Uudised

  • Rahvusooper kutsub traditsioonilisele jõulukontserdile

    10.12.2018 / Alisson Kruusmaa

    joulutervitus_300x180

    21. detsembril kell 18 toimub Tallinna Jaani kirikus südamlik kontsert „Rahvusooperi jõulutervitus“, kus astuvad üles Kristel Pärtna (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Mehis Tiits (tenor), Priit Volmer (bass), Mart Laas (tšello), Rahvusooper Estonia koor ja orkester. …

  • Raiko Raalik esmakordselt Puccini ooperis „Boheem“!

    05.12.2018 / Alisson Kruusmaa

    raiko-raalik

    Laupäeval, 8. detsembril astub esmakordselt Puccini ooperis „Boheem“ üles Estonia noor solist Raiko Raalik, kes kehastab lavastuses Colline’i. Raalik sõnab: „Ooper „Boheem“ sisaldab endas kõike, mis teeb ühest teatriõhtust tõeliselt nauditava elamuse. Äärmiselt koomilise ja …

Blogi

  • Estonia laval tegutseb operetikuningas Imre Kálmán

    10.12.2018 / Liina Viru

    operetikuningas_blogi

    Jaak Jõekalda ideel sündinud uhiuus operetilavastus on jõudnud juba proovisaalist lavale. Oma eluloo jutustab Kálmániks kehastunud Hans Miilberg koos abikaasa Veraga, keda mängib Helgi Sallo. Nende kirglik lugu armastusest ja loomingust rullub vaatajate ees lahti …

  • Õhtueine teatrimajas – šikk täiendus teatrielamusele

    30.11.2018 / Stina Vürmer

    resto_blogi

    Novembrikuu tõi Estonia vanasse armsasse majja pikisilmi oodatud restorani. Üle kolmveerandsajandi on kõigil taas võimalus Estonias õhtust süüa! Estonia restoran asub värske sisekujunduse saanud talveaia ruumides. Uhiuus, vaid kaks nädalat avatud olnud restoran mahutab kuni …

Armastatud baleriin Luana Georg lõpetab oma särava solistikarjääri

Täna õhtul, 31. mail toimuva balletietendusega lõpetab oma särava solistikarjääri armastatud baleriin Luana Georg. Eesti Rahvusballeti esituses on täna laval Nancy Meckleri, Annabelle Lopez Ochoa ja Peter Salemi ballett „Tramm nimega Iha“, mille peaosa – Blanche’i rolli tantsib Georg.
Luana Georg on lõpetanud Tallinna Balletikooli 1993. Ta on tantsinud Eesti Rahvusballeti trupis aastail 1993–1994 ja on olnud samas solist alates 1999. aastast. Georg on pälvinud mitmeid auhindu: Klaudia Maldutise nimeline preemia (2001), Philip Morrise tantsuauhind (2000, 2002), Eesti teatri aastaauhind (2004 ja 2016), Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia (2007), ERGO tantsuauhind 2011.
Luana Georgi tähtsamate rollide hulgas on rohkem kui paarikümne aasta jooksul olnud Blanche Dubois (Meckleri/Ochoa/Salemi „Tramm nimega Iha“), nimiroll Schiavoni „Medeas“ Stravinski, Schnittke ja Dead Can Dance muusikale, Tatjana (Cranko „Onegin“), Jeanne Hébuterne (Eduri/Aintsi „Modigliani – neetud kunstnik“), Giselle (Adami „Giselle“), Rosalinde (Hyndi „Rosalinde“), Manon ja Lescaut’ armuke (MacMillani „Manon“), Sülfiid (Bournonville’i „Sülfiid“), Quiteria (Minkuse „Don Quijote“), Aurora ja Florina (Tšaikovski „Uinuv kaunitar“), Julia (Prokofjevi „Romeo ja Julia“), Tuhkatriinu (Prokofjevi „Tuhkatriinu“), Klara (Bigonzetti „Coppélia“), Mélisande (Härmi „Pelléas ja Mélisande“), Naine (MacMillani „Laul maast“), solistipartii Jorma Elo balletis „Red With Me“ ja Eduri „Vaikivates monoloogides“, Rose (Vįmose „Shannon Rose“) jt.

Fotol: Luana Georg ja Anatoli Arhangelski balletis „Tramm nimega Iha“. Foto: Harri Rospu.

Muudatus mängukavas!

Hea teatrisõber,

Rahvusooper Estonia mängukavas on muudatus: 31.05., 10. ja 16.06.2018 „Onegin“ asendatakse „Tramm nimega Iha“ etendustega.
Ostetud piletid kehtivad etenduse toimumise kuupäeval. Pileteid on võimalik vahetada meie mängukavas olevatele etendustele.

