Rahvusooperis Estonia 10. korda välja SEB publikupreemia tänavused laureaadid, kelleks on sopran Kristel Pärtna ja tenor Reigo Tamm. Kummalegi anti üle 2000-eurone rahaline preemia ning auhind, mis kujutab kaht aplodeerivat kätt, autoriks EKA disaini ja rakenduskunsti dotsent, kunstnik Nils Hint.

Preemia antakse alati ühele nais- ja meessolistile, kes valitakse välja kevadise publikuhääletuse tulemusel. Kui eelnevatel aastatel on preemia välja kuulutatud teatrikuul, siis tänavusest eriolukorrast tingituna toimus see kevade asemel hoopis sügisel, vahetult enne „Don Pasquale“ esietendust.

SEB juhatuse esimees Allan Parik nimetab pikaaegset koostööd teatriga jätkusuutlikuks tegevuseks, mida saab lugeda kümnete aastatega ning publiku kaasamine on oluline osa sellest. „Alustasime preemia välja andmist kümme aastat tagasi ning publiku huvi hääletamise vastu on alati väga suur olnud. See on kindlasti märk meie ühisest teatrihuvist.“

Teatri loomingulise juhi Arvo Volmeri sõnul on tegemist väga tänuväärse algatusega: „Publiku tunnustus soojendab iga artisti südant, me vajame ja naudime seda ning oleme tänulikud, kui näeme, et meie pingutused laval ja orkestriaugus inimestele korda lähevad. Ja mul on väga hea meel, et SEB on järjepidevalt sellele kaasa aidanud.“

Aktiivselt hääletamas käinud publikul oli võimalus anda oma hääl ühele koosseisulisele nais- ja meessolistile. Kõikide hääletanute vahel loosib Rahvusooper Estonia rahvusvahelisel muusikapäeva, 1. oktoobril välja kümme 20-eurost kinkepiletit. Võitjatega võetakse samal päeval ühendust.

Sopran Kristel Pärtna on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri 2011. aastal. Õppis 2009–2010 Erasmus vahetusprogrammi raames Sibeliuse Akadeemias Anssi Hirvoneni lauluklassis. Aastal 2010 oli ta Mati Palmi fondi stipendiaat ning Rahvusooper Estonia Ooperiakadeemia stipendiaat 2010–2012. PLMF Noorte Talentide programmi raames õppis Kristel 2012. aastal Rodolfo Celletti nimelises Belcanto Akadeemias Itaalias (Accademia del Belcanto „Rodolfo Celletti“). Sama aasta sügisest on ta Rahvusooper Estonia solist.

Tema rollide hulka kuuluvad Lagle (Puuri „Pilvede värvid“), Verdi Violetta („La traviata“), Gilda („Rigoletto“) ja Oscar („Maskiball“), Marfa (Rimski-Korsakovi „Tsaari mõrsja“), Zdenka (Straussi „Arabella“), Adina (Donizetti „Armujook“), Händeli Kleopatra („Julius Caesar“) ja Armida („Rinaldo“), Mercédѐs (Bizet’ „Carmen“), Leonora (Hindemithi „Pikk jõulueine“), Mozarti Susanna („Figaro pulm“), Pamina („Võluflööt, Soome Rahvusooper) ja Arminda („Armastuse pärast aednikuneiu“), Proua Hõbekurk („Teatridirektor“), Wagneri I lilleneiu („Parsifal“), Mari hääl (A. Hirve „Tuleloitsija“), Clotilde (Bellini „Norma“), Euridice (Rossi/Terranova „Orfeus. Kujutlused kaugusest“).

Kristel Pärtna on Marje ja Kuldar Singi nimelise preemia „Noor Laulja“ laureaat 2012, Eesti Richard Wagneri Ühingu stipendiaat 2016 ja Harjumaa teatripreemia laureaat 2017 ja Eesti teatri muusikaauhinna 2020 laureaat.

