Uudised

  • Algas esimene suvine linnalaager Estonias!

    18.06.2018 / Lisanna Männilaan

    linnalaager

    Laupäeval, 16. juunil sai Rahvusooperis Estonia hoo sisse esimene suvine linnalaager, mis on mõeldud lastele vanuses 7-14 aastat. Laagreid toimub suvel kokku neli – kaks neist on tantsu- ja lauluhuvilistele mõeldud „Tuhkatriinu“ ning kaks tantsuga tegelevatele …

  • Suvel teater puhkab!

    14.06.2018 / Lisanna Männilaan

    linnukaupleja_reigo_tamm

    Rahvusooper Estonia lõpetab oma sündmusterohke 112. hooaja 21. juunil, mil etendub Zelleri operett „Linnukaupleja“. Kuni 22. juunini on võimalik soetada Estonia piletikassast pääsmeid uue hooaja etendustele või kinkida elamusi koolilõpetajatele kinkekaartide näol. Piletikassa on suletud 22. juunist kuni 31. juulini. …

Blogi

  • Pille Minev: „Giselle“ ongi maagia, mida ühelt teatriõhtult otsima minna

    18.06.2018 / Stina Vürmer

    pille_minev

    Kas pole nii, et teatrikunsti nautijad võib laias laastus jagada kaheks? Esiteks need, kes ennast enne etendust asjaga kurssi viivad, ja teiseks need, kes uut tükki vaatama minnes lähtuvad valge paberi printsiibist. Mulle meeldib ennast …

  • Pingeline „Buratino“ peaproov!

    24.05.2018 / Liina Viru

    buratino_blogu_uus

    „Palun laval vaikust!“ kostab lavastaja Andres Dvinjaninovi hääl saalist. Sumin ei vaibu. „Palun! Vaikust!“ Sumin ei vaibu ikka veel. „Vaikust!“ Dvinjaninovi palged värvuvad tooni võrra punakamaks. Saabub vaikus, mille lõhestab kurblik oboekiunatus. Dvinjaninovilt kostab vastuseks …

Maagiline ja intrigeeriv orkestrimaailm

Kas teate, kuidas kõlab tšembalo või orel ning millist muusikat saab teha kirjutusmasina ja liivapaberiga? Oma seiklusrohkel teekonnal Estonia teatris on Georg Udukübar avastanud nii mõndagi toredat. Eriti meeldib talle orkester, kus on väga palju huvitavaid ja erilise kõlaga pille. Estonia teatri uues kontsertetenduses „Aken orkestrimaailma“ saavad noored tutvuda erinevate pillide ja nende ajalooga. Järgnevalt avab dirigent Kaspar Mänd orkestrimaailma sisu ja hinge.

Mida kujutab endast haridusprojekt „Aken orkestrimaailma“?

„Aken orkestrimaailma“ on omamoodi järg 2012. aastal valminud lavastusele „Aken ooperi- ja balletimaailma“. Kui tookord keskenduti rohkem laval toimuvale ja mõtestati lahti laulu ning tantsuga seonduvat, siis seekord tõusevad orkestriaugust kõik pillirühmad oma erinevates värvides ja kõlades noore publiku silme ette. Oluline roll selle kõige vahendamises lasub Georg Udukübara õlul. See kummalise nimega uudishimulik tegelane on Anatoli Tafitšuki kehastuses ETV saates „Georg Udukübara aaria“ varemgi Estonias ringi seigelnud. Nüüd on aeg küps elavas esituses lavalaudadele astuda ning publikule põnevaid instrumente tutvustada. Loomulikult ei tahaks kõiki üllatusi ette paljastada, aga on mõistlik välja öelda, et tunniajast etendust ilmestavad kõikvõimalikud moodsad tehnilised lahendused, mis ei lase igavust tunda ka kõige püsimatul ja siiani klassikalisest muusikast kiivalt kaugelhoitud rüblikul!

Miks tundsite vajadust seda teemat laiemalt avada?

Rahvusooperi jaoks on lapsed ja noored olnud alati erakordse tähtsusega. Usun, et kui NUKU välja arvata, siis ükski teine teater Eestis ei panusta niivõrd süsteemselt ja järjekindlalt publiku järelkasvu koolitamisse ja julgustamisse. Orkester on tantsu- ja lauluteatri lahutamatu ning väga oluline osa. Täpset protsenti ei oska keegi öelda, kuid võib arvata, et umbes poole kogu muusikateatri tervikmuljest tuleb orkestrilt. Usume siiralt, et „Aken orkestrimaailma“ saab olema sõna otseses mõttes äratav kogemus paljude avastamata annete jaoks ning samal ajal hindamatu lisamaterjal üldhariduskoolide muusikaõpetajatele või lapsevanematele, kelle jaoks intelligentsete inimeste kasvatamise juurde käib harjumus regulaarselt teatrit külastada.

Kuidas on praegu järelkasvuga lood, kas noori pillihuvilisi tuleb peale?

Järelkasvu on, tõsi küll, tihtipeale lapsevanemad soovivad, et laps käiks lisaks pillitunnile veel ka trennis ja muudes ringides, oleks aktiivne ja areneks mitmekülgselt. See võib jällegi last kurnata ja lõpuks ei pruugi enam huvi jaguda. Pillimäng nõuab palju kannatlikkust, kuid seda toredamad on õnnestumised. Ja orkestrimäng on seda huvitavam, et seal mängivad kõik pillid koos ja erinevaid kõlavärve ja kombinatsioone on väga palju!

Millised on populaarsed pillid, mida õppima minnakse?

Arvatavasti ikka viiul ja klaver, need on alati olnud nii laste kui lastevanemate seas populaarsed. Kuid paljud õpivad ka kitarri, saksofoni… On palju pille, milleni jõudmiseks peab alguses muu pilli peal harjuma ja kasvama. Ei saa esimese asjana hakata orelit õppima, kui jalad veel pedaalideni ei ulatu. Või näiteks tuubat.

Millised pillid on vaeslapse staatuses ehk et milliste pillide õppimisele suurt tungi pole?

Oboe- ja fagotiõpilasi on vähe, ometi on need väga ilusa kõlaga pillid ja neile on kirjutatud ka palju toredat repertuaari. Orkestris on mõlemal pillil väga oluline roll kanda. Neid ei ole muidugi lihtne alustada ning ega ka pille vabariigi peale üleliia palju ole. Kuid hiljuti käivitatud programmiga „Igal lapsel oma pill“ on paljud muusikakoolid saanud endale uusi pille juurde, nii et lapsel oleks võimalik õppida just seda instrumenti, mis talle huvi pakub, ja mille mängijat ka tarvis oleks.
Milline näeb välja sümfooniaorkestri liikme argipäev?

Tavaliselt valmistutakse sümfooniaorkestriga nädala jooksul saabuvaks kontserdiks, tehakse proovi uute lugudega, harjutatakse iseseisvalt ja siis proovitakse kokku. Rahvusooperi orkester töötab teisiti, sest teatrimajas on etendused igal õhtul. See tähendab, et hommikuti toimuvad orkestriproovid, kus harjutatakse uusi lugusid, mis varsti on lavale jõudmas või siis harjutatakse neid lugusid, mis on varem juba repertuaaris olnud, kuid pole mõnda aega mängitud. Lisaks omavahelisele koosmängule peab muusika ka lavaltoimuvaga kokku klappima. Nii et erinevaid tahke, millega peab arvestama, on palju. Ja õhtul on etendus. Teatri orkestrandi töö teeb huvitavaks see, et igal õhtul on erinevad etendused. Täna mängitakse balletti, homme ooperit, siis näiteks lasteetendust „Karlsson katuselt“, ja siis jälle midagi hoopis neljandat. Iga päev erinev lugu!

Palju ühel orkestrisse kuuluval liikmel tööga seonduvat reisimist ette tuleb?

