Uudised

  • Eesti Rahvusballeti uus esitantsija on Jevgeni Grib

    21.09.2020 / Marion Leppik

    jevgeni_grib

    Reedel, 18. septembril toimunud “Anna Karenina” etenduse järel kuulutas Eesti Rahvusballeti kunstiline juht Linnar Looris välja teatri uue esitantsija, kelleks on Jevgeni Grib. Palju õnne!   Grib on lõpetanud Tallinna eraballetikooli „Fouette“ (2001) ja Tallinna …

  • Kriuh-va-tsiuhh!

    16.09.2020 / Marion Leppik

    eesti_pidu_kodu_300x180

    Estonia teater saab täna 114-aastaseks! Meie sünnipäev olgu kõigi ühine pidu ja meil on oma publikule väike kingitus! Pakume kõigile võimaluse teha igal aastal oma sünnipäeval ning sellele eelneva ja järgneva 7 päeva kestel üks …

Blogi

  • Rahvusballett tõi lavale “Anna Karenina”

    01.09.2020 / Marion Leppik

    anna-karenina_foto-autor-todd_richter_tantsijad-jevgeni-grib-ja-anna-roberta

    1. septembril esietendus Rahvusooperis Estonia Marina Kesleri ballett „Anna Karenina“. Tegemist oli 115. hooaja avalavastusega, millega teater ühtlasi tähistas koreograaf Marina Kesleri 50 aasta juubelit. Lavastuse kunstnik on Reili Evart ja valguskunstnik Rasmus Rembel. Muusikalise …

  • Rahvusooper tegi kummarduse eesliinile

    29.08.2020 / Marion Leppik

    eesiin

    Kevadise eriolukorra ajal langes kõige suurem koorem eesliinile ehk inimestele, kes oma töö eripärast tingituna ja meie kõigi heaolu silmas pidades tegid oma igapäevast tööd edasi senisest keerulisemates tingimustes, pannes sellega kaalule oma tervise ja …

Järelehüüe Jüri Alpertenile

In memoriam

Jüri Alperten 16. VI 1957 – 26. VIII 2020

Pärast pikka ja rasket haigust lahkus Rahvusooper Estonia kauaaegne dirigent Jüri Alperten. Ta oli Rahvusooperi dirigent aastast 1985, peadirigent aastail 2002–2004, muusikaakadeemia sümfooniaorkestri peadirigent aastail 1994–2000 ning Pärnu Linnaorkestri peadirigent aastatel 1998–2019. Estonias debüteeris ta juba 1982. a, dirigeerides Verdi ooperit „Attila“ (esietendus hooajal 1976/77), mis oli teose esmalavastus NSVLis. Külalisena on ta dirigeerinud kõigis olulisemates naaberteatrites, Moskva Suures Teatris, Läti Rahvusooperis, Valgevene Ooperi- ja Balletiteatris jm. Alates aastast 1979 juhatas Jüri Alperten regulaarselt Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontserte, 1984. aastal tegi kaasa orkestri turnee nn kuldse ringi linnades ning 1997. aastal tõi Sibeliuse sünnikodus Järvenpääl ERSO ja RAMiga ettekandele Sibeliuse „Kullervo-sümfoonia“. Ta on juhatanud ka mitmeid endise Nõukogude Liidu orkestreid, sh Leningradi filharmoonikuid ja NSVLi kultuuriministeeriumi SOd, samuti Szombathely filharmoonikuid ja Ungari Raadio SOd, Läti Rahvuslikku SOd, Plzeňi Raadio SOd Tšehhis, mitmeid Soome orkestreid jt. Kolmel korral (1999, 2004 ja 2009) juhatas ta sümfooniaorkestreid ka laulupeol. Jüri Alperten oli ka pikaaegne ning väga armastatud õppejõud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias – tema käe all õppisid tudengid sümfooniaorkestri dirigeerimist 1993. aastast alates.

Maestro dirigeeris oma elu jooksul rohkem kui 50 lavateost – nii oopereid, ballette kui ka operette – ning tõi muusikajuhina lavale arvukalt teoseid eri žanreis. Olulisematena võib mainida Mussorgski „Boriss Godunov“, Straussi „Salome“, Tšaikovski „Padaemand“, Wagneri „Lendav Hollandlane“, Puccini „Manon Lescaut“, Glazunovi „Raimonda“, „Surma ja sünni laulud“ Singi muusikale, Bocki „Viiuldaja katusel“ jpt. Tema viimaseks tööks Rahvusooperi laval jäi üks tema lemmikteoseid, Rimski-Korsakovi ooper „Tsaari mõrsja“.