NB! 31. mail Blanche’i rollis Luana Georg, kes tähistab 20. aastat laval!

Kui te asendatud etendust vaadata ei soovi, palun andke tagasiostu või vahetuse soovist teada hiljemalt 28. mail 2018, tel +372 683 1210.

Rahvusooper Estonia vabandab ebamugavuste pärast!

Rahvusooper Estonia poistekoor võtab vastu uusi lauljaid

Rahvusooper Estonia poistekoor võtab traditsiooniliselt igal kevadel vastu uusi laulupoisse. Sel aastal on ettelaulmine 6. juunil. Oodatud on poisid alates 5. eluaastast.

Kogunemine on 6. juunil kell 18.00 Rahvusooper Estonia fuajees.

Eelregistreerimine aadressil poistekoor@opera.ee 

Estoonlased jagasid kolleegipreemiaid

Rahvusooper Estonia 112. hooaja lõpukoosolekul anti üle teatri kolleegipreemiad parimatele kolleegidele. Orkestripreemia pälvis tšellist Andreas Lend, solistipreemia Kadri Kipper, balletipreemia Marita Weinrank, kooripreemia Triin Ella, kunstilis-ettevalmistava töötaja preemia balleti kunstilise juhi assistent Kaire Kasetalu, etendust teenindava töötaja preemia riietaja Ülle Kogerman, etendust ettevalmistava töötaja preemia kostüümiala juhataja asetäitja Klarika Verliin, administratsioonipreemia saali administraator Carol Männamets ja maja teenindava töötaja preemia saaliteenindaja Marie Roos.

Lisaks anti teist korda välja aasta teo preemia ning estoonlaste eripreemia. Sel aastal võits mõlemad preemiad korraldusmeeskond, kes tegi silmapaistvat tööd Eesti Vabariik 100 raames peetud piduliku estoonlaste sünnipäevapeo ettevalmistamisega.

 

Hooaja viimane etendus „Linnukaupleja“ antakse 21. juunil. Pärast suvepuhkust alustab Estonia teater etendustega 14. augustil, kui kavas on suvemuusikal „Viiuldaja katusel“.

Juuni ja augustikuu piletid nüüd vaid 15 eurot!

Estonia Air lennutab Sind otse teatrisaali!

Rahvusooper Estonia pakub juunis ja augustis võimalust avastada Pariisi („La traviata“), Nice’i („Savoy ball“), Lollidemaad („Buratino“), Ameerikat („Tramm nimega Iha“), Leedut („Don Carlo“„Čiurlionis“„Romeo ja Julia“), Ukrainat („Viiuldaja katusel“) ja Inglismaad („Minu veetlev leedi“). Lennufirma Estonia Air lennutab sind otse teatrisaali! Teel on oodata turbulentsi, mis raputab kõik hinnad 15-euroseks! Soodushind kehtib lendudele, mis toimuvad juunis ja augustis.

Selleks, et reis mugavamalt mööduks, telli söögid ja joogid ette www.opera.ee/vaheajatellimus.

Sooduspiletid on müügil 29. maist kuni 10. juunini Estonia kassas, Piletimaailma müügikohtades ning internetis www.piletimaailm.com. Internetist ostes vali soodustuseks „Hinnaturbulents“ ja sisesta kood: Estonia.

Kindlusta endale meeldejääv puhkus kohe, sest soodushinnaga piletid on saadaval vaid kuni 10. juunini!

 

Lisainfo SIIN!