Enamasti antakse kontserte ikka kodupublikule, kuid hooajas vähemalt paar korda käiakse ka välismaal esinemas. Rahvusooperi orkester on viimastel hooaegadel külastanud nii lähinaabrite ooperimaju kui ka käinud kaugemates maades: Iisraelis, Türgis… Ooperitrupiga reisimine on väga suur ettevõtmine, sest lisaks inimestele ja pillidele peavad kohale jõudma ka lavakujundus, rekvisiidid ja kõik muu.

Artikkel ilmus ajakirja Pere ja Kodu aprillikuu numbris.

MyFitness aasta tantsija auhinnad pälvisid Eesti Rahvusballeti tantsijad Heidi Kopti ja Patrick Foster

29. aprillil Eesti ballett 100 auks toimunud rahvusvahelise tantsupäeva galal anti esmakordselt üle MyFitness tantsuauhinnad, mille pälvisid Eesti Rahvusballeti solist Heidi Kopti ja tantsija Patrick Foster.
1500-eurosed auhinnad üle andnud My Fitness AS juhatuse esimees Erkki Torn ütles, et Rahvusooperiga Estonia on juba mitmeid aastaid tore koostöö olnud. „Mul on väga hea meel, et oleme nüüd viinud selle uuele tasemele. MyFitnessi missiooniks on suunata inimesi paremale ja tervislikumale eluviisile ning on tore, et saame omalt poolt anda veelgi enam tuge ka Eesti rahvuskultuurile ja meie parimatele balletiartistidele,“ lisas Torn.

MyFitnessi seob Eesti Rahvusballetiga 3-aastane koosööleping, mille raames annab MyFitness igal aastal üle aasta nais- ja meestantsija auhinna.

Heidi Kopti on tantsinud Eesti Rahvusballetis aastast 1998, mil ta lõpetas Tallinna Balletikooli. Tema repertuaari hulgas on „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“, „Uinuv kaunitar“, „Medea“, „Onegin“, Luikede järv“, „Libahunt“, „Aeg“, „Kratt“ jpt.
Patrick Foster liitus Eesti Rahvusballetiga 2017. aastal. Ta on lõpetanud Kanada Rahvusliku Balletikooli 2014. aastal ja tantsinud Kanada Rahvusballetis ning Zürichi Balletis. Tal on rollid ballettides „Kratt“, „Coppélia“, „Uinuv kaunitar“ jt.

29. aprillil enne rahvusvahelise tantsupäeva galat esitleti Estonias ka Eesti ballett 100 postmarki ja avati Rünno Lahesoo fotonäitus Eesti balletist.

MyFitness on Baltikumi suurim spordiklubide kett. 2008. aastal tegevust alustanud MyFitnessil on täna 19 klubi Eestis ja 11 klubi Lätis, millel on kokku üle 50 000 liikme ning mida külastatakse aastas üle 2,5 miljoni korra. MyFitnessi meeskonnas töötab ligi 500 inimest.

Foto: Rünno Lahesoo

Müügile jõuab Eesti ballett 100 postmark

29. aprillil kell 16.00, enne Eesti balleti 100. sünnipäeva tähistava balletigala algust, tutvustab Eesti Post Omniva Estonia teatri fuajees Eesti ballett 100 postmarki. Esimese päeva ümbriku tembeldab esimesena Eesti Rahvusballeti kunstiline juht Toomas Edur. Postmargil on kujutatud Odette ja prints Siegfriedi pas de deux’d balletist “Luikede järv” ja selle on kujundanud Ülle Marks ja Jüri Kass.

Eesti Rahvusballett tähistab Eesti balleti 100. sünnipäeva

2018. aastal tähistab Eesti ballett 100. sünnipäeva. Rahvusooper Estonia tähistab olulist sündmust 29. aprillil Rahvusvahelise tantsupäeva galaga.

Juubeligalal tulevad ettekandele Eesti koreograafide Mai Murdmaa, Marina Kesleri, Toomas Eduri, Tiit Härmi ja Enn Suve looming. Samuti on kavas Eve Mutso tantsulooming „Elude“ (koos Jarkko Lehmusega) ja „Unkown“. Eesti Rahvusballeti solistide kõrval esinevad mitmed mujal maailmas endale nime teinud Eesti päritolu tantsijad: Eve Mutso, Linnar Looris (Houstoni Ballett), Maria Seletskaja (Flandria Kuninglik Ballett) jt.

Galal antakse üle MyFitness tantsuauhinnad 2018 ühele nais- ja ühele meestantsijale.

Toomas Edur: teater on inimestele, mitte „professoritele“!

SADA TÄIS! Tänavu oma 100. sünnipäeva tähistava Eesti Rahvusballeti loominguline juht Toomas Edur tõdeb, et administratiivne töö jätab talle soovitust vähem aega loominguks.

Eesti ballett tähistab tänavu 100. sünnipäeva. Juubeli puhul on õige aeg anda sõna Eesti balleti praegusele suunajale, Eesti Rahvusballeti kunstilisele juhile Toomas Edurile. Seda enam, et pareerimist vajaks nii mõnigi meediaväljaannetes lendu lastud nool. 20. märtsi Postimehes ilmus Kadi Herküli hävitava hinnanguga arvustus Eduri uuele balletile „Katariina I“, 29. märtsi Postimehes trükitud intervjuus Triinu Upkinile avaldas Eduri loominguliste tegemiste kohta kriitilisi seisukohti Eesti balleti grand old lady Mai Murdmaa.

Tekst: Triinu Upkin, balletiartist ja kultuuriteoreetik. Alvar Loog, Postimehe ajakirjanik.

Te olite maailmakuulus esisolist, kelle ees olid valla kõik lavad, kui 2009. aastal Estoniasse balletti juhtima tulite. Kui palju vastas teie ootustele see, mille eest leidsite?

Teadsin alati, et tahan tagasi Eestisse tulla. Ma ei valmistanud ennast spetsiaalselt ette, aga mõtlesin küll, et kunagi sooviksin võib-olla direktor olla. Teiste tulevaste kunstiliste juhtidega kohtumistelt (ühenduses Future Artistic Leaders) sain teada väga tähtsa asja: balletijuhiks ei saagi õppida. See avastus tekitas kohe kergendustunde.

Paljud sõbrad muretsesid, kas ma ei satu väikeses Eestis masendusse, sest pole kellegagi töötada. Alguses langesin masendusse küll! (Naerab.) Mentaliteet oli teine – nõukogulik. Aga Estonias oli mitu väga head tantsijat, näiteks Sergei Upkin ja Eve Andre-Tuga – tõelised professionaalid, kelle jaoks tõin siia „Coppélia“ ning hiljem „Pähklipureja“. Nende peale sai alati loota ja teised tantsijad tulid neile tasapisi järele.

Mis tüüpi juht te olete?

On erinevat tüüpi liidreid. Minu jaoks on liider see, kes on eeskujuks ja eestvedaja, räägib asju lahti ning jääb alati viisakaks. Inimesed on erinevad ja neile tuleb erinevalt läheneda, aga ma usun, et kui olla tantsijatega aus ja siiras, on võimalik pälvida nende austus ja saavutada trupi pikaajaline areng. Sõbraliku oleku tõttu peavad mõned mind võib-olla liiga leebeks, aga kui läheb „löömiseks“, siis mul on, mida öelda.

Mul on väga ranged nõudmised distsipliini suhtes ja kindel arusaamine, mida tähendab kool, tants, pingutus, ja mida tähendab elamine tantsus ning maailmas balletitantsijana.

Kui palju visioone või seatud eesmärke on teil õnnestunud selle ajaga ellu viia?

Esitad visioone, täidad plaane… tegelikult tuleb minna oma sisetunde järgi. Muidugi oleksin tahtnud tuua siia rohkem maailmakuulsat repertuaari, aga kõigeks pole raha jätkunud. Siiski õnnestus saada Sir Kenneth MacMillani „Manon“, Wayne McGregori „Symbionts“, kõigi suurte teatrite unistus, John Cranko „Onegin“ jt.

