Uudised

  • Mehis Tiits pakub esmakordselt Estonia publikule „Armujooki“

    25.04.2018 / Lisanna Männilaan

    mehis_tiits_estonia

    26. aprillil on Rahvusooper Estonia stipendiaat Mehis Tiits esmakordselt Donizetti ooperi „Armujook“ ühes peaosas. Tiits sõnab: „Uhke tunne on laulda peaosa Rahvusooper Estonia laval. Eestis ju enam paremaks minna ei saa! Üks minu unistus saab …

  • Vabaduse väljakul tantsis sada luike

    24.04.2018 / Lisanna Männilaan

    rahvusballett_vabaduse_valjakul

    24. aprillil maandus Vabaduse väljakule eesti balleti sajanda sünnipäeva auks sada luike, kes esitasid üheskoos katkendi Tšaikovski balletist „Luikede järv”. Lisaks tallinlasi ja linnakülalisi tervitama tulnud luikede aktsioonile toimub 29. aprillil pidulik rahvusvahelise tantsupäeva gala, …

Blogi

  • Klassikatähest Ingely Laivist sai estoonlane!

    13.04.2018 / Liina Viru

    tunnuspilt

    Saame tuttavaks! Eelmisel nädalal liitus Estonia oboerühmaga klassikatäht Ingely Laiv. Kas Klassikatähtedes osalemine aitab kaasa ka sinu praegusele tööle rahvusooperi orkestris? Olla solist või üks osa orkestrist esitab erineva väljakutse. Kindlasti aitas see kaasa lavanärvi …

  • Ma olin tõeline mässaja!

    10.04.2018 / Stina Vürmer

    jose_cura_estonia

    Sügisel jõuab Rahvusooper Estonia lavale Puccini ooper „Tütarlaps kuldsest läänest“, mille lavastab José Cura. Mehe sõnul ei oleks ta täna see, kes ta on, kui tema kõrval poleks abikaasa Silviat. Silvia on valinud koduperenaise ja …

Mehis Tiits pakub esmakordselt Estonia publikule „Armujooki“

26. aprillil on Rahvusooper Estonia stipendiaat Mehis Tiits esmakordselt Donizetti ooperi „Armujook“ ühes peaosas. Tiits sõnab: „Uhke tunne on laulda peaosa Rahvusooper Estonia laval. Eestis ju enam paremaks minna ei saa! Üks minu unistus saab seega teoks! Samuti olen alati soovinud laulda Nemorino rolli, mistõttu on mul väga suur au, et just antud tegelaskuju on Estonias minu jaoks üks esimestest.“

Lisaks 26. aprillile on võimalik tuleviku ooperitähte kuulata ka 13. mail.

Tiitsu partneritena astuvad üles Kadri Kipper ja Kristel Pärtna Adinana, Dulcamarat laulavad Raiko Raalik ja Rauno Elp.

 

Vabaduse väljakul tantsis sada luike

24. aprillil maandus Vabaduse väljakule eesti balleti sajanda sünnipäeva auks sada luike, kes esitasid üheskoos katkendi Tšaikovski balletist „Luikede järv”. Lisaks tallinlasi ja linnakülalisi tervitama tulnud luikede aktsioonile toimub 29. aprillil pidulik rahvusvahelise tantsupäeva gala, mis on samuti pühendatud eesti balleti juubelile.

 

Juubeligalal tulevad ettekandele Eesti koreograafide Mai Murdmaa, Marina Kesleri, Toomas Eduri, Tiit Härmi ja Enn Suve looming. Samuti on kavas Eve Mutso tantsulooming „Elude“ (koos Jarkko Lehmusega) ja „Unkown“. Esinevad Eesti Rahvusballeti solistide Alena Shkatula, Eve Andre-Tuga, Luana Georgi, Marta Navasardyani, Heidi Kopti, Anatoli Arhangelski, Kealan McLaughlini, Sergei Upkini, Jevgeni Gribi kõrval mitmed mujal maailmas endale nime teinud Eesti päritolu tantsijad: Eve Mutso, Linnar Looris (Houstoni Ballett), Maria Seletskaja (Flandria Kuninglik Ballett) ja lisaks Josef Varga (Hollandi Rahvusballett).

 

Galal antakse üle MyFitness tantsuauhinnad 2018 ühele nais- ja ühele meestantsijale.

 

Vaata vabaduse väljakul aset leidnud aktsiooni ERR-i galeriist!

 

Marta Navasardyan ja Jevgeni Grib — esmakordselt peaosades Eduri ja Aintsi balletis „Katariina I“!

21. aprillil astuvad Toomas Eduri ja Tauno Aintsi muinasjutulises balletis „Katariina I“ peaosades lavale Estonia säravad balletisolistid Marta Navasardyan ja Jevgeni Grib!

