Uudised

  • Külalissolistid Silja Aalto ja Valentin Dytiuk Puccini ooperis „Boheem“

    10.09.2019 / Alisson Kruusmaa

    boheem2

    14. ja 26. septembril astuvad Puccini ooperis „Boheem“ üles säravad külalissolistid Silja Aalto (Mimi) ja Valentin Dytiuk (Rodolfo). Nii Aalto kui Dytiuk on viimaste aastate jooksul osalenud edukalt rahvusvahelistel lauluvõistlustel ning teinud ülesastumisi mainekates ooperiteatrites …

  • Eve Mutso Blanche Dubois’ rollis balletis „Tramm nimega Iha“

    04.09.2019 / Alisson Kruusmaa

    tramm_vanale

    4. ja 15. septembril etendub Estonia laval ballett „Tramm nimega Iha“, mille peaosas astub külalisena üles Šotimaal resideeruv eesti koreograaf ja balletitantsija Eve Mutso. 2012. aastal Šoti riiklikus balletiteatris esietendunud Tennessee Williamsi näidendil põhinev ballett …

Blogi

  • Kas armastus võidab kõik?

    08.02.2019 / Stina Vürmer

    wss_blogi

    2019. aastal möödub 72 aastat päevast, mil geniaalsele Ameerika lavastajale ja koreograafile Jerome Robbinsile tuli pähe mõte tuua kaasaegsele muusikalilavale William Shakespeare’i aegumatu armastuslugu Romeost ja Juliast. Tema nägemusest võtsid tuld andekas helilooja ning dirigent …

  • Juri Aleksandrov: mees, kes lavastab muusikat, mitte teksti

    21.01.2019 / Stina Vürmer

    aleksandrov_blogi

    Erakordne Peterburi lavastaja, Venemaa rahvakunstnik, Venemaa riikliku teatriauhinna Kuldne Mask ja Peterburi kõrgeima teatripreemia „Kuldne sofitt“ laureaat ning Peterburi Riikliku Kammerooperi kunstiline juht Juri Aleksandrov lavastab Estonia teatris üht maailma kuulsamatest ooperitest – Nikolai Rimski-Korsakovi …

„Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“ viimast korda laval!

Pühapäeval, 3. märtsil etendub rahvusooperi laval viimast korda Eesti Vabariik 100 teatrisarja „Sajandi lugu“ raames valminud Rahvusooper Estonia ja Kanuti Gildi SAALi koostöölavastus „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“.

Ooper jutustab ühest rahvast ja maast, kelle ajalugu on mõjutanud suur kosmiline looduskatastroof – Kaali meteoriidi langemine Saaremaale. Kuuekümnendad oli teaduse õitsengu aeg ning teooriaid puhkes nagu pungi kevadel. Ka Lennart Meri kirjutas sel perioodil Kaali meteoriidist oma kuulsas „Hõbevalges” ja kõigile tundus, et eestlased on oma kosmilised juured avastanud. Kuidas Meri selle seose avastas? Sellest räägib ooper.

Osades René Soom (Lennart Meri), Priit Volmer (Manfred MIM), Juuli Lill (Pythea), Kristel Pärtna (Meteoori hääl), Mati Turi (Anto Raukas/Gustav Ernesaks), Mart Madiste (Artur Alliksaar), Mart Laur (Aristoteles) jt. Dirigent Kaspar Mänd.

Estonia teater osaleb „Tööle kaasa!“ programmis

18.—23. veebruarini osaleb rahvusooper Eesti Kaubandus-Tööstuskoja algatuses „Tööle kaasa!“, mille raames on tööandjate lastel võimalik lähemalt tutvuda oma vanemate töö ja tegemistega.

Nädala jooksul saavad lapsed külastada mitmeid haridusprojekte, tutvuda dekoratsiooni- ja kostüümiosakonna tegemistega, jälgida koos dirigendiga balleti „Kratt“ läbimängu ning üheskoos grimeerijate ja riietajatega teha ettevalmistusi muusikali „Buratino“ etenduseks. Harukordse võimalusena saavad lapsed olla ka töövarjuks teatrijuht Aivar Mäele.