Paljud asjad, mida tahtsin, olen saavutanud: distsipliini laval ja tööeetika, balletil on füsioterapeut ja spordimassöörid, pilatese õpe, spetsiaalse vetruvusega balletipõrandad nii harjutussaalides kui laval jmt. Estonia maja on tänu Aivar Mäele kogu aeg paremaks muutunud! Aga alati on ressurssidega probleeme. See (kunstilise juhi amet) on raske töö!

Millised on tänapäevase balleti kunstilise juhi tööülesanded?

Inimsuhteid hallata! Tegelikult on see nagu Hunt Kriimsilma üheksa ametit. Kuidas tantsijaid motiveerida, kuidas traumade puhul käituda, koosseise planeerida ja kõigiga arvestada. Välissuhteid tuleb arendada ja ringreise planeerida. Praegu ei saa olla pelgalt kunstnik balletisaalis. Pean kõike balletiga seonduvat teadma, igale poole jõudma, kõigiga rääkima. Paraku nagu igas kollektiivis on neid, kes ei tule alguses kaasa, ja see segab arengut. N-ö laud tühjaks ja uus peale pole aga minu stiil, kuigi nii oleks ilmselt lihtsam.

Kui oleks vaid garantii, et see uus on parem…

Garantiid ei ole jah, aga oleks kergem. Peab olema väga tugev, et tulla olemasoleva kollektiivi ette ja olla valmis kriitikaks, kui iga tantsija teab, kuidas alati on olnud. See „nii on alati olnud“ on üldse mõttetu argument. Maailm läheb kogu aeg edasi.

Minu tööülesannete hulkab kuulub ka kohustus lavastada üks ballett aastas, aga see on vanast ajast lepingusse jäänud. Trupp ei arene ühe autori repertuaari juures ja nõukogude teatri mudel ei ole ideaalne. Meie praegune repertuaar – „Uinuv kaunitar“, „Kratt“, „Tramm nimega Iha“, „Medea“ ja erinevad lühiballetid näiteks – on tantsijaid arendav.

Kas rahvusballeti juhi roll on tänapäeval tõesti rohkem administratiivne kui loominguline? Te olete balletijuhina üheksa aasta jooksul välja toonud kaks originaalballetti. Kas seda pole vähe?

Seda mitte. Originaalballette on keeruline teha, kaks-kolm aastat läheb ühega aega. Tänapäeva balletijuht peab andma ka balletitunde, tegema proove. Ka klassikalised teosed on truppi arendavad, olen püüdnud seal leida uusi väljakutseid tantsudes, eriti meestele, mida Petipa originaalkoreograafias ei ole. Püüan teha nii, et trupil oleks parem ja areng tagatud. Lisaks tuleb tegeleda uute solistide otsimisega.

Kuidas suhtute avalikku kriitikasse, mis tabas teie viimast balletti „Katariina I“ ?

Kriitiku arvamus on alati ühe inimese subjektiivne arvamus. „Katariina I“  on aga publiku hulgas väga menukas, publik on hääletanud jalgade ja rahakotiga. Me teeme ju teatrit tuhandetele positiivse emotsiooni nimel. Mina soovitan kõigil, ka kriitikutel, näha elus ilu ja seda nautida. Aga muidu – balletijuhi ametikoht ei ole mulle ju igavene, kui keegi teab, kuidas paremini teha, siis ta võib järgmine kord kandideerida.

Milline on Eesti Rahvusballett praegu?

Iga direktor on panustanud Estonia balletti nii palju, kui on suutnud, trupp on kogu aeg edasi arenenud. Kui mõni lavastus hästi õnnestub, tantsijad, repetiitorid ja publik on õnnelikud, siis olen ma pisarateni uhke. Meil on hea trupp ja me oleme võimelised andma suurepäraseid etendusi. Oleme viimastel aastatel edukalt etendusi andnud Moskvas, Peterburis, Soomes, Sevillas, Hongkongis, Veneetsias La Fenice teatris, ja meid kutsuti igale poole tagasi!

Balletitrupi kvaliteet sõltub sellest, kui palju on professionaalseid ja andekaid inimesi ning kui palju on aega ette valmistada. Teater pole ainult etendused, vaid ka sisekliima, puhkus, tingimused maja sees, tunne, et meid austatakse. Ma arvan, et praegu oleme saavutanud etenduste arvu lae – rohkem pole meil praeguses olukorras võimalik kvaliteetselt ühe hooaja jooksul etendusi anda.

Peame olema realistid – meist ei saa kunagi Suur Teater või Maria teater. Minu unistus oleks saada selliseks nagu Stuttgardi Ballett. Proovin teha sama nagu John Cranko (Stuttgardi balleti asutaja ja juht aastatel 1961–1972): anda noortele võimaluse lavastada, et tuleks uusi koreograafe.

Me oleme heas seisus, meie väikses riigis on suur saavutus, et selline trupp tähistab 100. aastapäeva.

Millised on Eesti Rahvusballeti nõrkused?

Balletil võiks alati rohkem raha olla. Me võistleme nii palkade kui repertuaari osas terve maailmaga. Soovin, et me saaksime Eestisse rohkem maailmakuulsaid lavastajaid ja lavastusi tuua, see tooks siia ka tantsijaid. Trupis võiks olla 10 liiget rohkem, 70 tantsijat oleks hea. Ja väga suur probleem on lava – laiust ei ole. Uus ooperi- ja balletiteater peaks selle probleemi tulevikus lahendama.

Viimastel aastatel on iga hooaja lõpus vahetunud umbes kümme tantsijat. Kuidas sellist liikumist vähendada?

Repertuaari ja rahaga. Olen paljude tantsijatega personaalselt vestelnud ja palunud, et nad ootaksid veel ära ühe või teise rolli, ja nad on hiljem selle eest tänulikud olnud. Solistiks saades kipuvad nad aga lahkuma, sest Eesti pole ju nende kodumaa ja maailm on valla.

Londoni Kuninglik Ballett on selles osas haruldane nähtus, kus on nii suur palk ja tugev konkurents, et keegi ei lähe ära ega jää isegi haigeks. Inglise Rahvusballett, kus kaua töötasin, oli alati nagu koridor: 15 lahkujat hooaja kohta oli normaalne. Kõik tahtsid Londonisse tööle tulla, Kuninglikku Balletti ei saanud, nii et järgmine variant oli Inglise Rahvusballett.

Seal ootas aga orjatöö. Minu esimesel hooajal oli 240 etendust – õppisin laval tantsima ja sain tugevaks, paljud aga lahkusid. Tänu sellele, et kaader voolas, tunnen ma poolt balletimaailma, kellest paljud on samuti nüüd balletijuhid või õpetajad. Ma arvan, et meie kaadrivoolavus ei ole liiga suur, see on normaalne nähtus sellise suurusega trupis.

Kas Eesti balletil peaks olema oma nägu või pole see teile kunagi prioriteet olnud?

Muidugi tahan ma meie balletile oma nägu! Selleks on vaja oma balletikooli kasvandikke ja eesti lavastajaid. Ma tahan, et me julgeksime ja et meil oleks ressursse teha erinevaid asju: nii abstraktseid lavastusi kui ka draamaballette. Teater on inimestele, mitte „professoritele“!

Mina näiteks pole see inimene, kes tuleb tingimata teatrisse mõtlema. Etendus võib olla lihtsalt ilus, kui sa vaid suudad seda näha, siis see puhastab hinge ja tõstab sind justkui kõrgemale. Inimesed on väsinud šokeerivast või tühjalt efektide peale tehtud etenduskunstist, nad tahavad näha ilusaid asju, tahavad näha draamaballette. Me ei ütleks, et nad sellepärast rumalad on! Meie publik on käinud teatrites mitmel pool maailmas ja oskab head asja hinnata.

