Uudised

  • Sassis päev kandideerib parima personaliprojekti tiitlile

    20.03.2019 / Alisson Kruusmaa

    henri-kristian-kirsip_estonia1pooldsc02436

    Rahvusooper Estonia traditsiooniline töövahetuspäev Sassis päev osaleb Eesti Personalijuhtimise Ühingu korraldatud konkursil Parim personaliprojekt 2019. Konkursi eesmärk on tõsta personalitöö väärtust, tuua esile efektiivse personalitöö mõju organisatsiooni edukusele, luua võimalused parima kogemuse vahetamiseks inimressursi valdkonnas …

  • Tallinkist saab Eesti kultuuri suurtoetaja

    19.03.2019 / Alisson Kruusmaa

    ag8j5582

    Tallink Grupp sõlmis täna rahvusooper Estonia ja Vanemuise teatriga kolmeks hooajaks koostöölepingud, asudes mõlema kultuuriorganisatsiooni peasponsoriks. Teadaolevalt on Eestis esmakordne see, et üks eraettevõte võtab enda hoole alla peasponsorina korraga kaks Eesti suurimat kultuuriorganisatsiooni. “Estonia …

Blogi

  • Kas armastus võidab kõik?

    08.02.2019 / Stina Vürmer

    wss_blogi

    2019. aastal möödub 72 aastat päevast, mil geniaalsele Ameerika lavastajale ja koreograafile Jerome Robbinsile tuli pähe mõte tuua kaasaegsele muusikalilavale William Shakespeare’i aegumatu armastuslugu Romeost ja Juliast. Tema nägemusest võtsid tuld andekas helilooja ning dirigent …

  • Juri Aleksandrov: mees, kes lavastab muusikat, mitte teksti

    21.01.2019 / Stina Vürmer

    aleksandrov_blogi

    Erakordne Peterburi lavastaja, Venemaa rahvakunstnik, Venemaa riikliku teatriauhinna Kuldne Mask ja Peterburi kõrgeima teatripreemia „Kuldne sofitt“ laureaat ning Peterburi Riikliku Kammerooperi kunstiline juht Juri Aleksandrov lavastab Estonia teatris üht maailma kuulsamatest ooperitest – Nikolai Rimski-Korsakovi …

Sassis päev kandideerib parima personaliprojekti tiitlile

Rahvusooper Estonia traditsiooniline töövahetuspäev Sassis päev osaleb Eesti Personalijuhtimise Ühingu korraldatud konkursil Parim personaliprojekt 2019.

Konkursi eesmärk on tõsta personalitöö väärtust, tuua esile efektiivse personalitöö mõju organisatsiooni edukusele, luua võimalused parima kogemuse vahetamiseks inimressursi valdkonnas ning tunnustada valdkonna professionaalide tööd. Konkursile laekunud projekte hindab ekspertidest koosnev žürii. Võitjad kuulutatakse välja 12. aprillil 2019.

Iga-aastane Sassis päev annab rahvusooperi töötajaskonnale aimu kolleegide tööst ning tagasisidet ja ettepanekuid ümberkorraldusteks. Lisaks pakub päev parasjagu elevust ning vaheldust argirutiinile.

Käesoleval hooajal toimus Sassis päev koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga. Kahe organisatsiooni peale sai üheks päevaks uue ameti üle 60 inimese. Põnevaid üllatusi jagus nii teatrimajja kui ka tele- ja raadioeetrisse.

Tallinkist saab Eesti kultuuri suurtoetaja

Tallink Grupp sõlmis täna rahvusooper Estonia ja Vanemuise teatriga kolmeks hooajaks koostöölepingud, asudes mõlema kultuuriorganisatsiooni peasponsoriks. Teadaolevalt on Eestis esmakordne see, et üks eraettevõte võtab enda hoole alla peasponsorina korraga kaks Eesti suurimat kultuuriorganisatsiooni.

“Estonia ja Vanemuine on meie kultuuri kesksed kandjad, Eesti suurimad kultuuriorganisatsioonid. Mitte ainult pühendunud lauljad, tantsijad, muusikud, näitlejad, tehnilised- ja erialaspetsialistid, kaasaegsed teatrimajad ning vaimustav publik, vaid nad on ka Eesti kultuuri sümbolid,” sõnas Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene.