Lahkus Estonia kauaaegne ja armastatud ooperisolist Mati Palm

Meie seast on lahkunud legendaarne armastatud ooperilaulja ja pedagoog maestro Mati Palm (13.01.1942–28.05.2018). Mati Palmi kaunis ja nüansirohke hääl ning emotsionaalne esitus on pakkunud unustamatuid muusikaelamusi ooperilavadel, oratooriumide esitustel ja kammermuusika õhtutel. Palm ise on oma loometeed iseloomustades öelnud, et ooperikunst on tema südametunnistus, oratoorium tema armastus ja kammerlaul tema hobi. Nõnda on ta võrdse eduga esinenud ooperilavadel, kontserdi- ja kammersaalides. Alates 1967. aastast on Mati Palmi lauljatee olnud seotud Estonia teatriga. Selle aja jooksul on tema repertuaaripagas kasvanud mahukaks, sisaldades üle 80 eriilmelise rolli, millest enim tõusevad esile Verdi ajalooliste tegelaste tõlgendused Attila, Filipp II ja Zaccaria, samuti sügavad ja väljenduslikud rollid Mussorgski ja Tšaikovski ooperites: Boriss ja Pimen, Gremin, René ja Ivan Hovanski. Tema esinemisi on hinnatud ka Wagneri ooperites, millest sagedamini on ta laulnud „Lendava hollandlase“ nimiosa. Neist mitmeid on ta korduvalt esitanud rahvusvahelistel lavadel, sh Teatro Colón, Berliini Riigiooper, Odessa Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater, Maria teater, Moskva Suur Teater, Soome Rahvusooper jt. Ta on andnud üle 400 soolokontserdi nii kodu- kui välismaal, sh mitmetel nimekatel lavadel nagu Moskva Tšaikovski nimeline kontserdisaal, Moskva konservatooriumi väike saal ja Rahmaninovi nimeline saal, Glenn Gouldi stuudio Torontos, Peterburi Filharmoonia Suur ja Väike saal ning kontserdisaalid Vilniuses, Chişinăus, Tbilisis jt pealinnades. Palmi repertuaaris on 56 kantaati ja oratooriumit, mida ta on esitanud rohkem kui sajal tuntud ooperi- ja kontserdilaval. Tema partneriteks laval on olnud Tiit Kuusik, Georg Ots, Margarita Voites, Anu Kaal, Hendrik Krumm, Helgi Sallo, Urve Tauts, Teo Maiste,  Liidia Panova, Kalju Karask, Ivo Kuusk, Maarja Haamer ja paljud teised Eesti muusikateatri tipud. Tänutundes tuleb meenutada ka Palmi viljakat pedagoogilist tegevust lauluprofessorina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Tema käe all on laulmist õppinud näiteks Tarmo Sild, Märt Jakobson, Triin Ella, Juuli Lill, Monika-Evelin Liiv, Juhan Tralla, Aare Kodasma, Roman Chervinko, Pavlo Balakin, Ksenia Kutšukova jt.

Rahvusooper Estonia, Kultuuriministeerium, Eesti Teatriliit, Eesti Interpreetide Liit ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia avaldavad kaastunnet Mati Palmi lähedastele ja mõtlevad tänutundega armastatud lauljale.

Mati Palmi ärasaatmine toimub Kaarli kirikus laupäeval, 2. juunil kl 12.00.

Lõppeval hooajal osales rahvusooperi haridusprojektides üle 13 000 lapse

27. mail toimus Rahvusooper Estonia Sinises saalis traditsiooniline haridusprojektide hooaja lõpetamine, kus teater autasustas parimaid joonistajaid ning kirjutajaid. Lõppeval hooajal osales projektides „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“, „Balletilugu“, „Ka ooper kõlab tuttavalt“, „Orkestrimäng“, „Kuidas mõista balletti“ ja „Kontsert kõige pisematele“ üle 13 000 lapse. Lapsi tänas ja tervitas Eesti Rahvusballeti kunstiline juht Toomas Edur.

Autasustamisele olid kutsustud nii laste- ja noorteprojektide läbiviijad kui ka parimatest parimad joonistajad ja kirjutajad, kes arvustuste ja joonistuste näol tagasisidet andsid. Tänuüritusel jagati tublimatele kingitusi, söödi vahukooretorti ning pärast auhinnatseremoonia lõppu jäid osalejad vaatama balletti „Uinuv kaunitar“.

Rahvusooper tänab kõiki osalenud lapsi ja nende juhendajaid – koolide ja lasteaedade õpetajaid ning vanemaid! Erilise tänu pälvisid ka haridusprojekte läbi viinud pühendunud estoonlased – Tuuli Potik, Priit Aimla, Aare Kodasma, Triin Ella, Merit Männiste, Lemme Saarma, Kerstin Tomson, Henno Soode, Aabi Ausmaa, Adam Jeffrey, Priit Paabo, Lisa Kawasaki, Mati Leibak, Maarja Allik, Anneli Tohver, Hedi Pundonen, Daniel Kirspuu, Triinu Leppik-Upkin, Karina Laura Leškin ja Marcus Nilson.

Parimaid joonistusi on võimalik kõikidel teatrikülastajatel näha Valge saali ees oleval fotoseinal kuni käesoleva hooaja lõpuni. Rohkem infot haridusprojektide ja muu noortele suunatud tegevuse kohta rahvusooperis aadressil opera.ee/noored.

Auhinnad panid välja Rahvusooper Estonia ning Kalev.

Foto: Pille Riin Pettai

Pingeline „Buratino“ peaproov!

