Uudised

  • José Cura toob Estonia lavale tükikese Metsikust Läänest

    18.09.2018 / Lisanna Männilaan

    tutarlaps_kuldsest_laanest

    Täna, 21. septembril jõuab üle 55 aasta eesti publikuni Giacomo Puccini ooper „Tütarlaps kuldsest läänest“. Puccini muusikalise nägemuse Metsikust Läänest toob lavale maailmakuulus Argentina tenor, dirigent, lavastaja ja stsenograaf Jose Cura, kes on tuntud intensiivsete …

  • Estonia teater tähistab 112. sünnipäeva

    16.09.2018 / Lisanna Männilaan

    estonia-teater

    Täna, 16. septembril tähistab Estonia teater 112. sünnipäeva. Sünnipäevapidu peavad estoonlased koos teatri veteranidega – enne etendust toimub pidulik vastuvõtt Valges saalis ning üheskoos vaadatakse Pál Ábrahámi operetti „Savoy ball“. „Teatrile on väga oluline side …

Blogi

  • PILGUHEIT „TÜTARLAPS KULDSEST LÄÄNEST“ PROOVISAALI!

    11.09.2018 / Liina Viru

    tunnuspilt

    Esietenduseni on veel õige vähe jäänud! Fotod: Liina Viru Proovid jätkuvad ning mõtteid vahetatakse igasugustel teemadel. Taas on aktuaalne üle maailma kokku rännanud kaevurite koduigatsus, mis kõigile, kes kordki elus on oma lähedastest pidanud eemal …

  • LÕBUS VÄLJASÕIT METSIKUSSE LÄÄNDE JOSÉ CURA JUHENDAMISEL

    31.08.2018 / Liina Viru

    tunnuspilt

    21. septembril jõuab lavale selle hooaja esimene uuslavastus, milleks on Puccini mitte just kõige sagedamini kõlav ooper „Tütarlaps kuldsest läänest“. Selle ooperi võlusid on trupp augusti keskpaigast tasahilju avastanud José Cura käe all, kes on …

José Cura toob Estonia lavale tükikese Metsikust Läänest

Täna, 21. septembril jõuab üle 55 aasta eesti publikuni Giacomo Puccini ooper „Tütarlaps kuldsest läänest“. Puccini muusikalise nägemuse Metsikust Läänest toob lavale maailmakuulus Argentina tenor, dirigent, lavastaja ja stsenograaf Jose Cura, kes on tuntud intensiivsete ja omanäoliste ooperitegelaste kujutamise poolest.

Peaosades on Olga Mykytenko, Rauno Elp või Atlan Karp, Sergey Polyakov, Reigo Tamm või Mehis Tiits, Priit Volmer või Märt Jakobson, Juuli Lill või Helen Lokuta. Dirigeerib José Cura või Jüri Alperten.

Puccini kaunid meloodiad ja orkestri kõlavärvid on taustaks kullakaevurite laagrile, kus elab pokkerit mängiv ja püstolit kandev kõrtsiomanik Minnie. Minnie satub armukolmnurka ilusa lindprii Dick Johnsoni (varjunimega José Ramirez) ja šerif Jack Rance’iga, kes on Johnsoni otsinguil. Minnie’l tuleb võidelda armastuse eest, aga ka võimaluse eest alustada uut elu koos oma kallimaga.

Estonia teater tähistab 112. sünnipäeva

Täna, 16. septembril tähistab Estonia teater 112. sünnipäeva. Sünnipäevapidu peavad estoonlased koos teatri veteranidega – enne etendust toimub pidulik vastuvõtt Valges saalis ning üheskoos vaadatakse Pál Ábrahámi operetti „Savoy ball“.

„Teatrile on väga oluline side olnu ja tuleva vahel. Meie väärtus on inimesed, kes neid seoseid loovad,“ ütles teatrijuht Aivar Mäe. „Nii saame igal aastal teatri sünnipäeval kokku, just 16. septembril, et üheskoos möödunut meenutada ja tulevikku vaadata. Palju õnne kõigile estoonlastele!“ lisas Mäe.