Algatuse elluviimisel on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja partnerid Innove ning Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Töötukassa. Projekti toetab ka Hasartmängumaksu Nõukogu. Algatuse eestvedaja, kaubanduskoja ettevõtlikkuse valdkonna projektijuht Liisi Hansen rõhutab, et noortele tööelu tutvustamine ning praktiliste kogemuste andmine on tõhusaim viis kujundamaks arusaama, millised ametikohad ja ettevõtted täna Eestis tegutsevad. See on üheks eelduseks, et lapsel tekiks ettekujutus töömaailmas toimuvast ning saaks juba varakult ülevaate erinevatest võimalustest. Kõik see aitab teha teadlikumaid valikuid ja aitab paremini mõista, mis valdkond teda tulevikus võiks üldse huvitada.

Rahvusooper toob võimsa Berliozi Reekviemi

7. märtsil annavad Rahvusooper Estonia orkester ja koor Estonia kontserdisaalis rahvusooperi peadirigendi Vello Pähna juhatusel suurejoonelise kontserdi „Sümfooniakontsert: Hector Berliozi Reekviem“. Soleerib tenor Mehis Tiits.

Berliozi Reekviemit on iseloomustatud kui erakordset ja suursugust, ent samas ka imeilusat ning südantlõhestavat teost. Algselt pea 400-liikmelisele koosseisule loodud suurvormi esitatakse tänapäeval küll väiksema esitajate arvuga, ent rahvusooperi sümfooniakontserdil kõlab teos siiski võimsalt – lisaks Estonia orkestrile ja koorile astuvad üles ka Eesti Rahvusmeeskoor ning Kammerkoor Voces Musicales.

Rahvusooper tähistab Sirje Puura 70. sünnipäeva

Reedel, 15. veebruaril tähistab Rahvusooper Estonia kauaaegse ooperi- ja operetisolisti Sirje Puura 70. sünnipäeva. Puura auks etendub sel õhtul Pál Ábrahámi operett „Savoy ball“, mille eel näidatakse esmakordselt publikule ka juubilarist valminud lühifilmi.

Lavateed Estonia ooperi- ja operetisolistina alustas Puura 1974. aastal. Tema rollidenimistusse jäävad muuhulgas nii nimiosa Stotharti ja Frimli operetis „Rose-Marie“ (1976), Nedda Leoncavallo ooperis „Pajatsid“ (1978), Tatjana Tšaikovski ooperis „Jevgeni Onegin“ (1986), nimiosa Puccini ooperis „Madama Butterfly“ (1991) kui ka paljud teised. Lisaks on Puura esinenud nii solistina kui ka vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel Eestis ja välismaal.

Palju õnne juubilarile ja kriuh-va-tsiuh!

Kas armastus võidab kõik?

2019. aastal möödub 72 aastat päevast, mil geniaalsele Ameerika lavastajale ja koreograafile Jerome Robbinsile tuli pähe mõte tuua kaasaegsele muusikalilavale William Shakespeare’i aegumatu armastuslugu Romeost ja Juliast. Tema nägemusest võtsid tuld andekas helilooja ning dirigent Leonard Bernstein (kelle sünnist möödus tänavu augustis 100 aastat), näitekirjanik Arthur Laurents ja helilooja ning laulusõnade meister Stephen Sondheim.

Tekst: Marion Leppik
Foto: Tanel Meos

Nelikul ei tulnud ideedest puudust ja nii tegi Shakespeare’i tragöödia läbi totaalse muutumise: kahe vaenutseva aadlipere asemel pistavad muusikalis rinda eelarvamused usulisel, rassilisel ja seisuslikul pinnal. Ent tõeline armastus oli, on ja jääb.

„West Side Story“ nägi Broadwayl ilmavalgust 1957. aastal ning tõusis komeedina maailma muusikalitaevasse. Juba järgmisel aastal esietendus muusikal Londonis West Endis ning on sellest ajast peale jätkanud särava tähena oma teekonda üle kogu maailma.