„Professoritel“ on tihti oma piiratud ettekujutus, aga kunsti ei saa raamidesse panna. Publik hääletab rahakotiga – kui kunstnik saab endale palju publikut, kas ta polegi siis enam kunstnik?

Kas tantsija on kunstnik või instrument?

Mõni hetk on ta instrument, mõni hetk on ta kunstnik. Erinevates lavastustes, isegi lavastuse erinevatel hetkedel võib ta olla üks või teine. Mulle tundub, et tänapäeval ei ole kahjuks aega lavastamiseks, mugavaks loomisprotsessiks. Lavastaja peab saali tulema ettevalmistatuna.

Mulle meeldis omal ajal Mai Murdmaaga töötada, saalis koos luua. Hiljem olen seda ainult väga vähe kogeda saanud. Paljud lavastajad kasutavad heas mõttes tihti tantsijaid ära, nad näevad ja julgevad nende pakutud materjali oma loomingusse sisse võtta. Ka mulle meeldib, kui tantsija midagi välja pakub, aga lõpptulemuse eest vastutab siiski lavastaja.

2019. aastal lõppeb teie teine ametiaeg. Kas jätkate Eesti Rahvusballeti kunstilise juhina?

Seda ma veel ei tea. Jätkaks ikka. Samas tean, et ükski töö ei ole igavene. Lõppkokkuvõttes loeb see, mida olen suutnud teistele anda. Võib-olla olen fantaseerija, aga ma usun headuse jõudu ja soovin inimestele ainult parimat.

Millisena näete Eesti balleti lähitulevikku?

Soovin näha rohkem originaalteoseid. Ootan huviga, mis saab sügisel etenduvast lühiballettide õhtust, kus lavastavad noored koreograafid Tiit Helimets, Jevgeni Grib ja Eve Mutso-Oja. Soovin jätkata noorte koreograafide töötubadega kammersaalis, et leida uusi noori koreograafe.

Ma loodan, et ka tulevikus hinnatakse Eesti balletti nii riigisiseselt kui välismaal, nii nagu praegu. Soovin, et meie balletikooli kasvandikud tuleksid Estoniasse ja et trupp peamiselt neist koosnekski! Aga maailm muutub, igal pool, ka vanades suurtes teatrites on trupid ammu rahvusvahelised. Meil on super tantsijad ja super solistid, aga neid ei ole piisavalt. Eesti Rahvusballeti trupp saab väga hästi töötada, kui inimesed vaid ei väsi või ei lahku mujale õnne otsima.

Kas ka saja aasta pärast tantsitakse balletti?

Ma arvan, et kogu aeg tantsitakse. Keha liikumine on elu. Elu ongi tants. Tants teeb targaks ja tantsuga ravitakse isegi haigusi! Tants jääb alati meie elu osaks, kui me just lõplikult virtuaalmaailma ei koli ja prille jäädavalt ette ei pane.

Toomas Edur

Sündis 20.01.1969

1988 lõpetas Tallinna Koreograafiakooli 1988–1990 oli Estonia teatri balletisolist 1990–2009 oli (vaheaegadega) Inglise Rahvusliku Balleti solist 2009. aastast Eesti Rahvusballeti kunstiline juht

Sel pühapäeval, 29. aprillil algusega kell 17 toimub Estonia teatris rahvusvahelise tantsupäeva gala, millega tähistatakse ühtlasi Eesti balleti 100. sünnipäeva.

Artikkel ilmus 27. aprilli Postimehes.

Mehis Tiits pakub esmakordselt Estonia publikule „Armujooki“

26. aprillil on Rahvusooper Estonia stipendiaat Mehis Tiits esmakordselt Donizetti ooperi „Armujook“ ühes peaosas. Tiits sõnab: „Uhke tunne on laulda peaosa Rahvusooper Estonia laval. Eestis ju enam paremaks minna ei saa! Üks minu unistus saab seega teoks! Samuti olen alati soovinud laulda Nemorino rolli, mistõttu on mul väga suur au, et just antud tegelaskuju on Estonias minu jaoks üks esimestest.“

Lisaks 26. aprillile on võimalik tuleviku ooperitähte kuulata ka 13. mail.

Tiitsu partneritena astuvad üles Kadri Kipper ja Kristel Pärtna Adinana, Dulcamarat laulavad Raiko Raalik ja Rauno Elp.

 

Vabaduse väljakul tantsis sada luike

24. aprillil maandus Vabaduse väljakule eesti balleti sajanda sünnipäeva auks sada luike, kes esitasid üheskoos katkendi Tšaikovski balletist „Luikede järv”. Lisaks tallinlasi ja linnakülalisi tervitama tulnud luikede aktsioonile toimub 29. aprillil pidulik rahvusvahelise tantsupäeva gala, mis on samuti pühendatud eesti balleti juubelile.

 

Juubeligalal tulevad ettekandele Eesti koreograafide Mai Murdmaa, Marina Kesleri, Toomas Eduri, Tiit Härmi ja Enn Suve looming. Samuti on kavas Eve Mutso tantsulooming „Elude“ (koos Jarkko Lehmusega) ja „Unkown“. Esinevad Eesti Rahvusballeti solistide Alena Shkatula, Eve Andre-Tuga, Luana Georgi, Marta Navasardyani, Heidi Kopti, Anatoli Arhangelski, Kealan McLaughlini, Sergei Upkini, Jevgeni Gribi kõrval mitmed mujal maailmas endale nime teinud Eesti päritolu tantsijad: Eve Mutso, Linnar Looris (Houstoni Ballett), Maria Seletskaja (Flandria Kuninglik Ballett) ja lisaks Josef Varga (Hollandi Rahvusballett).

 

Galal antakse üle MyFitness tantsuauhinnad 2018 ühele nais- ja ühele meestantsijale.

 

Vaata vabaduse väljakul aset leidnud aktsiooni ERR-i galeriist!

 

Marta Navasardyan ja Jevgeni Grib — esmakordselt peaosades Eduri ja Aintsi balletis „Katariina I“!

21. aprillil astuvad Toomas Eduri ja Tauno Aintsi muinasjutulises balletis „Katariina I“ peaosades lavale Estonia säravad balletisolistid Marta Navasardyan ja Jevgeni Grib!

Värske Eesti teatri aastaauhinna laureaat Jevgeni Grib sõnab: „Mulle on alati ajalooliste persoonide kehastamine huvi pakkunud. Materjali on palju ning põnev on uurida ja mõtiskleda, milline oli kehastatav inimene päriselt, eriti kui tegemist on niivõrd võimsa ja tugeva isiksusega nagu Peeter I. Samaaegselt võis ta aga oma abikaasa Katariina I vastu olla väga õrn ja armastav. Kõiki neid tahke püüan täna laval ka näidata!“

Samuti on Gribil hea meel, et tema lavapartneriks on Marta Navasardyan, kelle juures hindab ta kõrgelt lavalist usaldust, tunnetust ja koosmängu.

TOI, TOI, TOI!

 

Noored sotsiaalmeedia mõjutajad asuvad fotode abil kummutama teatriga seotud müüte

Rahvusooper Estonia viib koostöös YU Talent Mediaga läbi fotoprojekti, mille eesmärgiks on enamlevinud müütide kummutamine noorte teatrikülastajate seas. 19. aprillil avatakse Estonia fuajees näitus, kus teatrimajas pildistatud fotode modellideks on projekti häälekandjad, Eesti seitse tuntumat sotsiaalmeedia mõjutajat: Paljas Porgand, Hensugusta, Liza Lind, Liisa Pärnpuu, Victoria Villig, Rauno Raiesmaa ja Triinu Liis Epner. Fotosid on võimalik vaadata ka https://bit.ly/2vufwNR ja oma lemmiku poolt hääletada.

