Uudised

Blogi

  • Estonia külalisetendused Leedus – värsked uudised lõunast!

    16.05.2018 / Liina Viru

    tunnuspilt

    18.05.2018 Natuke on isegi kahju siit lahkuda, kuna publiku ja kolleegide vastuvõtt teatris on olnud nii soe ja siiras. Teatri fueajeest leidsime näituse, kus oli näide nii Marius Petipa tantsujooniste ülestähendusest kui ka pilt meie …

  • Olla puupea või mitte olla puupea, selles on küsimus

    08.05.2018 / Stina Vürmer

    dvinjaninov_blogi

    Vallatu pikaninaline puupoiss on oma sõpradega tallanud peaaegu kõigil Eesti teatrilavadel, kuid rahvusooperisse pole ta veel sisse põiganud. See viga saab peatselt parandatud: Olav Ehala muusikal „Buratino“ esietendub Estonias tänavu maikuus Andres Dvinjaninovi lavastajakäe all. …

Olav Ehala lastemuusikali „Buratino“ toob lavale Andres Dvinjaninov

26. mail jõuab vaatajate ette Olav Ehala armastatud lastemuusikal „Buratino“, mille lavastaja on Andres Dvinjaninov (Emajõe Suveteater). Lastele tuntud laulude tekstid on loonud Juhan Viiding ning säravat vaatemängu pakuvad moelooja Triinu Pungitsa silmapaistvad kostüümid.

Rahvusooperil on suur au, et helilooja on lavastuse tarbeks pöördunud tagasi „Buratino“ nootide juurde ning kirjutanud lustlikele meloodiatele esmakordselt suursugused sümfooniaorkestriseaded, mis annab muusikalile uue hingamise.

Ühel päeval saab vana leierkastimees papa Carlo kingituseks pealtnäha tavalise puuhalu. Kui ta sellest aga endale nuku voolib, ärkab too ellu. Papa Carlo paneb talle nimeks Buratino ja müüb maha oma kuue, et poisi koolisaatmiseks raha hankida. Veidi üleannetu, kuid hea südamega Buratino satub kooli asemel seiklustesse, mis viivad teda läbi Lollidemaa, üle Imede põllu, konnatiigi ja läbi kõrtsi. Teel kohtab ta nukuteatri hirmuäratavat direktorit Carabas Barabasi, kass Basiliot ja rebast Alice’i, röövleid ja politseikoeri.

Kilpkonnatädi Tortila annab talle kuldvõtmekese, mis avab Carlo kambris salaukse… Sõprade Malvina, Pierrot’ ja Artemoni abiga takistab ta Carabas Barabasi kuldvõtmekest enda kätte saamast ning päästab nukuteatri nukud. Estonia laval ärkavad ellu lustakad tegelased ja kõlavad Olav Ehala armastatud laulud.

Marita Weinrank ja Kealan McLaughlin — esmakordselt peaosades Eduri ja Aintsi balletis „Katariina I“!

19. mail astuvad Toomas Eduri ja Tauno Aintsi muinasjutulises balletis „Katariina I“ peaosades lavale Estonia säravad balletisolistid Marita Weinrank ja Kealan McLaughlin!

Noor balletisolist Marita Weinrank sõnab: „Ma olen väga tänulik Toomas Edurile, kes tõi lavale ilusa armastusloo. Katariina I on minu jaoks väga tähtis kuna see on minu esimene suurroll ja ma olen väga õnnelik, et minu Peeter I-ks on Kealan McLaughlin. Ta on kindel partner, kelle peale ma saan alati loota. Ma loodan, et saame mõlemad suure naudingu tantsides koos balletis „Katariina I“.“

Soovime neile säravat esietendust! TOI, TOI, TOI!

Balleti „Tramm nimega Iha“ lisaetendused 31. mail, 10. ja 16. juunil

Novembris esietendunud Nancy Meckleri, Annabelle Loez Ochoa ja Peter Salemi balletti „Tramm nimega Iha“ on saatnud suur menu. Selleks, et kõik soovijad uuest balletist osa saaksid, on tänasest müügil kolm lisaetendust – 31. mail, 10. ja 16. juunil.

