Uudised

  • Rasmus Puuri ooperi „Pilvede värvid“ etendused laval sel hooajal!

    15.10.2018 / Lisanna Männilaan

    pilvede_varvid

    Eelmise aasta septembris esietendus Rahvusooper Estonia laval Rasmus Puuri ooper „Pilvede värvid“, mida on saatnud suur menu! Selle kinnituseks on välja müüdud saalid! Selleks, et kõik soovijad eesti ooperist osa saaksid, on võimalus tulla ooperit …

  • Varssavi Kammerooper toob Eestisse „Tango“

    13.10.2018 / Lisanna Männilaan

    dsc02171

    Esmaspäeval, 22. oktoobril etendub Rahvusooper Estonia laval Michał Dobrzyński ooper „Tango“, mille toob publikuni Varssavi Kammerooperi trupp. Sławomir Mrożeki „Tango“ on Poola näitekirjanduse üks kirkamaid pärle, mille mitmetähenduslikkus ja ajatus sobivad suurepäraselt žanritevaheliseks katsetuseks. Mrożeki …

Blogi

  • Kust tulevad uued koreograafid?

    16.10.2018 / Stina Vürmer

    balleti6htu_blogi

    Eesti balleti 100. sünnipäeva puhul jõuab 8. novembril publiku ette balletiõhtu Eesti autorite loominguga. Õhtu koosneb kolmest lühiballetist, igal ise lavastaja. Saame lähemalt tuttavateks meie noorte koreograafide Eve Mutso, Tiit Helimetsa ja Jevgeni Gribiga. Tekst: …

  • Varssavi kammerooper toob Estoniasse „Tango“

    01.10.2018 / Liina Viru

    tunnuspilt

    Millest täpselt kirjutas Mrożek oma parimates teostes? Ta kirjutas Poola identiteedi kriisist. Ta kirjutas inimestest ja lausa tervetest kogukondadest, kelle teadlikkus on hävinud, kes on küll teatud viisil kontaktis tegelikkusega, ent kelle elu on peamiselt …

LÕBUS VÄLJASÕIT METSIKUSSE LÄÄNDE JOSÉ CURA JUHENDAMISEL

21. septembril jõuab lavale selle hooaja esimene uuslavastus, milleks on Puccini mitte just kõige sagedamini kõlav ooper „Tütarlaps kuldsest läänest“. Selle ooperi võlusid on trupp augusti keskpaigast tasahilju avastanud José Cura käe all, kes on üks meie aja tuntumaid nimesid ooperimaailmas: tenor, dirigent, lavastaja ja stsenograaf. Lisaks sellele, et Cura on enda kanda võtnud nii ooperi lavastamise, dirigeerimise, lava- ja valguskujundamise, on ta ka suurepärane fotograaf ning, nagu näitab ka pühapäevane väljasõit Rummu karjääri, imeline režissöör! Nimelt sõitis trupp pühapäeval filmima ooperi reklaamklippi ning elas vaimustusega sisse Ameerika metsikusse läände ja kullakaevurite ellu. Peategelastena astusid üles Heli Veskus (Minnie), Sergei Poljakov (Dick Johnson/Ramirez), Rauno Elp (Jack Rance), Reigo Tamm (Nick), Raiko Raalik (Billy Jackrabbit), rahvusooperi koor ja mimansiartistid; stsenaarium – José Cura, kostüümid – Silvia Collazuol.

Fotod: Liina Viru

Rahvusooper Estonian tutvustab teatrilaadal uut hooaega

2. septembril kell 12-15 toimub 16. korda Estonia teatrilaat, mis juhatab sisse 113. hooaja. Kolmetunnisel üritusel tutvustatakse uudisteoseid ning teatraalseid tegevusi jagub kogu perele. Teatrimaja ümber toimub traditsiooniline teatrilaat, müüakse soodsa hinnaga pileteid, meeneid, trükiseid, plaate, teatrikostüüme- ja rekvisiite. Välilaval toimuval kontsertetendusel tutvustatakse hooaja uusi lavastusi. Avatud on lasteala ja kohvikud.

