Uudised

  • Rahvusooper Estonia poistekoor võitis Venemaal vaimuliku muusika konkursil Grand Prix’

    10.06.2019 / Alisson Kruusmaa

    dsc_0319

    Rahvusooper Estonia poistekoor osales Petrozavodskis II Rahvusvahelisel vaimuliku muusika festivalil, kus 2018. aastal Eesti Kooriühingu „Aasta koori“ tiitliga auhinnatud poistekoor pälvis Grand Prix’ ning eripreemia vaimuliku teose parima ettekande eest. II Rahvusvahelisel vaimuliku muusika festivalil, …

  • Eesti Rahvusballeti tantsijad proovivad koreograafitööd

    10.06.2019 / Alisson Kruusmaa

    koreograafilised_etuudid_300x180

    Reedel, 14. juunil toimub rahvusooperi kammersaalis lühiballetide õhtu „Koreograafilised etüüdid pööningul“. Tantsijad Mari Petuhhova, Carlos Vecino, Ana Gergely, Laura Maya, Kersti Kuuse, Akane Ichii, Daniel Brasil, Alex McCleery, Michael Pontius ja Anthea van der Ham …

Blogi

  • Kas armastus võidab kõik?

    08.02.2019 / Stina Vürmer

    wss_blogi

    2019. aastal möödub 72 aastat päevast, mil geniaalsele Ameerika lavastajale ja koreograafile Jerome Robbinsile tuli pähe mõte tuua kaasaegsele muusikalilavale William Shakespeare’i aegumatu armastuslugu Romeost ja Juliast. Tema nägemusest võtsid tuld andekas helilooja ning dirigent …

  • Juri Aleksandrov: mees, kes lavastab muusikat, mitte teksti

    21.01.2019 / Stina Vürmer

    aleksandrov_blogi

    Erakordne Peterburi lavastaja, Venemaa rahvakunstnik, Venemaa riikliku teatriauhinna Kuldne Mask ja Peterburi kõrgeima teatripreemia „Kuldne sofitt“ laureaat ning Peterburi Riikliku Kammerooperi kunstiline juht Juri Aleksandrov lavastab Estonia teatris üht maailma kuulsamatest ooperitest – Nikolai Rimski-Korsakovi …

„Aida“ viimast korda laval!

2. ja 11. mail etendub rahvusooperi laval viimast korda Giuseppe Verdi ooper „Aida“. Külalistena astuvad üles Mikheil Sheshaberidze Radamése ning Monika-Evelin Liiv Amnerise rollis.

Lavastaja Tobias Kratzer: „Verdi meistriteos „Aida“ on põnevusdraama armastusest ja reetmisest. Selles on ühtaegu nii grand opèra suurejoonelisust kui ka ibsenlikku psühholoogilist sügavust. Kuigi „Aidat“ tuntakse kõige paremini võidumarsi järgi, mis kõlab tervituseks elevantide ja orjadega võidukalt sõjast naasevale Radamesele, on ooperis ka palju kammerlikku. Seega on sündmuste asetamine „iidse Egiptuse“ foonile pigem tegelaste meeleseisundite peegeldus, sümboliseerides nende ettekujutust suurejoonelisusest, jõulisest sõjaväest ja kõikevõitvast armastusest.“

Verdi „Aida“ esietendus Rahvusooperis Estonia 22. jaanuaril 2016. Lavastaja on Tobias Kratzer (Saksamaa), kunstnik Rainer Sellmaier (Saksamaa) ja valguskunstnik Priidu Adlas. Osades Heli Veskus (Aida), Mikheil Sheshaberidze (Radamés), Monika-Evelin Liiv (Amneris), Aare Saal (Amonasro), Priit Volmer (Ramfis), Mart Laur (Egiptuse kuningas), Olga Zaitseva (Kuninganna) jt. Dirigeerivad Vello Pähn ja Arvo Volmer.