“Tallink on oma kolmekümne aasta pikkuse ajalooga Eesti ettevõtluse ja ettevõtlikkuse kehastus. Eesti suurima ettevõttena tunneme vastutust meie ühiskonna ees, kuid meie jaoks on see ka investeering – töötajate, klientide, koostööpartnerite vaates. Loodame, et mõlemad teatrid toovad oma kõrge kunstilise tasemega siia kultuurielamusturiste Skandinaaviast ja mujalt, et oleks jätkuvalt põhjust Eestit külastada. Lisaks loodan, et meie koostöö innustab ka teisi Eesti ettevõtteid meie kultuuri, sporti ja ühiskonda laiemalt panustama,” märkis Nõgene.

„Oleme uhked ja rõõmsad, et meil on võimalik asuda peasponsoritena toetama kohe oma 150. juubelit tähistavat Vanemuise teatrit ning hiljuti 113. hooaega ja sünnipäeva tähistanud Rahvusooperit Estonia. Loodame, et ühel päeval tähistab ka Tallink samaväärseid tähtpäevi,“ ütles Nõgene.

Rahvusooper Estonia peadirektor Aivar Mäe loodab, et Tallink Grupi ja teatrite koostöö saab olema pikaajaline, sest tegu on väga tugeva ja toetava partneriga. „Meil on ääretult hea meel, et Tallink, kui hinnatuim organisatsioon omal alal, on asunud toetama Eesti kultuuri lipulaevu. See annab meile võimaluse pakkuda oma publikule veelgi paremaid ja kvaliteetsemaid teatrielamusi.“

“Vanemuine on Tallinki ja teatri koostöö osas väga lootusrikas. Meiegi suur huvi on tutvustada Eesti kultuuri siin ja kaugemal, innustada erinevate maade kultuurihuvilisi reisima ja pakutavast meie teatrimajades osa saama. On suur rõõm, et Tallinki näol saame juurde väga tugeva partneri, kellega koos veelgi põnevamaid teatrielamusi pakkuda!” sõnas Vanemuise teatri juht Toomas Peterson.

Täna Tallinna sadamas Tallinki laeva Silja Europa pardal toimunud koostöö algust tähistaval üritusel heiskasid Aivar Mäe, Toomas Peterson ja Paavo Nõgene laevale uue signaallipu “Kultuur pardal/Culture onboard”. Signaallippude abil vahetavad laevad omavahel sõnumeid. Spetsiaalselt kujundatud signaallipp kingiti koostöö markeerimiseks ka Estoniale ja Vanemuisele.

Tallink teeb koostööd ja toetab erinevaid organisatsioone, projekte ja algatusi nii Eestis, kui ka oma teistel koduturgudel. Lisaks koostööle loodus- ja merekeskkonna hoidmisele keskendunud organisatsioonidega nagu WWF, panustab ettevõte laste- ja noorte, hariduse, spordi ja kultuurivaldkonna toetamisse ning oma koduturgude merepääste ja merehariduse edendamisse.

Tallink toetab heategevuslikke organisatsioone nagu Minu Unistuste Päev, Aitan Lapsi, ühiskondlikke projekte nagu Minu Riik ning teeb tihedat koostööd Eesti Mereakadeemiaga. Spordialaliitudest on ettevõttel suurim koostöö tenniseliiduga, samuti toetatakse Tallinnas toimuvaid rahvajookse nagu Tallink Maijooks ja Tallinna Maraton. Kultuuriüritustest on Tallink panustanud Birgitta Festivali korraldusse ning on olnud pikaajaline Jazzkaare ja PÖFF’i toetaja.

AS Tallink Grupp on juhtivaid reisijate- ja kaubaveoteenuse pakkujaid Läänemere põhjapoolsemal alal. Ettevõttele kuulub 14 laeva ning firma sõidab Tallinki ja Silja Line`i kaubamärkide all seitsmel erineval laevaliinil. AS Tallink Grupp annab tööd enam kui 7400 inimesele Eestis, Soomes, Rootsis, Lätis, Venemaal ja Saksamaal. 2018. aastal teenindas Tallink Grupp 9,8 miljonit reisijat ning vedas ligikaudu 385 000 kaubaveoühikut kaupa. Tallink Grupi aktsiad on noteeritud Tallinna börsil ning Nasdaq Helsingi börsil.

Rahvusooperis esietendub Prokofjevi meistriteos „Romeo ja Julia“

29. märtsil esietendub Estonias Sergei Prokofjevi muusika ja Toomas Eduri koreograafiaga ballett „Romeo ja Julia“, mis põhineb Shakespeare’i ajatul armastuslool. Kahest vaenutsevast suguvõsast pärit armastaja traagilises loos ühinevad armastus esimesest silmapilgust ja keelatud kirg – joovastav sulam, mis jätab noored armastajad võimukate perekondade ja oma südametarkuse meelevalda.