Tula  ja naudi head muusikateatrit! Laadaprogramm on külastajatele tasuta. Vihma korral toimub üritus teatrimajas. Täpse päevakava leiad siit.

 

Rahvusooper Estonia solistid, koor, orkester ning Eesti Rahvusballett ootavad Sind kogu perega!

Hele Kõrve: kui mängu tuleb kiindumus ja armastus, siis on Eliza südames teadmatus ja kaos

Augustis naaseb Estonia lavale Hele Kõrve, keda saab kahel korral näha muusikali „Minu veetlev leedi“ peaosas. Vestlesime temaga pisut Eliza tegelaskujust ja rolliks valmistumisest ning palusime meenutada mõnda toredat seika etendustest.

„Minu veetlevat leedit“ on Estonia laval mängitud juba 10 hooaega. Miks sinu arvates publik seda muusikali jätkuvalt armastab?

Peamine põhjus, miks publik armastab muusikali „Minu veetlev leedi“, on minu arvates see, et tegemist on klassikaga. Meloodiad on tuttavad, ja mis seal salata, ka väga ilusad. Kui muidugi on ära nähtud legendaarne film, kus peaosades võrratud Audry Hepburn ja Rex Harrison ning mis on väga võimsalt mällu sööbinud, siis võib olla keeruline lavaversiooni vastu võtta! Kuid anname võimaluse, et saaksid elustuda uued Elizad, Higginsid, Pickeringid.

Kuidas sa iseloomustaksid oma tegelaskuju Elizat? Millised on tema suhted teiste tegelastega?

Hoolimata sellest, et ta on vaene ja harimatu lilleneiu, on tal suured unistused ja ta on valmis nende täitumise nimel end kokku võtma ja pingutama. Temas, harimatus lilleneius, on piisavalt eneseväärikust, ta ei talu ebaõiglust ja oskab enda eest seista. Aga kui mängu tuleb kiindumus ja armastus, siis on Eliza südames teadmatus ja kaos. Kuid ta on valmis seda enesele tunnistama, erinevalt meespoolest (Higginsist), kes põhimõtteliselt on täielik võhik ja armastuses isegi natuke saamatu.

Igapäevaselt töötad sa sõnateatris. Kui raske oli valmistuda muusikalirolliks Estonia laval ning milline sinu tööprotsess välja nägi? Kui palju muusikateater ja sõnateater üksteisest erinevad?

Minu teatrikarjääris on olnud vaid kaks lavastust, mis on nii pikalt repertuaaris olnud. Need on „Minu veetlev leedi“ Estonias ja „Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4“ koduteatris. Ühest küljest võiks ju küsida, et kas ära ei tüüta nii pikalt mängides, aga teisest küljest on olnud väga põnev nende rollidega koos kasvada. Mis puutub konkreetselt „Minu veetleva leedi“ tööprotsessi, siis ennekõike tuli omandada muusikaline materjal. Arvestades nende lugude keerukust ja seda, et minu põhitöö pole laulmine, tuli igapäevaselt käia lauluproovis. Mul on suurepärane õpetaja – Zoja Herts! Ma imetlen, austan ja tänan teda tehtud töö eest. Naastes pärast 1,5 aastast pausi taas lavale, jätkub ka meie töö! Tuleb tunnistada, et mulle meeldib jälgida lauljate tööd ja seda, kuidas nemad oma häält kasutavad. Janne Ševtšenko, kellega me duubeldame Eliza rolli, oli üks neist, keda proovide ajal jälgisin ja salamisi imetlesin, küsides ja ühtlasi tsiteerides filmis “Kevad südames„ öeldut: “Kust Sul see hääl tuleb?“
Sõnateatris on peamine sõna. Muusikateatris, kui sõnadest tunnete väljendamiseks ei piisa, antakse oluline informatsioon edasi lauldes. Seega on info säilitamise osas samuti tähtis roll sõnal. Seega, ega nad suurt ei erinegi.