„Palun laval vaikust!“ kostab lavastaja Andres Dvinjaninovi hääl saalist. Sumin ei vaibu. „Palun! Vaikust!“ Sumin ei vaibu ikka veel. „Vaikust!“ Dvinjaninovi palged värvuvad tooni võrra punakamaks. Saabub vaikus, mille lõhestab kurblik oboekiunatus. Dvinjaninovilt kostab vastuseks vaevukuuldav ohe. Muusikali „Buratino“ teisipäevane peaproov rahvusooper Estonia laval algab.

 

Tekst: Aigi Viira, Õhtuleht
Fotod: Robin Roots

Vastu läbimängu algust kõõluvad esireas vanemuislane Hannes Kaljujärv ja draamateatri näitleja Karmo Nigula. „Mina olen siin selleks, et keegi vahepeal Dvinjaninovile kohvi keedaks ja ette kannaks – no nagu Dvini holopp või nii,“ luiskab Hannes surmtõsise näoga. Karmo ei vaevu sõnagi poetama. Üksnes naerab.

Tegelikult on Hannesel mängida intendant, multitalent, nukuteaduste doktor Carabas Barabasi ja Karmol Buratino roll. Teises koosseisus. „Ei saa ma öelda, et „Buratino“ mu lemmikraamat oleks olnud, ma isegi ei tea, miks – ega ma ju analüüsinud siis,“ tunnistab Hannes, et oma toonaseid tundeid kuldvõtmekese loo asjus ta ei mäleta.

Seevastu praegused tunded on üsna ühesed: „Tuleb habe ette kleepida, vammus on palav, aga mängida on mõnus.“ Tantsunumbrid teda ei peluta. Neid ju vaid kaks. „Oma laulu ajal ja siis lõpus ka. Vähe.“ Seda vähest harjutab ta hoogsalt lava kõrval, kui esimene kooseis Carabas Barabasi laulu läbi teeb: „Piits on hea ja pikk, rahvas õnnelik!“ Pahurapoolse teatrijuhi piits on tõesti pikk. Nagu iluvõimlejate arsenalist pärit. „Noh, meie piits on pikk küll,“ itsitab Hannes. „Aga pehme. Ei ole meil lindikava, meil on piitsakava!“

Tenor Reigo Tamm jalutab mööda saali imposantse paruka ja tulipunaseks võõbatud huultega. Esimese hooga näeb välja kui langenud naine, teisel aga – õnnetu armastaja Pierrot, kellele siniste juustega tütarlaps Malvina piisavalt armastust ei jaga. „Roll on magus,“ kiidab Reigo. „Eks meis kõigis on peidus õrnuke poiss või tüdruk, kes kardab maailma ning inimesi,“ räägib ta. „Pierrot’d, kes pelgab maailma ja kardab haiget saada, on enda seest lihtne üles leida. Mida mängida, on palju.“

Reigo naerab, et Pierrot’l on Malvinaga seoses ohtralt südamevalu, sest sinikiharal on peigmehekandidaate ohtralt. „Tema ümber siblib tahtjaid palju, aga seda, kelle Malvina välja valib, peab tulema publik ise vaatama. Eks „Buratinos“ on ju päevakorras ikka see, kas armastus leiab õige tee või mitte ja kas keegi jääb õnnetuks või mitte. Need küsimused on õhus, kuid tüki lõpus on vastused käes.“

Reigo silkab tagasi lavale. „Nukkude laul“, kus marionetid oma nööridega liikumisnumbrit esitavad, läheb proovimisse. Koreograaf Villiko Kruuse valvsa pilgu all. Lavastaja teeb hingetõmbepausi. „Tegelikult on lavastus valmis,“ tõdeb ta neli päeva enne esietendust. „Meil on praegu viimased täpsustused ja märkused. Aga ma olen väga rahul: protsessiga väga rahul ja mulle väga meeldib Estonias töötada. Ma pole ammu ühtegi tööd niimoodi nautinud!“ Esimese vaatuse läbimängu lõpuks on suureformaadilises lavastajamärkmikus kirjas üksjagu märkusi. Täpselt kolme lehekülje jagu.

Fotodel: Buratino – Märten Männiste, Papa Carlo – Väino Puura, Kass Basilio – Mart Madiste, lavastaja Andres Dvinjaninov, Hannes Kaljujärv

Loe artiklit Õhtulehest!