Värske Eesti teatri aastaauhinna laureaat Jevgeni Grib sõnab: „Mulle on alati ajalooliste persoonide kehastamine huvi pakkunud. Materjali on palju ning põnev on uurida ja mõtiskleda, milline oli kehastatav inimene päriselt, eriti kui tegemist on niivõrd võimsa ja tugeva isiksusega nagu Peeter I. Samaaegselt võis ta aga oma abikaasa Katariina I vastu olla väga õrn ja armastav. Kõiki neid tahke püüan täna laval ka näidata!“

Samuti on Gribil hea meel, et tema lavapartneriks on Marta Navasardyan, kelle juures hindab ta kõrgelt lavalist usaldust, tunnetust ja koosmängu.

TOI, TOI, TOI!

 

Noored sotsiaalmeedia mõjutajad asuvad fotode abil kummutama teatriga seotud müüte

Rahvusooper Estonia viib koostöös YU Talent Mediaga läbi fotoprojekti, mille eesmärgiks on enamlevinud müütide kummutamine noorte teatrikülastajate seas. 19. aprillil avatakse Estonia fuajees näitus, kus teatrimajas pildistatud fotode modellideks on projekti häälekandjad, Eesti seitse tuntumat sotsiaalmeedia mõjutajat: Paljas Porgand, Hensugusta, Liza Lind, Liisa Pärnpuu, Victoria Villig, Rauno Raiesmaa ja Triinu Liis Epner. Fotosid on võimalik vaadata ka https://bit.ly/2vufwNR ja oma lemmiku poolt hääletada.

Projektil on ambitsioonikas eesmärk kummutada müüte nagu näiteks „teater on kallis“, „teater on igav“ või „mul ei ole midagi selga panna“

Projekti fotograafideks on Raimo Riberg ja Guendalina Pillisio, stilist Tiina Kärsna. Jumestuse tegid Laura Taal ja Kärt Harolski, tekstid koostas Heleri Prants. Kostüümid pärinevad rahvusooperi kostüümilaenutusest ja kauplustest Reserved, Mohito ja Parfois.

YU Media on platvorm noortele andekatele loovtalentidele. Otsitakse uue põlvkonna trendiloojaid ja visionääre, disainist, fotograafiast, moekunstist, reklaamimaailmast, filmikunstist ja muusikast huvituvaid noori, kes on oma karjääri alguses ja vajavad hüppelauda.

„Toscas“ saab Cavaradossi rollis kuulda Gruusia tenorit Mikheil Sheshaberidzet

Giacomo Puccini „Tosca“, üks enimmängitumaid oopereid maailmas, etendub Estonia laval 5. mail. Ooperi muusikaliste kõrghetkede hulgas on tenorirepertuaari üks kuulsamaid aariaid „E lucevan le stelle“, mis on läbi aegade võlunud nii ooperigurmaanide kui ka päris esmakordselt ooperiga tutvujate südameid.

5. mail saab aariat kuulda silmapaistva Gruusia tenori Mikheil Sheshaberidze esituses. Nimirollis on Heli Veskus ning Scarpia osas astub üles Rauno Elp. Dirigeerib Jüri Alperten.

Rahvusooperi tervisenädalal saab tuule tiibadesse uus jooksuklubi

Rahvusooperis Estonia toimub 16.-20. aprillini traditsiooniline kevadine tervisenädal, mis pöörab seekord kõrgendatud tähelepanu liikumisele. Jätkub iga-aastane sammulugemiskampaania ja käima lükatakse Estonia jooksuklubi, et Maijooksul ja Tallinna Maratonil Estonia tiimiga edukalt osaleda.

„Jooksuklubi liikmed saavad alustamiseks igakülgset õpetust ja näiteks ITK kardioloog dr Rein Vahisalu räägib südametervisest – mida arvesse võtta enne, kui maratonirajale tulemust tegema minna,“ ütles Rahvusooper Estonia personalijuht Kärt Kinnas. „Lisaks füüsilisele tervisele peame oluliseks ka vaimset tervist. Peaasi.ee psühholoog Gea Grigorjev räägib läbipõlemiset ja tööstressist,“ lisas Kinnas.

Tähelepanu all on ka toitumise teema. Loengutel tutvustab MyFitnessi toitumisnõustaja Kendra Vaino tervisliku ja tasakaaluka toitumise põhimõtteid ning toitumist ainevahetuse muutumisel erinevas vanuses. Samuti räägitakse toitumishäiretest. Estoonlased saavad vaadata monolavastust “Ma olen paks!”, milles räägib oma lugu julgelt ja ausalt Piret Eesmaa. Loo aitas lavale seada Auri Jürna.