Prokofjevi balleti lavale jõudmine oli keeruline. Algselt Kirovi balletiteatris toimuma pidanud esietendus jäi ära, kuna helilooja soovis oma balletile anda õnneliku lõpu. Ka siis, kui helilooja lubas naasta originaali juurde, ei võetud balletti kavva. Seepeale pakkus Prokofjev balletti Moskva Suurele Teatrile, kuid tantsijad pidasid muusikat tantsuks kõlbmatuks. Pärast teistkordset äraütlemist kirjutas helilooja sellest kaks orkestrisüiti, mis kanti ette 1936. ja 1937. aastal. Ballett jõudis lavale alles 1938. aastal ning hoopis Brnos. Venemaal jõudis „Romeo ja Julia“ lavale 1940. aasta 11. jaanuaril Kirovi teatris. Vastupidiselt negatiivsetele eelarvamustele on ballett nautinud alates esietendusest lakkamatut publikumenu.

Balleti „Romeo ja Julia“ seab lavale koreograaf-lavastaja Toomas Edur. Kunstnik on Iir Hermeliin ning valguskunstnik Rasmus Rembel. Juhatavad Kaspar Mänd, Lauri Sirp ja Vello Pähn.

Esimese Estonia sõbra auhinna pälvis Marko Reikop

Laupäeval, 9. märtsil andis Rahvusooper Estonia esmakordselt välja Estonia sõbra tiitli, mille pälvis hea sõna ja suurepärase koostöö eest teleajakirjanik Marko Reikop. Auhinna andis rahvusooperi peadirektor Aivar Mäe üle vahetult enne laupäevast Puccini ooperi „Tütarlaps kuldsest läänest“ etendust.

„Marko Reikopi näol on tegu teatrikülastaja etaloniga. Ta on Estonia külastaja number 1, kes vaatab mõnda etendust viis või kaheksa korda. Kui Reikopi lemmikosatäitjad on laval, siis on ka tema saalis. Kandidaate oli kokku kümme, kuid kaalukauss läks Reikopi poole just seepärast, et ta on ka meie laval olnud ja päris rolli teinud, aasta oli siis 2006, mil esietendus Rossini ooper „Tuhkatriinu“,“ sõnas teatrijuht Aivar Mäe.

Auhinna pälvinud Marko Reikop sõnas Estonia teatri orkestri ees: „Ma olen sõnatu… Tõsi, ma olen teinud siin laval kaasa Rossini ooperis „Tuhkatriinu“ tugitoolina ja pean ütlema, et olen saanud kõigi oma ooperirollide eest ka lille. Suur aitäh! Ma kavatsen käia siin teatris järgmised 365 korda! Aitäh!“

Estonia sõbra tiitlit hakatakse välja andma iga aasta märtsikuus, et tähistada nii teatrikuud kui ka tänada teatriga väga tihedalt seotud isikuid. Estonia Sõbra tiitli omanik saab käesoleva aasta jooksul külastada kõiki Estonia teatri etendusi tasuta. Lisaks pälvis Reikop kostüümi Rossini ooperi „Tuhkatriinu“ lavastusest, milles 2006. aastal ise kaasa tegi.

Külalissolist Jenish Ysmanov Verdi ooperis „Rigoletto“

6. ja 17. märtsil astub Mantua hertsogi rollis Verdi ooperis „Rigoletto“ üles rahvusvaheliselt tunnustatud tenor Jenish Ysmanov.

Ysmanov õppis laulmist Biškeki Konservatooriumis ning täiendas end hiljem Placido Domingo Centre Perfeccionament kursustel Valencias. Ooperidebüüdi tegi ta 2006. aastal Lenskina Tšaikovski „Jevgeni Oneginis“. Ysmanov on võitnud mitmeid auhindu olulistel võistlustel: Salvatore Licitra nimeline võistlus 2017 (III auhind), „Tenorite paraad“ Kasahstanis, Luciano Pavarotti nimeline võistlus 2008 (I auhind), Rimski-Korsakovi nimeline võistlus 2008, „Romansi võlu“ (II auhind), Leonid Sobinovi nimeline võistlus 2008 (II auhind) ja eriauhind Riccardo Zandonai nimelisel võistlusel 2012.

