Uudised

  • Rahvusooper kutsub traditsioonilisele jõulukontserdile

    10.12.2018 / Alisson Kruusmaa

    joulutervitus_300x180

    21. detsembril kell 18 toimub Tallinna Jaani kirikus südamlik kontsert „Rahvusooperi jõulutervitus“, kus astuvad üles Kristel Pärtna (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Mehis Tiits (tenor), Priit Volmer (bass), Mart Laas (tšello), Rahvusooper Estonia koor ja orkester. …

  • Raiko Raalik esmakordselt Puccini ooperis „Boheem“!

    05.12.2018 / Alisson Kruusmaa

    raiko-raalik

    Laupäeval, 8. detsembril astub esmakordselt Puccini ooperis „Boheem“ üles Estonia noor solist Raiko Raalik, kes kehastab lavastuses Colline’i. Raalik sõnab: „Ooper „Boheem“ sisaldab endas kõike, mis teeb ühest teatriõhtust tõeliselt nauditava elamuse. Äärmiselt koomilise ja …

Blogi

  • Estonia laval tegutseb operetikuningas Imre Kálmán

    10.12.2018 / Liina Viru

    operetikuningas_blogi

    Jaak Jõekalda ideel sündinud uhiuus operetilavastus on jõudnud juba proovisaalist lavale. Oma eluloo jutustab Kálmániks kehastunud Hans Miilberg koos abikaasa Veraga, keda mängib Helgi Sallo. Nende kirglik lugu armastusest ja loomingust rullub vaatajate ees lahti …

  • Õhtueine teatrimajas – šikk täiendus teatrielamusele

    30.11.2018 / Stina Vürmer

    resto_blogi

    Novembrikuu tõi Estonia vanasse armsasse majja pikisilmi oodatud restorani. Üle kolmveerandsajandi on kõigil taas võimalus Estonias õhtust süüa! Estonia restoran asub värske sisekujunduse saanud talveaia ruumides. Uhiuus, vaid kaks nädalat avatud olnud restoran mahutab kuni …

Bernsteini hitt-muusikali „West Side Story“ piletid nüüd müügil!

30. oktoobri südaööl algas piletimüük rahvusooperi suvemuusikali „West Side Story“ etendustele, mis esietendub Rahvusooperis Estonia 24. mail 2019.

Tegemist on ainulaadse lavastusega, kuna lavale astub kaks koosseisu parimaid muusikalilauljaid Eestist ja Londonist, andes etendusi nii eesti kui inglise keeles. Eestikeelsetes etendustes astuvad üles Hanna-Liina Võsa, Juss Haasma, Piret Krumm, Heldur Harry Põlda, Tamar Nugis, Kaarel Targo, Silver Laas, Norman Salumäe, Karl-Erik Tamme, Maarius Pärn, Kärt Anton, Mihkel Tikerpalu, Kethi Uibomägi, Saara Kadak, Nele-Liis Vaiksoo, Reigo Tamm, René Soom ja Mart Laur. Ingliskeelsete etenduste peaosalised on Jade Davies, Nicole Deon, Cameron Sharp, Davide Fienauri ja Jeronimas Milius.

Kõigi aegade suurim armastuslugu „West Side Story“ on algusest lõpuni täis meeldejäävaid meloodiaid. Kõlavad hitid „Maria“, „Tonight“, „Somewhere“, „America“ ja „I Feel Pretty“.

Etenduse on lavale seadnud Georg Malvius (Rootsi). Kunstnik on Ellen Cairns (Šotimaa), valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi) ning koreograaf Adrienne Åbjörn (Rootsi). Juhatavad Lauri Sirp, Jüri Alperten ja Kaspar Mänd.

Estonia restorani kodulehekülg nüüd avatud!

Estonia restorani saab nüüdsest laudu reserveerida läbi restorani kodulehekülje.

Novembris avatakse rahvusooperis uhiuus restoran, kuhu ootame kõiki teatri- ja söögigurmaane. Restoran asub Rahvusooper Estonia talveaias, mis on saanud uue ja noorusliku sisekujunduse. Pakume klassikalist euroopa kööki, menüüst leiab nii mereande, lamba- ja loomalihast roogi kui taimetoite. Veinikaardi valik on täis parimaid maitseid. Maitsvast õhtueinest ei jää ilma ka need, kes alles hilisel õhtutunnil Estonia restorani jõuavad – meie eripäraks on õhtul kella üheteistkümneni avatud köök ja südaööni avatud restoran. Külastaja saab tulevikus nautida ka elava muusikaga õhtuid ja teeme eripakkumisi Estonia etendustele.