Tenor Reigo Tamm asus aastal 2008 õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli näitleja erialale (juhendajaks Elmo Nüganen). Täiendas end näitlemises Londonis Rose Bruford College’is. Aastatel 2009–2016 õppis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias klassikalist laulu Taavi Tampuu juures. On osalenud Jenny Anvelti, Giacomo Aragalli, Virgilijus Noreika, Jeffrey Goldbergi, Jon Thorsteinssoni ja Caroline Dowdle’i meistrikursustel. Aastatel 2014–2017 oli Reigo Tamm Vanemuise teatri ooperisolist ning alates 2017. aastast Rahvusooper Estonia ooperisolist. Tema rollide hulka rahvusooperis kuuluvad Ivan Lõkov (Rimski-Korsakovi „Tsaari mõrsja“), Nick (Puccini „Tütarlaps kuldsest läänest“), Tüürimees (Wagneri „Lendav hollandlane“), Heinrich (Wagneri „Tannhäuser“), Kalev (Puuri „Pilvede värvid“), René von Luxemburg (Lehári „Krahv Luxemburg“), Adam (Zelleri „Linnukaupleja“), Rätsep Motel (Bocki „Viiuldaja katusel“), Politseinik Krupke (Bernsteini „West Side Story“), Pierrot (Ehala „Buratino“).

Ta on laulnud solistipartiid Vanemuise teatri kontsertlavastustes „Õhtu Kálmániga“ ja „Õhtu Straussiga“. Samuti on ta mänginud Eesti Nuku- ja Noorsooteatri muusikalides „Kevadine ärkamine“ ja „Shrek“ ning Ugala teatri lavastuses „Toru. Krossides läbi elu“ ja Emajõe Suveteatri lavastuses „Tagahoovish“. 2013. aasta suvel laulis Prantsusmaal Aix-en-Provence’i ooperifestivali kooris.

Reigo Tamm on Eesti Rahvuskultuuri Fondi stipendiaat 2019, Kristallkingakese auhinna laureaat 2018 ja Tartu noor kultuurikandja 2015 kontserttegevuse ning rollide eest Vanemuise teatris.

 

Esietendus ooper “Don Pasquale”

25. septembril sai publikuküpseks Gaetano Donizetti koomiline ooper “Don “Pasquale” Giorgio Bongiovanni lavastuses. See on teater teatris, mäng mängus, naer läbi pisarate, kurbus ja rõõm käsikäes. Kas maskid võetakse lõpuks eest? See selgub juba teatrisaalis.

Lavastaja: “„Don Pasquale“ on ebatavaline ooper ning ainulaadne oma mitmetähenduslikkuse ja topeltmängu poolest.”

Don Pasquale“ on nautinud publikumenu kõigis maailma teatrites ligi 200 aastat. Ajal, mil koomilise ooperi žanr tundus juba vanamoodne, suutis Donizetti luua läbinisti värske situatsioonikomöödia, psühholoogiliselt motiveeritud, vastuoluliste ja tundlike tegelastega. Giorgio Bongiovanni särav lavastus toob esile tegelaste ja loo vahetu emotsionaalsuse ning kaasaegsuse.

Nimiosas Priit Volmer või Pavlo Balakin, Doktor MalatestaTamar Nugis või Aare Saal, NorinaKristel Pärtna või Mirjam Mesak (Baieri riigiooper), ErnestoMehis Tiits või Nico Darmanin (Malta).

 

 

Rahvusooper teeb etendused nägemispuudega külastajatele paremini ligipääsetavaks

Alanud hooajal teeb Rahvusooper Estonia nägemispuudega külastajatele paremini ligipääsetavaks kaks lavastust, juba mängukavas oleva Verdi ooperi „La traviata“ ja 25. septembril esietenduva Donizetti ooperi „Don Pasquale“.

Oopereid esitatakse reeglina originaalkeeles ning seni on publikul olnud võimalik lugeda ekraanidelt loo sisust parema ülevaate saamiseks eesti- ja ingliskeelseid tiitreid ning osta endale taustainfo saamiseks kavaraamat.

Koostöös Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnasisti Elisabeth Egeli ja tugispetsialist Merike Kaljujärvega on nüüd eriprojektina valminud kahele lavastusele punktkirjas tiitri- ja kavaraamatud, mis aitavad ka nägemispuudega külastajal võõrkeelset ooperit paremini mõista. Samuti on nüüdsest punktkirjas saadaval menüüd teatri kõigis kohvikutes ja Estonia restoranis.

Elisabeth Egel räägib lähemalt: „Punktkiri on reljeefsetest punktidest koosnev sõrmedega loetav pimedatele mõeldud rahvusvaheline kiri. Punktkirjas tiitriraamatust on nägemispuudega külastajal võimalik lugeda etenduse ajal ekraanile kuvatavaid eestikeelseid tiitreid, samuti on seal vahemärkused laval toimuva kohta.“

Punktkirjas tiitri- ja kavaraamatuid saab laenutada teatri suveniiriletist ning soovi korral eelnevalt broneerida teatri piletikeskuse telefonil 683 1210.