Jüri Alperten uskus, et dirigendiks sünnitakse – tema elulugu oli selle kinnituseks. Küllap oli ette määratud, et temast sai muusik perekonnas, kus ema oli pianist ja isa viiuldaja. Unistust dirigendiametist kandis ta eneses juba pisikese poisina. Lapsest peale oli ta haaratud orkestri kõlast ja helivärvide mitmekesisusest. Aga kuna kuueaastaselt veel dirigeerimist õppida ei saanud, siis alustas ta klaveriõpingutega. Klaverierialal lõpetas ta 1975. aastal Tallinna Muusikakeskkooli ja 1979. aastal Tallinna Riikliku konservatooriumi Bruno Luki klassis. Dirigeerimist õppis ta nii TRKs Roman Matsovi juures kui ka Leningradi konservatooriumis Ilja Mussini klassis. Nii sai Jüri Alpertenist mitmekülgne muusik – meisterlik dirigent, kes võis vahel enesele lubada ka seda, et mõnel kontserdil esines ta nii dirigendi kui ka pianistina.

Dirigenditöö eest tunnustati Jüri Alperteni 1997 ja 2002 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia ning 2017 Pärnumaa ekspertgrupi elutööpreemiaga. 2001 pälvis ta Eesti teatri muusikapreemia, 2014 Johann Voldemar Jannseni nimelise auhinna ja Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia. 2009 anti talle Valgetähe IV klassi teenetemärk.

Jüri Alperteni kolleegid ja üliõpilased jäävad teda mäletama kui suurt kunstnikku, kes oli ühtaegu oma ala professionaal, aga samas ka väga hea õpetaja.

Rahvusooper Estonia
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eesti Teatriliit
ERP
Pärnu Linnaorkester
Pärnu Linnavalitsus
Kultuuriministeerium

 

Jüri Alperteni ärasaatmine on neljapäeval, 3. septembril kell 14 Jaani kirikus. Pärast mälestusteenistust peatub matuseauto Rahvusooper Estonia ees ning muldasängitamine toimub Metsakalmistul.

Rahvusooper tegi kummarduse eesliinile

Kevadise eriolukorra ajal langes kõige suurem koorem eesliinile ehk inimestele, kes oma töö eripärast tingituna ja meie kõigi heaolu silmas pidades tegid oma igapäevast tööd edasi senisest keerulisemates tingimustes, pannes sellega kaalule oma tervise ja heaolu.

Nüüd, mil seadus võimaldab teatritel taas tööle asuda, soovis rahvusooper oma esimese töövilja kinkida tänutäheks just eesliinile – meditsiinitöötajatele, kaubandustöötajatele ja korravalvuritele -, kutsudes nad vaatama balleti „Anna Karenina“ eelesietendust.

Meie sügav kummardus!

Rahvusooperi peadirektor Aivar Mäe lahkub omal soovil ametist

Täna toimus Rahvusooperi nõukogu korraline koosolek, kus otsustati rahuldada Aivar Mäe avaldus peadirektori kohalt tagasi astumiseks.

Nõukogu esimees Ivari Ilja: „Aivar Mäe väljendas oma soovi tagasi astuda juba eile ning tänase Rahvusooperi nõukogu koosoleku algul esitas ta oma soovi ka ametlikult.” Nõukogu otsustas Aivar Mäe avalduse rahuldada, et Rahvusooperi igapäevane elu ja tegevus saaksid võimalikult kiiresti tavapäraselt jätkuda.

Aivar Mäe: „Rahvusooperis töötab ligi 500 inimest, kes annavad endast iga päev kõik, et siin majas sünniks kunst. Ma leian, et on äärmiselt ebaõiglane sundida neid loometöö asemel keskenduma administratsiooniga seotud probleemide ümber toimuvale. Ma ei tea, mida sisaldab usaldusisiku kokkuvõte, aga ma tean, mida estoonlased igapäevaselt vajavad ja selleks on töörahu. Astun omal soovil tagasi, et teater saaks edasi liikuda ja keskenduda nii uue hooaja kui kaugema tuleviku üles ehitamisele.“

Ivari Ilja: „Aivar Mäe töötas Rahvusooperi juhina 11 aastat, teater on selle aja jooksul teinud läbi muljetavaldava arengu, kunstiline tase on tõusnud, teatrihoone on remonditud ja korda tehtud ning üks meie kultuuri alussambaid, Rahvusooper Estonia on järjekindlalt oma haaret laiendanud nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt.“

Nõukogu poolt kaasatud tööõiguse eksperdi raport jääb nõukogu käsutusse ja seda kasutatakse teatri töökeskkonna edasises arendamises.

Nõukogu lõpetab poolte kokkuleppel Aivar Mäe lepingu ning kuulutab välja konkursi uue peadirektori leidmiseks.

Kevadel ära jäänud etenduste pileteid saab vahetada kuni detsembri lõpuni

Tegeleme personaalselt iga Estonia kassast või Piletimaailmast pileti soetanud külastaja soovidega. Vajadusel vahetame ostetud piletid kinkepiletite vastu, mis kehtivad kuni hooaja lõpuni 2021. aasta juunis.

Täpsem info tööpäeviti 9–17 telefonil 683 1210 ja e-posti aadressil estonia@opera.ee.

 

Jüri Alperten 16. VI 1957 – 26. VIII 2020

Täna lahkus pärast pikka ja rasket haigust Rahvusooperi Estonia kauaaegne dirigent Jüri Alperten.

