Uudised

  • Algas esimene suvine linnalaager Estonias!

    18.06.2018 / Lisanna Männilaan

    linnalaager

    Laupäeval, 16. juunil sai Rahvusooperis Estonia hoo sisse esimene suvine linnalaager, mis on mõeldud lastele vanuses 7-14 aastat. Laagreid toimub suvel kokku neli – kaks neist on tantsu- ja lauluhuvilistele mõeldud „Tuhkatriinu“ ning kaks tantsuga tegelevatele …

  • Suvel teater puhkab!

    14.06.2018 / Lisanna Männilaan

    linnukaupleja_reigo_tamm

    Rahvusooper Estonia lõpetab oma sündmusterohke 112. hooaja 21. juunil, mil etendub Zelleri operett „Linnukaupleja“. Kuni 22. juunini on võimalik soetada Estonia piletikassast pääsmeid uue hooaja etendustele või kinkida elamusi koolilõpetajatele kinkekaartide näol. Piletikassa on suletud 22. juunist kuni 31. juulini. …

Blogi

  • Pille Minev: „Giselle“ ongi maagia, mida ühelt teatriõhtult otsima minna

    18.06.2018 / Stina Vürmer

    pille_minev

    Kas pole nii, et teatrikunsti nautijad võib laias laastus jagada kaheks? Esiteks need, kes ennast enne etendust asjaga kurssi viivad, ja teiseks need, kes uut tükki vaatama minnes lähtuvad valge paberi printsiibist. Mulle meeldib ennast …

  • Pingeline „Buratino“ peaproov!

    24.05.2018 / Liina Viru

    buratino_blogu_uus

    „Palun laval vaikust!“ kostab lavastaja Andres Dvinjaninovi hääl saalist. Sumin ei vaibu. „Palun! Vaikust!“ Sumin ei vaibu ikka veel. „Vaikust!“ Dvinjaninovi palged värvuvad tooni võrra punakamaks. Saabub vaikus, mille lõhestab kurblik oboekiunatus. Dvinjaninovilt kostab vastuseks …

Pille Minev: „Giselle“ ongi maagia, mida ühelt teatriõhtult otsima minna

Kas pole nii, et teatrikunsti nautijad võib laias laastus jagada kaheks? Esiteks need, kes ennast enne etendust asjaga kurssi viivad, ja teiseks need, kes uut tükki vaatama minnes lähtuvad valge paberi printsiibist. Mulle meeldib ennast mõtelda sellesse teise gruppi. Nii saab kunsti mõistmise võimet proovile panna ning lisaks säilib pinge etenduse lõpuni. Sisututvustust lugemata, internetis eelnevalt surfamata ei tea sa täpselt, kuhu faabula välja jõuab ja milliseid dramaatilisi või romantilisi keerdkäike lugu pakub.

Tekst: Pille Minev, raadio Star FM Hommikuprogrammi saatejuht
Foto: Laura Strandberg

Tegelikult saab sellisest põhimõttest lähtuda vaid uute lavastuste puhul. Sedagi siis, kui ei olda just igapäevane Estonia külastaja ning kui teadmised muusika- ja tantsuteatri ajaloost jäävad pigem aastate taha keskkooli muusika- ja teatriajaloo tasemele. Klassikalise draamateatri fännina ei satu ma Estoniasse just tihti, aga nagu sageli, sunnivad sinu ellu tulnud uued inimesed sind harjumusi muutma ja uusi emotsioone kogema. Elukaaslane on mind aastate jooksul ooperisse toonud ja uus naabrinaine paotanud ukse salapärasesse balletimaailma. Aastaid Estonias tantsinud Ingrid on selle mulle äraütlemata põnevaks rääkinud.

Ma pole pidanud pettuma. Oma mehe väikeseks kurvastuseks olen sunnitud tõdema, et ballett on mulle nendest kahest kunstiliigist rohkem meele järele. Ooper tundub teinekord liiga teatraalne ja emotsionaalselt ülepaisutatud. Et laval toimuvat täiuslikult tajuda, peab olema igas mõttes kohal. Sõna, minu jaoks tavaelus nii oluline komponent, on ju puudu. Balletis ei anta mulle kõike valmiskujul kätte. Pean sõnumi enda jaoks ise n-ö kokku kirjutama: helidest, inimkehade liikumistest, tantsijate žestidest, kostüümidest, dekoratsioonidest, valgusest. Tegelikult on seda ju väga palju. Sellest peaks loo mõistmiseks piisama ja ülegi jääma.