Restoran on avatud teisipäevast reedeni 17:00—00:00, laupäeval 13:00—00:00 ning pühapäeval 13:00—21:00. Lisainfo telefonil +372 5305 1595.

Kust tulevad uued koreograafid?

Eesti balleti 100. sünnipäeva puhul jõuab 8. novembril publiku ette balletiõhtu Eesti autorite loominguga. Õhtu koosneb kolmest lühiballetist, igal ise lavastaja. Saame lähemalt tuttavateks meie noorte koreograafide Eve Mutso, Tiit Helimetsa ja Jevgeni Gribiga.

Tekst: Triinu Upkin
Fotod: Rimbaud Patron, Albert Kerstna

Kuigi vallutanud maailmalavasid ja elanud eriilmelisi elusid, olete kõik Tallinna Balletikooli kasvandikud. Jagage mõnd kooliaegset mälestust.
Eve Mutso: Minule on eredalt meelde jäänud kooli ajal nähtud lavastused „Preili Julie“ ja „Bajadeer“ Kaie Kõrbiga, kes oli nii eriline ja inspireeriv, tõeline superstaar ja Mai Murdmaa „Romeo ja Julia“ Molly Smoleni ja Tiit Helimetsaga, kus sai selgeks, et Murdmaa teeb asju omamoodi. Nende lavastuste nägemine kinnitas minus arusaamist, et tahan saada balletiartistiks ja motiveeris treeningsaalis enda kallal rohkem töötama.

Tiit Helimets: Meil oli väga hea klass! Minu klassikaaslased on mulle nagu õed ja vennad ning hoiame siiani väga kokku. Midagi muud mulle koolis eriti ei meeldinud, valitsev süsteem lõhkus enesekindlust, ei andnud füüsilist jõudu ega teinud tugevamaks. Õpilastel polnud mingit sõnaõigust ega väljendusvabadust. Aga klassikaaslaste näol sain endale pere kogu eluks ja selle üle olen väga tänulik.

Jevgeni Grib: Meenub kord, kui mu klassikaaslased olid jäänud haigeks ja klassikalise balleti tundi pidi andma Enn Suve asemel Viesturs Jansons. Lootsin, et tund jääb ära, sest peale minu ei olnud kedagi, aga õpetaja Jansons hoopis rõõmustas, tõstis tooli saali keskele, et mind paremini näha ja tund algas. Olin sellisest olukorrast eelnevalt õudusunenägu näinud. Kui viieliikmelises poisteklassis võis mõne harjutuse enda õpetaja tunnis veidi n-ö üle jala teha, siis siin polnud pääsu – juba pärast poolt tundi olin tulipunane ja tilkusin higist. See oli hea õppetund rühma- ja eratunni erinevusest ning näitas, kui palju kõvemini võiksin oma tavatunnis töötada.

BalletiõhtuKõigi teie tantsijakarjäär algas Estonia teatris. Milline see algus oli?
Mutso: Töötasin Estonias kolm ja pool aastat ja mul õnnestus näha kahe kunstilise juhi, nii Mai Murdmaa kui ka Tiit Härmi aega. See andis hea pildi, mil viisil võib truppi juhtida, millised valikud viivad seda edasi ja millised võivad tiibu kärpida.

Helimets: Mina tegin kiiret karjääri. Tulin pärast lõpueksamit tööle ja juba suvel võeti mind Estonia teatriga turneele Hispaaniasse. Sügisel, hooaja alguses, õppisin end kohe repertuaari sisse nii kordeballetis kui väiksemates soolo-osades. Siis teatas tollane kunstiline juht Mai Murdmaa, et hakkan ette valmistama „Luikede järve“ printsi osa ja rühmas ma rohkem ei tantsinudki.