Tervisenädala lõpetuseks toimub Tuhkatriinu siseterviserajal kingajaht – see on lustlik liikumisvõistlus, millega kutsutakse estoonlasi üles tööpäeva jooksul rohkem liikuma.

Fotol: Eesti esimese siseterviseraja avamine Estonias aastal 2015. Foto: Liina Viru

Klassikatähest Ingely Laivist sai estoonlane!

Saame tuttavaks! Eelmisel nädalal liitus Estonia oboerühmaga klassikatäht Ingely Laiv.

Kas Klassikatähtedes osalemine aitab kaasa ka sinu praegusele tööle rahvusooperi orkestris?
Olla solist või üks osa orkestrist esitab erineva väljakutse. Kindlasti aitas see kaasa lavanärvi vähendamisel.

Sümfooniaorkester vs teatri orkester?
Vahe on väga suur. Olen mänginud ka ERSOs ja mulle meeldivad mõlemad orkestrid väga. Lihtsalt teatri orkestris mängimine on minu jaoks täiesti uus kogemus. Ideaalne oleks muidugi, kui neid kahte saaks kombineerida.

Millised on sinu muljed Estonias töötamisest selle lühikese aja jooksul?
Mulle väga meeldib! Inimesed on siin nii toredad ja võtavad mind hästi vastu. Pidin proovita etendust mängima ning see närvikõdi lisab asjale vürtsi ja põnevust.

On sul lemmikteos, mida mängida tahaksid?
Mulle väga meeldivad Mozarti teosed. Just eile mängisin „Figaro pulma“. Mozartit oboega mängida on tõeline lust, see on nii õhuline ja ilus ning isegi teisel oboel on seal palju mängida.

Foto:  Raimo Riberg & Guendalina Pillisio

Ooperis „Figaro pulm“ laulavad Jevgeni Chrebtov ja Silja Aalto

12. aprillil debüteerib Estonia teatri laval Silja Aalto, kes astub üles Mozarti ooperis „Figaro pulm“ Krahvinna rollis. Aalto rääkis intervjuus Yle Radio 1-le, et debüüt Rahvusooperis Estonia on talle suureks auks ning ootab seda põnevusega. Viimaste aastate jooksul on Aalto olnud edukas rahvusvahelistel lauluvõistlustel ning tulemas on mitmeid põnevaid ooperirolle.

Lisaks astub nimiosas külalisena üles Jevgeni Chrebtov Kaunase Riiklikust Muusikateatrist. Samal õhtul on laval ka Kristel Pärtna, Rauno Elp, Helen Lokuta, Märt Jakobson jt. Dirigeerib Risto Joost.

Silja Aalto õppis laulmist Järvenpää muusikakoolis (2004–2008), jätkas õpinguid Lahti Ülikoolis vokaalpedagoogia erialal (2008–2013) ning praegu on lõpetamas magistrantuuri Sibeliuse Akadeemia Ooperistuudios. Aalto on võitnud Metropolitani lauluvõistluse ja New Yorgi Lyra nimelise rahvusvahelise lauluvõistluse Grand Prix (mõlemad 2017). Samal aastal võitis ta ka rahvusvahelisel Elizabeth Connelli nimelisel lauluvõistlusel II auhinna ning liedi kategoorias I auhinna. 2017. aasta aprillis võitis ta PLMF lauluvõistlusel II koha ning 2016. aastal Toivo Kuula nimelisel lauluvõistlusel I koha. Tema repertuaari kuuluvad Krahvinna (Mozarti „Figaro pulm“), Helena (Britteni „Suveöö unenägu“), Minna (Rautavaara „Tarkade kingitus“), Alice Ford (Verdi „Falstaff“). 2018. aastal annab ta kontserdi Lincoln Centre’is ja laulab sopranipartiid Mahleri teises sümfoonias (koos Tampere Filharmooniaorkestriga).

Ma olin tõeline mässaja!

Sügisel jõuab Rahvusooper Estonia lavale Puccini ooper „Tütarlaps kuldsest läänest“, mille lavastab José Cura. Mehe sõnul ei oleks ta täna see, kes ta on, kui tema kõrval poleks abikaasa Silviat. Silvia on valinud koduperenaise ja ema rolli, et püha liidu teine pool saaks enda unistusi suurtel maailma lavadel ellu viia.

Tekst: Riina Jussila

Sa reisid väga palju. Kas äraolemine kodutunnet ja juuri ei hävita?