Kirjelda, mis on sinu jaoks selle rolli juures kõige põnevam osa?

Ma arvan, et Eliza rolli juures ongi kõige põnevam see areng, kuidas ühest harimatust uulitsaplikast kasvab Leedi.

Miks soovitaksid lavastust vaatama tulla?

„Minu veetlevat leedit“ on palju lavastatud. Eliza, Higginsi, Pickeringi, Mrs. Pearce’i jt rolle on mänginud paljud suurepärased näitlejad. Neile, kes veel seda lavastust pole vaatamas käinud, soovitaksin tulla, sest oma silm ja kõrv on kuningas ning kes teab … iga asi lõpeb kord!

Meenub sul ehk mõni tore seik lavastusprotsessist või etendustest?

Vahvatest seikadest rääkides meenub mulle järgnev. Kuna lavastuses on Elizal kiired kostüümivahetused, siis paaril korral olen unustanud ühte stseeni minna. Suure ähmiga olen jooksnud juba garderoobi järgmise stseeni jaoks kostüümi vahetama, kui krapist kostub isa (Mr. Doolittle) hüüe „Eliza, Eliza..?“ Tagasi polnud mõtet enam joosta, sest pool kostüümi oli juba vahetatud, nii et see stseen läks kärpesse. Aga seal stseenis tuli ainult mõned repliigid öelda, nii et loodetavasti ei põhjustanud ma oma stseeni mitteilmumisega etendusele väga suurt kahju.
Meenub veel üks seik. Lavastuse alguses on stseen, kus Eliza ja Mrs. Higginsi vahel tekib tuline sõnavahetus, sest Eliza, olles väga haavatav, arvab et Mr. Higgins on politseinik, kes kirjutab iga tema öeldud sõna üles. Ühel etendusel näitas Raivo E Tamm mulle neid märkmeid, kuhu oli kirjutatud: „Ole siis tubli“,, “Hästi paned“ või “Täna on mul naine vaatamas“ jne.
Üks helge moment meenub veel. Stseenis, kus Eliza ööd ja päevad läbi häälikuid kordab, olles seepärast väsimuse tõttu hullumise äärel ,on kogu seda õppimisprotsessi kõrvalt vaadanud Mrs. Pearce, kes tunneb südamest Elizale kaasa. Tol korral mängis Mrs. Pearce’i Helgi Sallo, kelle pilgust kumas kolleegi poolne toetav ja julgustav pilk. Need on need väikesed, aga toredad hetked.

F. Loewe’ muusikal
„Minu veetlev leedi“
Alates 17. augustist Rahvusooperis Estonia

Rahvusooper Estonia 113 hooaeg: kuus uuslavastust ja maailmanimed Eestis

14. augustil toimunud Rahvusooper Estonia avakoosolekul tutvustati nii teatri- kui ka linnarahvale uut algavat hooaega, mille jooksul toob teater lavale kuus uuslavastust. 14. augusti õhtul avas rahvusooper oma hooaja menumuusikali „Viiuldaja katusel“ etendusega, mida publikul on võimalik nautida uuenenud saalist – lõpule jõudsid teise rõdu ümberehitustööd, tänu millele sai teatrisaal tagasi maja avamise aegse kuju.

Maailmanimega tenor, dirigent, lavastaja ja helilooja José Cura toob 21. septembril esimese uuslavastusena välja Puccini ooperi „Tütarlaps kuldsest läänest“. Cura on sündinud meelelahutaja, kelle eesmärk on suurepärase muusikaga paeluda, meelt lahutada ja harida. Maestro dirigeerib ise kahte esimest etendust.