MyFitness Aasta Tantsija auhinnad pälvisid Eesti Rahvusballeti tantsijad Seili Loorits-Kämbre ja Andrea Fabbri

28. aprillil toimunud rahvusvahelise tantsupäeva galal anti üle MyFitness tantsuauhinnad, mille pälvisid Eesti Rahvusballeti tantsija Seili Loorits-Kämbre ja nooremsolist Andrea Fabbri.

1500-eurosed auhinnad andsid balletiartistidele üle My Fitness AS juhatuse esimees Erkki Torn ning Eesti Rahvusballeti kunstiline juht Toomas Edur. „Artisti suurimaks kiituseks on aplaus ja publiku tunnustus. Seepärast on ääretult tore, et MyFitness annab enda panuse Eesti kultuurile, balletile ja ka meie parimatele balletiartistidele, et see kõik viia uuele tasemele. MyFitnessi Aasta Tantsija auhinda antakse välja küll teist korda, kuid MyFitnessi ja Eesti Rahvusballeti koostöö on tugev ja pikaajaline, mis kestab veel mitmeid aastaid,“ sõnas Edur.

Seili Loorits-Kämbre on tantsinud Eesti Rahvusballetis aastast 1996, mil ta lõpetas Tallinna Balletikooli. Tema repertuaari kuuluvad rollid balletidest „Luikede järv“, „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“, „Uinuv kaunitar“, „Tramm nimega Iha“, „Libahunt“, „Lõng“, „Kratt“, „Bajadeer“, „Romeo ja Julia“ jpt.

Andrea Fabbri lõpetas 2015. aastal HARIDi konservatooriumi Floridas. Hooajal 2015/16 tantsis ta Los Angelese Balletiteatris. Järgmisel hooajal sai temast Eesti Rahvusballeti tantsija, kus ta 2018. aasta sügisel tõusis nooremsolisti staatusesse. Tema repertuaari hulgas on „Romeo ja Julia“, „Luikede järv“, „Uinuv kaunitar“, „Onegin“, „Tramm nimega Iha“, „Kratt“, „Aeg“, „Lõng“, „Coppélia“, „Medea“ jpt.

28. aprillil enne rahvusvahelise tantsupäeva galat avati Estonia teatris ka Rünno Lahesoo fotonäitus Eesti Rahvusballeti käesoleva hooaja etendustest. Näitus jääb avatuks Rahvusooperis Estonia augustikuuni.

MyFitnessi seob Eesti Rahvusballetiga 3-aastane koosööleping, mille raames annab MyFitness igal aastal üle aasta nais- ja meestantsija auhinna.

Tantsupäeva galal näidatakse tantsu ilu ning jagatakse preemiaid

Pühapäeval, 28. aprillil leiab aset traditsiooniline rahvusvahelise tantsupäeva gala, kus astuvad üles nii Eesti Rahvusballett kui ka säravad külalissolistid Jennifer Lauren ja Rainer Krenstetter Miami Linnaballetist ning Marian Walter Berliini Riigiballetist.

Piduliku õhtu jooksul tuuakse lavale kaunimad numbrid kaasaegsetest ja klassikalistest ballettidest. Tantsupäeva gala kunstiline juht on Toomas Edur, kes lubab publikule näidata tantsu ilu ja võlu selle täies hiilguses. Galaetendusele eelneb pidulik tseremoonia, kus kuulutatakse välja tänavused MyFitnessi tantsuauhindade laureaadid.

Lisaks lummavale galale avatakse esimese rõdu jalutuskaarel Rünno Lahesoo balletifotode näitus.

Tervisekuul panevad estoonlased teadmised proovile teatevõistlusel teatrisaalis

Rahvusooperis Estonia on terve aprillikuu tervisekuu, mil pööratakse kõrgendatud tähelepanu tervislikule toitumisele, võimekusele tulla toime tööalaste psühhosotsiaalsete ohuteguritega ning oskusele hoiduda läbipõlemast. Tervisekuu kulmineerub 30. aprillil meeskondliku teatevõistlusega, kus pannakse proovile loengutes kogutud teadmisi. Kokku toimub estoonlastele tervisekuu raames 12 loengut.