Vaata, sekvoia võib kasvada mitmesaja meetri kõrguseks, kuid tema juured on ikka maas. Kui juured eemaldatakse, siis ta sureb. Sama lugu on inimesega — sa võid käia kaugel, näha, kogemusi saada, kuid kui juured ehk perekond on tugev, püsime me püsti. Argentina on mu kodumaa. Mu ema, vend ja sõbrad elavad seal. Mina olen viimased 30 aastat elanud Euroopas, kuid oma juuri pole ma kaotanud. Ja mul on ka uued juured — Madridis. Kui neid poleks, siis piinaksin ennast. Igatseksin ja see kõik oleks liiga valus. Mul on mu Silvia, kellega täitub varsti neljakümnes ühine aasta. Mul on mu kolm last — vanem poeg on alustamas oma näitlejakarjääri, tütar on fotograaf ja noorem poiss õpib ülikoolis füüsikat ja matemaatikat ning on professionaalne ragbimängija. Kõik nad on väga erinevad ja väga tublid.

Kui palju sa oma lapsi suunanud oled?

Ma olen neid suunanud nii, et nad pole sellest aru saanud. (Naerab.) Kui ütled lapsele, et sa pead seda raamatut lugema, siis ta ju ei tee seda. Raamat tuleb salaja kuskile poetada…Mu poeg, kes on näitleja, tegi oma esimese lavaesinemise koos minuga. Ühes ooperis oli vaja rolli pisikest poissi. Kutsusin oma tollal kaheksa-aastase lapse, kes sobis, ja sealt sai tema huvi alguse. Usun, et see võis tema hilisemaid valikuid mõjutada.

Sul endalgi on lisaks muusikale mitu kirge. Tegeled fotograafiaga ja kuuldavasti oled ka kõva remondimees.

Fotograafia on hea harrastus — õpib vaatlema, asju kõrvalt nägema. Aga mis haamri kättevõtmisse puutub — vaat sellega peab ettevaatlik olema. Kui näpu pihta virutan, siis tükk aega ei istu ma klaveri taha. Argentinas on vahva ütlus: „Isegi vuntsid pole vabandus.“ Ükskõik kui peen härra sa poleks, elus on lihtsaid toredaid asju, millega tegelemist ei peaks pelgama. Me kõik oleme ju inimesed. Kõik mu Madridis asuvas kodus on minu disainitud või ehitatud. Tõsi, mitte küll maja ise. Vahel ma vaatan mõnda enda tehtud asja — nojah… see ei pruugi olla kuigi kvaliteetne, kuid sel on teine väärtus.

Sa näid olevat lihtne inimene.

Ma olengi. Mis mõte on nina püsti ringi käia? Varem või hiljem surub elu selle alla. Mu professionaalne nina on siiski üleval ja seda mitte arrogantsuse tõttu, vaid aastatepikkuse kogemuse ja enesekindluse pärast ja neid omadusi hindan ma kõikide juures, kellega koos töötan.Olen täna omadega sealmaal, kus tean, mis töötab ja mis mitte. Näen juba alguses ära, kui vastutav inimene ei ole kogemustega ja palub teha asju, mis pole head. See viib aega, raha, energiat. Ta tunnistab kaks päeva enne esietendust endale, et plaan oli vale ja kõik tuleb ümber mängida. Üheski ametis pole vaja tõestada, et sa tead kõike, kui tegelikult ei tea! Oma tiimi usaldamine on kõige tähtsam, ükskõik mis vallas tegutsed.

Kingid publikule elamusi, emotsioone. Mida sa ise vastu saad?

Saan sedasama energiat, head emotsiooni. Ma näen oma sõitudel kahetsusväärselt vähe. Näen teatrit, lava, suurepäraseid inimesi ja orkestrit – kõik! Õhtul näen hotellituba ja voodit. Veedan iga päev kaksteist-kolmteist tundi majaseinte vahel.

Seega pole vahet, kus viibid – on pillid, on muusikud.

Nii on! Oled selle kõige keskel, harjutad ja esined. Ja kui see kõik läbi on, siis ma üldjuhul ei lähe turistina linna avastama. Ooperilaulja elu on kaaviar ja šampanja ainult Hollywoodi filmides! Päris elu on see, et lähed hotellituppa ja kuna sa pole jõudnud päeval süüa, siis pistad minibaari sisu pintslisse ja kukud magama.

Maailm on suur, kuid sina tuled ikka ja jälle Eestisse. Miks?

Paika ei loo suured majad, vaid inimesed, kes selles on. Kuni on ägedaid inimesi, kel silm särab, seni ma lähen ja teen. Ja Eestis neid inimesi on! Miks sa arvad, et Viinis või New Yorgis on kuidagi parem? Seal on tihtilugu nii, et kõik on juba kõigega harjunud, miski ei üllata. Saad aru, mida mõtlen? Teie rahvusooperil pole teiste suurte ooperimajadega võrreldes midagi kahetseda – siin on professionaalsed inimesed, orkester, koor. Nad on tõesti briljantsed!

Sa oled helilooja, koorijuht, lavastaja, kunstnik, laulja. Olid mitmel rindel tegutseja juba lapsena?