„Lisaks uuslavastustele, mida sel aastal on tulemas kuus, on meil au külastada novembris Eesti Vabariik 100 raames Eesti Rahvusballetiga Glasgow’ Tramway kaasaaegse kunsti festivali, kus tulevad esitusele Eve Mutso, Tiit Helimetsa ning Toomas Eduri balletid. Jaanuarikuus paneme väärika punkti Eesti Vabariik 100 juubelipidustustele, andes etendusi Moskva Suures Teatris,“ sõnas teatrijuht Aivar Mäe.

Teiste uuslavastuste hulgas on 2019. aasta algul oodata Rimski-Korsakovi ooperit „Tsaari mõrsja“, mille toob lavale Peterburi Kammerooperi asutaja ja kunstiline juht Juri Aleksandrov. Balletisõpru ootavad Eesti balleti 100. sünnipäeva puhul kolme noore eesti koreograafi lühiballetid: Eve Mutso „Kaja“, Tiit Helimetsa „Lõng“ ja Jevgeni Gribi „Valgus aknas“. Kõik tantsuteosed on lavastatud eesti heliloojate muusikale. Märtsis toob Toomas Edur lavale kauni balletiklassika, Prokofjevi balleti „Romeo ja Julia“.

„Mitmete suurepäraste külalisesinejate kõrval on meil hea meel novembrikuus tervitada rahvusvahelist karjääri tegevat Eesti metsosopranit Kai Rüütlit ooperi „Carmen“ nimirollis,“ tõi teatrijuht Aivar Mäe välja võimaluse nautida klassikalist ooperit harva Eestit külastava talendi esituses.

Operetihuvilistele pakub Estonia jaanuaris võimalust tutvuda Imre Kálmáni elu ja loominguga. Kaheosalise kontsertlavastusega „Operetikuningas Imre Kálmán“ teeb lavastajadebüüdi Estonia kauaaegne laulja Jaak Jõekallas. Helilooja elust, loomingust ja armastusest jutustava loo peaosades on Rahvusooper Estonia opereti legendaarsed suurkujud: Imre Kálmáni rollis Hans Miilberg ja tema abikaasa Vera rollis Helgi Sallo.

113. hooajaga teeb rahvusooper kummarduse Leonard Bernsteinile, kes oleks tänavu saanud 100-aastaseks. Rahvusooper tähistab armastatud helilooja sünnipäeva kahe uuslavastusega – novembris esietendub kontsert-ettekandena „Candide“ Marko Matverelt ning juunis muusikal „West Side Story“ Georg Malviuselt. Viimast esitab Estonia esmakordselt kahes keeles – võimalik on vaadata nii eesti- kui ka ingliskeelset esitust. Kaasa teevad armastatud muusikalitegijad nii Eestist kui mujalt.

Muutusi ooperi juhtkonnas pole: teatrijuhina jätkab Aivar Mäe, loomingulise juhi ja peadirigendina Vello Pähn ning balleti kunstilise juhina Toomas Edur. Muutub aga rahvusooperi nõukogu, millega liitub Estonia Seltsi nimetatud liige Mart Mikk. 113. hooajal töötab Rahvusooperis Estonia 478 inimest.