Verbaalselt mõtlev inimene tahab enda jaoks siiski ka sõna. Balleti kui klassikalise tantsukunsti vormi puhul sõnastan loo enese jaoks ise. See võib, aga ei pruugi kokku langeda libretisti poolt mõelduga – üldjoontes ilmselt küll, aga detailides pigem mitte. Minu sõnastus sõltub lõpuks ju minu enda elu jooksul talletatud isiklikest kogemustest ja need on igaühel unikaalsed.
Mulle meeldib mõtelda, et teater ei tohiks kunagi saada igapäevaseks – tavaliseks ja rutiinseks. Teater peab olema sündmus, see, mis mind rutiinist välja kisub ja sunnib mõtlema, paneb mind maailma ja iseennast teistmoodi vaatama, valu ja ilu tajuma ning sellest midagi õppima.

Adolphe Adami balletti „Giselle“ läksime vaatama n-ö valge lehena. Aegade tagant oli meelde jäänud, et tegemist on kuulsa ja märgilise tähtsusega romantilise balletiga. Täissaal ja pidulikult riietatud publik andis hea eelhäälestuse. Head eelaimdust ei suutnud rikkuda ka paar rida eespool istuva härra kõrvulukustavad aevastused, mis koos esimeste taktidega Estonia lae alla kerkisid.

Eesriide avanedes rõõmustas küllap iga klassika-austaja süda. Lavakujundusest, kostüümidest, esimestest tantsusammudest vaatas vastu traditsioonilisus ja algupära, justkui oleksin sattunud 19. sajandi keskpaika. Vähemalt sellisena kujutan ma seda ajastut endale ette. Võib-olla tundus „Giselle’i“ esimene vaatus isegi pisut liiga arhailine ja romantiline. Samas tegi lavaline tervik ja solistide pantomiim, mida ma hilisema ajastu ballettides pole kohanud, loo mõistmise üsna lihtsaks.

Tundus, et publik võttis endale alguses pisut mõtlemisaega. Jälgiti laval toimuvat ja tunnustavate aplausideni jõuti väikese viivitusega. Mida aeg edasi, seda kiiremini ja tulisemalt hakati kaasa elama. Võib-olla oli tegemist eesti publiku tagasihoidlikkusega, sest valjuhäälseid braavohüüdeid, vilistamist ja jalgade trampimist meie teatrisaalides ülearu palju ei kohta.

Kui esimene vaatus tekitas minus veel mõningaid küsimusi, siis teine täitis hinge ülevusega. Kõik mõjus erakordselt täiuslikult. On üsna mõttetu hakata lahkama Elisabetta Formento tantsitud vilide kuninganna (üks mu vaieldamatutest lemmikutest sellel etendusel), Alena Shkatula Giselle’i, Denis Klimuki Albrechti ja teiste suurepäraste tantsijate rollitäitmisi või tantsunumbrite koreograafilisi nüansse. Selleks ei ole ma kaugeltki pädev. Soovin rõhutada traagiliselt helget emotsiooni, mille „Giselle“ ja eriti selle teine vaatus minus äratas. See ongi maagia, mida ühelt teatriõhtult otsima minna ja tegelikult kostusid etenduse lõppedes ka braavohüüded. Üks neist minu naaber toolilt – mu oma mees üllatas mind sellega.

Adolphe Adami ballett
Giselle
20. juunil kell 19.00 Rahvusooper Estonia laval

Algas esimene suvine linnalaager Estonias!

Laupäeval, 16. juunil sai Rahvusooperis Estonia hoo sisse esimene suvine linnalaager, mis on mõeldud lastele vanuses 7-14 aastat. Laagreid toimub suvel kokku neli – kaks neist on tantsu- ja lauluhuvilistele mõeldud „Tuhkatriinu“ ning kaks tantsuga tegelevatele lastele mõeldud „Pipi Pikksukk“. Kõikide vahetuste lõpuks valmib lavastus.

Üheskoos Estonia lauljate, repetiitorite, kontsertmeistrite, grimeerijate, riietajate ning teistega osaletakse tantsu- ja laulutundides ning saadakse teadmisi nii Rahvusooper Estonia ajaloo kui ka tänapäeva kohta. Samuti lüüakse kaasa erinevates lavastuse valmimisega seotud töötubades. Kõik linnalaagrid kulmineeruvad viie päevaga valminud etendusega, mis kantakse ette lapsevanematele ning sõpradele-tuttavatele Estonia kammersaalis.

Suvel teater puhkab!

Rahvusooper Estonia lõpetab oma sündmusterohke 112. hooaja 21. juunil, mil etendub Zelleri operett „Linnukaupleja“.

Kuni 22. juunini on võimalik soetada Estonia piletikassast pääsmeid uue hooaja etendustele või kinkida elamusi koolilõpetajatele kinkekaartide näol.