Ma olin tõeline mässaja! Tekitasin peavalu ja jamasid, kuid samas olin väga viisakas. Minus on alati olnud protestivaim – mulle meeldis kõigele ja kõigile vastu vaielda. Sain oma emalt enda 40. sünnipäeval väga laheda kingituse. Mu õpetaja oli siis, kui olin 9 aastane, andnud talle kirja, mille olemasolust mul aimugi polnud. Seal seisis: „Kallis José ema, tahan teile öelda, et väike José on väga temperamentne poiss, kes juhib alati kõiki ja kõike. Kui on mingi probleem, on tema alati esimene. Kui on midagi head toimunud, on tema esimene.“ Õpetaja lõpetas kirja lausega: „Ma kujutan ette, et Josést saab täiskasvanuna suur inimene.“ See oli nii südantliigutav kiri.

Ja oledki suur inimene, kellele unistuste teel on nelikümmend aastat kaasa kõndinud abikaasa Silvia.

Me kohtusime 1979. aastal ja varsti tähistamegi seda.

Mis on ühe hea pika suhte saladus?

Kannatlikkus ja oskus ning soov kuulata. Igapäevaelus oleme me naisega võrdsed, kuid voodisse minnes on tema naine ja mina mees. Ma avan talle uksi, aitan mantli selga, toon lilli. Kui olen haige, toob tema mulle tee voodisse ja aitab jalule. Meie kodus teevad kõik kõike. Ma võin pesta sokke, teha süüa, kuid kui tuleb hetk, et on vaja oma pere ja naise eest seista, siis ma teen seda. Mehena, isana. Ma ei tee seda sellepärast, et Silvia nõrk oleks — ei! See on mul veres, et ma soovin oma naist kaitsta.

Praegu räägitakse palju võrdõiguslikkusest. Mida sina sellest arvad?

Seda teemat arutatakse valesti ja kasutatakse poliitiliselt ära. Selge on see, et kõigil peavad olema võrdsed võimalused. See on inimõigus. Kuid olgem ausad — mees on mees ja naine on naine ja nii võiks ja peaks see jääma. See imeline õrn suhe kahe sugupoole vahel on ju oivaline! Miks seda hävitada? Ma tahan naisi kohelda naistena, kuid kui vaatame asja töö tasandil, tahan ma, et meid vaadataks ühel pulgal — kui ta on minust parem, siis ta peab saama paremat palka. Mul on palju edukaid naistuttavaid, kes on haritud, kenad ja tugevad, kuid nad on üksinda. Seda põhjusel, et nad ei leia endale meest, kes sobituks nende maailmaga. Nad ütlevad, et eelistavad rumala mehega koos olemise asemel olla pigem üksinda. Sotsiaalselt võime ja peame me võrdsed olema, kuid palun lubage mul ka edaspidi lilli tuua, uksi avada, komplimente teha. Ärge võtke seda meestelt ära! Tahan teid, naisi, teenindada kui kuningannasid.

Su päevad mööduvad sadade silmapaaride ees prožektorite valguses. On sul olnud hetki, kus lavale astumine on mentaalselt või füüsiliselt võimatu?

Mul oli poolteist aastat tagasi tõsine läbipõlemine. Olin kolmkümmend aastat järjest iga päev töötanud, iga päev ülimalt aktiivne olnud ja mu keha lihtsalt ütles — nüüd on paus! Ma ei taha detailidesse laskuda, kuid see oli hea õppetund. Oli aega asjade üle järele mõelda. Olin aastaid teiste eest hoolt kandnud, aga iseenda eest mitte. Ma ei taha homme enda lohakuse pärast infarkti surra. See oleks egoistlik — kannatajateks oleksid mu lähedased. Ennast tuleb hoida ja armastada.

Sa tood sügisel rahvusooperi Estonia lavale Puccini ooperi…

„Tütarlaps kuldsest läänest“ on üks mu absoluutseid lemmikuid! Ütle, mis saab olla võimsam privileeg, kui sind oodatakse tipp-ooperimajja looma, tegema seda, mida armastad kõige rohkem! Kas see, mida ma teen, on töö või hobi? Tahaks öelda, et viimane, kuid ma saan ju selle eest raha. Varem muretsesin ma, mida üks või teine kriitik hiljem kirjutab, kuid täna ma sellele enam ei mõtle. Kui saan ukse enda järel sulgeda nii, et südames on rahulolu, siis see on parim. Kõikidele ei saa meeldida ja kõiki ei saa iial õnnelikuks teha, kuid ise tuleb rahulolu tunda ja õnnelik olla!

Intervjuu ilmus ajakirja Kroonika märtsikuu numbris.