Projekti rahastas Future Leaders Exchange (FLEX) vahetusprogrammi vilistlaste projektifond, mis finantseerib vilistlaste kogukondade paremaks ja ligipääsetavamaks muutvaid ideid.

Eesti Rahvusballeti uus esitantsija on Jevgeni Grib

Reedel, 18. septembril toimunud “Anna Karenina” etenduse järel kuulutas Eesti Rahvusballeti kunstiline juht Linnar Looris välja teatri uue esitantsija, kelleks on Jevgeni Grib. Palju õnne!

 

Grib on lõpetanud Tallinna eraballetikooli „Fouette“ (2001) ja Tallinna Balletikooli (2010). Samast aastast on ta Eesti Rahvusballeti tantsija. Aastatel 2013–14 oli ta Eifmani Balletti solist Peterburis ning sealt alates sama teatri külalissolist.

Tema repertuaari kuuluvad Aleksei Vronski Marina Kesleri balletis „Anna Karenina“, nimiosa Eduri/Aintsi balletis „Modigliani – neetud kunstnik“, Aleksandr Menšikov (Eduri/Aintsi „Katariina I“), Alan (Meckleri/Ochoa/Salemi „Tramm nimega Iha“), Hilarion (Adami „Giselle“), Sulane ja Kurat (Tubina „Kratt“), Prints (Prokofjevi „Tuhkatriinu“), Saabastega kass (Tšaikovski „Uinuv kaunitar“), pas de deux (Adami „Korsaar“), Pepe (Kesleri „Bernarda Alba maja“), Hans (Kesleri „Undiin“), Grand pas de deux (Minkuse „Bajadeer“), Gremin (Cranko „Onegin“), Rothbart, Hispaania tants (Tšaikovski „Luikede järv“), Gängster (Upkini „Jazz-balleti klubi“), Nõid (Harangozó/Kocsaki „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“), Nukk-sõdur ja Hiina tantsu solist (Tšaikovski „Pähklipureja“), kavaler (MacMillani „Manon“), solist (Helimetsa „Aeg“), Pepe (Kesleri „Bernarda Alba maja“), samuti solistirollid Eduri „Vaikivates monoloogides“, Kesleri „Othellos“ ja „Heldes puus“, Balanchine’i lühiballetis „Who Cares?“, MacMillani „Laulus maast“, Harchenko „Vestluses luigega“ ja „Out of Opera“.

Eifmani Balletis tantsis ta järgmisi rolle: nimiroll „Oneginis“, Serge Lifar „Punases Giselle’is“, Poiss „Reekviemis“ (kõik Eifmani koreograafia).

Koreograafina on ta loonud dueti „Sharps & flats“ Sasha Pushkini muusikale (2016), lühiballetid „Valgus aknas“ Artur Lemba, Lepo Sumera, Sasha Pushkini muusikale (2018) ja „Noorusel ei ole vanust“ (2019).

2012. aastal võitis Jevgeni Grib Kristallkingakese auhinna, 2013. aastal Eesti Kutseliste Tantsijate Liidu auhinna, 2018 Eesti teatri aastaauhinna Alani rolli eest lavastuses „Tramm nimega Iha“ ning Hilarioni rolli eest lavastuses „Giselle“ ja 2019 Eesti teatri tantsuauhinna lühiballeti „Valgus aknas“ lavastamise eest.

Kriuh-va-tsiuhh!

Estonia teater saab täna 114-aastaseks! Meie sünnipäev olgu kõigi ühine pidu ja meil on oma publikule väike kingitus!

Pakume kõigile võimaluse teha igal aastal oma sünnipäeval ning sellele eelneva ja järgneva 7 päeva kestel üks teatripiletite ost 20% soodsamalt. Valida saab kõikide etenduste hulgast, mis toimuvad kuni juunini 2021, et igaüks saaks teatrisse tulla just talle sobival ajal ning nautida oma lemmiklavastust.

Sünnipäevasoodustusega saab korraga osta kuni 10 piletit, pakkumine kehtib ühele teatrisaalis toimuvale vabalt valitud Rahvusooper Estonia etendusele vabade kohtade olemasolul.