Estonia teatri tegevusele pandi alus 1865. aastal, kui Tallinnas loodi laulu- ja mänguselts „Estonia“. Seltsi algatusel ja baasil alustas 1906. aastal tegevust professionaalne Teater Estonia, mis 1913. aastal kolis vastvalminud teatrimajja Estonia puiesteel. Aastast 1998 kannab teater nimetust Rahvusooper Estonia ning tegutseb avalik-õigusliku institutsioonina vastavalt Eesti Vabariigis 1997. aastal vastu võetud Rahvusooperi seadusele.

 

Foto: Kaupo Kalda

Galerii: õpetajate infopäev

7. septembril toimus rahvusooperi Sinises saalis teaditsiooniline infotund Tallinna ja Harjumaa lasteaedade ning koolide õpetajatele. Enne infotundi oli õpetajatel võimalik osa saada ekskursioonist 105-aastases teatrimajas.

Infotunnis võtsid sõna rahvusooperi peadirektor Aivar Mäe, välissuhete juht Helen Lepalaan ja Eesti Rahvusballeti kunstiline juht Toomas Edur. Hiljem tutvustati haridusprojekte „Balletilugu”, „Orkestrimäng”, „Ka ooper kõlab tuttavalt” ning „Kuidas mõista balletti”.

Pärast infotundi läksid õpetajad vaatama Donizetti ooperit „Armujook”.

Ooper „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“ taas Estonia laval

19. jaanuaril esietendunud Eesti Vabariik 100 teatrisarja „Sajandi lugu“ raames Rahvusooper Estonia ja Kanuti Gildi SAALi koostöölavastus, Manfred MIMi ooper „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas” on sel hooajal taas laval!

Ooper räägib ühest rahvast ja maast, kelle ajalugu on mõjutanud suur kosmiline looduskatastroof – Kaali meteoriidi langemine Saaremaale. Kuuekümnendad oli teaduse õitsengu aeg ning teooriaid puhkes nagu pungi kevadel. Ka Lennart Meri kirjutas sel perioodil Kaali meteoriidist oma kuulsas „Hõbevalges” ja kõigile tundus, et eestlased on oma kosmilised juured avastanud. Kuidas Meri selle seose avastas? Sellest räägib ooper.

Ootame Teid kosmilisi juuri avastama sel sügisel 26. septembril ning 5. oktoobril.

PILGUHEIT „TÜTARLAPS KULDSEST LÄÄNEST“ PROOVISAALI!

Esietenduseni on veel õige vähe jäänud!

Fotod: Liina Viru

Proovid jätkuvad ning mõtteid vahetatakse igasugustel teemadel. Taas on aktuaalne üle maailma kokku rännanud kaevurite koduigatsus, mis kõigile, kes kordki elus on oma lähedastest pidanud eemal viibima, tuttav tunne. José Cura mõtiskleb: „Olen tänaseks vaadanud ooperi pealispinna alla ning avastan asju, millele ma varem mõelda ei osanud. Näiteks rääkisime just nostalgiast ja igatsusest, mis tekib armsatest inimestest eemal olles. Kui ma „Tütarlast“ esimest korda 26 aastat tagasi tegin, ei mõelnud ma sellele kordagi. Kuid mina ise olen ju immigrant … Tulin Argentinast Euroopasse 1991. aastal, jättes maha oma ema, isa, venna ja õe – kõik, keda armastasin. Avastasin end üksinda ei tea kust, mul ei olnud dokumente, mitte midagi! Pidin seda tegema, et ellu jääda, sest Argentinas ei olnud mulle kui dirigendile ja heliloojale tööd. Võime mõelda praegusele sisserändekriisile Euroopas ja kogu poliitilisele jamale, mis kasutab ära nende õnnetute inimeste kannatusi. Loomulikult on nende hulgas ka ohtlikke inimesi, nagu ikka. Suurte masside hulgas on ikka mõni hull, kuid see ei tähenda, et kõik oleksid sellised. Kuid kas me mõtleme sellele, et inimesed lahkuvad oma maalt, kodudest, asjadest, et kellelegi pahandusi tekitada? Nad põgenevad, sest kardavad. Kui me suudaksime nende maid rüüstavad sõjad peatada ja nad rahule jäetaks, siis esimese asjana pakiksid nad kohvrid ning läheksid koju, sest nad armastavad seda … ja see ongi „Tütarlapse“ sõnum. Vabandust, et nüüd poliitiliseks kiskus, kuid kunsti ja kunstnike ülesanne on panna inimesed suurte meistriteoste abil mõtlema. Suurimad revolutsionäärid on alati olnud poeedid, kunstnikud, heliloojad …“

