Uudised

  • Rahvusooperi peadirektor Aivar Mäe pälvis Välisministeeriumi hõbemärgi

    14.11.2019 / Alisson Kruusmaa

    aivar_mae_36

    Välisministeerium tunnustas 101. sünnipäeva pidulikul vastuvõtul Estonia teatri juhti Aivar Mäed kui ministeeriumi majahoidjat. “Eesti välispoliitika suurim vara on meie inimesed. Tänasel päeval, mil tähistame Eesti välisteenistuse katkematut panust meie riiklusesse, peame meeles ka kõiki …

  • Kammersaalis esietendub Undi ja Aguri muusikaline muinasjutt „Punamütsike“

    05.11.2019 / Alisson Kruusmaa

    punamutsike_300x180

    Reedel, 15. novembril esietendub rahvusooperi kammersaalis Mati Undi ja Rein Aguri muinasjutt „Punamütsike“, mis on justkui väikese teatraalse vindiga mõttemäng. Mis juhtub, kui Hunti ei tulegi? Mis siis kui Punamütsike on hea laps, kes ema …

Blogi

  • Kas armastus võidab kõik?

    08.02.2019 / Stina Vürmer

    wss_blogi

    2019. aastal möödub 72 aastat päevast, mil geniaalsele Ameerika lavastajale ja koreograafile Jerome Robbinsile tuli pähe mõte tuua kaasaegsele muusikalilavale William Shakespeare’i aegumatu armastuslugu Romeost ja Juliast. Tema nägemusest võtsid tuld andekas helilooja ning dirigent …

  • Juri Aleksandrov: mees, kes lavastab muusikat, mitte teksti

    21.01.2019 / Stina Vürmer

    aleksandrov_blogi

    Erakordne Peterburi lavastaja, Venemaa rahvakunstnik, Venemaa riikliku teatriauhinna Kuldne Mask ja Peterburi kõrgeima teatripreemia „Kuldne sofitt“ laureaat ning Peterburi Riikliku Kammerooperi kunstiline juht Juri Aleksandrov lavastab Estonia teatris üht maailma kuulsamatest ooperitest – Nikolai Rimski-Korsakovi …

Denis Klimuk Tšaikovski balletis „Luikede järv“!

31. mail ja 12. juunil astub Prints Siegfriedi rollis Tšaikovski balletis „Luikede järv“ üles Peterburi Leonid Jakobsoni nimelise Balletiteatri solist Denis Klimuk.

Denis Klimuk on lõpetanud Valgevene Riikliku Koreograafiakooli (2002). Aastatel 2003–2013 oli ta Valgevene Suure Ooperi- ja Balletiteatri solist. Aastatel 2014—2018 oli Klimuk Eesti Rahvusballeti esisolist.

Tema repertuaari kuuluvad Peremees (Tubina „Kratt“), nimiosa Cranko „Oneginis“, Thyl Ulenspiegel (Jelizarievi „Legend Thyl Ulenspiegelist“), Spartacus (Hatšaturjani „Spartacus“), Jumal ja Adam (Petrovi „Maailma loomine“), Paris ja Tybalt (Prokofjevi „Romeo ja Julia“), Tšaikovski Prints Désiré („Uinuv kaunitar“), Rotbart („Luikede järv“), Drosselmeier ja „Araabia tants“ („Pähklipureja“), Jaropolk ja Vladimir (Mdivani „Kirg“), Minkuse Solor („Bajadeer“) ja Espada („Don Quijote“), Adami Hans („Giselle“), Conrad ja Birbanto („Korsaar“), Pheobus ja Claude (Pugni „Esmeralda“), Girei (Assafjevi „Bahtšisarai purskkaev“), Tristan (Troyani „Tristan ja Isolde“), José (Štšedrini „Carmen-süit“), Kuldne ori (Rimski-Korsakovi „Šeherezade“), Tudeng (Gavrilini „Anjuta“), Mees (MacMillani „Laul maast“), solistipartii Eduri „Vaikivates monoloogides“ jpt.

2011. aastal anti Klimukile Francysk Skaryna nimeline medal silmapaistvate loominguliste saavutuste, professionaalsuse ja panuse eest kultuuri ja kunsti arengusse.

„Luikede järv“ esietendus Estonias 15. aprillil 2016. Uusredaktsiooni koreograaf-lavastaja on Toomas Edur. Kunstnik on Thomas Mika (Saksamaa) ja valguskunstnik Steen Bjarke. Peaosades Alena Shkatula või Ketlin Oja (Odette / Ottilie) ja Denis Klimuk (Prints Siegfried). Dirigent Lauri Sirp.

Estonia tähistab ooperisolisti Jassi Zahharovi 65. sünnipäeva „La traviata“ etendusega

Neljapäeval, 30. mail tähistab Rahvusooper Estonia ooperisolist Jassi Zahharovi 65. sünnipäeva Verdi „La traviata“ etendusega, milles astub üles ka juubilar ise.