Grib: Algul oli raske suures kollektiivis töötada, koolis on ju inimesi vähem, pealegi vaatavad õpetajad paljudele asjadele läbi sõrmede. Teatris tundsin end kõigi nende suurte artistide ja pedagoogide ees kui peo peal. Koolis ei valmistatud meid konkureerima ega õpetatud ennast presenteerima ja väga raske oli sisseõpitud tagasihoidlikkusest vabaneda, et näiteks uue koreograafi ees teistega rolli eest võistelda.

Pärast mõneaastast Estonias tantsimist läksite välismaale õnne otsima. Miks te lahkusite ja kuhu välja jõudsite?
Mutso: Tundsin, et mul on vaja edasi minna. Olin juba balletikoolis enda jaoks otsustanud, et tahan mõne aasta pärast kusagil Euroopas töötada. Šoti Ballett oli minu jaoks õigel ajal õiges kohas ja mina osutusin nende jaoks õigeks tantsijaks. Minust sai seal solist. Äsja kunstilise juhi ametikoha üle võtnud Ashley Page valis repertuaari eriilmelisi ja piire nihutavaid neoklassikalisi lühiballette ning tagasi ma enam ei vaadanud – sain aru, et olen õigel teel. Mäletan hästi, et ma ei jõudnud ära oodata, millal hommikul tööle minna saab. Mu karjäär Šotimaal põhines väga loomulikul ja loomingulisel energial, mille tõid kaasa huvitavad isiksused koreograafidest repetiitoriteni, kes truppi vedasid, sellele näo ja südame andsid.

Helimets: Mul oli igav ja tundsin, et ma ei arenenud siin. Mind huvitas, mis mujal maailmas toimub, pealegi annab koha vahetus nii palju uut värsket energiat. Läksin pärast kolme Estonia-aastat Birminghami Balleti solistiks. Seal oli minu jaoks täiesti uus repertuaar ja olin oma valikuga väga rahul. Kuue aasta jooksul jõudsin aga kogu repertuaari läbi ja lõhki ära tantsida, sest selgus, et lavastused hakkasid korduma üsna väikese intervalli tagant. Enda jälle ja jälle samades ballettides teostamine hakkas tunduma aja raiskamisena ning oma keha asjatu kulutamisena. Edasi siirdusin San Fransisco Balletti, kus olen väga rahul.

Grib: Minul polnud tegelikult plaanis kuhugi minna. Ühel päeval helistas Boris Eifmani nimelise balletiteatri direktor ja pakkus võimalust end Peterburis solistina proovile panna, kusjuures juba telefonis lubati mulle nii palju põnevaid esirolle – loomulikult otsustasin proovida! Algul hirmutasid sõbrad-tuttavad mind Vene balletimaailma sissetungimise raskustega, aga tegelikult oli seal trupis isegi soojem vastuvõtt kui siin. Tantsisin Eifmani juures kahe aasta jooksul palju esirolle. Töötasin nagu hobune, aga see oli seda väärt. Hakkasin aru saama, milleks on nii suure hulga töö tegemine vajalik: Eifmani inimvõimete piiril lavastatud ballette oli laval lõpuks küllaltki kerge teha. Mul õnnestus suurmeistriga ka isiklikult töötada, nimelt lavastas ta minu peal Mozarti „Reekviemi“. Minu elus on teater ja lava tähtsal kohal, aga ma tahan, et mul oleks ka eraelu, milleks Peterburis aega lihtsalt ei jätkunud. Seetõttu naasin Tallinna. Algul tundus siin igav ja liigagi rahulik, kuid elukvaliteet on meil ikka palju parem.

balleti6htu_vKuidas te ennast praegu tantsumaailmas positsioneeriksite? Kes te praegu olete?
Mutso: Olen juba kaks ja pool aastat olnud vabakutseline tantsija ning koreograaf, kes baseerub Glasgow’s, aga kelle tööd ja tegemised viivad kõikjale Suurbritannias ja otsapidi ka USAsse. Mulle meeldib, et olen saanud nüüd rahulikult vaadelda, tunda ja tajuda, kus ja mis sündida võiks ning ma saan toetuda kontaktidele, mille viieteist aasta jooksul loonud olen. Mul on huvi luua ja tantsida kogu maailmas.