Projektil on ambitsioonikas eesmärk kummutada müüte nagu näiteks „teater on kallis“, „teater on igav“ või „mul ei ole midagi selga panna“

Projekti fotograafideks on Raimo Riberg ja Guendalina Pillisio, stilist Tiina Kärsna. Jumestuse tegid Laura Taal ja Kärt Harolski, tekstid koostas Heleri Prants. Kostüümid pärinevad rahvusooperi kostüümilaenutusest ja kauplustest Reserved, Mohito ja Parfois.

YU Media on platvorm noortele andekatele loovtalentidele. Otsitakse uue põlvkonna trendiloojaid ja visionääre, disainist, fotograafiast, moekunstist, reklaamimaailmast, filmikunstist ja muusikast huvituvaid noori, kes on oma karjääri alguses ja vajavad hüppelauda.

„Toscas“ saab Cavaradossi rollis kuulda Gruusia tenorit Mikheil Sheshaberidzet

Giacomo Puccini „Tosca“, üks enimmängitumaid oopereid maailmas, etendub Estonia laval 5. mail. Ooperi muusikaliste kõrghetkede hulgas on tenorirepertuaari üks kuulsamaid aariaid „E lucevan le stelle“, mis on läbi aegade võlunud nii ooperigurmaanide kui ka päris esmakordselt ooperiga tutvujate südameid.

5. mail saab aariat kuulda silmapaistva Gruusia tenori Mikheil Sheshaberidze esituses. Nimirollis on Heli Veskus ning Scarpia osas astub üles Rauno Elp. Dirigeerib Jüri Alperten.

Rahvusooperi tervisenädalal saab tuule tiibadesse uus jooksuklubi

Rahvusooperis Estonia toimub 16.-20. aprillini traditsiooniline kevadine tervisenädal, mis pöörab seekord kõrgendatud tähelepanu liikumisele. Jätkub iga-aastane sammulugemiskampaania ja käima lükatakse Estonia jooksuklubi, et Maijooksul ja Tallinna Maratonil Estonia tiimiga edukalt osaleda.

„Jooksuklubi liikmed saavad alustamiseks igakülgset õpetust ja näiteks ITK kardioloog dr Rein Vahisalu räägib südametervisest – mida arvesse võtta enne, kui maratonirajale tulemust tegema minna,“ ütles Rahvusooper Estonia personalijuht Kärt Kinnas. „Lisaks füüsilisele tervisele peame oluliseks ka vaimset tervist. Peaasi.ee psühholoog Gea Grigorjev räägib läbipõlemiset ja tööstressist,“ lisas Kinnas.

Tähelepanu all on ka toitumise teema. Loengutel tutvustab MyFitnessi toitumisnõustaja Kendra Vaino tervisliku ja tasakaaluka toitumise põhimõtteid ning toitumist ainevahetuse muutumisel erinevas vanuses. Samuti räägitakse toitumishäiretest. Estoonlased saavad vaadata monolavastust “Ma olen paks!”, milles räägib oma lugu julgelt ja ausalt Piret Eesmaa. Loo aitas lavale seada Auri Jürna.

Tervisenädala lõpetuseks toimub Tuhkatriinu siseterviserajal kingajaht – see on lustlik liikumisvõistlus, millega kutsutakse estoonlasi üles tööpäeva jooksul rohkem liikuma.

Fotol: Eesti esimese siseterviseraja avamine Estonias aastal 2015. Foto: Liina Viru

Klassikatähest Ingely Laivist sai estoonlane!

Saame tuttavaks! Eelmisel nädalal liitus Estonia oboerühmaga klassikatäht Ingely Laiv.

Kas Klassikatähtedes osalemine aitab kaasa ka sinu praegusele tööle rahvusooperi orkestris?
Olla solist või üks osa orkestrist esitab erineva väljakutse. Kindlasti aitas see kaasa lavanärvi vähendamisel.

Sümfooniaorkester vs teatri orkester?
Vahe on väga suur. Olen mänginud ka ERSOs ja mulle meeldivad mõlemad orkestrid väga. Lihtsalt teatri orkestris mängimine on minu jaoks täiesti uus kogemus. Ideaalne oleks muidugi, kui neid kahte saaks kombineerida.

Millised on sinu muljed Estonias töötamisest selle lühikese aja jooksul?
Mulle väga meeldib! Inimesed on siin nii toredad ja võtavad mind hästi vastu. Pidin proovita etendust mängima ning see närvikõdi lisab asjale vürtsi ja põnevust.

On sul lemmikteos, mida mängida tahaksid?
Mulle väga meeldivad Mozarti teosed. Just eile mängisin „Figaro pulma“. Mozartit oboega mängida on tõeline lust, see on nii õhuline ja ilus ning isegi teisel oboel on seal palju mängida.

Foto:  Raimo Riberg & Guendalina Pillisio

Ooperis „Figaro pulm“ laulavad Jevgeni Chrebtov ja Silja Aalto

12. aprillil debüteerib Estonia teatri laval Silja Aalto, kes astub üles Mozarti ooperis „Figaro pulm“ Krahvinna rollis. Aalto rääkis intervjuus Yle Radio 1-le, et debüüt Rahvusooperis Estonia on talle suureks auks ning ootab seda põnevusega. Viimaste aastate jooksul on Aalto olnud edukas rahvusvahelistel lauluvõistlustel ning tulemas on mitmeid põnevaid ooperirolle.

Lisaks astub nimiosas külalisena üles Jevgeni Chrebtov Kaunase Riiklikust Muusikateatrist. Samal õhtul on laval ka Kristel Pärtna, Rauno Elp, Helen Lokuta, Märt Jakobson jt. Dirigeerib Risto Joost.

Silja Aalto õppis laulmist Järvenpää muusikakoolis (2004–2008), jätkas õpinguid Lahti Ülikoolis vokaalpedagoogia erialal (2008–2013) ning praegu on lõpetamas magistrantuuri Sibeliuse Akadeemia Ooperistuudios. Aalto on võitnud Metropolitani lauluvõistluse ja New Yorgi Lyra nimelise rahvusvahelise lauluvõistluse Grand Prix (mõlemad 2017). Samal aastal võitis ta ka rahvusvahelisel Elizabeth Connelli nimelisel lauluvõistlusel II auhinna ning liedi kategoorias I auhinna. 2017. aasta aprillis võitis ta PLMF lauluvõistlusel II koha ning 2016. aastal Toivo Kuula nimelisel lauluvõistlusel I koha. Tema repertuaari kuuluvad Krahvinna (Mozarti „Figaro pulm“), Helena (Britteni „Suveöö unenägu“), Minna (Rautavaara „Tarkade kingitus“), Alice Ford (Verdi „Falstaff“). 2018. aastal annab ta kontserdi Lincoln Centre’is ja laulab sopranipartiid Mahleri teises sümfoonias (koos Tampere Filharmooniaorkestriga).

Ma olin tõeline mässaja!

Sügisel jõuab Rahvusooper Estonia lavale Puccini ooper „Tütarlaps kuldsest läänest“, mille lavastab José Cura. Mehe sõnul ei oleks ta täna see, kes ta on, kui tema kõrval poleks abikaasa Silviat. Silvia on valinud koduperenaise ja ema rolli, et püha liidu teine pool saaks enda unistusi suurtel maailma lavadel ellu viia.

Tekst: Riina Jussila

Sa reisid väga palju. Kas äraolemine kodutunnet ja juuri ei hävita?