LAHKUS ESTONIA KAUAAEGNE JA ARMASTATUD OOPERISOLIST TEO MAISTE

Meie seast on lahkunud legendaarne armastatud ooperilaulja ja pedagoog Teo Maiste (28.02.1932–14.08.2018). Teo Maiste kaunis ja nüansirohke hääl ning emotsionaalne esitus on pakkunud unustamatuid muusikaelamusi ooperilavadel, oratooriumide esitustel ja kammermuusika õhtutel. 1960–1965 oli Teo Maiste Vanemuise teatri ning 1965–2011 Estonia solist. Selle aja jooksul on tema repertuaaripagas kasvanud mahukaks, sisaldades üle saja eriilmelise rolli, millest enim tõusevad esile nimiosad Verdi „Attilas“, Tambergi „Cyrano de Bergeracis“ ja Mussorgski „Boriss Godunovis“, Filipp II (Verdi „Don Carlo“), Parun Ochs (Richard Straussi „Roosikavaler“), Wurm (Verdi „Luisa Miller“), Daland (Wagneri „Lendav hollandlane“), Falstaff (Nicolai „Windsori lõbusad naised“), Des Grieux (Massenet’ „Manon“), Bartolo ja Basilio (Rossini „Sevilla habemeajaja“). Alates 1970. aastast töötas ta Eesti Muusikaakadeemia õppejõuna. Tema õpilaste seas on olnud Hans Miilberg, Thomas Mürk, Jaan Willem Sibul, Taimo Toomast. Maiste on lindistanud rohkesti helisalvestisi, sooloplaadid „Laulab Teo Maiste“, „Teo Maiste. Opera arias and Duets“, ooperi-CD-d Tubina „Reigi õpetaja“ ja Tambergi „Cyrano de Bergerac“. Ta on sooritanud rolle mitmetes muusikafilmides: „Ooperiball“ (1974), „Roosid lõunast“ (1977), „Puritaanlased“ (1984). Oma rollide eest on ta pälvinud mitmeid auhindu, muuhulgas on teda 2002. aastal tunnustatud Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

Rahvusooper Estonia, Kultuuriministeerium, Eesti Teatriliit ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia avaldavad kaastunnet Teo Maiste lähedastele ja mõtlevad tänutundega armastatud lauljale.

Teo Maiste ärasaatmine toimub 24.08.2018 kell 13.00 Tallinna Jaani kirikus.

LAHKUS ESTONIA KAUAAEGNE JA ARMASTATUD OPERETIPRIMADONNA SILVIA URB

Meie seast on lahkunud armastatud operetiprimadonna Silvia Urb (18.02.1924–11.08.2018). Estonia solistina aastatel 1954–1972 lõi ta särava plejaadi operetirolle, astudes lavale Eliza Doolittle’ina Loewe’ „Veetlevas leedis“, Hanna Glawarina Lehári „Lõbusas leses“, Katharinana Porteri „Suudle mind, Kate’is“, Odette’ina Kálmáni „Bajadeeris“, Stellana Normeti „Stella polarises“, Margitina Arro ja Normeti „Tuledes kodusadamas“ jpt. Unustamatud on ka tema rollid ooperites: nimiosa Bizet’ „Carmenis“, Niklaus Offenbachi „Hoffmanni lugudes“, Bess Gershwini „Porgys ja Bessis“. Urb sai tuntuks ka Leningradi publikule esinemistel Georg Otsaga Estonia külalisetendustel. Võrdse eduga on ta esinenud kammer- ja estraadilauljana filmis „Kui saabub õhtu“, ETV videoarhiivi katkendid „Minu veetlevast leedist“ ja „Tsirkusprintsessist“ ning salvestanud ER-is ja kogumikplaatidel, sh „Eesti Raadio estraadiorkester“, „Eino Tamberg. Raudne kodu“, „Valter Ojakäär. Intermezzo“, „Eesti lauljaid operettides“, „Rahvusooper Estonia 100“ IX. Tema partneriteks laval on olnud Georg Ots, Georg Taleš, Kalju Karask, Linda Rummo, Harri Vasar, Endel Pärn, Hugo Malmsten, Liidia Panova, Haili Sammelselg, Teo Maiste, Helgi Sallo, Voldemar Kuslap ja paljud teised Eesti muusikateatri tipud.

Rahvusooper Estonia, Kultuuriministeerium ja Eesti Teatriliit avaldavad kaastunnet Silvia Urbi lähedastele.

Silvia Urbi ärasaatmine toimub kolmapäeval, 15. augustil kell 11.30 Pärnamäe kabelis.

José Cura: Ma olin tõeline mässaja!