Helimets: Olen olnud kolmteist aastat San Fransisco Balletis esitantsija ja tantsin siiani. Ma olen kultuuriinimene: joonistan, teen skulptuuri, loon koreograafiat, olen õpetaja, tantsija, õpin animatsiooni, lavakujundust ja valgustust. Mind huvitab kõik, mis on kunstiga seotud. Olen hea planeerija ja mul on oma süsteem, mis hoiab mind õige raja peal ja tagab, et mul midagi tegemata ei jääks. See hõlmab endas ka iga päev kahte tundi perele, mil pühendun jäägitult ainult naisele ja lapsele.

Grib: Ma olen oma kunstnikuelus alles päris alguses ja mul on nii palju veel õppida. Samas ehmatab, et balletiartisti karjäärist on pool juba läbi – kui üürike on meie ameti kestus!

Kas tantsija on instrument või kunstnik?
Mutso: Instrument on tantsija keha, mitte tantsija ise. Kui me räägime tantsijast kui instrumendist, siis mis on ta inimlikkuse kandjana väärt? Sõltub muidugi koreograafist ja publikust, kas laval soovitakse näha pigem perfektset esitust või isiksusi. Mina soovin viimast ja usun, et artistid, kes säravad laval nii üksi kui ka kollektiivis, suudavad töid meeldejäävaiks tantsida. Kui nad on mind inimlikkusega puudutanud, on tegu tõeliste kunstnikega.

Helimets: Me kõik tantsijatena tahame mõelda, et oleme kunstnikud. Tegelikult on seda raske öelda. Mõned koreograafid näitavad sammud ette ja ootavad, et tantsijad neid täpselt jäljendaks, teised jälle lasevad ka tantsijail oma panuse anda. Ma ei tea, milline variant on parem. Eks see oleneb ka inimestest, kellega töötada, aga koreograaf peaks olema ikkagi põhiline looja.

Grib: Ma arvan, et tantsija on nii instrument kui ka kunstnik. Proovides ja lavastusprotsessis on ta eelkõige instrument, vahend, aga pärast teeb ta ju kunsti, ta peab minu ette näidatud materjali ilusamaks tegema. Kui tantsija ei oleks kunstnik, oleks esitus igav ja kuiv.

balleti6htu_v3Miks olete pöördunud koreograafia loomise poole?
Mutso: Minu jaoks on see olnud tantsijakarjääri loomulik jätk. Kolm aastat olen Edinburghi Fringe festivali raames oma lühiteoseid näidanud. Koreograafina huvitavad mind seosed erinevate isiksuste vahel, nendevahelised suhted ja teineteise märkamine – tõelise inimlikkuse otsimine on minu tööde läbivaks jooneks. Arvan, et publik ootab tantsukunstist tugevaid emotsioone ja on avatud sellele, et kehalise liikumise kaudu nende hinge poetaks. Nii tahangi, et liikumine liigutaks ja inimlikkus puudutaks.

Helimets: Mulle meeldivad jutud ja mulle meeldib jutustada. Tahan lavastada midagi, millel on sisu ja sõnum. Lavastus peaks andma inimestele lootust, panema neid mõtlema ja kui midagi jääb arusaamatuks, ongi väga hea, sest siis hakkab mõte tööle. Ja kõige rohkem meeldib mulle tantsijatega töötada. Mulle meeldib näha, kuidas nad on motiveeritud ja annavad endast niivõrd palju. Kui proovisaalis näed, et tantsijad panevad endast 100% mängu, on see lavastajale suurim õnn.

Grib: Mina sain koreograafia loomise pisiku Peterburist. Vaatasin Eifmani ballette ja mõtlesin, et kas mina suudaks midagi sellist välja mõelda. Hakkasin saalis improviseerima ja liigutuste jadasid looma. Tallinnas pakuti mulle võimalust Royal Ballet Gala jaoks kaasaegne duett lavastada. Ma seadsin eelnevalt loodud jadadest numbri „Bitter Earth“, mis osutus väga menukaks. Nii sain julgust veel proovida, aga tegelikult on iga kord alustades hirm ja tunne, et mul pole ühtegi ideed.

Kuidas noorte koreograafide mõtted laval realiseeruvad, saab näha 8. novembril esietenduval Balletiõhtul, kus on kavas Eve Mutso „Kaja“, Tiit Helimetsa „Lõng“ ja Jevgeni Gribi „Valgus aknas“ – ootame põnevusega!