Olav Ehala lastemuusikali „Buratino“ toob lavale Andres Dvinjaninov

26. mail jõuab vaatajate ette Olav Ehala armastatud lastemuusikal „Buratino“, mille lavastaja on Andres Dvinjaninov (Emajõe Suveteater). Lastele tuntud laulude tekstid on loonud Juhan Viiding ning säravat vaatemängu pakuvad moelooja Triinu Pungitsa silmapaistvad kostüümid ja lavakujundus.

Rahvusooperil on suur au, et helilooja on lavastuse tarbeks kirjutanud „Buratino“ lustlikele meloodiatele esmakordselt suursugused sümfooniaorkestriseaded, mis annab muusikalile uue hingamise.

Ühel päeval saab vana leierkastimees papa Carlo kingituseks pealtnäha tavalise puuhalu. Kui ta sellest aga endale nuku voolib, ärkab too ellu. Papa Carlo paneb talle nimeks Buratino ja müüb maha oma kuue, et poisi koolisaatmiseks raha hankida. Veidi üleannetu, kuid hea südamega Buratino satub kooli asemel seiklustesse, mis viivad teda läbi Lollidemaa, üle Imede põllu, konnatiigi ja läbi kõrtsi. Teel kohtab ta nukuteatri hirmuäratavat direktorit Carabas Barabasi, kass Basiliot ja rebast Alice’i, röövleid ja politseikoeri.

Kilpkonnatädi Tortila annab talle kuldvõtmekese, mis avab Carlo kambris salaukse… Sõprade Malvina, Pierrot’ ja Artemoni abiga takistab ta Carabas Barabasi kuldvõtmekest enda kätte saamast ning päästab nukuteatri nukud. Estonia laval ärkavad ellu lustakad tegelased ja kõlavad Olav Ehala armastatud laulud.

Marita Weinrank ja Kealan McLaughlin — esmakordselt peaosades Eduri ja Aintsi balletis „Katariina I“!

19. mail astuvad Toomas Eduri ja Tauno Aintsi muinasjutulises balletis „Katariina I“ peaosades lavale Estonia säravad balletisolistid Marita Weinrank ja Kealan McLaughlin!

Noor balletisolist Marita Weinrank sõnab: „Ma olen väga tänulik Toomas Edurile, kes tõi lavale ilusa armastusloo. Katariina I on minu jaoks väga tähtis kuna see on minu esimene suurroll ja ma olen väga õnnelik, et minu Peeter I-ks on Kealan McLaughlin. Ta on kindel partner, kelle peale ma saan alati loota. Ma loodan, et saame mõlemad suure naudingu tantsides koos balletis „Katariina I“.“

Soovime neile säravat esietendust! TOI, TOI, TOI!

Balleti „Tramm nimega Iha“ lisaetendused 31. mail, 10. ja 16. juunil

Novembris esietendunud Nancy Meckleri, Annabelle Loez Ochoa ja Peter Salemi balletti „Tramm nimega Iha“ on saatnud suur menu. Selleks, et kõik soovijad uuest balletist osa saaksid, on tänasest müügil kolm lisaetendust – 31. mail, 10. ja 16. juunil.

NB! 31. mail on peaosas Luana Georg, kes tähistab 20. aastat laval!

Lavastaja ja libretist Nancy Meckler: „See on lugu naisest, kelle elu kulgeb traagilist rada pidi, mis on tema õrna loomuse jaoks ülearu karm. „Tramm nimega Iha“ peategelase Blanche’i siseelu pulbitseb fantaasiast ja karmidest mälestustest, mida Tennessee Williamsi näidendis välja ei mängita, kuid balletis on see kõik teie ees ning leiab kajastamist läbi tantsu.“

Vaata videot: Rahvusooper Estonia külastas Tallinna Lastehaigla onkoloogia-hematoloogia osakonda

 

Eelmisel nädalal külastasid Buratino ja tema sõbrad Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu abiga Tallinna Lastehaigla onko-hematoloogia osakonda, et kinkida lastele päev täis rõõmu ja muusikat. Rahvusooper Estonia viis lastele kingituseks DVD-d Wimbergi lastelavastusest „Georg Udukübara aaria“ ning Delibes’i balletist „Coppélia“.

Üheskoos laulda ja mängida oli tore ning külaskäigust valmis ka vahva video!

Lisaks kutsub Rahvusooper Estonia üles kõiki teatrisõpru osalema 9. juunil toimuval Pardirallil, mille eesmärk on koguda toetust vähihaigete laste raviks. Ralliparte on võimalik soetada veebilehel pardiralli.ee.

Kohtumiseni Kadrioru pargis!

Estonia külalisetendused Leedus – värsked uudised lõunast!