Ta oli Rahvusooperi dirigent aastast 1985, peadirigent aastail 2002–2004, muusikaakadeemia sümfooniaorkestri peadirigent aastail 1994–2000 ning Pärnu Linnaorkestri peadirigent aastatel 1998–2019. Jüri Alperten oli ka pikaaegne ning väga armastatud õppejõud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias – tema käe all õppisid tudengid sümfooniaorkestri dirigeerimist 1993. aastast alates.

Maestro dirigeeris oma elu jooksul rohkem kui 50 lavateost – nii oopereid, ballette kui ka operette – ning tõi muusikajuhina lavale arvukalt teoseid eri žanreis. Tema viimaseks tööks Rahvusooperi laval jäi üks tema lemmikteoseid, Rimski-Korsakovi ooper „Tsaari mõrsja“.

Jüri Alperten uskus, et dirigendiks sünnitakse – tema elulugu oli selle kinnituseks. Küllap oli ette määratud, et temast sai muusik perekonnas, kus ema oli pianist ja isa viiuldaja. Unistust dirigendiametist kandis ta eneses juba pisikese poisina. Lapsest peale oli ta haaratud orkestri kõlast ja helivärvide mitmekesisusest. Aga kuna kuueaastaselt veel dirigeerimist õppida ei saanud, siis alustas ta klaveriõpingutega. Nii sai Jüri Alpertenist mitmekülgne muusik – meisterlik dirigent, kes võis vahel enesele lubada ka seda, et mõnel kontserdil esines ta nii dirigendi kui ka pianistina.

Jüri Alperteni üliõpilased ja kolleegid jäävad teda mäletama kui suurt kunstnikku, kes oli ühtaegu oma ala professionaal, aga samas ka väga hea õpetaja.

Rahvusooper Estonia
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eesti Teatriliit
ERP
Pärnu Linnaorkester
Pärnu Linnavalitsus
Kultuuriministeerium

Rahvusooper Estonia uus nõukogu liige on Kerri Kotta

Kultuuriminister Tõnis Lukas allkirjastas täna käskkirja, millega kutsutakse Rahvusooper Estonia nõukogust tagasi Arne Mikk ning nimetatakse nõukogu uueks liikmeks Kerri Kotta. Arne Mikk lahkus nõukogust omal soovil.

„Tänan Arne Mikku tehtud töö eest Estonia teatri hüveks,” ütles kultuuriminister Tõnis Lukas. “Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professorina ja kauaaegse Eesti muusikaelus osalejana on Kerri Kottal igakülgne vaade Eesti muusika ja muusikateatri arenguvajadustest,“ lisas minister.

Kerri Kotta on muusikateoreetik ja helilooja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateooria professor. Ta on mitmete publikatsioonide peatoimetaja ning erialaühingute juht. Kotta volitused rahvusooperi nõukogus kestavad 5. maini 2022.

Liitu Rahvusooper Estonia uudiskirjaga

Kas armastad muusikat ja teatrit ning soovid alati kursis olla kõige värskemate uudistega? Liitu Rahvusooper Estonia uudiskirjaga ning võida endale ja kaaslasele tõeliselt eksklusiivne auhind – kutse kõigile teatri 115. hooaja esietendustele!

Sellel hooajal jõuavad publiku ette järgmised uuslavastused:

Marina Kesleri ballett „Anna Karenina“ (01.09.2020)

Gaetano Donizetti koomiline ooper „Don Pasquale“ (25.09.2020)

Lühiballettide õhtu „Tšaikovski meistriteosed“ (20.11.2020)

Giuseppe Verdi ooper „Trubaduur“ (29.01.2021)

Maurice Raveli lühiteoste õhtu „Ravel:Ravel“ (26.03.2021)

Frans Lehári hoogne operett „Lõbus lesk“ (28.05.2021)

Uudiskirjaga saad liituda SIIN.

Uudiskirja saadame välja kord kuus ning selles leiavad kajastamist lähiajal toimuvad põnevad sündmused. Samuti leiad sealt parimad sooduspakkumised teatripiletitele.

Õnneliku võitja loosime välja kõigi vahel, kes liituvad uudiskirjaga ajavahemikus 5. augustist kuni 11. augustini. Auhinna võitja selgub 12. augustil ning temaga võetakse ühendust meili teel.

Estonia teatri piletikassa on taas avatud

Alates 4. augustist on taas avatud rahvusooperi piletikassa aadressil Estonia pst 4. Müügil on 115. hooaja piletid kuni juunini 2021. Hooaja esimeseks etenduseks on balleti “Anna Karenina” esietendus, mis jõuab vaatajate ette 1. septembril 2020. Hooajaga saab aga lähemat tutvust teha laupäeval, 5. septembril toimuval Estonia teatrilaadal.

Piletikassa on avatud T-P kell 11-19. Lisainfo ja grupibroneeringud tööpäeviti 9–17 telefonil 683 1210 ja e-posti aadressil estonia@opera.ee.

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, et olla kursis värske info ning heade pakkumistega.
Uudiskiri saadetakse välja kord kuus.