Estonia restorani ajaloost

Sadakond aastat tagasi kutsuti Estonia restorane eestipäraselt Estooniaks ning need olid rendile antud ühele ettevõtjale. Restoranid asusid kolmes suures saalis: alumisel korrusel puhvet ehk põhirestoran, mida kutsuti Kasiinosaaliks, teisel korrusel Valge ja Punane saal, millele lisandus hiljem intiimsema miljööga veinibaar. Lisaks avati külastajatele 1921. aastal suveaed ning 1930. aastal Roheline saal. Toonase suveaia kohale rajati hiljem talveaed ja siin paikneb ka täna meie uus Estonia restoran.

20. sajandi esimesel poolel käidi peenetes söögikohtades pigem harva, ent Estonia maja oli erandiks – siinseid restorane külastas 300–400 inimest päevas, nädalavahetustel rohkemgi. Toonased poliitikud ja ametnikud kasutasid teatrit ja selle restorane suurte pidustuste ning ametlike vastuvõttude korraldamiseks. Populaarseks said kontsert-suareed, kus muusikakavale järgnes meelelahutus, laul, pillimäng ja tants: üheaegselt võis tantsumuusika kõlada lausa neljas saalis. Tänu rohkearvulisele külastajaskonnale ja menukale meelelahutusprogrammile sai Estoniast õige pea Tallinna esindusrestoran. Populaarse söögikoha reklaamtekstist võis lugeda: kui keegi einestab mõnes teises restoranis, tähendab see vaid seda, et Estonias enam ruumi polnud.

enne_sõdad3Estonia restorani menüüs olid iseloomulikud aastaaegadega seotud rahvuslikud road. Publik oli harjunud etenduse vaheajal restorani külastama, et rüübata õlut, süüa suupisteid või võtta üks 25-sendine naps. 1931. aastast hakati Valges saalis pärast etendust serveerima spetsiaalseid teatriõhtusööke. Menüüs oli borš bortschok diables, pearoog à la polonaise või kana marechal ja magustoiduks õunad à la kardinal. Hilistest õhtusöökidest tingituna sai Estonia restorani Valge saal 1934. aastal ametliku loa olla avatud lausa kella kuueni hommikul.

Restoranid hävisid ühes teatrihoonega 1944. aasta pommirünnakus. Maja küll renoveeriti ja taasavati 1947. aastal, kuid seal ei olnud enam äri- ega restoraniruume. Kogu nõukogude aja tegutsesid teatris kohvikud ning töötajate einela. Arhiivides selle aja toitlustuse kohta märkimisväärseid tähelepanekuid ei ole. Taasiseseisvunud Eestis anti toitlustamine teatrimajas rendile, 2006. aastal otsustas teater aga kohvikute ja söögitoa haldamise enda kätte võtta. Päevane külastajate arv ulatub täna 500 inimeseni.

Olete oodatud väärika ajaloo ja põneva tänapäevaga Estonia restorani!

Tere tulemast!

Rahvusooperi Hingedepäeva kontserdil kõlab Gounod’ „Püha Cecilia missa“

Reedel, 2. novembril kell 18 kutsub Rahvusooper Estonia kõiki teatrisõpru Tallinna Jaani kirikusse, kus leiab aset heaks traditsiooniks saanud Hingedepäeva kontsert.

Seekordsel hingedepäeval tuleb ettekandele Charles Gounod’ missa „Püha Cecilia Missa“ ehk „Messe solennelle en l’honneur de Sainte Cécile“, mis on ühtlasi pühendatud ka helilooja 200. sünniaastapäevale. Dirigent Kaspar Mänd iseloomustab missat kui võimsat ja suursugust, ent ka ilusat ja helget teost.

Kontserdil astuvad üles Heli Veskus (sopran), Reigo Tamm (tenor), Jassi Zahharov (bariton), Ene Salumäe (orel), Rahvusooper Estonia koor ning Estonia Seltsi Segakoor. Dirigent Kaspar Mänd.