Täna proovis: Heli Veskus ja Olga Mykytenko (Minnie), Luc Robert (Dick Johnson/Ramirez), Rauno Elp ja Atlan Karp (šerif Jack Rance), Priit Volmer (Ashby), Jassi Zahharov (Sonora), René Soom (Jake Wallace),  Helen Lokuta (Wowkle), Raiko Raalik (Billy Jackrabbit), Matti Juhani Vartti (Jim), Andrei Karpievitš (Joe), dirigendid José Cura ja Jüri Alperten.

Fotod: Liina Viru

 

 

 

Alates augusti keskpaigast on lavastaja, dekoratsiooni-, valguskunstnik ja dirigent José Cura pühendanud ennast tervenisti rahvusooperi trupile.

Koos sukeldutakse Puccini muusika sügavustesse, vaadatakse tegelaskujude hingeelu ja harutatakse stseen-stseenilt lahti kõik detailid. Hoolimata sellest, et tegevus toimub 19. sajandi keskpaiga kullapalavikulises metsikus läänes, on Puccini ooper äärmiselt tänapäevane. José Cura: „Häbelikud, tahumatud, agressiivsed, kuid ühtlasi armsad kaevurid on täis tõelist nostalgiat. See on väljarändaja nostalgia, mis paneb oma juurtest ja lähedastest kaugel olevaid mehi reageerima just sellisel viisil, mis tuleneb igaühe enda „psüühilisest isiksusest“. Voilà – siin peitubki mootor, mis „Tütarlapse kuldsest läänest“ käima paneb: see on nostalgia, mis valdab neid mehi, kes ellujäämiseks kohutavalt rasket tööd teevad, ajades taga oma unistusi, ent olles ise melanhooliasse mähkunud. Puccini mõistab seda kõripitsitavat eksistentsiaalset üksindust läbi ja lõhki; üksindust, millest aitab võitu saada pudel, naine või kaardimäng.“

Kas pole see ka karussellina ringiratast kihutava maailma ja nutiseadmete lõksus olevate inimeste üksindus, kus palsamiks on inimlik lähedus, ligimesearmastus ja hea sõna? Kullakaevajate miniühiskonnas, kus mehi seob oma juurtega vaid kord kuus saabuv postiljon, on selle kõige sümboliks „Polka“ kõrtsi pidajanna, ooperi peategelane Minnie …

Täna proovis: Heli Veskus ja Olga Mykytenko (Minnie), Luc Robert ja Sergei Poljakov (Dick Johnson/Ramirez), Rauno Elp ja Atlan Karp (šerif Jack Rance), Juuli Lill ja Helen Lokuta (Wowkle), Mart Laur (Billy Jackrabbit).

Loe lähemalt siit.

Fotod: Liina Viru

Eesti ooper sai 90. aastaseks

8. septembril möödus 90 aastat eesti esimese ooperi, Evald Aava „Vikerlaste“ esietendusest Estonia teatris. Rahvusooper Estonia mängukavas on hetkel kaks eesti ooperit – viimaseid kordi etendub Manfred MIMi ooper „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“ ning nii Tallinnas kui ka mujal Eestis saab vaadata Rasmus Puuri ooperit „Pilvede värvid“.
Aava ooperit „Vikerlased“ peetakse esimeseks eesti ooperiks. Aav alustas „Vikerlaste“ kirjutamist juba konservatooriumis õppides. Ooperi libreto käsitleb inimsaatuste kujunemist 1187. aasta ajaloolise Sigtuna hävitamise retke taustal.

Esietendus kujunes menukaks ning seda kommenteeris helilooja ja koorijuht Tuudur Vettik (1898–1982): „Esietendusel sai ooper suure menu osaliseks ning on tõenäoline, et „Vikerlased“ püsib kaua Estonia repertuaaris. Autorile hüüame südamest „Elagu!“ ning loodame, et esimese eesti ooperi menu tiivustab teda järgmist ooperit kirjutama, sest säärast muusikat on meil väga vaja.“

Ooperi menu tõestab ka see, et lisaks neljale hooajale Estonia teatri repertuaaris, mil teost etendati mitukümmend korda, mängiti „Vikerlasi“ ka Vanemuise teatris.