„Kevadel kulub kõigile ära meeldetuletus, kuidas ennast õige toitumise ja toetavate tegevuste abil terve ja rahulolevana hoida, seda nii füüsiliselt kui ka vaimselt,“ ütles Rahvusooper Estonia personalijuht Elina Orumaa. „Kavva on võetud sammulugemiskampaania, mis utsitab estoonlasi rohkem liikuma ning suur tähelepanu on tervislikul toitumisel. Lisaks füüsilisele tervisele peame oluliseks vaimset tervist, räägime nii ülekoormusest, läbipõlemisest kui ka tööstressist ning erinevatest viisidest, kuidas eelmainitut vältida,“ sõnas Orumaa.

Loengutel tutvustab MyFitnessi toitumisnõustaja Kendra Vaino tervisliku ja tasakaaluka toitumise põhimõtteid ning räägib ka levinud toitumismüütidest. Viiakse läbi erinevaid kehateste, mõõdetakse veresuhkrut, naistel on võimalus teha PAP-test jpm. Sundasendis töötajatele on kavas Estonia füsioterapeudi seljakool. Lisaks toimuvad loengud muudel aktuaalsetel teemadel nagu alternatiivmeditsiin, pakenditelt info lugemise oskus, vingugaas, tööstress ja läbipõlemine. 29. aprillil osalevad estoonlased ühistantsimisel Estonia taga uue turu platsil.

Estonia partnerid tervisekuu korraldamisel on Ida-Tallinna Keskhaigla ja spordiklubi MyFitness.

Külalissolistid Silja Aalto ja Valentin Dytiuk Puccini ooperis „Boheem“

11. ja 25. aprillil astuvad Puccini ooperis „Boheem“ üles säravad külalissolistid Silja Aalto (Mimi) ja Valentin Dytiuk (Rodolfo). Nii Aalto kui Dytiuk on viimaste aastate jooksul osalenud edukalt rahvusvahelistel lauluvõistlustel ning teinud ülesastumisi mainekates ooperiteatrites üle maailma.

Silja Aalto omandas magistrikraadi laulmises Sibeliuse Akadeemias Eeva-Liisa Saarineni lauluklassis 2018. aastal. Rahvusooperis Estonia tegi Aalto debüüdi 2018. aasta aprillis krahvinna Almavivana Mozarti ooperis „Figaro pulm“.

Valentin Dytiuk lõpetas 2014. aastal Tšaikovski nimelise Kiievi Muusikaakadeemia ja liitus samal aastal Ukraina Rahvusooperiga. Hiljuti laulis Dytiuk edukalt Läti Rahvusooperis noort Fausti Gounod’ „Faustis“, Klaipeda Muusikateatris Vaudemonti Tšaikovski „Iolantas“ ja Novosibirski Filharmooniaorkestri ees tenoripartiid Verdi reekviemis. Lähitulevikus ootavad teda ees esinemised Dijoni Ooperis ja Moskva Suures Teatris.

Puccini „Boheem“ esietendus Rahvusooperis Estonia 29. oktoobril 2010. Etenduse on lavale seadnud Ran Arthur Braun (Iisrael), dekoratsioonikunstnikud on Ran Arthur Braun (Iisrael) ja Riccardo Gallino (Itaalia), kostüümikunstnik Elo Soode ja valguskunstnik Neeme Jõe. Osades Silja Aalto (Mimi), Helen Lokuta (Musetta), Valentin Dytiuk (Rodolfo), Rauno Elp (Marcellano), Priit Volmer (Colline) jt. Dirigeerib Arvo Volmer.

Eesti Rahvusballeti uueks kunstiliseks juhiks saab Linnar Looris

Täna, 5. aprillil toimus Estonia restoranis pressikonverents, kus sõna sai järgmisel hooajal tööd alustav Eesti Rahvusballeti uus kunstiline juht Linnar Looris.

Looris tutvustas nii estoonlastele kui ka pressile oma senist karjääri, tulevikuvisiooni balletijuhina ning avaldas tänu usalduse eest. Tema jaoks on Eesti Rahvusballeti kunstilise juhi kohale asumine suur väljakutse ja vastutus, kuna Eesti balletikunst ja Eesti kultuur on talle äärmiselt olulised ning südamelähedased valdkonnad.