Sügisel jõuab Rahvusooper Estonia lavale Puccini ooper „Tütarlaps kuldsest läänest“, mille lavastab José Cura. Mehe sõnul ei oleks ta täna see, kes ta on, kui tema kõrval poleks abikaasa Silviat. Silvia on valinud koduperenaise ja ema rolli, et püha liidu teine pool saaks enda unistusi suurtel maailma lavadel ellu viia.

Tekst: Riina Jussila

Sa reisid väga palju. Kas äraolemine kodutunnet ja juuri ei hävita?

Vaata, sekvoia võib kasvada mitmesaja meetri kõrguseks, kuid tema juured on ikka maas. Kui juured eemaldatakse, siis ta sureb. Sama lugu on inimesega — sa võid käia kaugel, näha, kogemusi saada, kuid kui juured ehk perekond on tugev, püsime me püsti. Argentina on mu kodumaa. Mu ema, vend ja sõbrad elavad seal. Mina olen viimased 30 aastat elanud Euroopas, kuid oma juuri pole ma kaotanud. Ja mul on ka uued juured — Madridis. Kui neid poleks, siis piinaksin ennast. Igatseksin ja see kõik oleks liiga valus. Mul on mu Silvia, kellega täitub varsti neljakümnes ühine aasta. Mul on mu kolm last — vanem poeg on alustamas oma näitlejakarjääri, tütar on fotograaf ja noorem poiss õpib ülikoolis füüsikat ja matemaatikat ning on professionaalne ragbimängija. Kõik nad on väga erinevad ja väga tublid.

Kui palju sa oma lapsi suunanud oled?

Ma olen neid suunanud nii, et nad pole sellest aru saanud. (Naerab.) Kui ütled lapsele, et sa pead seda raamatut lugema, siis ta ju ei tee seda. Raamat tuleb salaja kuskile poetada…Mu poeg, kes on näitleja, tegi oma esimese lavaesinemise koos minuga. Ühes ooperis oli vaja rolli pisikest poissi. Kutsusin oma tollal kaheksa-aastase lapse, kes sobis, ja sealt sai tema huvi alguse. Usun, et see võis tema hilisemaid valikuid mõjutada.

Sul endalgi on lisaks muusikale mitu kirge. Tegeled fotograafiaga ja kuuldavasti oled ka kõva remondimees.

Fotograafia on hea harrastus — õpib vaatlema, asju kõrvalt nägema. Aga mis haamri kättevõtmisse puutub — vaat sellega peab ettevaatlik olema. Kui näpu pihta virutan, siis tükk aega ei istu ma klaveri taha. Argentinas on vahva ütlus: „Isegi vuntsid pole vabandus.“ Ükskõik kui peen härra sa poleks, elus on lihtsaid toredaid asju, millega tegelemist ei peaks pelgama. Me kõik oleme ju inimesed. Kõik mu Madridis asuvas kodus on minu disainitud või ehitatud. Tõsi, mitte küll maja ise. Vahel ma vaatan mõnda enda tehtud asja — nojah… see ei pruugi olla kuigi kvaliteetne, kuid sel on teine väärtus.

Sa näid olevat lihtne inimene.

Ma olengi. Mis mõte on nina püsti ringi käia? Varem või hiljem surub elu selle alla. Mu professionaalne nina on siiski üleval ja seda mitte arrogantsuse tõttu, vaid aastatepikkuse kogemuse ja enesekindluse pärast ja neid omadusi hindan ma kõikide juures, kellega koos töötan.Olen täna omadega sealmaal, kus tean, mis töötab ja mis mitte. Näen juba alguses ära, kui vastutav inimene ei ole kogemustega ja palub teha asju, mis pole head. See viib aega, raha, energiat. Ta tunnistab kaks päeva enne esietendust endale, et plaan oli vale ja kõik tuleb ümber mängida. Üheski ametis pole vaja tõestada, et sa tead kõike, kui tegelikult ei tea! Oma tiimi usaldamine on kõige tähtsam, ükskõik mis vallas tegutsed.