Piletikassa on suletud 22. juunist kuni 31. juulini. Piletite tellimine E-R kell 10-17 tel 683 1210. Piletid on müügil Piletimaailma müügipunktides ning aadressil www.piletimaailm.com.

Estonia kostüümilaenutus on suletud 1. juulist kuni 4. augustini.

14. augustil avame uue hooaja vaid kümnel korral etenduva Jerry Bocki menumuusikaliga „Viiuldaja katusel“.

Estonia tänab kõiki teatrikülastajaid ning soovib ilusat suve! Kohtumiseni teatris!

Eesti Etendusasutuste Liit valis uue juhatuse

Eile, 12. juunil toimunud Eesti Etendusasutuste Liidu (EETEAL) üldkoosolekul Kuressaare Linnateatris valiti liidu uus juhatus koosseisus: Rahvusooper Estonia peadirektor Aivar Mäe (juhatuse esimees), SA Vene Teatri tegevdirektor Margus Allikmaa, Tallinna Linnateatri direktor Raivo Põldmaa, SA Vaba Lava juhatuse liige Kristiina Reidolv ja SA Rakvere Teatri juhatuse liige Velvo Väli. EETEALi tegevjuhina jätkab Monika Larini.
Eesti Etendusasutuste Liit on etenduskunsti valdkonna tööandjate katusorganisatsioon, kuhu kuulub 21 professionaalset teatrit ja etenduskunsti keskust.
EETEALi peamisteks tegevusaladeks on seadusandlikud initsiatiivid, sotsiaaldialoog riigi ja töövõtjatega, töömaastiku korrastamine läbi kollektiivlepingute, koostöö teatriharidust andvate kõrgkoolidega ning kõik muud valdkonnad, mis aitavad teatrimaastikul jätkusuutlikult ja mitmekesiselt toimida.

EETEAL on Eesti Teatri Agentuuri ja Rahvusvahelise Teatriinstituudi ITI Eesti Keskuse asutajaliige ning Aitan Lapsi teatriprogrammi, Koolinoorte teatripäeva ja EV100 teatrisarja “Sajandi lugu” ellukutsuja ja koordinaator.

Eduard Tubina põrm jõuab helilooja sünniaastapäevaks koju

Esmaspäeval, 18. juunil 2018 kell 13 leiab Tallinna Metsakalmistul aset Eduard Tubina ja tema abikaasa ümbermatmisega seotud mälestustseremoonia. Ümbermatmine toimub helilooja perekonna ettepanekul ning erinevate eesti kultuuri- ja muusikainstitutsioonide koostöös. Teisipäeval, 19. juunil 2018 kell 13 toimub Estonia kontserdisaalis mälestuskontsert, kus Eduard Tubina loomingut esitavad pianist Ivari Ilja, viiuldaja Sigrid Kuulmann ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester dirigent Neeme Järvi juhatusel.

Eduard Tubin (1905–1982) on eesti muusika suurkuju, kelle loomingu keskmes asub sümfooniline muusika. Tubin on kümne lõpetatud sümfoonia, mitme instrumentaalkontserdi ja orkestrisüidi, aga ka ooperite „Barbara von Tisenhusen“ ja „Reigi õpetaja“ ning balleti „Kratt“ autor. Nagu paljud teised eesti loomeinimesed, põgenes Tubin 1944. aastal saabuvate nõukogude vägede eest Rootsi. Ka Rootsi perioodil kirjutatud teostes säilitab tema helikeel selgelt rahvuslikud jooned. Eesti jaoks rasketel aegadel aitas Tubina muusika säilitada usku rahva ja rahvuskultuuri edasikestmisesse.

Erika Tubin (1916–1983) abiellus heliloojaga 1941. aastal, olles Vanemuise teatri balletitantsija ja hiljem näitleja. Ta kirjutas libretod abikaasa ballettidele „Kratt“ ja „Siurulind“. Rootsis töötas ta joonestajana. Helilooja ja tema abikaasa põrmu ärasaatmistseremoonia toimus 4. juunil 2018 Stockholmi Skogskyrkogårdeni kalmistul.

Vahipataljon korraldas estoonlastele meeldejääva riigikaitsepäeva

Sõjaväepolitsei Vahipataljon korraldas 11. juunil Rahvusooper Estonia töötajatele riigikaitsepäeva, mis algas teatrihoone ees peetud rivistusega ning lõppes airsoft lahinguga Männiku harjutusväljal.