Estonia tugevuseks peab Looris seda, et majas tehakse kunsti. „ Trupis on palju potentsiaali, läheb aega, et seda kõike välja tuua”. Kohanemine võtab Loorise sõnul aega ja seda ta palub nii tantsijatelt, kollektiivilt kui publikult. „Arvan, et koos suudame häid asju teha ja koos edasi liikuda. Eesti Rahvusballett on suur kunstilaev ja muutused üleöö ei juhtu. Ma austan väga neid inimesi, kes on enne seda tööd teinud, jätkame neid asju, mis töötavad. Ma ei tule sisse ega keera kõike pea peale, see on mõeldamatu”.

Järgmisel nädalal läheb Looris tagasi Houstonisse hooaega lõpetama, augustist siis täiskohaga Estonias. Töö „vilju” saab aga maitsta pigem hooajal 2020/2021, sügisel algava hooaja on planeerinud veel Toomas Edur. „Hakkan kohe tööle, kuid täiesti minu hooajani on veel aega. Püüan muidugi nii palju vastutada kui saan, aga sügis veel päris minu mängumaa ei ole. Töömägi on suur, aga entusiasmi on ka!”

Fotod: Veljo Poom

SEB publikupreemia laureaadid on ooperisolistid Helen Lokuta ja Rauno Elp

Rahvusooper Estonia kuldsponsor SEB pank andis tänavu üheksandat korda välja publikupreemiad nais- ja meessolistile, kelle valisid välja ooperikülastajad. Publiku lemmikuteks osutusid sel aastal Helen Lokuta ja Rauno Elp. Laureaadid pälvisid rahalise preemia 2000 euro väärtuses, mis anti üle 3. aprillil ooperi „Tsaari mõrsja“ etenduse eel. Helen Lokuta on võitnud SEB publikupreemia ka aastatel 2011 ja 2015.

„SEB-l ja Rahvusooperil Estonia on tugev ja pikaajaline koostöösuhe. Nii meie töötajad kui kliendid armastavad Estonia teatrit, võimalusel vaatame ära kõik etendused. Paljudel teatrikülastajatel on tekkinud juba oma lemmikud, keda käiakse  kuulamas ja kellele elatakse täna õhtul eriliselt kaasa!“ ütles SEB Panga juhatuse esimees Allan Parik.

„Artisti kõige suuremaks kiituseks on publiku tunnustus ning mul on väga hea meel, et meie pikaaegne toetaja SEB pank on võimaldanud publiku tänu ja tunnustust artistidele edasi anda,“ ütles teatrijuht Aivar Mäe. „SEB panga publikupreemiat antakse välja üheksandat korda, mis on märk teatri ja panga suurepärasest koostööst, mis kestab veel mitmeid aastat,“ lisas Mäe.

Estonia koosseisuliste ooperisolistide seast selgusid võitjad vaatajahääletuse tulemusena. Ühtekokku hääletas märtsikuu jooksul oma lemmiksolisti poolt üle 2000 teatrikülastaja. Kõikide ankeedi täitjate vahel loosib Rahvusooper Estonia välja kümme 20-eurost kinkepiletit. Võitjatega võetakse ühendust hiljemalt 4. aprillil.

Helen Lokuta lõpetas 2002. aastal Eesti Muusikaakadeemia lauluerialal (Pille Lille ja prof Tamara Novitšenko juhendamisel). Ta on õppinud ka Karlsruhe Muusikakõrgkkoolis (2000) ning Karlsruhe ooperikõrgkoolis (2001) prof Maria Venuti juures. Lokuta on Rahvusooper Estonia vabakutseline solist alates aastast 2001 ja koosseisuline solist alates aastast 2006.