Verdi „Rigoletto“ esietendus Rahvusooperis Estonia 9. novembril 2007. Ooperi on lavale seadnud lavastaja Neeme Kuningas. Kunstnik on Kustav-Agu Püüman. Osades Rauno Elp (Rigoletto), Jenish Ysmanov (Mantua hertsog), Kristel Pärtna (Gilda), Priit Volmer (Sparafucile), Helen Lokuta (Maddalena), Juuli Lill (Giovanna) jt. Dirigent Lauri Sirp.

Rahvusooper Estonia toob lavale Berliozi võimsa Reekviemi

Täna, 7. märtsil toob Rahvusooper Estonia orkester ja koor Berliozi 150. surma-aastapäevaks kontserdisaali lavale rahvusooperi peadirigendi Vello Pähna juhatusel suurejoonelise sümfooniakontserdi, Hector Berliozi Reekviemi. Soleerib tenor Mehis Tiits.

Reekviemi on iseloomustatud kui erakordset ja suursugust, ent samas ka imeilusat ning südantlõhestavat teost. Algselt pea 400–800-liikmelisele koosseisule loodud suurvormi esitatakse tänapäeval küll väiksema esitajate arvuga, ent rahvusooperi sümfooniakontserdil kõlab teos siiski võimsalt – lisaks Estonia orkestrile ja koorile astuvad üles ka Eesti Rahvusmeeskoor ning Kammerkoor Voces Musicales.

„Kahtlemata on tegemist suurepärase, väljendusrikka ja ka väga keerulise teosega, paljuski tänu selle mastaapsusele. Ka Berliozi ooperid on väga mastaapsed ja seepärast keerulised esitada. Seda massi, peensust ja intiimsust, sulava prantsusepärase voolavusega lavamuusikas esile tuua õnnestub väga harva. Seepärast on vokaalsümfoonilisi teoseid tänuväärsem ka esitada,“ sõnas peadirigent Pähn. „Seda lugu esitatakse harva, kuid Berliozi aastapäev väärib tähistamist ja just see teos on selleks sobiv,“ lisas rahvusooperi peadirigent Vello Pähn.

Louis Hector Berlioz (1803–1869) oli prantsuse romantiline helilooja, kelle sulest pärineb esimene kuulajateni jõudnud romantiline sümfoonia «Fantastiline sümfoonia» (1830), milles autor kasutab tugevalt autobiograafiliste sugemetega programmi. Erilisel kohal tema loomingus on aga Reekviem («Grande messe des morts») op. 5, mis valmis 1837. aastal Prantsuse siseministeeriumi tellimusena 1830. aasta juulirevolutsioonis hukkunud sõdurite mälestuseks. Esmaettekanne toimus 5. detsembril 1837 Pariisi Püha Louis’ Invaliidide kirikus, dirigendiks Antoine Habeneck. Berlioz hindas reekviemi olulisimaks oma teoste hulgast. Kaks aastat enne oma surma kirjutas ta: «Kui mind peaks ähvardatama kõigi mu partituuride hävitamisega, üks välja arvatud, siis paluksin säästa oma reekviemi.»

Invaliidide kirik oli hiiglaslik, mistõttu soovis helilooja luua teose, mille kõlapilt oleks kooskõlas ruumi mõõtmetega. Ta oleks meelsasti näinud 800-liikmelist koori, kuid leppis poole väiksema esitajate arvuga. Trükivalgust näinud noodis oli kirjas 210 koorilauljat, 108 keelpillimängijat, 20 puhkpilli, 12 metsasarve, lisaks neli lavavälist puhkpilliansamblit. Siiski on kirjas ka mööndus: «Antud numbrid on suhtelised. Kui ruum seda võimaldab, siis võib koorilauljaid olla kaks või kolm korda rohkem, orkestrit tuleks suurendada proportsionaalselt.». Tänapäeval esitatakse sageli siiski esituspaigale mugandatud versiooni.

Tänasest kontserdist teeb otseülekande Klassikaraadio, pikemat intervjuud Vello Pähnaga saab kuulata «Delta» saates algusega 13.05.

Rahvusooper Estonia alustas uue hooaja piletite müüki

Täna, 1. märtsi südaööl tegi Rahvusooper Estonia avalikuks sügisel algava 114. hooaja mängukava ning alustas uue hooaja piletimüügiga.

Hooaeg algab 14. augustil Leonard Bernsteini menumuusikali „West Side Story“ etendustega. Taas on võimalik nautida etendusi nii eesti- kui ka ingliskeelses esituses eesti- ja rahvusvahelise trupi ettekandes. Traditsiooniline Vana Tallinn Gala toob rahvusooperi solistid, koori ja orkestri koos mitmete tuntud külalissolistidega 23. augustil Tartu ja 24. augustil Tallinna publiku ette tähistama Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 100. sünnipäeva.