Kingid publikule elamusi, emotsioone. Mida sa ise vastu saad?

Saan sedasama energiat, head emotsiooni. Ma näen oma sõitudel kahetsusväärselt vähe. Näen teatrit, lava, suurepäraseid inimesi ja orkestrit – kõik! Õhtul näen hotellituba ja voodit. Veedan iga päev kaksteist-kolmteist tundi majaseinte vahel.

Seega pole vahet, kus viibid – on pillid, on muusikud.

Nii on! Oled selle kõige keskel, harjutad ja esined. Ja kui see kõik läbi on, siis ma üldjuhul ei lähe turistina linna avastama. Ooperilaulja elu on kaaviar ja šampanja ainult Hollywoodi filmides! Päris elu on see, et lähed hotellituppa ja kuna sa pole jõudnud päeval süüa, siis pistad minibaari sisu pintslisse ja kukud magama.

Maailm on suur, kuid sina tuled ikka ja jälle Eestisse. Miks?

Paika ei loo suured majad, vaid inimesed, kes selles on. Kuni on ägedaid inimesi, kel silm särab, seni ma lähen ja teen. Ja Eestis neid inimesi on! Miks sa arvad, et Viinis või New Yorgis on kuidagi parem? Seal on tihtilugu nii, et kõik on juba kõigega harjunud, miski ei üllata. Saad aru, mida mõtlen? Teie rahvusooperil pole teiste suurte ooperimajadega võrreldes midagi kahetseda – siin on professionaalsed inimesed, orkester, koor. Nad on tõesti briljantsed!

Sa oled helilooja, koorijuht, lavastaja, kunstnik, laulja. Olid mitmel rindel tegutseja juba lapsena?

Ma olin tõeline mässaja! Tekitasin peavalu ja jamasid, kuid samas olin väga viisakas. Minus on alati olnud protestivaim – mulle meeldis kõigele ja kõigile vastu vaielda. Sain oma emalt enda 40. sünnipäeval väga laheda kingituse. Mu õpetaja oli siis, kui olin 9 aastane, andnud talle kirja, mille olemasolust mul aimugi polnud. Seal seisis: „Kallis José ema, tahan teile öelda, et väike José on väga temperamentne poiss, kes juhib alati kõiki ja kõike. Kui on mingi probleem, on tema alati esimene. Kui on midagi head toimunud, on tema esimene.“ Õpetaja lõpetas kirja lausega: „Ma kujutan ette, et Josést saab täiskasvanuna suur inimene.“ See oli nii südantliigutav kiri.

Ja oledki suur inimene, kellele unistuste teel on nelikümmend aastat kaasa kõndinud abikaasa Silvia.

Me kohtusime 1979. aastal ja varsti tähistamegi seda.

Mis on ühe hea pika suhte saladus?

Kannatlikkus ja oskus ning soov kuulata. Igapäevaelus oleme me naisega võrdsed, kuid voodisse minnes on tema naine ja mina mees. Ma avan talle uksi, aitan mantli selga, toon lilli. Kui olen haige, toob tema mulle tee voodisse ja aitab jalule. Meie kodus teevad kõik kõike. Ma võin pesta sokke, teha süüa, kuid kui tuleb hetk, et on vaja oma pere ja naise eest seista, siis ma teen seda. Mehena, isana. Ma ei tee seda sellepärast, et Silvia nõrk oleks — ei! See on mul veres, et ma soovin oma naist kaitsta.

Praegu räägitakse palju võrdõiguslikkusest. Mida sina sellest arvad?