8. aprillil jõuab Estonias lavale uus lastelavastus “Aken orkestrimaailma”

8. aprillil jõuab Rahvusooperis Estonia lavale uus lastelavastus „Aken orkestrimaailma“. Teatriseikluse lavastab Mart Mikk, dirigent on Kaspar Mänd, kaasa teevad orkester, solistid ja tantsijad. Koos ETV-st tuttava Georg Udukübaraga, keda kehastab Anatoli Tafitšuk, uuritakse näiteks, kuidas kõlab tšembalo või orel ja kas kirjutusmasina ning liivapaberiga saab ka muusikat teha. Kontsertetenduses „Aken orkestrimaailma“ saavad noored koos Udukübaraga tutvuda erinevate pillide ja nende ajalooga. Estonia solistide ja orkestri esituses kõlab muusika Händelilt, Rossinilt, Mozartilt, Ellerilt, Pärdilt ja paljudelt teistelt tuntud heliloojatelt. 360⁰ kaamera vahendusel saab ka ise laval olla.

„Orkester on tantsu- ja lauluteatri lahutamatu ning väga oluline osa. Täpset protsenti ei oska keegi öelda, kuid võib arvata, et umbes pool kogu muusikateatri tervikmuljest tuleb orkestrilt,“ ütles dirigent Kaspar Mänd. „Usun siiralt, et “Aken orkestrimaailma” saab olema sõna otseses mõttes äratav kogemus paljude avastamata annete jaoks ning samal ajal hindamatu lisamaterjal üldhariduskoolide muusikaõpetajatele või lapsevanematele, kelle jaoks intelligentsete inimeste kasvatamise juurde käib harjumus regulaarselt teatrit külastada,“ lisas Mänd.

„Aken orkestrimaailma“ on järg projektile „Aken ooperi- ja balletimaailma“ ning see on sellel hooajal kavas kolm korda.

Rahvusooperi publikulemmikud on Juuli Lill ja René Soom

Rahvusooper Estonia kuldsponsor SEB Pank andis tänavu kaheksandat korda välja publikupreemiad nais- ja meessolistile, kelle valisid välja ooperikülastajad. Publiku lemmikuteks osutusid sel aastal Juuli Lill ja René Soom. Auhinnad anti pidulikult üle 6. aprillil ooperi „Tosca“ etenduse eel. Samadel solistidel oli õnn publikupreemia vastu võtta juba teist korda.

Estonia koosseisuliste ooperisolistide seast selgusid võitjad vaatajahääletuse tulemusena ja kumbki publiku lemmik sai 2000-eurose preemia ning auhinna – koostöös Eesti Kunstiakadeemia metalliosakonna ja kunstniku Nils Hindiga valminud kaks aplodeerivat kätt. Kõikide hääletajate vahel loosis Estonia teater välja kümme 20-eurost kinkepiletit.

„SEB ja Rahvusooper Estonia koostöösuhe on kestnud pikki aastaid. Estoonlasi iseloomustab initsiatiivikus, valmisolek panustada kogukonda, tahe algatada tavapärasest enam põnevaid projekte ja julgus eksperimenteerida. Need emotsioonid, mida me rahvusooperit külastades saame, on alati väga head!“ ütles SEB Panga juhatuse esimees Allan Parik.

“Mul on suur rõõm tõdeda, et on midagi positiivset, kindlat ja püsivat, mis tuleb igal kevadel – see on SEB publikupreemia,” ütles teatrijuht Aivar Mäe. “Taas said kõik külastajad sõna sekka öelda ja aidata SEB-l õnnelikuks teha kaks töökat ja armastatud lauljat. Publiku tunnustus on kõige suurem kiitus,” lisas Mäe.

Auhinnad andsid üle SEB juhatuse liige Artjom Sokolov ja teatrijuht Aivar Mäe.

Juuli Lill on õppinud laulmist Peterburi Konservatooriumis, Eesti Muusikaakadeemias, Viini Muusika- ja Esituskunstide Ülikoolis. Ta on täiendanud end Thbilisis professor Gotšha Bezutšvili juures ja New Yorgis Lucy Arneri ja Ira Siffi juures. Juuli Lill on Rahvusooper Estonia solist alates 2006. aastast. Hetkel on tema repertuaaris järgmised rollid: Maria (Puuri „Pilvede värvid”), Adelaide (Zelleri „Linnukaupleja”), Majasokk (Aintsi/Wimbergi „Karlsson katuselt“), Carla Schlumberger (Kálmáni „Tsirkusprintsess“), Annina (Verdi „La traviata“), Cherubino (Mozarti „Figaro pulm“), Mary (Wagneri „Lendav hollandlane“) jt. Äsja pälvis Juuli Lill Eesti teatri aastaauhinna – koomiliste Cherubino ja paruness Adelaide’i ning traagilise Maria võrdselt veenva kehastamine ooperis „Figaro pulm“, operetis „Linnukaupleja“ ja algupärandis „Pilvede värvid“.