„Sel aastal otsustasime traditsioonilise estoonlaste suvepäeva asemel pöörata tähelepanu Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale ning kodumaa kaitsele. Me tahame olla teadlikud riigikodanikud ning anda oma panuse riigikaitsesse,“ ütles Rahvusooper Estonia peadirektor Aivar Mäe. „Meil on siiralt hea meel, et sõjaväepolitsei Vahipataljon on meile vastu tulnud. Tänane sündmusterohke päev jääb kõikidele estoonlastele kauaks meelde.”

Üritusel osales ligi 100 inimese. Õppepäev algas osalejatele kaitseväe välivormi riietumisega, millele järgnes rivistus teatrihoone ees. Päeva jooksul õpetati estoonlastele ning tuletati nende hulgas olevatele reservteenistujatele meelde sõdurioskuseid. Männiku harjutusväljal toimus relvaõpe ja laskmine, massirahutuste mahasurumise õpe ja võistlus airsoftrelvadega.

„Sedavõrd suuremahulise riigikaitsepäeva toetamine on meie väeosa jaoks esmakordne,“ ütles Vahipataljoni pataljoniveebel vanemveebel Gert Killing. „Osalejad võtsid kõigist harjutustest osa suure agarusega ja olid väga püüdlikud, seega täitis tänane päev igati oma eesmärki.“

Estoonlased tänavad sõjaväepolitsei Vahipataljoni suurepärase ja meeldejääva päeva eest!

Riigikogu kultuurikomisjoni istungil arutati Linnahalli tuleviku seost rahvusooperiga

Täna, 5. juunil toimus Riigikogu kultuurikomisjoni istung, kus anti ülevaade Linnahalli arendamise praegusest seisust ning võimalustest lahendada Linnahalli renoveerimisega ka Rahvusooper Estonia uue maja ehituse küsimus.

Kultuurikomisjoni istungile olid kutsutud kultuuriminister Indrek Saar koos asekantsler Hillar Seiniga, Tallinna linna volikogu esimees Mihhail Kõrvalt, Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie, Rahvusooper Estonia peadirektor Aivar Mäe ning Rahvusooper Estonia nõukogu esimees Arne Mikk.

Aivar Mäe sõnas: „Praegune õhkkond positiivse otsuse langetamiseks Rahvusooper Estonia ja ERSO kontserdi- ja teatrisaali ning konverentsikeskuse ühise maja väljaehitamisel ja sisu loomisel on ülimalt soodne. Kõik osapooled mõtlevad ühes suunas. Maamärgi või kultuurivaldkonna sümbolhoone ehitamine on suur visioon ja strateegiline küsimus, mis ei puuduta ainult nimetatud institutsioone ja maja, vaid ka muusika- ja teatrihariduse tulevikku ja elujõulisust. See on terve eluline valdkondade kompleks, mis aitaks eesti kultuuri kestvusele ning arengule kaasa. Ma arvan, et kui me täna seda võimalust ei kasuta, võib järgmine võimalus tulla alles 100 aasta pärast.“

Kultuurikomisjoni esimehe Aadu Musta sõnul oli tänane arutelu vajalik selleks, et leida ühisosa erinevate osapoolte mõtlemises. “Jälgime hoolega seda, kus üks või teine osapool saaks kaasa aidata. Kõigi eemärgiks on ikka see, et Linnahalli projekt läheks edasi ja sellest saaks kaasaegne kultuurikeskus.”

Kultuurikomisjoni istungil võeti vastu otsus teemaga edasi tegeleda ning oma jõu ja südametunnistusega projektile kaasa aidata.

 

Foto: Pille Riin Pettai

Buratino ja tema sõbrad istutasid Tammsaare parki rahapuu

5. juunil aset leidnud Tammsaare pargi turuplatsi avamisel istutas Buratino koos sõpradega uhiuude parki rahapuu. Vahvad tegelased esitasid äsja esietendunud Buratinomuusikalist – Buratino (Märten Männiste), rebane Alice (Janne Ševtšenko) ja kass Basilio (Mart Madiste) kaks laulu ning  humoorika sketši. Nimelt istutasid muusikalitegelased parki sümboolse rahapuu, mille lehed muutuvad kuldrahadeks, et ühel päeval rahvusooperile uut ooperimaja ehitada.

“Ma olen välja arvutanud, et investeeringu maht peaks olema umbes 200 miljonit eurot. Seda arvesse võttes, olen ma juba täna viis kuldraha maha pannud ja mulle tundub, et selle aasta suvi on kasvuks väga soodne.” naljatles Rahvusooper Estonia peadirektor Aivar Mäe.

Foto: Robin Roots, Õhtuleht

 

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, et olla kursis värske info ning heade pakkumistega.
Uudiskiri saadetakse välja kord kuus.