Vaata, sekvoia võib kasvada mitmesaja meetri kõrguseks, kuid tema juured on ikka maas. Kui juured eemaldatakse, siis ta sureb. Sama lugu on inimesega — sa võid käia kaugel, näha, kogemusi saada, kuid kui juured ehk perekond on tugev, püsime me püsti. Argentina on mu kodumaa. Mu ema, vend ja sõbrad elavad seal. Mina olen viimased 30 aastat elanud Euroopas, kuid oma juuri pole ma kaotanud. Ja mul on ka uued juured — Madridis. Kui neid poleks, siis piinaksin ennast. Igatseksin ja see kõik oleks liiga valus. Mul on mu Silvia, kellega täitub varsti neljakümnes ühine aasta. Mul on mu kolm last — vanem poeg on alustamas oma näitlejakarjääri, tütar on fotograaf ja noorem poiss õpib ülikoolis füüsikat ja matemaatikat ning on professionaalne ragbimängija. Kõik nad on väga erinevad ja väga tublid.

Kui palju sa oma lapsi suunanud oled?

Ma olen neid suunanud nii, et nad pole sellest aru saanud. (Naerab.) Kui ütled lapsele, et sa pead seda raamatut lugema, siis ta ju ei tee seda. Raamat tuleb salaja kuskile poetada…Mu poeg, kes on näitleja, tegi oma esimese lavaesinemise koos minuga. Ühes ooperis oli vaja rolli pisikest poissi. Kutsusin oma tollal kaheksa-aastase lapse, kes sobis, ja sealt sai tema huvi alguse. Usun, et see võis tema hilisemaid valikuid mõjutada.

Sul endalgi on lisaks muusikale mitu kirge. Tegeled fotograafiaga ja kuuldavasti oled ka kõva remondimees.

Fotograafia on hea harrastus — õpib vaatlema, asju kõrvalt nägema. Aga mis haamri kättevõtmisse puutub — vaat sellega peab ettevaatlik olema. Kui näpu pihta virutan, siis tükk aega ei istu ma klaveri taha. Argentinas on vahva ütlus: „Isegi vuntsid pole vabandus.“ Ükskõik kui peen härra sa poleks, elus on lihtsaid toredaid asju, millega tegelemist ei peaks pelgama. Me kõik oleme ju inimesed. Kõik mu Madridis asuvas kodus on minu disainitud või ehitatud. Tõsi, mitte küll maja ise. Vahel ma vaatan mõnda enda tehtud asja — nojah… see ei pruugi olla kuigi kvaliteetne, kuid sel on teine väärtus.

Sa näid olevat lihtne inimene.

Ma olengi. Mis mõte on nina püsti ringi käia? Varem või hiljem surub elu selle alla. Mu professionaalne nina on siiski üleval ja seda mitte arrogantsuse tõttu, vaid aastatepikkuse kogemuse ja enesekindluse pärast ja neid omadusi hindan ma kõikide juures, kellega koos töötan.Olen täna omadega sealmaal, kus tean, mis töötab ja mis mitte. Näen juba alguses ära, kui vastutav inimene ei ole kogemustega ja palub teha asju, mis pole head. See viib aega, raha, energiat. Ta tunnistab kaks päeva enne esietendust endale, et plaan oli vale ja kõik tuleb ümber mängida. Üheski ametis pole vaja tõestada, et sa tead kõike, kui tegelikult ei tea! Oma tiimi usaldamine on kõige tähtsam, ükskõik mis vallas tegutsed.

Kingid publikule elamusi, emotsioone. Mida sa ise vastu saad?

Saan sedasama energiat, head emotsiooni. Ma näen oma sõitudel kahetsusväärselt vähe. Näen teatrit, lava, suurepäraseid inimesi ja orkestrit – kõik! Õhtul näen hotellituba ja voodit. Veedan iga päev kaksteist-kolmteist tundi majaseinte vahel.

Seega pole vahet, kus viibid – on pillid, on muusikud.

Nii on! Oled selle kõige keskel, harjutad ja esined. Ja kui see kõik läbi on, siis ma üldjuhul ei lähe turistina linna avastama. Ooperilaulja elu on kaaviar ja šampanja ainult Hollywoodi filmides! Päris elu on see, et lähed hotellituppa ja kuna sa pole jõudnud päeval süüa, siis pistad minibaari sisu pintslisse ja kukud magama.

Maailm on suur, kuid sina tuled ikka ja jälle Eestisse. Miks?

Paika ei loo suured majad, vaid inimesed, kes selles on. Kuni on ägedaid inimesi, kel silm särab, seni ma lähen ja teen. Ja Eestis neid inimesi on! Miks sa arvad, et Viinis või New Yorgis on kuidagi parem? Seal on tihtilugu nii, et kõik on juba kõigega harjunud, miski ei üllata. Saad aru, mida mõtlen? Teie rahvusooperil pole teiste suurte ooperimajadega võrreldes midagi kahetseda – siin on professionaalsed inimesed, orkester, koor. Nad on tõesti briljantsed!

Sa oled helilooja, koorijuht, lavastaja, kunstnik, laulja. Olid mitmel rindel tegutseja juba lapsena?

Ma olin tõeline mässaja! Tekitasin peavalu ja jamasid, kuid samas olin väga viisakas. Minus on alati olnud protestivaim – mulle meeldis kõigele ja kõigile vastu vaielda. Sain oma emalt enda 40. sünnipäeval väga laheda kingituse. Mu õpetaja oli siis, kui olin 9 aastane, andnud talle kirja, mille olemasolust mul aimugi polnud. Seal seisis: „Kallis José ema, tahan teile öelda, et väike José on väga temperamentne poiss, kes juhib alati kõiki ja kõike. Kui on mingi probleem, on tema alati esimene. Kui on midagi head toimunud, on tema esimene.“ Õpetaja lõpetas kirja lausega: „Ma kujutan ette, et Josést saab täiskasvanuna suur inimene.“ See oli nii südantliigutav kiri.

Ja oledki suur inimene, kellele unistuste teel on nelikümmend aastat kaasa kõndinud abikaasa Silvia.

Me kohtusime 1979. aastal ja varsti tähistamegi seda.

Mis on ühe hea pika suhte saladus?

Kannatlikkus ja oskus ning soov kuulata. Igapäevaelus oleme me naisega võrdsed, kuid voodisse minnes on tema naine ja mina mees. Ma avan talle uksi, aitan mantli selga, toon lilli. Kui olen haige, toob tema mulle tee voodisse ja aitab jalule. Meie kodus teevad kõik kõike. Ma võin pesta sokke, teha süüa, kuid kui tuleb hetk, et on vaja oma pere ja naise eest seista, siis ma teen seda. Mehena, isana. Ma ei tee seda sellepärast, et Silvia nõrk oleks — ei! See on mul veres, et ma soovin oma naist kaitsta.

Praegu räägitakse palju võrdõiguslikkusest. Mida sina sellest arvad?

Seda teemat arutatakse valesti ja kasutatakse poliitiliselt ära. Selge on see, et kõigil peavad olema võrdsed võimalused. See on inimõigus. Kuid olgem ausad — mees on mees ja naine on naine ja nii võiks ja peaks see jääma. See imeline õrn suhe kahe sugupoole vahel on ju oivaline! Miks seda hävitada? Ma tahan naisi kohelda naistena, kuid kui vaatame asja töö tasandil, tahan ma, et meid vaadataks ühel pulgal — kui ta on minust parem, siis ta peab saama paremat palka. Mul on palju edukaid naistuttavaid, kes on haritud, kenad ja tugevad, kuid nad on üksinda. Seda põhjusel, et nad ei leia endale meest, kes sobituks nende maailmaga. Nad ütlevad, et eelistavad rumala mehega koos olemise asemel olla pigem üksinda. Sotsiaalselt võime ja peame me võrdsed olema, kuid palun lubage mul ka edaspidi lilli tuua, uksi avada, komplimente teha. Ärge võtke seda meestelt ära! Tahan teid, naisi, teenindada kui kuningannasid.

Su päevad mööduvad sadade silmapaaride ees prožektorite valguses. On sul olnud hetki, kus lavale astumine on mentaalselt või füüsiliselt võimatu?