René Soom on õppinud klassikalist laulmist G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis ja Eesti Muusikaakadeemias. Ta on täiendanud end Hartmut Hölli, Rudolf Piernay ja Gerhard Kahry meistrikursustel. Rahvusooperis Estonias on René Soom töötanud alates 1997. aastast, solistina alates 2005. aastast. Tema rollide hulgas on Schaunard (Puccini „Boheem“), Wolfram (Wagneri „Tannhäuser“), Aristide de Faublas (Ábrahámi „Savoy ball“), Edwin ja Boni (Kálmáni „Silva“), Morales (Bizet’ „Carmen“), Kirikuteener (Puccini „Tosca“), Kapten Castel-Jaloux (Tambergi „Cyrano de Bergerac“), Parun Douphal (Verdi „La traviata“), Marullo (Verdi „Rigoletto“), Henry Higgins (Loewe’ „Minu veetlev leedi“) jpt. Ta on pälvinud Marje ja Kuldar Singi nimelise noore laulja preemia (2006), Harjumaa teatripreemia (2009) ja Georg Otsa nimelise preemia (2012).

Foto: Ardo Kaljuvee

Seoses haigestumisega ei laula tenor Aleksandrs Antonenko 6. aprillil ooperis “Tosca”

Seoses haigestumisega ei laula tenor Aleksandrs Antonenko reedel, 6. aprillil ooperis “Tosca” Cavaradossi rolli. Rolli on kinnitatud Läti Rahvusooperi tenor Andris Ludvigs. Nimiosas Heli Veskus, Scarpia rollis Jassi Zahharov, dirigeerib Jüri Alperten.

Rahvusooper Estonia alustab uue hooaja piletite müüki

Rahvusooper Estonia teeb 3. aprillil avalikuks sügisel algava 113. hooaja mängukava ja alustab piletimüüki. 

Teatri 2018/2019 hooaeg algab 14. augustil Jerry Bocki menumuusikali “Viiuldaja katusel” etendustega. Traditsiooniline Vana Tallinn Gala” toob rahvusooperi solistid, koori ja orkestri koos mitmete tuntud külalissolistidega 24. augustil Tartu ja 25. augustil Tallinna publiku ette. 

Esimese uuslavastusena jõuab 21. septembril lavale Giacomo Puccini ooper Tütarlaps kuldsest läänest”, mille lavastab üks meie aja suurimatest nimedest ooperimaailmas, Argentina tenor, dirigent, lavastaja ja stsenograaf José Cura, kes on tuntud intensiivsete ja omanäoliste ooperitegelaste kujutamise poolest.

Hingedepäeval, 2. novembril kõlab Kaspar Männi juhatusel Tallinna Jaani kirikus Gounod’ Püha Cecilia missa” Rahvusooper Estonia solistide, koori ja Estonia Seltsi Segakoori esituses. Orelil Ene Salumäe.

Sügishooaja balletisündmusena toob Eesti Rahvusballett 8. novembril vaatajateni balletiõhtu Eesti autorite loomingust, millega tähistatakse Eesti balleti 100. sünnipäeva. Ettekandele tulevad Eve Mutso, Tiit Helimetsa ja Jevgeni Gribi lühiballetid Eesti heliloojate muusikale.

8. novembril kõlab Vanemuise kontserdimajas ja 10. novembril Estonia kontserdisaalis maailma ooperilavadel harva mängitud teos, Leonard Bernsteini operett “Candide”Vello Pähn: “”Candide” on rahvusooperi kummardus helilooja ja dirigent Leonard Bernsteinile tema 100. sünniaastapäeva puhul. Sellest teosest on helilooja kirjutanud ka kontsertversiooni, mis tuleb kergelt lavastatuna meil ettekandele. “Candide” on eriline teos, see mängib žanrite piirimail, ühendades endas suurepärase muusika ja koomilise süžee.” Tartus tähistatakse kontsertettekandega ühtlasi kontserdimaja 20. sünnipäeva.

Pühadeaega mahub traditsiooniline rahvusooperi jõulukontsert Rahvusooperi jõulutervitus” Tallinna Jaani kirikus 21. detsembril ja vana-aastaõhtul hoogsatest operetimeloodiatest kantud Estonia ball. Ballikülalised saavad eksklusiivse võimaluse näha katkendeid 9. jaanuaril esietenduvast kaheosalisest kontsertetendusest Imre Kálmáni elust, loomingust ja armastusest. Peaosades Hans Miilberg ja Helgi Sallo.

19. jaanuaril tähistab oma 50. sünnipäeva Eesti Rahvusballeti kunstiline juht Toomas Edur ning sel puhul on laval pidulik balletigala.