Külalissolistid Perrine Madoeuf ja David Astorga Gounod’ ooperis „Faust“

27. oktoobril ja 1. novembril on publikul võimalik taas osa saada tormilisest ning nõiduslikust maagiast pakitsevast Gounod’ ooperist „Faust“, mida peetakse üheks populaarsemaks lavateoseks maailmas. Etendustele lisavad erilisust peaosades üles astuvad säravad külalissolistid — nimiosas tenor David Astorga ning Margarete rollis sopran Perrine Madoeuf.

„Fausti rolli juures on kõige võluvam tema sügav ja realistlik inimlikkuse tunnetus. Ma ei näe teda kui tumedat karakterit, vaid kui inimest, kellel on raske leppida vananemisega,“ lausub Astorga. Ta lisab, et tegemist on erilise rolliga, kuna lüürilise tenorina kehastatakse tavaliselt häid tegelaskujusid, ent seekord on nii karakter kui ka vokaalpartii intensiivsemad ja väljakutsuvamad.

Ka sopran Perrine Madoeufi sõnutsi on teos muusikaliselt rikas ning annab lauljale võimaluse väljendada end nii kergetes ja rõõmsates kui ka väga dramaatilistes stseenides. Madoeuf sõnab: „Olen Margarete rolli üle väga põnevil! Viimati Rahvusooperis Estonia üles astudes kohtusin suurepäraste kolleegidega ning kõrgel tasemel koori ja orkestriga. Nautisin etendust väga! Loodetavasti saab publik ka sel korral sama suure elamuse kui mina!“

David Astorga jaoks on Estonias üles astumine esmakordne: „See on minu jaoks suur au. Püüan laval lõbutseda, ent samaaegselt ka publikut inspireerida. Olen päritolult costaricalane, mistõttu annan endast kõik, et teie ilusasse teatrimajja tuua pisut troopilist soojust ja valgust.“

„Faust“ esietendus Estonias 20. septembril 2012. Etenduse on lavale seadnud Dmitri Bertman (Helikon-Opera, Moskva), kunstnik on Ene-Liis Semper (NO99). Dirigeerib Vello Pähn.

Tule tähista aastavahetust väärikas teatrimajas

31. detsembril toimub rahvusooperis suurejooneline Estonia ball, kuhu ootame teid kõiki, et üheskoos võtta vastu uus aasta.

Seekordse balli meeleolu on haaratud operetikuninga Imre Kálmáni särtsakast muusikast ja tema eluseiklustest. Ballikülalised saavad eksklusiivse võimaluse näha katkendit jaanuaris esietenduvast kaheosalisest kontsertetendusest Imre Kálmáni elust, loomingust ja armastusest, milles kõlavad muusikalood pakuvad kindlasti meeldivat äratundmisrõõmu. Peaosades Rahvusooper Estonia opereti legendaarsed suurkujud: Imre Kálmáni rollis Hans Miilberg ja tema abikaasa Vera rollis Helgi Sallo.

Lisaks ehedale muusikaelamusele kostitab teie maitsemeeli rahvusooperi catering. Hõrgutisi on võimalik ette tellida Estonia teatri kassas, tel 683 1210 ja e-mailil estonia@opera.ee. Menüüle saab pilgu peale heita siin.
NB! Kuni 31. oktoobrini on Estonia balli külmade ja soojade suupistete buffet’ hind soodsam!

Võtame uue aasta vastu Rahvusooperis Estonia!

Eesti Rahvusballeti uus nooremsolist Andrea Fabbri sel laupäeval „Luikede järves“!

Laupäeval, 20. oktoobril on taas laval publiku suur lemmik – Tšaikovski ballett „Luikede järv“, mille ühes peaosas, prints Siegfriedi rollis on esmakordselt Eesti Rahvusballeti värske nooremsolist Andrea Fabbri. Odette’i ja Ottilie’ kaksikrollis on Alena Shkatula.

Andrea Fabbri lõpetas 2012. aastal Il Balletto tantsukooli ning 2015. aastal Haridi konservatooriumi Floridas. Ta on tantsinud Los Angelese Balletiteatris hooajal 2015/16. Fabbri alustas Eesti Rahvusballeti tantsijana 2016. aastal, alates 2018. aastast on ta rahvusballeti nooremsolist.