NB! 31. mail on peaosas Luana Georg, kes tähistab 20. aastat laval!

Lavastaja ja libretist Nancy Meckler: „See on lugu naisest, kelle elu kulgeb traagilist rada pidi, mis on tema õrna loomuse jaoks ülearu karm. „Tramm nimega Iha“ peategelase Blanche’i siseelu pulbitseb fantaasiast ja karmidest mälestustest, mida Tennessee Williamsi näidendis välja ei mängita, kuid balletis on see kõik teie ees ning leiab kajastamist läbi tantsu.“

Vaata videot: Rahvusooper Estonia külastas Tallinna Lastehaigla onkoloogia-hematoloogia osakonda

 

Eelmisel nädalal külastasid Buratino ja tema sõbrad Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu abiga Tallinna Lastehaigla onko-hematoloogia osakonda, et kinkida lastele päev täis rõõmu ja muusikat. Rahvusooper Estonia viis lastele kingituseks DVD-d Wimbergi lastelavastusest „Georg Udukübara aaria“ ning Delibes’i balletist „Coppélia“.

Üheskoos laulda ja mängida oli tore ning külaskäigust valmis ka vahva video!

Lisaks kutsub Rahvusooper Estonia üles kõiki teatrisõpru osalema 9. juunil toimuval Pardirallil, mille eesmärk on koguda toetust vähihaigete laste raviks. Ralliparte on võimalik soetada veebilehel pardiralli.ee.

Kohtumiseni Kadrioru pargis!

Muudatus mängukavas!

Hea teatrisõber,

Rahvusooper Estonia mängukavas on muudatus: 31.05., 10. ja 16.06.2018 „Onegin“ asendatakse „Tramm nimega Iha“ etendustega.
Ostetud piletid kehtivad etenduse toimumise kuupäeval. Pileteid on võimalik vahetada meie mängukavas olevatele etendustele.

NB! 31. mail Blanche’i rollis Luana Georg, kes tähistab 20. aastat laval!

Kui te asendatud etendust vaadata ei soovi, palun andke tagasiostu või vahetuse soovist teada hiljemalt 28. mail 2018, tel +372 683 1210.

Rahvusooper Estonia vabandab ebamugavuste pärast!

Estonia külalisetendused Leedus – värsked uudised lõunast!

18.05.2018
Natuke on isegi kahju siit lahkuda, kuna publiku ja kolleegide vastuvõtt teatris on olnud nii soe ja siiras. Teatri fueajeest leidsime näituse, kus oli näide nii Marius Petipa tantsujooniste ülestähendusest kui ka pilt meie armsast solistist Mati Palmist kuningas Philip II rollis Verdi ooperis „Don Carlo“!
Täna õhtul on viimase etendusena kavas ballett „Tramm nimega Iha“, mis on hetkel kindlasti Estonia publiku lemmikballett. Dirigeerib Kaspar Mänd. Kes seda Estonias juba näinud on, see teab, et laval on suur kastidest koosnev pusle-sein, mis olulisel hetkel kokku peab varisema. Siin on üks tore pilt vahetult enne etendust, kui lavamehed neid 195 kasti kokku laovad. Kohe pärast etenduse lõppu alustatakse dekoratsioonide lahti võtmist, pakkimist ja juba homme õhtul anname koduteatris etenduse W. A. Mozarti ooperiga „Figaro pulm“. Juunis ootame Leedu Rahvusooperit omale külla kahe väga tugeva klassikalise teosega, milleks on Prokofjevi ballett „Romeo ja Julia“ ning Verdi ooper „Don Carlo“. Lisaks põnev ballett leedu kunstnikust ja heliloojast Mikalojus Čiurlionisest.
Kohtumiseni Estonias!