Seda teemat arutatakse valesti ja kasutatakse poliitiliselt ära. Selge on see, et kõigil peavad olema võrdsed võimalused. See on inimõigus. Kuid olgem ausad — mees on mees ja naine on naine ja nii võiks ja peaks see jääma. See imeline õrn suhe kahe sugupoole vahel on ju oivaline! Miks seda hävitada? Ma tahan naisi kohelda naistena, kuid kui vaatame asja töö tasandil, tahan ma, et meid vaadataks ühel pulgal — kui ta on minust parem, siis ta peab saama paremat palka. Mul on palju edukaid naistuttavaid, kes on haritud, kenad ja tugevad, kuid nad on üksinda. Seda põhjusel, et nad ei leia endale meest, kes sobituks nende maailmaga. Nad ütlevad, et eelistavad rumala mehega koos olemise asemel olla pigem üksinda. Sotsiaalselt võime ja peame me võrdsed olema, kuid palun lubage mul ka edaspidi lilli tuua, uksi avada, komplimente teha. Ärge võtke seda meestelt ära! Tahan teid, naisi, teenindada kui kuningannasid.

Su päevad mööduvad sadade silmapaaride ees prožektorite valguses. On sul olnud hetki, kus lavale astumine on mentaalselt või füüsiliselt võimatu?

Mul oli poolteist aastat tagasi tõsine läbipõlemine. Olin kolmkümmend aastat järjest iga päev töötanud, iga päev ülimalt aktiivne olnud ja mu keha lihtsalt ütles — nüüd on paus! Ma ei taha detailidesse laskuda, kuid see oli hea õppetund. Oli aega asjade üle järele mõelda. Olin aastaid teiste eest hoolt kandnud, aga iseenda eest mitte. Ma ei taha homme enda lohakuse pärast infarkti surra. See oleks egoistlik — kannatajateks oleksid mu lähedased. Ennast tuleb hoida ja armastada.

Sa tood sügisel rahvusooperi Estonia lavale Puccini ooperi…

„Tütarlaps kuldsest läänest“ on üks mu absoluutseid lemmikuid! Ütle, mis saab olla võimsam privileeg, kui sind oodatakse tipp-ooperimajja looma, tegema seda, mida armastad kõige rohkem! Kas see, mida ma teen, on töö või hobi? Tahaks öelda, et viimane, kuid ma saan ju selle eest raha. Varem muretsesin ma, mida üks või teine kriitik hiljem kirjutab, kuid täna ma sellele enam ei mõtle. Kui saan ukse enda järel sulgeda nii, et südames on rahulolu, siis see on parim. Kõikidele ei saa meeldida ja kõiki ei saa iial õnnelikuks teha, kuid ise tuleb rahulolu tunda ja õnnelik olla!

Intervjuu ilmus ajakirja Kroonika märtsikuu numbris.

Rahvusooper Estonia alustab uut hooaega 14. augustil

Head teatrisõbrad, Rahvusooper Estonia on suvepuhkuselt tagasi ning valmistub hoogsalt algavaks 113. hooajaks! Alates 1. augustist saab taas kohtuda meie vahvate kassapidajatega ning soetada pileteid meeleolukatele teatrisündmustele. Kassa on avatud T-P 11-19.

Solistid laulavad häält lahti, orkestrandid häälestavad pille ja riietajad sätivad kostüüme, et 14. augustil avada uus hooaeg vaid kümnel korral etenduva Bocki menumuusikaliga „Viiuldaja katusel“. Lisaks toome augustikuus publiku ette veel kolm armastatud muusikali – Loewe’ „Minu veetlev leedi“, Ábrahámi „Savoy ball“ ning Ehala „Buratino“.

Samuti jätkame traditsioonidega: 24. ja 25. augustil toimub Vana Tallinn Gala, mis on sel korral pühendatud lauljate noorele põlvkonnale, ning 2. septembril kirev hooaega tutvustav teatrilaat, mis toimub Estonia teatri õuealal ja on külalistele tasuta.

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, et olla kursis värske info ning heade pakkumistega.
Uudiskiri saadetakse välja kord kuus.