Tema rollide hulka kuuluvad Ema Ell (Puuri „Pilvede värvid“), Carmen (Bizet’ „Carmen“), Angelina (Rossini „Tuhkatriinu“), Fedora Palinska (Kálmáni „Tsirkusprintsess“), Händeli Kleopatra („Julius Caesar“) ja Almirena („Rinaldo“), Puccini Musetta („Boheem“) ja Wowkle („Tütarlaps kuldsest läänest“, lav. José Cura), Erna/Ophelia (T. Kõrvitsa „Liblikas“), Siébel (Gounod’ „Faust“), Ljubaša (Rimski-Korsakovi „Tsaari mõrsja“) jpt.

Helen Lokuta osalenud solistina mitmete vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel, osalenud Nargen Opera projektides ja esinenud soololauljana ka väljaspool Eestit. 2007 debüteeris Helen Lokuta Läti Rahvusooperis Polina rolliga Tšaikovski „Padaemandas“. 2005. aastal pälvis Helen Lokuta Pille Lille Muusikute Fondi patrooni Lord Carlisle’i nimelise preemia „Noor muusik“ ning 2007. aastal Eesti Teatriliidu aastaauhinna nimirolli eest Rossini „Tuhkatriinus“ ja Õpetaja ning Ingli rolli eest Tõnu Kõrvitsa ooperites „Tuleaed“ ja „Mu luiged, mu mõtted“ ning Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia 2007 kaalukate lavarollide loomise eest.

Rauno Elp on Rahvusooper Estonia solist aastast 1992. Ta on hinnatud laulja, kelle repertuaaris on palju eriilmelisi baritonirolle nii eesti kui maailma ooperiliteratuurist.

Tema repertuaari kuuluvad Mozarti don Giovanni („Don Giovanni“), krahv Almaviva („Figaro pulm“) ja Guglielmo („Così fan tutte“), Dulcamara ja Belcore (Donizetti „Armujook“), Verdi Rigoletto („Rigoletto“), Renato („Maskiball“), Germont („La traviata“), Rodrigo („Don Carlo“), Jago („Othello“) ja Amonasro („Aida“); nimiosa Hindemithi „Cardillacis“, Grigori Grjaznoi (Rimski-Korsakovi „Tsaari mõrsja“), Valentin (Gounod’ „Faust“), Argante (Händeli „Rinaldo“), Puccini Jack Rance („Tütarlaps kuldsest läänest“, lav. José Cura), Scarpia („Tosca“), Marcello („Boheem“), Wagneri Hollandlane („Lendav hollandlane“), Wolfram („Tannhäuser“), Weps (Zelleri „Linnukaupleja“) jt.

Ooperite kontsertettekannetel on ta laulnud Riccardo Forthi (Bellini „Puritaanid“), Wilhelm Telli (Rossini „Wilhelm Tell“) ja Zurga (Bizet’ „Pärlipüüdjad“) partiisid.

Eesti muusika esitustest tõusevad esile Cyrano (Tambergi „Cyrano de Bergerac“), Isa Kaarel (Puuri „Pilvede värvid“), Wallenbergi (Tüüri „Wallenberg“), Doktori (Kangro „Süda“), Jürgeni (Tubina „Barbara von Tisenhusen“), Theodori/Hamleti (T. Kõrvitsa „Liblikas“) ja Meelise (V. Kapi „Lembitu“) osad.

Elp on suure menuga kaasa teinud ka vokaalsümfooniliste suurvormide esitustel (Tobiase „Joonase lähetamine“, Mahleri 8. sümfoonia, Brahmsi „Saksa reekviem“, Rahmaninovi „Kellad“, Gubaidulina „Über Liebe und Hass“ ja Sibeliuse „Kullervo“).

2007. aastal pälvis ta Georg Otsa nimelise auhinna muusikaliselt ja näitlejameisterlikkuselt kõrgtasemel esitatud ooperiosade ja kontserditegevuse eest. Rauno Elp on Eesti Richard Wagneri Ühingu stipendiaat 2006 ja Eesti teatri aastaauhinna 2016 laureaat ooperi „Cardillac“ nimiosalise rolli jõulise ja veenva lahendamise eest.