Fotod: Rein Mikk

17.05.2018
Eilne ballett „Kratt“, mida Leedu publik väga ootas, lõppes samuti kestvate ovatsioonidega ja terve saal seisis püsti. Enne etendust toimus Eesti Suursaadiku Pr Jana Vanaveski vastuvõtt, kuhu oli kutsutud palju külalisi, eesotsas Eesti Riigikogu esimese aseesimehe Enn Eesmaa ja Leedu Seimi spiikri Viktoras Pranckietisega. Kuna oodata oli palju kõrgeid külalisi, käis maja läbi ka pommikoer. Kuna „Krati“ etenduses kasutatakse ka pürotehnikat, pidi meie lavalise tulevärgi ja mürtsu eest vastutav töötaja Ants Vaalma näitama pommikoera juhile ette laval kasutatava pürotehnika ning enda litsentsi. Kõik oli siiski turvaline 🙂
Kalevi kommid, mida meie kostüümides esinejad Leedu publikule vaheajal jagavad, saavad pidevalt otsa, sest need maitsevad neile väga!
Täna hommikul toimus viimane lasteprojekt ja õhtul on laval meie viimane külalisetendus – ballett „Tramm nimega Iha“. Vaheajal inimesi jälgides jääb silma, et mitmed on siin juba teist õhtut järjest.

Fotod: Rein Mikk

16.05.2018

Rahvusooper Estonia korrespondent Rein Mikk vahendab värskeid uudiseid Leedu Ooperi- ja Balletiteatrist.
Labas vakaras! Eilne pilves ja vihmane päev on asendunud päikeselise ja kuuma päevaga. Eile õhtul saabus siia meie ballett ja täna hommikul alustas kojusõitu koor ja ooperisolistid. Vilniuse publikule külakostiks toodud Wagneri ooper „Tannhäuser“ lõppes eile püsti seisva publiku tormilise aplausiga. Oleme siiralt õnnelikud! Päris mitmed publikust käisid meid vaatamas ka 2011. aastal, mil viimati siin esinesime. Täna hommikul toimus beebikontsert, kuhu tuli kohale rõõmustav hulk lapsi oma vanematega. Kuna pisikesi muusikahuvilisi oli nii palju, pidime oma asukohta pisut avarama ja õhurikkama ruumi vastu vahetama ning kolisime uhkesse Leedu Rahvusooperi aatriumisse. Täna õhtul mängime Tubina balletti „Kratt“, mida tulevad vaatama Eesti Vabariigi Suursaatkonna paljud auväärsed külalised Leedus, eesotsas Eesti Riigikogu esimese aseesimehe Enn Eesmaa ja Leedu Seimi spiikri Viktoras Pranckietisega.

Fotod: Martynas Aleksa, Tuuli Potik, Rein Mikk

Rahvusooper Estonia andis Leedu lastele üle muusikalise kingituse

15. mail andis Rahvusooper Estonia koostöös Leedu presidendikantselei ja Eesti Suursaatkonnaga Vilniuses heategevusliku kontserdi kõige pisematele Leedu Rahvuslikus Ooperi- ja Balletiteatris. Eestis suurt populaarsust kogunud beebikontsert jõudis Leedu publiku ette esmakordselt ning on osa Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud Rahvusooper Estonia külalisetendustest Leedus.

Kontserdiga andis rahvusooper panuse Leedu presidendi Dalia Grybauskaitė algatusse „Turvalise Leedu nimel“, mille eesmärgiks on pakkuda tuge ühiskonna kõige nõrgematele liikmetele. Beebihommikust sai osa üle 80 Leedu lapse – teiste seas perede tugikeskuste, laste päevakeskuste ja erivajadustega laste keskuste hoolealused.