Esimese uuslavastusena jõuab septembris lavale Charles Gounod’ ooper „Romeo ja Julia“. Kahe vaenutseva perekonna loo tänapäevases võtmes toob lavale Austraalia juurtega Londonis resideeruv lavastaja Stephen Barlow. Hingedepäeval, 2. novembril kõlab traditsiooniline hingedepäeva kontsert Tallinna Jaani kirikus.

14. novembril Pärnu kontserdimajas ja 17. novembril Estonia kontserdisaalis kõlab maailma ooperilavadel harva mängitud ooper, emotsionaalselt haarav, psühhopõneviku vormis teos – Erich Wolfgang Korngoldi „Surnud linn“. Sügishooaja balletisündmusena toob Eesti Rahvusballett vaatajateni imelise muinasjutuballeti „Alice Imedemaal“. Fantaasiarohke ja rikkalike multimeediaefektidega ballett valmis 2017. aastal San Carlo Teatrile. Koreograaf Gianluca Schiavoni ühendab oma lavastuses vaatemängulisuse, värvika tantsukunsti ja Lewis Carrolli armastatud jutustuse. Kammersaalis esietendub nooremale koolieale Mati Undi, Rein Aguri ja Hans Hindpere muusikaline lastelavastus „Punamütsike“, kus otsitakse vastuseid mitmetele küsimustele – näiteks, mis juhtub siis, kui Hunti ei tulegi? Või kui Punamütsike on hea laps ja läheb kohe vanaema juurde?

Pühadeaega mahub traditsiooniline rahvusooperi jõulukontsert „Rahvusooperi jõulutervitus“ Tallinna Jaani kirikus 19. detsembril ja vana-aastaõhtul hoogsatest meloodiatest kantud Estonia ball.

Uus aasta algab operetisündmusega: 24. jaanuaril jõuab publiku ette Franz Lehári operett „Krahv Luxemburg“ oma klassikalises headuses.

Märtsis tähistab Estonia ühe silmapaistvaima Eesti ooperilaulja Georg Otsa 100. sünniaastapäeva kontserdiga „Ooperigala – Georg Ots 100!“. Kontserdid toimuvad 19. märtsil Pärnu kontserdimajas ja 20. märtsil rahvusooperis. Kevadhooaja balletisündmuseks on 27. märtsil esietenduv „Anna Karenina“, Marina Kesleri ballett Dmitri Šostakovitši muusikale. „Anna Karenina“ on lugu kiusatusest, kirest, moraalsest konfliktist, unistuste poole püüdlemisest ning nende purunemisest. See on tormiline jutustus reetmisest ja suurest armastusest, mis viib pinna jalge alt.

16. aprillil on Estonia kontserdisaali lavalaudadel Carl Orffi ülivõimas lavaline kantaat „Carmina Burana“ rahvusooperi koori, orkestri ja Estonia Seltsi segakoori esituses.

29. aprillil toimub traditsiooniline rahvusvahelise tantsupäeva gala, kus antakse üle MyFitnessi tantsuauhinnad ühele nais- ja ühele meessolistile. Hooaega jääb lõpetama 22. mail esietenduv Giuseppe Verdi varajase loomeperioodi tähtteos „Jeanne d’Arc“, mille toob lavale „Figaro pulma“ lavastaja Marco Gandini. Ooperi suurepärast nimiosa on tõlgendanud ooperimaailma tipud Renata Tebaldi, Montserrat Caballé ja Anna Netrebko.

Ka sel hooajal kannab reisikihk estoonlasi lähemale ja kaugemale. Etendusi antakse lastemuusikaliga „Pipi Pikksukk“, mis etendub Rakvere teatris, muusikal „Viiuldaja katusel“ reisib Haapsalu Kultuurikeskusesse, Ugala teatrisse, Paide Muusika- ja Teatrimajja, Pärnu ning Jõhvi kontserdimajadesse ning Vanemuise teatrisse. Lustakas jõulumeeleolu loov pereballett „Pähklipureja“ jõuab Tartusse ja Jõhvi. Eduard Tubina ballett „Kratt“ astub sisse Pärnu kontserdimajja ning Paide Muusika- ja Teatrimajja ning Balletiõhtu Eesti koreograafide loomingust rändab Haapsalu kultuurikeskusesse.

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, et olla kursis värske info ning heade pakkumistega.
Uudiskiri saadetakse välja kord kuus.