18.05.2018
Natuke on isegi kahju siit lahkuda, kuna publiku ja kolleegide vastuvõtt teatris on olnud nii soe ja siiras. Teatri fueajeest leidsime näituse, kus oli näide nii Marius Petipa tantsujooniste ülestähendusest kui ka pilt meie armsast solistist Mati Palmist kuningas Philip II rollis Verdi ooperis „Don Carlo“!
Täna õhtul on viimase etendusena kavas ballett „Tramm nimega Iha“, mis on hetkel kindlasti Estonia publiku lemmikballett. Dirigeerib Kaspar Mänd. Kes seda Estonias juba näinud on, see teab, et laval on suur kastidest koosnev pusle-sein, mis olulisel hetkel kokku peab varisema. Siin on üks tore pilt vahetult enne etendust, kui lavamehed neid 195 kasti kokku laovad. Kohe pärast etenduse lõppu alustatakse dekoratsioonide lahti võtmist, pakkimist ja juba homme õhtul anname koduteatris etenduse W. A. Mozarti ooperiga „Figaro pulm“. Juunis ootame Leedu Rahvusooperit omale külla kahe väga tugeva klassikalise teosega, milleks on Prokofjevi ballett „Romeo ja Julia“ ning Verdi ooper „Don Carlo“. Lisaks põnev ballett leedu kunstnikust ja heliloojast Mikalojus Čiurlionisest.
Kohtumiseni Estonias!

Fotod: Rein Mikk

17.05.2018
Eilne ballett „Kratt“, mida Leedu publik väga ootas, lõppes samuti kestvate ovatsioonidega ja terve saal seisis püsti. Enne etendust toimus Eesti Suursaadiku Pr Jana Vanaveski vastuvõtt, kuhu oli kutsutud palju külalisi, eesotsas Eesti Riigikogu esimese aseesimehe Enn Eesmaa ja Leedu Seimi spiikri Viktoras Pranckietisega. Kuna oodata oli palju kõrgeid külalisi, käis maja läbi ka pommikoer. Kuna „Krati“ etenduses kasutatakse ka pürotehnikat, pidi meie lavalise tulevärgi ja mürtsu eest vastutav töötaja Ants Vaalma näitama pommikoera juhile ette laval kasutatava pürotehnika ning enda litsentsi. Kõik oli siiski turvaline 🙂
Kalevi kommid, mida meie kostüümides esinejad Leedu publikule vaheajal jagavad, saavad pidevalt otsa, sest need maitsevad neile väga!
Täna hommikul toimus viimane lasteprojekt ja õhtul on laval meie viimane külalisetendus – ballett „Tramm nimega Iha“. Vaheajal inimesi jälgides jääb silma, et mitmed on siin juba teist õhtut järjest.

Fotod: Rein Mikk

16.05.2018

Rahvusooper Estonia korrespondent Rein Mikk vahendab värskeid uudiseid Leedu Ooperi- ja Balletiteatrist.
Labas vakaras! Eilne pilves ja vihmane päev on asendunud päikeselise ja kuuma päevaga. Eile õhtul saabus siia meie ballett ja täna hommikul alustas kojusõitu koor ja ooperisolistid. Vilniuse publikule külakostiks toodud Wagneri ooper „Tannhäuser“ lõppes eile püsti seisva publiku tormilise aplausiga. Oleme siiralt õnnelikud! Päris mitmed publikust käisid meid vaatamas ka 2011. aastal, mil viimati siin esinesime. Täna hommikul toimus beebikontsert, kuhu tuli kohale rõõmustav hulk lapsi oma vanematega. Kuna pisikesi muusikahuvilisi oli nii palju, pidime oma asukohta pisut avarama ja õhurikkama ruumi vastu vahetama ning kolisime uhkesse Leedu Rahvusooperi aatriumisse. Täna õhtul mängime Tubina balletti „Kratt“, mida tulevad vaatama Eesti Vabariigi Suursaatkonna paljud auväärsed külalised Leedus, eesotsas Eesti Riigikogu esimese aseesimehe Enn Eesmaa ja Leedu Seimi spiikri Viktoras Pranckietisega.

Fotod: Martynas Aleksa, Tuuli Potik, Rein Mikk

Rahvusooper Estonia andis Leedu lastele üle muusikalise kingituse

15. mail andis Rahvusooper Estonia koostöös Leedu presidendikantselei ja Eesti Suursaatkonnaga Vilniuses heategevusliku kontserdi kõige pisematele Leedu Rahvuslikus Ooperi- ja Balletiteatris. Eestis suurt populaarsust kogunud beebikontsert jõudis Leedu publiku ette esmakordselt ning on osa Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud Rahvusooper Estonia külalisetendustest Leedus.