Klassikalise balleti ühe tippteosena pakub „Luikede järv“ unustamatu elamuse romantika, virtuoosse tantsukunsti ja Tšaikovski imelise muusika kooslusest. Hoolimata 1877. aastal toimunud esietenduse laitvast kriitikast on sellest balletist saanud üks armastatumaid ja enammängitud teoseid balletilavadel. Ehkki „Luikede järve“ on aastate jooksul esitatud paljudes versioonides, on enamik balletitruppe võtnud aluseks Lev Ivanovi ja Marius Petipa 1895. aastal mugandatud versiooni. Toomas Eduri uusredaktsioon ühendab kauni tantsuklassika ning armastatud loo romantikast, nõidusest ja võitlusest hea ning kurja vahel.

„Luikede järv“ esietendus Estonias 15. aprillil 2016. Etenduse on lavale seadnud Toomas Edur, kunstnik on Thomas Mika Saksamaalt ning valguskunstnik Steen Bjarke Taanist. Dirigeerib Vello Pähn.

Edu, Andrea ja TOI-TOI-TOI! Ootame põnevusega!

Foto: Albert Kerstna

Rasmus Puuri ooperi „Pilvede värvid“ etendused laval sel hooajal!

Eelmise aasta septembris esietendus Rahvusooper Estonia laval Rasmus Puuri ooper „Pilvede värvid“, mida on saatnud suur menu! Selle kinnituseks on välja müüdud saalid! Selleks, et kõik soovijad eesti ooperist osa saaksid, on võimalus tulla ooperit kuulama ka sel hooajal.

Endale sobiva aja teatrisse tulemiseks leiad siit.

Jaan Kruusvalli kultusnäidendil „Pilvede värvid“ põhinev ooper käsitleb eestlaste põgenemist kodumaalt Teise maailmasõja sündmuste keerises. Aeg ei ole Eestist lahkumise puhul aga määrav – mindi sõjaajal, põgeneti Nõukogude tegelikkuse eest ning massiliselt siirdutakse välismaale ka nüüd, vabaduse päevil. Kelle jaoks vaba Eesti siis ikkagi taastati?
Helilooja Rasmus Puur sai laiemalt tuntuks 2017. aasta noorte laulupeo nimilooga „Meie“, mis puudutas paljusid oma ilu, sügavuse ja võimsusega. „Pilvede värvid“ on Puuri esimene ooper ja selle toob lavale Roman Baskin. Dirigeerib Lauri Sirp. Laulavad Rauno Elp või Jassi Zahharov, Triin Ella või Helen Lokuta, Kristel Pärtna või Janne Ševtšenko, Mati Turi, Juuli Lill või Aule Urb ja paljud teised. Vanaema rollis on laval Eesti teatri suurkujud Ita Ever ja Ester Pajusoo.

„Pilvede värvid“ on põnev ja emotsionaalne ühe pere lugu, mis pakub meenutamist vanematele ja mõtlemisainet noorematele ning peegeldab paljude Eesti perede lugusid aastatel 1985–1991.

Varssavi Kammerooper toob Eestisse „Tango“

Esmaspäeval, 22. oktoobril etendub Rahvusooper Estonia laval Michał Dobrzyński ooper „Tango“, mille toob publikuni Varssavi Kammerooperi trupp.

Sławomir Mrożeki „Tango“ on Poola näitekirjanduse üks kirkamaid pärle, mille mitmetähenduslikkus ja ajatus sobivad suurepäraselt žanritevaheliseks katsetuseks. Mrożeki näidendid kujutavad lihtsaid olukordi ja näitavad meie skemaatilise käitumise koomilisust ning absurdsust. Michał Dobrzyński on valanud selle dramaturgiliselt mitmekihilise ja mõtteainet pakkuva näidendi muusikasse ning andnud kaasaegses helikeeles ja peene tunnetusega edasi selle kirjandusteose olemuse.

Eestis on vaatajatele pakkunud kahte tõlgendust Mrożeki „Tangost“ Mati Unt: esimesel korral jõudis see tema käe all lavale 1989. aastal Eesti Noorsooteatris, kus seda mängiti rekordiliselt 100 etendust ning teisel korral 2002. aastal Eesti Draamateatris, mille tarbeks lõi lavastaja osaliselt värsistatud teksti.