Rahvusooper Estonia jaoks on Eesti algupärandi lavale toomine väga oluline. Mullu esietendunud Rasmus Puuri menukat ooperit „Pilvede värvid“ saab tulla Estoniasse vaatama juba oktoobrikuus, kuid peagi jõuab ooper ka Tartu, Pärnu, Viljandi, Paide ja Haapsalu lavadele. Eesti Vabariigi sünnipäevaks kingitud lavastusprojekti Sajandi lugu raames valminud „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“ on Estonia laval veel viimaseid kordi. Järgmine etendus on 26. septembril.

Fotol: Eesti esimene ooper, Evald Aava „Vikerlased“. 1928. Rahvusooper Estonia arhiiv

Estonia teatri soodusmüügikampaania jätkub 9. septembrini

Soodusmüügikampaania „Welcome to Estonia“ jätkub 9. septembri südaööni. Kampaania raames müüakse Rahvusooper Estonia teatrisaalis toimuvatele rahvusooperi poolt korraldatavatele 113. hooaja etendustele pileteid 30% soodsamalt. Hooaeg kestab 21. juunini.

Sooduspiletid on müügil Estonia kassas ning Piletimaailmas ja Piletilevis.
Kampaaniasoodustuste rakendamiseks vali internetipoes rippmenüüst „Welcome to Estonia“ ning sisesta kood: Estonia.

Täpsem info SIIN

NB!
Kampaaniahinnad ei kehti varem broneeritud piletitele.
Soodusmüügi ajal kehtivad kõik tavasoodustused pileti täishinnast. Soodustusi ei liideta.
Info tel 683 1210, estonia@opera.ee

Kohtume teatris!

Estonia teatrilaata külastas 8500 teatrihuvilist

2. septembril toimus Estonia teatrilaat, mis juhatas sisse rahvusooperi 113. hooaja. Laata külastas hinnanguliselt 8500 inimest. Kokku osteti laadalt enam kui 2300 teatripiletit. Rahva tungivale soovile vastu tulles kestab rahvusooperi piletite soodusmüük teatri kassades ja Piletimaailmas kuni 9. septembri südaööni.

„113. hooajal jätkab Estonia hea hooga,“ rääkis teatrijuht Aivar Mäe. „Kavas on anda enam kui 400 etendust ja kontserti. Toome lavale 6 uuslavastust ja sõidame üle mitmekümne aasta külalisetendusi andma Moskva Suurde Teatrisse, ka külastab Eesti Rahvusballett Glasgow’d. Lisaks Estonia kaunile 105-aastasele majale anname etendusi mujalgi Eestis – Jõhvis, Tartus, Haapsalus, Paides ja Pärnus,“ loetles Mäe teatri tegemisi. Ta lisas, et suve jooksul on taastatud Estonia II rõdu selle esialgsel kujul, mis annab teatrisaali kohti juurde. Samuti kinnitas Mäe, et oktoobri lõpus avatakse uue kuue saanud Estonia talveaias restoran, kus teatrikülastajad ja teisedki saavad einestada hiliste õhtutundideni.

Kuulsate estoonlaste jäljerajale lisati uued jalajäljed: jäädvustatud sai maestro Eri Klasi, balletiprimadonna Helmi Puuri ning rahvusooperi pikaaegse peakoormeistri Uno Järvela mälestus.

Estonia alustab 4. septembril sügishooaega Zelleri operetiga „Linnukaupleja“. 6.–9. septembrini toob Estonia teatribuss Tartumaa, Viljandimaa, Pärnumaa ning Ida-Virumaa teatrisõbrad soodsalt ja mugavalt koduukse eest teatrini ning viib pärast etendust tagasi koju. Valikus on neli armastatud lavastust: ballett „Kratt“, koomiline ooper „Armujook“, klassikaline ballett „Luikede järv“ ja äsja Estonias esietendunud muusikal „Buratino“.

Esimese uuslavastusena esietendub juba 21. septembril Puccini ooper „Tütarlaps kuldsest läänest“, mille lavastaja, valguskunstnik ning dirigent on maailmakuulus Argentiina tenor José Cura.

 

Teatrilaada galeriid vaata SIIN

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, et olla kursis värske info ning heade pakkumistega.
Uudiskiri saadetakse välja kord kuus.