Rahvusooper Estonia külalisetendused Leedu Rahvuslikus Ooperi- ja Balletiteatris
15. maist 17. maini 2018

15.05 Richard Wagneri ooper „Tannhäuser“, dirigent Vello Pähn
16.05 Eduard Tubina ballett „Kratt“, dirigent Vello Pähn
17.05 Nancy Meckleri, Annabelle Lopez Ochoa ja Paul Salemi ballett „Tramm nimega Iha“, dirigent Kaspar Mänd

Leedu Rahvusliku Ooperi- ja Balletiteatri külalisetendused Rahvusooperis Estonia
7. juunist 9. juunini 2018

7.06 Giuseppe Verdi ooper Don Carlo, dirigent Martynas Staškus
8.06 Giedrius Kuprevičiuse ballett „Čiurlionis“, dirigent Robertas Šervenikas
9.06 Sergei Prokofjevi ballett „Romeo ja Julia“, dirigent Modestas Pitrėnas

 

Foto: Martynas Aleksa

Olla puupea või mitte olla puupea, selles on küsimus

Vallatu pikaninaline puupoiss on oma sõpradega tallanud peaaegu kõigil Eesti teatrilavadel, kuid rahvusooperisse pole ta veel sisse põiganud. See viga saab peatselt parandatud: Olav Ehala muusikal „Buratino“ esietendub Estonias tänavu maikuus Andres Dvinjaninovi lavastajakäe all.

Näitleja ja lavastaja Andres Dvinjaninov tutvus Buratinoga esimest korda väikese põnnina tänu Eesti Televisioonile, kus nukunäitleja Ferdinand Veike selle tegelasega lapsi lõbustas. Puupoisi loo algteksti ehk itaalia kirjaniku Carlo Collodi Pinocchio-muinasjutuni jõudis ta märksa hiljem ning kui 1992. aasta sügisel esietendus Vanemuises lastelavastus „Pinocchio“, mängis noor näitleja Dvinjaninov selles nukuteatri karmikäelist direktorit.

Tekst: Anneli Aasmäe, ajakirja Eesti ajalugu peatoimetaja
Foto: TV3, Su nägu kõlab tuttavalt
Ilmus ajakirjas Estoonlane 9. veebruaril 2018

Miks on erinevaid Buratino-lugusid Eesti teatrites nii palju dramatiseeritud, tervelt paarikümnel korral?

Jaa, seda on tõesti päris palju. Collodi muinaslugu on ajatu õpetus inimeseks saamisest: kuidas meist kõigist võiksid kasvada inimesed, kes elavad õigesti käitudes, teistele haiget tegemata. Kas jääda eluks ajaks nukuks, kes on kõigile tõmmata-tõugata, või rumalaks ja pahatahtlikuks puupeaks? Kõik põhitõed, mida peaksid teadma nii lapsed kui täiskasvanud, on seal olemas. Tegu on ajatu looga, omamoodi tüviteksti või vundamendiga ja see ongi rohkete lavaliste tõlgenduste põhjus.

Sinu lavastuses kõlavad Olav Ehala muusika ja Juhan Viidingu laulutekstid, mis on pärit aastast 1975. Miks need laulud tänini tuntud ja armastatud on?

Viiding ja Ehala näitavad siin suurepärast mõtete edastamise kunsti sõna ja muusika kaudu. Tegemist on harukordse kombinatsiooniga, mida on ette tulnud ka näiteks „Nukitsamehe“ ja „Viimse reliikvia“ puhul, mille laulud meil samuti peas on. Põhjust, miks see niimoodi on, pole võimalik seletada. Lihtsalt on. Hakkad ühte lugu kuulama ja see mõjubki, ajatult. Täpselt samuti nagu on igavesed Buratino-loo põhiväärtused, leierkastimehe osa sealhulgas: olen vana mees ja tahan, et keegi mu tööd jätkaks …

Tundub, et Buratino-lugu võimaldab palju arutlemist. Milliseid kirjanditeemasid võiksid õpetajad lastele anda, kui nad on sinu lavastust üheskoos rahvusooperis vaadanud?

Pakun näiteks „Headus ja kurjus meie ümber ja meie sees“, „Olla puupea või mitte olla puupea – selles on küsimus“, „Kas jääda eluks ajaks nukuks?“

Kui vanalt sa ise selliste teemade üle mõtisklema hakkasid?