Lavastaja Georg Malviuse teed ristusid muusikaliga „West Side Story“ esmakordselt 2004. aastal Wermlandi Ooperiteatris Karlstadis ning see lugu köidab tema meeli tänaseni. Malvius: „“West Side Story“ tõi esimese muusikalina lavale sotsiaalsed probleemid – töötuse, pagulasküsimused, vägivalla – ning tegi seda kaasaegses võtmes. Sama haarav on ka muusika ise, mis põhineb klassikal, aga on mõjutatud džässist, latiinomuusikast jne. Väga oluline on siinjuures ka Sondheimi ja Bernsteini, õpilase ja õpetaja koostöö, milles kohtuvad kaasaegne ja klassikaline muusika. On isegi arvatud, et „West Side Story“ üks parimaid lugusid „A Boy Like That“ ongi Sondheimi kirjutatud.“ Malviuse sõnul köidab teda „West Side Story“ juures kõige enam sõnateatri ja kõrgetasemelise muusikateatri kooslus. „Kuidas see kõik kokku on pandud, see on lihtsalt geniaalne! Ja loomulikult on selle lavastamine väga suur väljakutse.“

Eestis on „West Side Storyt“ seni lavastatud neljal korral. Esmalavastamise au kuulub seejuures samuti Estonia teatrile. 1964. aastal jõudis muusikal meie publiku ette nime all „West Side’i lugu“, lavastajateks Vello Rummo ja Helmi Tohvelman ning dirigendiks Eri Klas. Kaasa tegi lavakunstikateedri II lend ning peaosades särasid Harri Vasar (Tony) ja Helgi Sallo (Maria). Sellest lavastusest räägib teatriüldsus legende tänaseni.

Rahvusooper toob maailmakuulsa muusikali taas lavale 2019. aasta maikuus. Tuttava ja tundmatu kõrgetasemeline ühendamine on seejuures ka teatri omapoolse nägemuse aluseks. Nii jõuab publiku ette suisa kaks lavaversiooni: eestikeelne ja ingliskeelne.

Uuri lisaks  

Hittmuusikal “West Side Story” on esmakordselt Eestis laval kahes keeles

Neljapäeval, 7. veebruaril toimus Estonia teatri laval mais esietenduva kultusmuusikali “West Side Story” esmaesitlus. Leonard Bernsteini tähtteose seab lavale Eesti publikule tuttav Georg Malvius. Lavastuse teeb eriliseks see, et esmakordselt Eestis on võimalik muusikali vaadata ja kuulata nii eesti kui ka inglise keeles.

Pressikonverentsil oli kohal palavalt armastatud Eesti lauljatar ning Maria osatäitja Hanna-Liina Võsa ja Tony rollis üles astuv noor talent Heldur Harry Põlda otse õpingutelt Inglismaalt. Ingliskeelseid osatäitjaid esindas Jade Davies, keda esietendusel saab näha Maria rollis. Sõna tutvustuseks said ka lavastaja Georg Malvius ning Rahvusooper Estonia peadirektor Aivar Mäe. Pressikonverentsil tuli esitusele ka lavastatud muusikaline etteaste.

Esmakordselt Eestis etendub muusikal nii eesti kui ka inglise keeles. Ingliskeelsete osatäitjate leidmiseks korraldas rahvusooper eelmise aasta veebruaris castingud nii Stockholmis kui ka Londonis. Eestikeelsete etendustes laulavad Hanna-Liina Võsa, Piret Krumm, Heldur Harry Põlda, Juss Haasma ja Tamar Nugis. Ingliskeelsete etenduste peaosalised on Jade Davies, Nicole Deon, Cameron Sharp, Davide Fienauri ja Jeronimas Milius.

“West Side Story” on tänapäevane “Romeo ja Julia” lugu, mis oma unustamatu muusika ja võimsa koreograafiaga muutis muusikaliteatri nägu. Lavastuses kõlavad hitid nagu “Maria”, “Tonight”, “Somewhere”, “America” ja “I Feel Pretty”. Viimati oli muusikal Estonia repertuaaris 25 aastat tagasi, aastal 1993. Toona oli lavastajaks Neeme Kuningas ning esietendus toimus Tallinna Linnahallis koostöös Eesti Muusikaakadeemia ja Tallinna Pedagoogikaülikooliga. Tänastest tuntud lauljatest olid lavastuse peaosades näiteks Ain Anger, Lauri Vasar ja Rauno Elp.