Foto: Ardo Kaljuvee

Vähiravifond Kingitud elu kogub aprillis taas annetusi Rahvusooperis Estonia

Juba neljandat aastat järjest teeb Rahvusooper Estonia varakevadel koostööd vähiravifondiga „Kingitud elu“. Tänavu aprillis saab ooperipublik üheksa etenduse vaheajal annetada vähihaigete toetuseks sularahas, pangakaardiga või telefoniga.

Alates reedest, 5. aprillist osalevad vähiravifondi vabatahtlikud lavastustel „Figaro pulm“, „Romeo ja Julia“, „Linnukaupleja“, „Boheem“, „Tramm nimega Iha“, „Minu veetlev leedi“, „Uinuv kaunitar“ ja „Operetikuningas Imre Kálmán“.

„Vähiravifond „Kingitud elu“ on õlekõrs vähihaigetele, keda ei saa aidata Eesti Haigekassa, kinkides lootuse ja võimaluse elada kauem või haigus koguni seljatada. Rahvusooperil Estonia on au ja rõõm anda oma panus ja aidata vähiravifondi, et publiku abiga anda raske haigusega võitlejatele lootust ja usku,“ ütles teatrijuht Aivar Mäe, kutsudes publikut üles aprillikuu teatrietenduste vaheaegadel annetama.

„Varasematel aastatel on Estonia lahke publik lisanud vähiravifondi tuhandeid eurosid, millega oleme saanud kinkida elamise võimaluse mitmele inimesele. Vähihaigusega on paljud pered tuttavad, järgmine abivajaja võib olla ükskõik kes. Samas saame me kõik üheskoos kindlustada vajaliku ravi igaühele. Aprillis teeme võimaluse aidata ooperipublikule eriti mugavaks. Etenduste vaheajad saavad ka väga tähtsateks,” lisas vähiravifondi Kingitud elu tegevjuht Katrin Kuusemäe.

Vähiravifondilt on 2019. aastal abi palunud juba ligi 80 inimest. Fond on saanud toetada kõiki, kes kuuluvad tema sihtgruppi.

Etendused, mille vaheajal saab annetada:

5. aprill – ooper „Figaro pulm“
6. aprill – ballett „Romeo ja Julia“
7. aprill – operett „Linnukaupleja“
11. aprill – ooper „Boheem“
13.aprill – ballett „Tramm nimega Iha“
16. aprill – muusikal „Minu veetlev leedi“
17. aprill – ballett „Uinuv kaunitar“
24. aprill – ballett „Romeo ja Julia“
27. aprill – kontsertlavastus „Operetikuningas Imre Kálmán“

Sassis päev võitis konkursil Parim personaliprojekt 2019 publiku lemmiku tiitli

Rahvusooper Estonia traditsiooniline töövahetuspäev Sassis päev võitis Eesti Personalijuhtimise Ühingu korraldatud konkursil Parim personaliprojekt 2019 publiku lemmiku tiitli.

Konkursi eesmärk on tõsta personalitöö väärtust, tuua esile efektiivse personalitöö mõju organisatsiooni edukusele, luua võimalused parima kogemuse vahetamiseks inimressursi valdkonnas ning tunnustada valdkonna professionaalide tööd. Konkursile laekunud projekte hindab ekspertidest koosnev žürii. Võitjad kuulutatakse välja 12. aprillil 2019.

Iga-aastane Sassis päev annab rahvusooperi töötajaskonnale aimu kolleegide tööst ning tagasisidet ja ettepanekuid ümberkorraldusteks. Lisaks pakub päev parasjagu elevust ning vaheldust argirutiinile.

Käesoleval hooajal toimus Sassis päev koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga. Kahe organisatsiooni peale sai üheks päevaks uue ameti üle 60 inimese. Põnevaid üllatusi jagus nii teatrimajja kui ka tele- ja raadioeetrisse.

 

Suur tänu rahvusooperi ja rahvusringhäälingu korraldusmeeskonnale!