Mul oli poolteist aastat tagasi tõsine läbipõlemine. Olin kolmkümmend aastat järjest iga päev töötanud, iga päev ülimalt aktiivne olnud ja mu keha lihtsalt ütles — nüüd on paus! Ma ei taha detailidesse laskuda, kuid see oli hea õppetund. Oli aega asjade üle järele mõelda. Olin aastaid teiste eest hoolt kandnud, aga iseenda eest mitte. Ma ei taha homme enda lohakuse pärast infarkti surra. See oleks egoistlik — kannatajateks oleksid mu lähedased. Ennast tuleb hoida ja armastada.

Sa tood sügisel rahvusooperi Estonia lavale Puccini ooperi…

„Tütarlaps kuldsest läänest“ on üks mu absoluutseid lemmikuid! Ütle, mis saab olla võimsam privileeg, kui sind oodatakse tipp-ooperimajja looma, tegema seda, mida armastad kõige rohkem! Kas see, mida ma teen, on töö või hobi? Tahaks öelda, et viimane, kuid ma saan ju selle eest raha. Varem muretsesin ma, mida üks või teine kriitik hiljem kirjutab, kuid täna ma sellele enam ei mõtle. Kui saan ukse enda järel sulgeda nii, et südames on rahulolu, siis see on parim. Kõikidele ei saa meeldida ja kõiki ei saa iial õnnelikuks teha, kuid ise tuleb rahulolu tunda ja õnnelik olla!

Intervjuu ilmus ajakirja Kroonika märtsikuu numbris.

8. aprillil jõuab Estonias lavale uus lastelavastus “Aken orkestrimaailma”

8. aprillil jõuab Rahvusooperis Estonia lavale uus lastelavastus „Aken orkestrimaailma“. Teatriseikluse lavastab Mart Mikk, dirigent on Kaspar Mänd, kaasa teevad orkester, solistid ja tantsijad. Koos ETV-st tuttava Georg Udukübaraga, keda kehastab Anatoli Tafitšuk, uuritakse näiteks, kuidas kõlab tšembalo või orel ja kas kirjutusmasina ning liivapaberiga saab ka muusikat teha. Kontsertetenduses „Aken orkestrimaailma“ saavad noored koos Udukübaraga tutvuda erinevate pillide ja nende ajalooga. Estonia solistide ja orkestri esituses kõlab muusika Händelilt, Rossinilt, Mozartilt, Ellerilt, Pärdilt ja paljudelt teistelt tuntud heliloojatelt. 360⁰ kaamera vahendusel saab ka ise laval olla.

„Orkester on tantsu- ja lauluteatri lahutamatu ning väga oluline osa. Täpset protsenti ei oska keegi öelda, kuid võib arvata, et umbes pool kogu muusikateatri tervikmuljest tuleb orkestrilt,“ ütles dirigent Kaspar Mänd. „Usun siiralt, et “Aken orkestrimaailma” saab olema sõna otseses mõttes äratav kogemus paljude avastamata annete jaoks ning samal ajal hindamatu lisamaterjal üldhariduskoolide muusikaõpetajatele või lapsevanematele, kelle jaoks intelligentsete inimeste kasvatamise juurde käib harjumus regulaarselt teatrit külastada,“ lisas Mänd.

„Aken orkestrimaailma“ on järg projektile „Aken ooperi- ja balletimaailma“ ning see on sellel hooajal kavas kolm korda.

Rahvusooperi publikulemmikud on Juuli Lill ja René Soom

Rahvusooper Estonia kuldsponsor SEB Pank andis tänavu kaheksandat korda välja publikupreemiad nais- ja meessolistile, kelle valisid välja ooperikülastajad. Publiku lemmikuteks osutusid sel aastal Juuli Lill ja René Soom. Auhinnad anti pidulikult üle 6. aprillil ooperi „Tosca“ etenduse eel. Samadel solistidel oli õnn publikupreemia vastu võtta juba teist korda.

Estonia koosseisuliste ooperisolistide seast selgusid võitjad vaatajahääletuse tulemusena ja kumbki publiku lemmik sai 2000-eurose preemia ning auhinna – koostöös Eesti Kunstiakadeemia metalliosakonna ja kunstniku Nils Hindiga valminud kaks aplodeerivat kätt. Kõikide hääletajate vahel loosis Estonia teater välja kümme 20-eurost kinkepiletit.

„SEB ja Rahvusooper Estonia koostöösuhe on kestnud pikki aastaid. Estoonlasi iseloomustab initsiatiivikus, valmisolek panustada kogukonda, tahe algatada tavapärasest enam põnevaid projekte ja julgus eksperimenteerida. Need emotsioonid, mida me rahvusooperit külastades saame, on alati väga head!“ ütles SEB Panga juhatuse esimees Allan Parik.

“Mul on suur rõõm tõdeda, et on midagi positiivset, kindlat ja püsivat, mis tuleb igal kevadel – see on SEB publikupreemia,” ütles teatrijuht Aivar Mäe. “Taas said kõik külastajad sõna sekka öelda ja aidata SEB-l õnnelikuks teha kaks töökat ja armastatud lauljat. Publiku tunnustus on kõige suurem kiitus,” lisas Mäe.

Auhinnad andsid üle SEB juhatuse liige Artjom Sokolov ja teatrijuht Aivar Mäe.

Juuli Lill on õppinud laulmist Peterburi Konservatooriumis, Eesti Muusikaakadeemias, Viini Muusika- ja Esituskunstide Ülikoolis. Ta on täiendanud end Thbilisis professor Gotšha Bezutšvili juures ja New Yorgis Lucy Arneri ja Ira Siffi juures. Juuli Lill on Rahvusooper Estonia solist alates 2006. aastast. Hetkel on tema repertuaaris järgmised rollid: Maria (Puuri „Pilvede värvid”), Adelaide (Zelleri „Linnukaupleja”), Majasokk (Aintsi/Wimbergi „Karlsson katuselt“), Carla Schlumberger (Kálmáni „Tsirkusprintsess“), Annina (Verdi „La traviata“), Cherubino (Mozarti „Figaro pulm“), Mary (Wagneri „Lendav hollandlane“) jt. Äsja pälvis Juuli Lill Eesti teatri aastaauhinna – koomiliste Cherubino ja paruness Adelaide’i ning traagilise Maria võrdselt veenva kehastamine ooperis „Figaro pulm“, operetis „Linnukaupleja“ ja algupärandis „Pilvede värvid“.

René Soom on õppinud klassikalist laulmist G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis ja Eesti Muusikaakadeemias. Ta on täiendanud end Hartmut Hölli, Rudolf Piernay ja Gerhard Kahry meistrikursustel. Rahvusooperis Estonias on René Soom töötanud alates 1997. aastast, solistina alates 2005. aastast. Tema rollide hulgas on Schaunard (Puccini „Boheem“), Wolfram (Wagneri „Tannhäuser“), Aristide de Faublas (Ábrahámi „Savoy ball“), Edwin ja Boni (Kálmáni „Silva“), Morales (Bizet’ „Carmen“), Kirikuteener (Puccini „Tosca“), Kapten Castel-Jaloux (Tambergi „Cyrano de Bergerac“), Parun Douphal (Verdi „La traviata“), Marullo (Verdi „Rigoletto“), Henry Higgins (Loewe’ „Minu veetlev leedi“) jpt. Ta on pälvinud Marje ja Kuldar Singi nimelise noore laulja preemia (2006), Harjumaa teatripreemia (2009) ja Georg Otsa nimelise preemia (2012).

Foto: Ardo Kaljuvee

Seoses haigestumisega ei laula tenor Aleksandrs Antonenko 6. aprillil ooperis “Tosca”

Seoses haigestumisega ei laula tenor Aleksandrs Antonenko reedel, 6. aprillil ooperis “Tosca” Cavaradossi rolli. Rolli on kinnitatud Läti Rahvusooperi tenor Andris Ludvigs. Nimiosas Heli Veskus, Scarpia rollis Jassi Zahharov, dirigeerib Jüri Alperten.