Sünnipäevasoodustusega pileteid saab osta teatrimaja kassast, erinevaid soodustusi ei liideta ja pileteid ei broneerita, need on kohe välja ostmiseks. Oma sünnikuupäeva saad meile teada anda isikut tõendava dokumendi abil – võta see pileteid ostma tulles kindlasti kaasa. Mängukava leiad siit.

Täpsem info tööpäeviti 9–17 telefonil 683 1210 ja e-posti aadressil estonia@opera.ee.

 

Palju õnne meile kõigile!

Hetkel teatrimajas ekskursioone ei toimu

Seoses nakkuskordaja kiire tõusuga Tallinnas on Rahvusooperi meeskond otsustanud hetkel peatada avalike majaekskursioonide korraldamise kuni hooaja lõpuni. Kel pilet juba ostetud, palume ühendust võtta tööpäeviti 9–17 telefonil 683 1210 või e-posti aadressil estonia@opera.ee.

Ain Anger sel nädalavahetusel “Faustis”

Käesoleva nädala reedel ja pühapäeval jõuab taas publiku ette Gounod’ ooper “Faust“, kus Mephistophelese rollis särab Viinis Kammersängeri tiitliga pärjatud Ain Anger. Lavastaja Dmitri Bertman (Moskva), kunstnik Ene-Liis Semper ja koreograaf Edvald Smirnov.

Fausti rollis Luc Robert, Marguerite – Perrine Madoeuf, Valentin – Rauno Elp, Siebel – Juuli Lill, Vana Faust – Mart Madiste, Wagner – Raiko Raalik.

Teatrilaadal anti üle Estonia teatri sõbra tiitel

Tiitli pälvis Tallinna Prantsuse Lütseumi õpetaja Lauri Leesi ning selle andis üle eelmise aasta laureaat Marko Reikop. Värske tiitliomanik sai kingiks Prantsuse ohvitseri mütsi lavastusest „Mina – Napoleon!“. Tiitliga käib kaasas ka võimalus käia tasuta teatris kasvõi igal õhtul.

Tiitel antakse inimesele, kes armastab väga ooperit ja balletti ning käib väga sageli Estonia teatris. Reikopi küsimusele oma viimase teatrielamuse kohta vastas Leesi, et selleks oli eilne juubelikontsert „Georg Ots 100“.  Laureaadi sõnul ootavat järgmine teatrikülastus teda juba täna õhtul ning selleks on Marina Kesleri verivärske ballett „Anna Karenina“.

Rahvusballett tõi lavale “Anna Karenina”

1. septembril esietendus Rahvusooperis Estonia Marina Kesleri ballett „Anna Karenina“. Tegemist oli 115. hooaja avalavastusega, millega teater ühtlasi tähistas koreograaf Marina Kesleri 50 aasta juubelit. Lavastuse kunstnik on Reili Evart ja valguskunstnik Rasmus Rembel. Muusikalise kujundaja rollis oli lavastaja Marina Kesler. Dirigendid Kaspar Mänd ja Lauri Sirp.

Lavastaja sõnul on aeg „Anna Karenina“ jaoks küps. „Kumb on tapvam, kas armastus või ühiskond? Mis juhtub, kui armastus ei ole vaba? Ja kellele lõpuks Anna ikkagi kätte maksab, kas armastatule, elule või ühiskonnale?“ Just neile küsimustele otsib Marina Kesler oma lavastuses vastuseid.
Ballett „Anna Karenina“ baseerub Lev Tolstoi maailmaklassikasse kuuluval romaanil ning XX sajandi ühe väljapaistvama helilooja Dmitri Šostakovitši muusikal – mõlema loomingut ühendab venepärane hingeavarus ja emotsionaalsus, mille lavastaja on köitnud pinget pakkuvaks tervikuks.

„Anna oli habras naine, kes julges astuda vastu kogu ühiskonnale. Mulle tundub, et tema armastus pidi olema määratu suur. Ta oli naine, kes julges armastada iga keharakuga,“ leiab Marina Kesler.

Nimiosas Anna Roberta (esietendusel), Alena Shkatula, Laura Maya, Lola Howard, Marita Weinrank.
Vronski rollis Jevgeni Grib (esietendusel), Cristiano Principato, Andrea Fabbri, Francesco Piccinin.
Karenin – Anatoli Arhangelski (esietendusel), Ali Urata, Marcus Nilson, William Newton.
Teistes osades Eesti Rahvusballeti trupp ning Tallinna Balletikooli õpilased.

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, et olla kursis värske info ning heade pakkumistega.
Uudiskiri saadetakse välja kord kuus.