Kontserdisari „Kammerkontserdid kammersaalis“ tuleb taas!

18. veebruaril on publikul taas võimalik nautida kaunist kammermuusikat üheskoos hubase kohvikuga. Kontserdisarja „Kammerkontserdid kammersaalis“ teine kontsert on pühendatud Eesti muusikale ning kannab alapealkirja „Eesti muusika Estonias“.

Teatri koostöö Eesti heliloojatega on kestnud Estonia algusaastatest alates ning lavale on jõudnud märkimisväärne arv uudisteoseid. Siin jõudis 1928. aastal lavale esimene Eesti ooper – Evald Aava „Vikerlased“, esimene Eesti ballett – Eduard Tubina „Kratt“ 1944. aastal. Estonia teater on olnud kestvaks inspiratsiooniks mitmetele heliloojatele. Seetõttu on kontserdikavva valitud Estoniaga tihedalt koostööd teinud Eesti heliloojate kammermuusika.

Kavas Eduard Tubin, Raimo Kangro, Erkki-Sven Tüür, Tõnu Kõrvits, René Eespere, Eino Tamberg, Olav Ehala.

Esinevad Heigo Rosin (löökpillid), Auli Lonks (klaver), Janne Ševtšenko (sopran), Marius Järvi (tšello), Vahur Vurm (klarnet), Tarmo Eespere (klaver)

Rahvusooper Estonia kammersaal on kujundatud hubaseks kohvikuks, istumine laudades. Võimalus on suupisteid ja jooke ette tellida. Kohvik avatud tund enne kontserti.

Estonia tähistab ooperisolisti Heli Veskuse 50. sünnipäeva „Tosca“ etendusega

2. veebruaril tähistab Rahvusooper Estonia ooperisolist Heli Veskus 50. sünnipäeva ühe oma lemmikrolliga, nimiosaga Puccini ooperis „Tosca“.

„Minu lemmikrolliks on mitmeid aastaid olnud just Tosca, mida olen laulnud üle 70 korra. Olen käinud ka Roomas Tosca radadel koguni kaks korda: Sant’Andrea della Valle kirikus, Palazzo Farneses ja Inglikindluses (Castel Sant’Angelo), mille müüridelt Tosca lõpuks alla viskub. Ma ei saa Roomas viibida ilma, et ma neid kohti ei külastaks,“ rääkis ooperisolist rolliks valmistumisest.

Heli Veskus debüteeris RO Estonias 1999. aastal Donna Elvirana Mozarti ooperis „Don Giovanni“ ja on Estonia teatri solist alates 2001. aastast. Tema repertuaari kuuluvad eriilmelised rollid klassikalistest operettidest kuni Mozarti ja Wagneri ooperite kangelannadeni, neist tähtsamad on olnud Wagneri Isolde („Tristan ja Isolde“), Elisabeth/Veenus („Tannhäuser“), Senta („Lendav hollandlane“), nimiosad Puccini „Toscas“ ja „Manon Lescaut’s“ ning Mimí („Boheem“), Mozarti Fiordiligi („Così fan tutte“) ja krahvinna Almaviva („Figaro pulm“), Tatjana (Tšaikovski „Jevgeni Onegin“), Barbara (Tubina „Barbara von Tisenhusen“), Daam (Hindemithi „Cardillac“) jpt.

Heli Veskus on andnud palju soolokontserte koos pianist Jaanika Rand-Sirbiga ja osalenud vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel. Ta on pälvinud mitmeid auhindu: Harjumaa teatripreemia (2003), Eesti teatri aastaauhind (2004), Georg Otsa nim. preemia (2008), SEB publikupreemia (2016) ja Eesti teatri aastaauhind (2017) Aida ja Senta karakterite psühholoogilise ja muusikaliselt nüansseeritud tõlgenduse eest Verdi ooperis „Aida“ ja Wagneri ooperis „Lendav hollandlane“.

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, et olla kursis värske info ning heade pakkumistega.
Uudiskiri saadetakse välja kord kuus.