Rahvusooper Estonia alustab uue hooaja piletite müüki

Rahvusooper Estonia teeb 3. aprillil avalikuks sügisel algava 113. hooaja mängukava ja alustab piletimüüki. 

Teatri 2018/2019 hooaeg algab 14. augustil Jerry Bocki menumuusikali “Viiuldaja katusel” etendustega. Traditsiooniline Vana Tallinn Gala” toob rahvusooperi solistid, koori ja orkestri koos mitmete tuntud külalissolistidega 24. augustil Tartu ja 25. augustil Tallinna publiku ette. 

Esimese uuslavastusena jõuab 21. septembril lavale Giacomo Puccini ooper Tütarlaps kuldsest läänest”, mille lavastab üks meie aja suurimatest nimedest ooperimaailmas, Argentina tenor, dirigent, lavastaja ja stsenograaf José Cura, kes on tuntud intensiivsete ja omanäoliste ooperitegelaste kujutamise poolest.

Hingedepäeval, 2. novembril kõlab Kaspar Männi juhatusel Tallinna Jaani kirikus Gounod’ Püha Cecilia missa” Rahvusooper Estonia solistide, koori ja Estonia Seltsi Segakoori esituses. Orelil Ene Salumäe.

Sügishooaja balletisündmusena toob Eesti Rahvusballett 8. novembril vaatajateni balletiõhtu Eesti autorite loomingust, millega tähistatakse Eesti balleti 100. sünnipäeva. Ettekandele tulevad Eve Mutso, Tiit Helimetsa ja Jevgeni Gribi lühiballetid Eesti heliloojate muusikale.

8. novembril kõlab Vanemuise kontserdimajas ja 10. novembril Estonia kontserdisaalis maailma ooperilavadel harva mängitud teos, Leonard Bernsteini operett “Candide”Vello Pähn: “”Candide” on rahvusooperi kummardus helilooja ja dirigent Leonard Bernsteinile tema 100. sünniaastapäeva puhul. Sellest teosest on helilooja kirjutanud ka kontsertversiooni, mis tuleb kergelt lavastatuna meil ettekandele. “Candide” on eriline teos, see mängib žanrite piirimail, ühendades endas suurepärase muusika ja koomilise süžee.” Tartus tähistatakse kontsertettekandega ühtlasi kontserdimaja 20. sünnipäeva.

Pühadeaega mahub traditsiooniline rahvusooperi jõulukontsert Rahvusooperi jõulutervitus” Tallinna Jaani kirikus 21. detsembril ja vana-aastaõhtul hoogsatest operetimeloodiatest kantud Estonia ball. Ballikülalised saavad eksklusiivse võimaluse näha katkendeid 9. jaanuaril esietenduvast kaheosalisest kontsertetendusest Imre Kálmáni elust, loomingust ja armastusest. Peaosades Hans Miilberg ja Helgi Sallo.

19. jaanuaril tähistab oma 50. sünnipäeva Eesti Rahvusballeti kunstiline juht Toomas Edur ning sel puhul on laval pidulik balletigala.

Uus ooperiaasta algab vene ooperiklassika tähtteosega – 25. jaanuaril jõuab lavale Nikolai Rimski-Korsakovi ooper „Tsaari mõrsja“. Selle lavastab Peterburi Kammerooperi asutaja ja kunstiline juht Juri Aleksandrov.

18. veebruaril kordame aasta tagasi populaarseks osutunud kohvikuformaadis kammerkontserti Estonia kammersaalis. 7. märtsil kõlab Estonia kontserdisaalis sümfooniakontsert, mille dirigent on Vello Pähn. Ette kantakse Hector Berliozi Reekviem.

Kevadhooaja balletisündmuseks on 29. märtsil esietenduv kuldne klassika, Sergei Prokofjevi Romeo ja Julia”, mille lavastab Toomas Edur. 28. aprillil toimub traditsiooniline rahvusvahelise tantsupäeva gala.

Hooaega jääb lõpetama Bernsteini armastatud muusikali West Side Story” uuslavastus Georg Malviuselt24. mail esietenduv muusikal on tänapäevane Romeo ja Julia lugu, mis oma unustamatu muusika ja võimsa koreograafiaga muutis sügavalt muusikaliteatri nägu. “West Side Story” piletid saabuvad müügile sügisel 2018.

Ka sel hooajal kannab reisikihk estoonlasi lähemale ja kaugemale. Etendusi antakse lastemuusikaliga Karlsson katuselt” Jõhvi kontserdimajasPaide Muusika- ja Teatrimajas, Vanemuise teatris ning Pärnu kontserdimajas. Ooper Pilvede värvid” reisib Haapsalu Kultuurikeskusesse, Paide Muusika- ja Teatrimajja, Pärnu kontserdimajja ning Vanemuise teatrisse. Eesti ajaloo uuskäsitlus Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas” jõuab Tartusse ning operett Linnukaupleja” Jõhvi kontserdimajja ja Paide Muusika- ja Teatrimajja.

Eesti Rahvusballett võtab ette Eesti-sisese ringreisi Tšaikovski Pähklipurejaga”, toob Uinuva kaunitari” etenduse Haapsallu ning 15.–18. novembrini külastab Glasgow Tramway kaasaegse kunsti festivali Eve Mutso, Tiit Helimetsa ja Toomas Eduri lühiballettidega. Uue hooaja ringreiside tähtsündmuseks on külalisetenduste andmine jaanuari algul Moskva Suures Teatris, kus tulevad ettekandele ooper “Tannhäuser”, lasteballett “Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi” ning ooperigala koos Moskva Suure Teatri solistidega.

 

Selgusid Estoonlase ristsõnamängu võitjad!

9. veebruaril 2018 ajalehe Postimees vahel ilmunud ajakirja Estoonlane ristsõnamängu õige vastus on „Puupoiss“.

Õigeid vastuseid oli kokku 129.

Loosi teel võitsid endale kaks teatripiletit:

Pille-Kristin Täht
Marianne Paapstel
Mait Riimaa
Ants Siirus
Jüri Veerits

Inge Mägar
Liis Astover
Jakob Ots
Maila Taits
Maivo Sadul

Suur tänu kõigile osalejatele ja palju õnne!
Võitjatega võtame ühendust.

Toomas Edur naaseb suurele lavale

Rahvusooperis Estonia on lõppenud katsed muusikali „West Side Story“ osatäitjate leidmiseks. Vastuvõtukatsete komisjoni üllatuseks oli rollidesse kandideerijate hulgas ka kauaaegne Inglise Rahvusballeti tantsija Toomas Edur.

„Kuna selgus, et muusikali „West Side Story“ vajatakse häid tantsijaid, otsustasin kandideerida,“ ütles Toomas Edur selgituseks. „Katsetel paluti ka laulda ja selgus, et mul on päris hea ja rolli jaoks sobiv lauluhääl,“ lisas ta. Nii otsustas komisjon pakkuda Edurile ühte peaosadest.

Ettelaulmistele Stockholmis, Tallinnas ja Londonis saadeti üle 1000 avalduse 10 maalt – Eestist, Rootsist, Norrast, Soomest, Taanist, Leedust, Lätist, Inglismaalt, Itaaliast ja Hiinast.

Muusikali lavastab Georg Malvius. Kunstnik on Ellen Cairns, koreograaf Adrienne Abjörn ja dirigeerivad Lauri Sirp, Kaspar Mänd ning Andres Kaljuste.

„West Side Story“ esietendub Rahvusooperis Estonia 24. mail 2019. Lavastusega tähistatakse helilooja Leonard Bernsteini 100. sünniaastapäeva.

Foto: Mait Jüriado

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, et olla kursis värske info ning heade pakkumistega.
Uudiskiri saadetakse välja kord kuus.