Raske meenutada … Eks me kõik oleme mingil hetkel tajunud, et valetada pole õige, ja taibanud, et kõik pahateod tulevad kunagi ilmsiks. Tunnistan, et mida aeg edasi, seda rohkem saan aru elu keerdkäikudest ja inimeste kummalistest käitumisviisidest, mis on tihti kannustatud valedest väärtushinnangutest, ahnusest, kadedusest või muust negatiivsest. Loodan, et kunagi saan ka mina inimeseks. Võin seda enda meelest küll juba olla, kuid alati on arenguruumi. Me kõik ju areneme.

Mil määral sinu lavastus erineb klassikalisest Buratino-loost, mida me kõik vähemalt üldjoontes teame?

Süžee, stseenid ja tegelased on samad. Aga Estonia laval ei näe kindlasti Adolf Šapiro dramatiseeringut, mis esietendus 1978. aastal Eesti NSV riiklikus noorsooteatris, ammugi mitte Elmo Nüganeni praktiliselt uue tekstiga tõlgendust 2000. aastast. Mina tahan minna tagasi loo päris alguse juurde ning jutustada see suure, värvilise ja muusikalise lavastusena ümber.

Nii mõneski varasemas Buratino-lavastuses on ridade vahele peidetud poliitilist allteksti, kellegi pihta suunatud ärapanemist. Kas selliseks lähenemiseks on endiselt põhjust?

Ei-ei, kindlasti mitte. Ma ei hakka lastele rääkima võimulolevatest erakondadest ega alkoholiaktsiisist. Muidugi saab ka nii teatrit teha ja tehaksegi – sotsiaalset teatrit –, aga meie trupp seda ei tee. Me ei too näiteid ümbritsevast elust ega naeruväärista praegust võimu. Tahame teha ajatut lugu, mis võib leida aset ükskõik millal, mitte ainult 2018. aastal Eesti Vabariigis, kui president on Kersti Kaljulaid ja peaminister Jüri Ratas.

Buratino
Olav Ehala muusikal
Esietendus 26. mail 2018
Lisainfo

 

 

Maagiline „Tannhäuser“ Estonia laval vaid kahel korral

10. ja 30. mail on taas publiku ees ooperiklassikasse kuuluv Wagneri „Tannhäuser“.

Ooper kuulub koos „Lendava hollandlase“ ja „Lohengriniga“ Wagneri romantilisema helikeelega loominguperioodi. Jutustades inimlikest püüdlustest oma unistuste poole, põimib „Tannhäuser“ ajaloolise lahutamatult müütilisega, moodustades Wagneri ooperitele iseloomuliku maagilisrealistliku maailma.

Ooper põhineb legendidel, mis jutustavad minnesinger Tannhäuserist ja Wartburgis toimunud lauljate võistlusest.

Nimirollis külalissolist Jyrki Anttila, Elisabethi ja Venusena on laval Heli Veskus ja Wolframina Rauno Elp. Dirigeerib Vello Pähn või Arvo Volmer.

Meeleheitel naise kättemaks – ballett „Medea“ taas laval

Itaalia koreograafi Gianluca Schiavoni ballett on rahvusooperi laval mai- ja juunikuus vaid kolmel korral.

Igor Stravinski ja Alfred Schnittke muusikale loodud ballett jutustab kaasaegse loo tuntud Kreeka müüdist. Võimukas Kolchise printsess jätab oma maa ja perekonna armastuse pärast kauni Iasoni vastu. Kui naine aga teada saab, et Iason armastab teist, otsustab ta verise kättemaksu kasuks.

Peaosades tantsivad Alena Shkatula ja Andrea Fabbri või Luana Georg ja Sergei Upkin. Etendused 12. ja 25. mail ning 2. juunil.

Verdi „Aida“ sel hooajal viimast korda!

2. mail saab sel hooajal viimast korda nautida Giuseppe Verdi ooperit „Aida“.

Külalistena astuvad üles Alisa Gitsba Aida rollis, Mikheil Sheshaberidze Radamese rollis ning Monika-Evelin Liiv Amnerise rollis. Lisaks neile on laval Aare Saal, Pavlo Balakin ja Märt Jakobson. Dirigeerib Risto Joost.

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, et olla kursis värske info ning heade pakkumistega.
Uudiskiri saadetakse välja kord kuus.