Varssavi Kammerooper on varemgi andnud Eestis etendusi, näiteks 2014. aastal olid nad Pärnu ooperipäevade peakülalisteks. Ooperipäevade avalöögina kanti ette Pärnu Kontserdimajas Händeli ooper „Imeneo“.

Loe lähemalt siit.

Oktoobrikuu üllatab külalissolistidega

Oktoobrikuus esinevad Rahvusooperis Estonia mitmed säravad külalissolistid.

3. ja 9. oktoobril etenduvas Mozarti ooperis Figaro pulm astub esmakordselt Krahvinna rollis üles rahvusvahelise lauluvõistluse „Vivat Art“ (2012) laureaat ning Klaudia Taevi nimelise konkursi finalist (2015), sopran Elena Bražnik. Oma debüüdi teeb ka sopran Kristina Vähi, kes kehastab 10. oktoobril esimest korda Malvinat Ehala muusikalis Buratino.

13. oktoobril särab Zelleri opereti „Linnukaupleja“ peaosas Angelika Mikk, kes tegi oma debüüdi antud lavastuses 27. septembril.

14. oktoobril jõuab Verdi ooperis La traviata Alfredo rollis publiku ette tenor Igor Morozov, kes lisaks muusikateatrile on tuntud ka laialdase kammer- ja vokaalsümfoonilise repertuaari esitajana.

27. oktoobril ja 1. novembril etendab Gounod’ ooperis Faust nimiosa tenor David Astorga, kes on varasemalt teinud koostööd Zubin Mehta, Placido Domingo, Sebastiano Rolli jt tuntud dirigentidega. Astorga kõrval laulab Margarete rollis rahvusvaheliselt tunnustatud sopran Perrine Madoeuf.

Muudatus mängukavas!

Hea teatrisõber,
Rahvusooper Estonia mängukavas on muudatus:

27.12.2018 ooper „Pilvede värvid” asendatakse ooperiga „Tosca“.

Ostetud piletid kehtivad etenduse toimumise kuupäeval. Pileteid on võimalik vahetada meie mängukavas olevatele etendustele.
Kui te asendatud etendust vaadata ei soovi, palun andke tagasiostu või vahetuse soovist teada hiljemalt 22. oktoobriks 2018, tel +372 683 1210.

Rahvusooper Estonia vabandab ebamugavuste pärast!

Varssavi kammerooper toob Estoniasse „Tango“

Millest täpselt kirjutas Mrożek oma parimates teostes? Ta kirjutas Poola identiteedi kriisist. Ta kirjutas inimestest ja lausa tervetest kogukondadest, kelle teadlikkus on hävinud, kes on küll teatud viisil kontaktis tegelikkusega, ent kelle elu on peamiselt hõivanud müüdid ja illusioonid. Need müüdid kuuluvad minevikku, rääkides vanadest harjumustest ja kommetest. Illusioonid on tekkinud põhjendamata ambitsioonidest ja ootustest. Mrożeki tegelased on mingil määral osa neist ümbritsevast tegelikkusest, ent nad ei haaku kuidagi päris neile määratud rollidega.

Sławomir Mrożeki „Tango“ on Poola näitekirjanduse üks kirkamaid pärle, mille mitmetähenduslikkus ja ajatus sobivad suurepäraselt žanritevaheliseks katsetuseks. Mrożeki näidendid kujutavad lihtsaid olukordi ja näitavad meie skemaatilise käitumise koomilisust ning absurdsust. Michał Dobrzyński on valanud selle dramaturgiliselt mitmekihilise ja mõtteainet pakkuva näidendi muusikasse ning andnud kaasaegses helikeeles ja peene tunnetusega edasi selle kirjandusteose olemuse.

Eestis on vaatajatele pakkunud kahte tõlgendust Mrożeki „Tangost“ Mati Unt: esimesel korral jõudis see tema käe all lavale 1989. aastal Eesti Noorsooteatris, kus seda mängiti rekordiliselt 100 etendust ning teisel korral 2002. aastal Eesti Draamateatris, mille tarbeks lõi lavastaja osaliselt värsistatud teksti.

Loe lähemalt siit.

Fotod: Varssavi kammerooper

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, et olla kursis värske info ning heade pakkumistega.
Uudiskiri saadetakse välja kord kuus.