Kontserdiga andis rahvusooper panuse Leedu presidendi Dalia Grybauskaitė algatusse „Turvalise Leedu nimel“, mille eesmärgiks on pakkuda tuge ühiskonna kõige nõrgematele liikmetele. Beebihommikust sai osa üle 80 Leedu lapse – teiste seas perede tugikeskuste, laste päevakeskuste ja erivajadustega laste keskuste hoolealused.

Rahvusooper Estonia külalisetendused Leedu Rahvuslikus Ooperi- ja Balletiteatris
15. maist 17. maini 2018

15.05 Richard Wagneri ooper „Tannhäuser“, dirigent Vello Pähn
16.05 Eduard Tubina ballett „Kratt“, dirigent Vello Pähn
17.05 Nancy Meckleri, Annabelle Lopez Ochoa ja Paul Salemi ballett „Tramm nimega Iha“, dirigent Kaspar Mänd

Leedu Rahvusliku Ooperi- ja Balletiteatri külalisetendused Rahvusooperis Estonia
7. juunist 9. juunini 2018

7.06 Giuseppe Verdi ooper Don Carlo, dirigent Martynas Staškus
8.06 Giedrius Kuprevičiuse ballett „Čiurlionis“, dirigent Robertas Šervenikas
9.06 Sergei Prokofjevi ballett „Romeo ja Julia“, dirigent Modestas Pitrėnas

 

Foto: Martynas Aleksa

Olla puupea või mitte olla puupea, selles on küsimus

Vallatu pikaninaline puupoiss on oma sõpradega tallanud peaaegu kõigil Eesti teatrilavadel, kuid rahvusooperisse pole ta veel sisse põiganud. See viga saab peatselt parandatud: Olav Ehala muusikal „Buratino“ esietendub Estonias tänavu maikuus Andres Dvinjaninovi lavastajakäe all.

Näitleja ja lavastaja Andres Dvinjaninov tutvus Buratinoga esimest korda väikese põnnina tänu Eesti Televisioonile, kus nukunäitleja Ferdinand Veike selle tegelasega lapsi lõbustas. Puupoisi loo algteksti ehk itaalia kirjaniku Carlo Collodi Pinocchio-muinasjutuni jõudis ta märksa hiljem ning kui 1992. aasta sügisel esietendus Vanemuises lastelavastus „Pinocchio“, mängis noor näitleja Dvinjaninov selles nukuteatri karmikäelist direktorit.

Tekst: Anneli Aasmäe, ajakirja Eesti ajalugu peatoimetaja
Foto: TV3, Su nägu kõlab tuttavalt
Ilmus ajakirjas Estoonlane 9. veebruaril 2018

Miks on erinevaid Buratino-lugusid Eesti teatrites nii palju dramatiseeritud, tervelt paarikümnel korral?

Jaa, seda on tõesti päris palju. Collodi muinaslugu on ajatu õpetus inimeseks saamisest: kuidas meist kõigist võiksid kasvada inimesed, kes elavad õigesti käitudes, teistele haiget tegemata. Kas jääda eluks ajaks nukuks, kes on kõigile tõmmata-tõugata, või rumalaks ja pahatahtlikuks puupeaks? Kõik põhitõed, mida peaksid teadma nii lapsed kui täiskasvanud, on seal olemas. Tegu on ajatu looga, omamoodi tüviteksti või vundamendiga ja see ongi rohkete lavaliste tõlgenduste põhjus.

Sinu lavastuses kõlavad Olav Ehala muusika ja Juhan Viidingu laulutekstid, mis on pärit aastast 1975. Miks need laulud tänini tuntud ja armastatud on?

Viiding ja Ehala näitavad siin suurepärast mõtete edastamise kunsti sõna ja muusika kaudu. Tegemist on harukordse kombinatsiooniga, mida on ette tulnud ka näiteks „Nukitsamehe“ ja „Viimse reliikvia“ puhul, mille laulud meil samuti peas on. Põhjust, miks see niimoodi on, pole võimalik seletada. Lihtsalt on. Hakkad ühte lugu kuulama ja see mõjubki, ajatult. Täpselt samuti nagu on igavesed Buratino-loo põhiväärtused, leierkastimehe osa sealhulgas: olen vana mees ja tahan, et keegi mu tööd jätkaks …

Tundub, et Buratino-lugu võimaldab palju arutlemist. Milliseid kirjanditeemasid võiksid õpetajad lastele anda, kui nad on sinu lavastust üheskoos rahvusooperis vaadanud?