Jassi Zahharov on rahvusooperi solist alates 1997. aastast. Tema repertuaari kuuluvad nimirollid Verdi ooperites „Rigoletto“, „Macbeth“, „Simon Boccanegra“, „Nabucco“, „Falstaff“, samuti nimiroll Mussorgski „Boriss Godunovis“ ja Puccini „Gianni Schicchis“.

Lisaks kuuluvad tema rollide hulka Isa Kaarel (Puuri „Pilvede värvid“), Verdi Giorgio Germont („La traviata“), Jago („Othello“), Amonasro („Aida“), krahv di Luna („Trubaduur“) ja Renato („Maskiball“); Puccini Scarpia („Tosca“), Lescaut („Manon Lescaut“) ja Sonora („Tütarlaps kuldsest läänest“, lav. José Cura), Escamillo (Bizet’ „Carmen“), Biterolf (Wagneri „Tannhäuser“), Saksa ohvitser (Tüüri „Wallenberg“), parun Weps (Zelleri „Linnukaupleja“), Papa Carlo (Ehala „Buratino“) jpt. Jassi Zahharov on kaasa teinud Linnahalli muusikalides: krahv von Krolock (Steinmani „Vampiiride tants“) ja Jean Valjean (Boublili/Schönbergi „Hüljatud“) jt.

Zahharov on pälvinud Georg Otsa nim. auhinna (1994), Suure Vankri auhinna (1996), Tartu Kultuurkapitali loomingulise aastastipendiumi (1996), Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (2001), SEB publikupreemia (2012 ja 2016) ning Eesti teatri aastaauhinna 2015.

Pidulikule õhtule lisab erilisust ka Verdi ooperi „La traviata“ 200. mängukorra tähistamine. Neeme Kuninga lavastuses on „La traviata“ olnud taas rahvusooperi mängukavas alates 2009. aastast.

Rahvusooperis Estonia jagati kolleegipreemiaid

Rahvusooper Estonia 113. hooaja lõpukoosolekul anti üle teatri kolleegipreemiad parimatele kolleegidele. Estoonlaseid tulid tervitama kolleegid Eesti Rahvusringhäälingust Karmel Killandi ning Anu Välba.

Preemiaid jagati kümnes kategoorias. Orkestripreemia pälvis tšellist Mart Laas, solistipreemia Juuli Lill, kooripreemia Jaak Jõekallas, administratsioonipreemia kommunikatsioonispetsialist Lisanna Männilaan, etendust teenindava töötaja preemia vanem kunstnik-grimeerija Raina Tamm, etendust ettevalmistava töötaja preemia jalatsite kunstnik Anne-Ly Vont, kunstilis-ettevalmistava töötaja preemia orkestri ja koori direktori assistent Hanna Lotte Krall ning maja teenindava töötaja preemia teatrimaja perenaine Tiiu Pauls. Poistekoori kategooria preemia pälvis Andres Lemba.

Lisaks anti kolmandat korda välja estoonlaste eripreemia, mille pälvis Eesti Kooriühingu Aasta Koor 2018 preemia pälvinud Rahvusooper Estonia poistekoor.

Hooaja viimane etendus „West Side Story“ antakse 21. juunil. Sama etendusega alustab Estonia teater 14. augustil ka oma 114. hooaega.

24. mail esietendub rahvusooperi suvemuusikal „West Side Story“

24. mail esietendub rahvusooperis Leonard Bernsteini kultusmuusikal „West Side Story“, mille seab lavale Eesti publikule tuttav Georg Malvius.

Esmakordselt Eestis on võimalik muusikali vaadata ja kuulata nii eesti kui ka inglise keeles. Ingliskeelsete osatäitjate leidmiseks korraldas rahvusooper möödunud aastal castingud nii Stockholmis kui ka Londonis. Eestikeelsete etendustes laulavad Hanna-Liina Võsa, Piret Krumm, Heldur Harry Põlda, Juss Haasma ja Tamar Nugis. Ingliskeelsete etenduste peaosalised on Jade Davies, Nicole Deon, Cameron Sharp, Davide Fienauri ja Jeronimas Milius.

Teistes osades astuvad üles Kaarel Targo, Silver Laas, Norman Salumäe, Karl-Erik Tamme, Maarius Pärn, Kärt Anton, Mihkel Tikerpalu, Kethi Uibomägi, Saara Kadak, Nele-Liis Vaiksoo, Reigo Tamm, René Soom, Mart Laur ning Jaak Jõekallas.

„West Side Story“ on tänapäevane „Romeo ja Julia“ lugu, mis oma unustamatu muusika ja võimsa koreograafiaga muutis muusikaliteatri nägu. Lavastuses kõlavad hitid nagu „Maria“, „Tonight“, „Somewhere“, „America“ ja „I Feel Pretty“.