Suvised linnalaagrid rahvusooperis

Rahvusooper Estonia kutsub kõiki tantsu- ja lauluhuvilisi lapsi osalema suvistes linnalaagrites, mida viivad läbi rahvusooperi artistid ja loomingulised töötajad. Viie päevaga pannakse kokku muusikal „Helisev muusika“ ja „Nukitsamees“ ning viimasel päeval toimub ka selle ettekandmine lapsevanematele ning sõpradele-tuttavatele. Laagritesse ootadakse registreeruma lapsi vanuses 7–14.

Lisaks tantsu- ja laulutundidele saavad osalejad teadmisi nii Rahvusooper Estonia ajaloo kui tänapäeva kohta ja osaleda erinevates lavastuse valmimisega seotud töötubades.

Lastelt ootame laagripäevadel aktiivset osavõttu ning soovi etenduses kaasa teha!

Linnalaagrite toimumisajad Rahvusooperis Estonia:
25.–29.06 tantsu- ja laululaager „Helisev muusika“ KÕIK KOHAD TÄIS
Laager toimub teisipäevast laupäevani, kell 9.30–16.30.
1.–5.07 tantsulaager „Nukitsamees“
Laager toimub esmaspäevast reedeni, kell 9.30–16.30.
8.–12.07 tantsu- ja laululaager „Helisev muusika“ KÕIK KOHAD TÄIS
Laager toimub esmaspäevast reedeni, kell 9.30–16.30.

„Heliseva muusika“ linnalaagreid juhendavad Lydia Roos, Dagmar Rang-Saal ja Ülla Millistfer. „Nukitsamehe“ linnalaagrisse on eriti oodatud tantsuhuvilised lapsed. Laagrit viivad läbi Eesti Rahvusballeti tantsija Daniel Kirspuu, repetiitor Hedi Pundonen ning kontsertmeister Anneli Tohver.

Hind: 150 € osaleja kohta
Hind sisaldab programmi (sh erinevate muuseumide külastamist), vahendeid tegevusteks ning sooja toitu üks kord päevas.
Registreerimine linnalaagrisse: junior@opera.ee

 

Rahvusooperis Estonia avatakse sügisel 3. rõdu

Täna kooskõlastas ja allkirjastas teatrijuht Aivar Mäe muinsuskaitsega Estonia teatrimaja mobiilse juurdeehituse plaani.

Märtsi lõpus kogunenud Rahvusooperi Nõukogu ja muinsuskaitse ühisel koosolekul arutati uue ooperimaja planeerimist ning jõuti järeldusele, et praeguse teatrimaja ruumikitsikusele püütakse leida uue maja valmimiseni ajutine lahendus. Tööde teostamist alustatakse teatri publikupoolelt. Lahenduseks pakuti mobiilse lisarõdu väljaehitust, mida vastavalt piletimüügi vajadusele saab kasutusele võtta. Teatrijuht Aivar Mäe kommenteeris otsust järgmiselt: „Teatri kolmas rõdu hakkab asetsema praeguse teise rõdu peal ning tõstes teatrisaali kohal olevat katust hüdro-ajamiga, saab kolmanda rõdu ülikiiresti välja tõsta! See ei puuduta aga Eesti Kontserdi poolset katuseosa.“

Klaasist konstruktsiooni tõstmine võtab tehnilisi töid teostava Austraalia firma MobileTheatreSolutions sõnul aega vaid 3 minutit ning pärast etendust saab seda sama kiiresti ka kokku pakkida. Nõnda ei riku T1 vaateratta kõrguseni küündiv konstruktsioon linnapilti. Ühe nupule vajutusega saab seda ka pöörlema panna. „Klaasist lahendus tagab selle, et juurdeehitus ei varja Eesti Draamateatrit ning publik saab lisaks teatrielamusele jalutusruumi pöörlevast galeriist ka kauni vaate osaliseks. Hiljem on plaanis rajada sinna eksklusiivne Estonia restoran 2 vaid 15 inimesele,“ lisas Mäe.

Kolmanda rõdu lisamisega kasvab istekohtade arv saalis 1200ni. Publikul on võimalus uue rõduga tutvuda juba 14. augustil, mil teater avab oma uue hooaja.

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, et olla kursis värske info ning heade pakkumistega.
Uudiskiri saadetakse välja kord kuus.