Uus ooperiaasta algab vene ooperiklassika tähtteosega – 25. jaanuaril jõuab lavale Nikolai Rimski-Korsakovi ooper „Tsaari mõrsja“. Selle lavastab Peterburi Kammerooperi asutaja ja kunstiline juht Juri Aleksandrov.

18. veebruaril kordame aasta tagasi populaarseks osutunud kohvikuformaadis kammerkontserti Estonia kammersaalis. 7. märtsil kõlab Estonia kontserdisaalis sümfooniakontsert, mille dirigent on Vello Pähn. Ette kantakse Hector Berliozi Reekviem.

Kevadhooaja balletisündmuseks on 29. märtsil esietenduv kuldne klassika, Sergei Prokofjevi Romeo ja Julia”, mille lavastab Toomas Edur. 28. aprillil toimub traditsiooniline rahvusvahelise tantsupäeva gala.

Hooaega jääb lõpetama Bernsteini armastatud muusikali West Side Story” uuslavastus Georg Malviuselt24. mail esietenduv muusikal on tänapäevane Romeo ja Julia lugu, mis oma unustamatu muusika ja võimsa koreograafiaga muutis sügavalt muusikaliteatri nägu. “West Side Story” piletid saabuvad müügile sügisel 2018.

Ka sel hooajal kannab reisikihk estoonlasi lähemale ja kaugemale. Etendusi antakse lastemuusikaliga Karlsson katuselt” Jõhvi kontserdimajasPaide Muusika- ja Teatrimajas, Vanemuise teatris ning Pärnu kontserdimajas. Ooper Pilvede värvid” reisib Haapsalu Kultuurikeskusesse, Paide Muusika- ja Teatrimajja, Pärnu kontserdimajja ning Vanemuise teatrisse. Eesti ajaloo uuskäsitlus Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas” jõuab Tartusse ning operett Linnukaupleja” Jõhvi kontserdimajja ja Paide Muusika- ja Teatrimajja.

Eesti Rahvusballett võtab ette Eesti-sisese ringreisi Tšaikovski Pähklipurejaga”, toob Uinuva kaunitari” etenduse Haapsallu ning 15.–18. novembrini külastab Glasgow Tramway kaasaegse kunsti festivali Eve Mutso, Tiit Helimetsa ja Toomas Eduri lühiballettidega. Uue hooaja ringreiside tähtsündmuseks on külalisetenduste andmine jaanuari algul Moskva Suures Teatris, kus tulevad ettekandele ooper “Tannhäuser”, lasteballett “Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi” ning ooperigala koos Moskva Suure Teatri solistidega.

 

Selgusid Estoonlase ristsõnamängu võitjad!

9. veebruaril 2018 ajalehe Postimees vahel ilmunud ajakirja Estoonlane ristsõnamängu õige vastus on „Puupoiss“.

Õigeid vastuseid oli kokku 129.

Loosi teel võitsid endale kaks teatripiletit:

Pille-Kristin Täht
Marianne Paapstel
Mait Riimaa
Ants Siirus
Jüri Veerits

Inge Mägar
Liis Astover
Jakob Ots
Maila Taits
Maivo Sadul

Suur tänu kõigile osalejatele ja palju õnne!
Võitjatega võtame ühendust.

Toomas Edur naaseb suurele lavale

Rahvusooperis Estonia on lõppenud katsed muusikali „West Side Story“ osatäitjate leidmiseks. Vastuvõtukatsete komisjoni üllatuseks oli rollidesse kandideerijate hulgas ka kauaaegne Inglise Rahvusballeti tantsija Toomas Edur.

„Kuna selgus, et muusikali „West Side Story“ vajatakse häid tantsijaid, otsustasin kandideerida,“ ütles Toomas Edur selgituseks. „Katsetel paluti ka laulda ja selgus, et mul on päris hea ja rolli jaoks sobiv lauluhääl,“ lisas ta. Nii otsustas komisjon pakkuda Edurile ühte peaosadest.

Ettelaulmistele Stockholmis, Tallinnas ja Londonis saadeti üle 1000 avalduse 10 maalt – Eestist, Rootsist, Norrast, Soomest, Taanist, Leedust, Lätist, Inglismaalt, Itaaliast ja Hiinast.

Muusikali lavastab Georg Malvius. Kunstnik on Ellen Cairns, koreograaf Adrienne Abjörn ja dirigeerivad Lauri Sirp, Kaspar Mänd ning Andres Kaljuste.

„West Side Story“ esietendub Rahvusooperis Estonia 24. mail 2019. Lavastusega tähistatakse helilooja Leonard Bernsteini 100. sünniaastapäeva.

Foto: Mait Jüriado

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, et olla kursis värske info ning heade pakkumistega.
Uudiskiri saadetakse välja kord kuus.