Pakun näiteks „Headus ja kurjus meie ümber ja meie sees“, „Olla puupea või mitte olla puupea – selles on küsimus“, „Kas jääda eluks ajaks nukuks?“

Kui vanalt sa ise selliste teemade üle mõtisklema hakkasid?

Raske meenutada … Eks me kõik oleme mingil hetkel tajunud, et valetada pole õige, ja taibanud, et kõik pahateod tulevad kunagi ilmsiks. Tunnistan, et mida aeg edasi, seda rohkem saan aru elu keerdkäikudest ja inimeste kummalistest käitumisviisidest, mis on tihti kannustatud valedest väärtushinnangutest, ahnusest, kadedusest või muust negatiivsest. Loodan, et kunagi saan ka mina inimeseks. Võin seda enda meelest küll juba olla, kuid alati on arenguruumi. Me kõik ju areneme.

Mil määral sinu lavastus erineb klassikalisest Buratino-loost, mida me kõik vähemalt üldjoontes teame?

Süžee, stseenid ja tegelased on samad. Aga Estonia laval ei näe kindlasti Adolf Šapiro dramatiseeringut, mis esietendus 1978. aastal Eesti NSV riiklikus noorsooteatris, ammugi mitte Elmo Nüganeni praktiliselt uue tekstiga tõlgendust 2000. aastast. Mina tahan minna tagasi loo päris alguse juurde ning jutustada see suure, värvilise ja muusikalise lavastusena ümber.

Nii mõneski varasemas Buratino-lavastuses on ridade vahele peidetud poliitilist allteksti, kellegi pihta suunatud ärapanemist. Kas selliseks lähenemiseks on endiselt põhjust?

Ei-ei, kindlasti mitte. Ma ei hakka lastele rääkima võimulolevatest erakondadest ega alkoholiaktsiisist. Muidugi saab ka nii teatrit teha ja tehaksegi – sotsiaalset teatrit –, aga meie trupp seda ei tee. Me ei too näiteid ümbritsevast elust ega naeruväärista praegust võimu. Tahame teha ajatut lugu, mis võib leida aset ükskõik millal, mitte ainult 2018. aastal Eesti Vabariigis, kui president on Kersti Kaljulaid ja peaminister Jüri Ratas.

Buratino
Olav Ehala muusikal
Esietendus 26. mail 2018
Lisainfo

 

 

Maagiline „Tannhäuser“ Estonia laval vaid kahel korral

10. ja 30. mail on taas publiku ees ooperiklassikasse kuuluv Wagneri „Tannhäuser“.

Ooper kuulub koos „Lendava hollandlase“ ja „Lohengriniga“ Wagneri romantilisema helikeelega loominguperioodi. Jutustades inimlikest püüdlustest oma unistuste poole, põimib „Tannhäuser“ ajaloolise lahutamatult müütilisega, moodustades Wagneri ooperitele iseloomuliku maagilisrealistliku maailma.

Ooper põhineb legendidel, mis jutustavad minnesinger Tannhäuserist ja Wartburgis toimunud lauljate võistlusest.

Nimirollis külalissolist Jyrki Anttila, Elisabethi ja Venusena on laval Heli Veskus ja Wolframina Rauno Elp. Dirigeerib Vello Pähn või Arvo Volmer.

Meeleheitel naise kättemaks – ballett „Medea“ taas laval

Itaalia koreograafi Gianluca Schiavoni ballett on rahvusooperi laval mai- ja juunikuus vaid kolmel korral.

Igor Stravinski ja Alfred Schnittke muusikale loodud ballett jutustab kaasaegse loo tuntud Kreeka müüdist. Võimukas Kolchise printsess jätab oma maa ja perekonna armastuse pärast kauni Iasoni vastu. Kui naine aga teada saab, et Iason armastab teist, otsustab ta verise kättemaksu kasuks.

Peaosades tantsivad Alena Shkatula ja Andrea Fabbri või Luana Georg ja Sergei Upkin. Etendused 12. ja 25. mail ning 2. juunil.

Verdi „Aida“ sel hooajal viimast korda!

2. mail saab sel hooajal viimast korda nautida Giuseppe Verdi ooperit „Aida“.

Külalistena astuvad üles Alisa Gitsba Aida rollis, Mikheil Sheshaberidze Radamese rollis ning Monika-Evelin Liiv Amnerise rollis. Lisaks neile on laval Aare Saal, Pavlo Balakin ja Märt Jakobson. Dirigeerib Risto Joost.

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, et olla kursis värske info ning heade pakkumistega.
Uudiskiri saadetakse välja kord kuus.