Rahvusooper Estonia haridusprojekte külastas rekordarv huvilisi

19. mail toimus Rahvusooper Estonia sinises saalis traditsiooniline haridusprojektide hooaja lõpetamine, kus teater autasustas parimaid joonistajaid ning kirjutajaid. Lõppeval hooajal osales Rahvusooper Estonia haridusprojektides „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“, „Balletilugu“, „Ka ooper kõlab tuttavalt“, „Orkestrimäng“, „Kuidas mõista balletti“, „Aken orkestrimaailma“ ja „Kontsert kõige pisematele“ üle 15 000 lapse.

Autasustamisele olid kutsustud nii laste- ja noorteprojektide läbiviijad kui ka parimatest parimad joonistajad ja kirjutajad, kes arvustuste ja joonistuste näol tagasisidet andsid. Tänuüritusel jagasid Buratino ja kass Basilio tublimatele kingitusi, üheskoos söödi vahukooretorti ning pärast auhinnatseremoonia lõppu jäid osalejad vaatama Olav Ehala muusikali „Buratino“.

Rahvusooper tänab kõiki osalenud lapsi ning nende juhendajaid – koolide ja lasteaedade õpetajaid ning vanemaid! Erilise tänu pälvisid ka haridusprojekte läbi viinud pühendunud estoonlased – Tuuli Potik, Priit Aimla, Aare Kodasma, Triin Ella, Merit Männiste, Lemme Saarma, Kerstin Tomson, Henno Soode, Aabi Ausmaa, Anto Õnnis, Priit Paabo, Lisa Kawasaki, Mati Leibak, Maarja Allik, Anneli Tohver, Hedi Pundonen, Daniel Kirspuu, Triinu Leppik-Upkin, Karina Laura Leškin, Anna Roberta Lahesoo ja Marcus Nilson.

Parimaid joonistusi on võimalik kõikidel teatrikülastajatel näha valge saali ees oleval fotoseinal. Rohkem infot haridusprojektide ja muu noortele suunatud tegevuse kohta rahvusooperis aadressil opera.ee/noored.

Auhinnad panid välja Rahvusooper Estonia ning Kalev.

Donizetti koomiline ooper „Armujook“ sel hooajal viimast korda!

Laupäeval, 18. mail etendub viimast korda sel hooajal Donizetti koomiline ooper „Armujook“, mille on lavale toonud armastatud Rootsi lavastaja Georg Malvius. Osades Mehis Tiits (Nemorina), Kristel Pärtna (Adina), Aare Saal (Belcore), Rauno Elp (Dulcamara) ja Olga Zaitseva (Giannetta). Dirigeerib Lauri Sirp.

Ooper „Armujook“ valmis heliloojal vaid mõne nädalaga ja sellest on saanud tänapäeval üks enamesitatud Gaetano Donizetti oopereid „Lucia di Lammermoori“ (1835) ja „Don Pasquale“ (1843) kõrval. Teoses põimuvad liigutav armastuslugu ja naerutav huumor kerguse, särava vaimukuse ja kauni muusikaga, millest tuntuim on tenoriaaria „Una furtiva lagrima“.

Balleti „Katariina I“ hooaja viimased etendused!

10. ja 22. mail etendub sel hooajal viimast korda Toomas Eduri ja Tauno Aintsi ballett „Katariina I“, mis viib vaataja reaalsesse muinasjutumaailma ning räägib lihtsa Eesti inimese ja Venemaa karismaatilise keisri Peeter I imepärasest armastusloost.

Katariina I sündis Marta Elena Skavronska nime all ilmselt Lätis Latgale või Kuramaa alal, ent võimalik, et hoopis Leedus. On spekuleeritud ka tema eesti päritolu üle. Nooruses oli ta teenijannaks luteri kirikuõpetaja ja haritlase Ernst Glücki juures, kelle lesele Peeter I kinkis Eestis asuva Ahja mõisa. 1724. aastal kroonis Peeter naise Venemaa keisrinnaks ja aasta hiljem, pärast Peetri surma sai temast Venemaa esimene valitsev keisrinna kuni surmani (1727).

Maailmas juhtub ikka imesid – neisse peab uskuma. Võimalust, mida saatus pakub vaid kord, ei tohi mööda lasta. Mida see pakub ja mida vastutasuks ootab? Erutav mõistatus, mis elustub teatrilaval Toomas Eduri uues balletis „Katariina I“, jääb vaataja lahendada.

„Katariina I“ esietendus Rahvusooperis Estonia 15. märtsil 2018. Koreograaf-lavastaja on Toomas Edur ja helilooja Tauno Aints. Osades Alena Shkatula või Marita Weinrank (Katariina I), Anatoli Arhangelski või Jevgeni Grib (Peeter I) jt. Dirigent Jüri Alperten.

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, et olla kursis värske info ning heade pakkumistega.
Uudiskiri saadetakse välja kord kuus.