Uudised

  • Viimane “Cardillac” üllatab külalissolistidega

    15.02.2018 / Lisanna Männilaan

    cardillac

    25. veebruaril etendub Rahvusooperis Estonia viimast korda Hindermithi ooper “Cardillac”. Viimasel krimiooperi õhtul üllatatakse suurepäraste külalissolistidega: Carsten Süss ohvitseri rollis ning Sergiu Saplacan kavaleri rollis. Nimiosas on Rauno Elp, Cardillaci tütre rollis Helen Lepalaan ning …

  • Lexuse lipulaevad pidurüüs – sinine, must ja valge

    15.02.2018 / Lisanna Männilaan

    lexus

    Lexus tegi Eesti Vabariigi sünnipäeva auks ülimalt eksklusiivse sini-must-valge kummarduse ja seadis Estonia ette ritta Lexuse uusimad mudelid – lipulaevad LS 500h-d ja üliharuldase LC 500 “Structural Blue”. Lexus Baltikumi juht Andres Aguraiuja ütles, et …

Blogi

  • Üks tõeline „Eesti pidu”

    16.02.2018 / Lisanna Männilaan

    20180215_eesti_pidu_0371_preview

    15. veebruaril tähistasid estoonlased ja rahvusooperi publik Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva suurejoonelise kontsertlavastusega „Eesti pidu”. „Eesti pidu” oli Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud festivali „Eesti teater „Estonias““ haripunkt, mis sisaldas endas eeskava eesti autorite teostest, pidusööki …

  • Marko Matvere: „Cardillac“ on raju rock

    15.02.2018 / Stina Vürmer

    Cardillac_blogiesileht

    Paul Hindemithi „Cardillac“ on teos, mille lavastamiseks pole just igal ooperimajal julgust. Õnneks Estonia teatril südikusest puudu ei jää. Lisaks hullumeelsele muusikale on silmapaistev ka lavastusmeeskond. Raju ooperi on lavastanud Vilppu Kiljunen Soomest, näitejuhiks on …

Üks tõeline „Eesti pidu”

15. veebruaril tähistasid estoonlased ja rahvusooperi publik Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva suurejoonelise kontsertlavastusega „Eesti pidu”. „Eesti pidu” oli Eesti Vabariigi sünnipäevale pühendatud festivali „Eesti teater „Estonias““ haripunkt, mis sisaldas endas eeskava eesti autorite teostest, pidusööki ja simmanit teatri erinevates saalides.

„Eesti peol“ kohtusid laval Lembitu, Saare Juhan, Olav, Erna, Cyrano, Kratt ja paljud teised eestlaste kultuuriloos olulised omanäolised tegelased, keda kehastasid Kadri Kipper, Kristel Pärtna, Janne Ševtšenko, Heli Veskus, Helen Lokuta, Reigo Tamm, Mehis Tiits, Mati Turi, Rauno Elp, Jassi Zahharov ja Ain Anger. Libreto on kirjutanud Wimberg, lavastaja on Marko Matvere. Dirigeerisid Vello Pähn, Jüri Alperten, Lauri Sirp ning Kaspar Mänd.

Viimane “Cardillac” üllatab külalissolistidega

25. veebruaril etendub Rahvusooperis Estonia viimast korda Hindermithi ooper “Cardillac”. Viimasel krimiooperi õhtul üllatatakse suurepäraste külalissolistidega: Carsten Süss ohvitseri rollis ning Sergiu Saplacan kavaleri rollis. Nimiosas on Rauno Elp, Cardillaci tütre rollis Helen Lepalaan ning kullakaupmehe rollis Mart Laur. Dirigeerib Vello Pähn.

 

Ooperi nimitegelane on kullassepp, kes meisterdab enneolematult imelisi ehteid. Olles neisse haiglaselt kiindunud, tapab ta oma kliendid, et ehteid tagasi saada. Ooperi põhiküsimus keerleb probleemi ümber, kas paljastada linnaelanikele armastatud kunstniku tõeline pale? Kunstniku seos mõrvadega tuleb ilmsiks alles siis, kui Cardillac oma teod üles tunnistab, mispeale hullunud rahvamass ta tapab. Cardillaci tütar selgitab rahvale, et mõrvade taga oli hoopis tema isa suur iluarmastus – sellele järgneb ülistav kiidulaul kunstile ja ilule.

Lexuse lipulaevad pidurüüs – sinine, must ja valge

Lexus tegi Eesti Vabariigi sünnipäeva auks ülimalt eksklusiivse sini-must-valge kummarduse ja seadis Estonia ette ritta Lexuse uusimad mudelid – lipulaevad LS 500h-d ja üliharuldase LC 500 “Structural Blue”.

Lexus Baltikumi juht Andres Aguraiuja ütles, et mudelit LC 500 “Structural Blue” on toodetud Euroopasse kõigest 20 tükki, millest üks hakkab sõitma Eestimaa teedel. “Sellist sinist värvust on Lexus arendanud viimased 15 aastat ning lõpuks on soovitud tulemus käes. Igale eksklusiivsele LC 500 sinisele sõidukile on kantud ligi 300 miljardit pigmendihelvest ning erinevalt tavalisest sinisest autole kantavast värvist, mis peegeldab ligi 50 protsenti valgusest nähtava sinise värvina, peegeldab “Structural Blue” sinist värvi peaaegu sajaprotsendiliselt, mis teeb sellest ühe haruldasema sinise mudeli maailmas,” märkis ta.

Täna, 15. veebruaril on Estonia uksed avatud tõeliseks Eesti peoks

15. veebruaril toimub Rahvusooperis Estonia Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud festivali „Eesti teater „Estonias““ raames kontsertlavastus “Eesti pidu”, mis sisaldab endas eeskava eesti autorite teostest, pidusööki ja simmanit teatri erinevates saalides.

“Pidusid on Estonias alati peetud. Sõjaeelses teatris olid etendusele järgnenud ja mitmes saalis korraga toimunud tantsuõhtud väga populaarsed, nii et mõnes mõttes üritame endisest ajast aimu anda,” ütles teatrijuht Aivar Mäe. “Estonia teater, mis on vanem kui Eesti riik, ja mänginud olulist rolli nii riigi kui ka eestluse püsimajäämises, on suurepärane koht juubeli tähistamiseks,” lisas Mäe.
„Eesti peol“ kohtuvad laval Lembitu, Saare Juhan, Olav, Erna, Cyrano, Kratt ja paljud teised eestlaste kultuuriloos olulised omanäolised tegelased, keda kehastavad Kadri Kipper, Kristel Pärtna, Janne Ševtšenko, Heli Veskus, Helen Lokuta, Reigo Tamm, Mehis Tiits, Mati Turi, Rauno Elp, Jassi Zahharov ja Ain Anger. Libreto on kirjutanud Wimberg, lavastaja on Marko Matvere ja dirigeerivad Vello Pähn, Jüri Alperten, Lauri Sirp ning Kaspar Mänd. Ligi kaks tundi kestval vaheajal ootab külastajaid soe söök, hea jook ning elav muusika teatri saalides ja kohvikutes. Üles astuvad Väikeste Lõõtspillide Ühing, Juhan Uppin ja Audru Jõelaevanduse Punt.

I rõdu galeriis saab näha näitust “Waba riigi daamid”, mille on koostanud Jaak Jõekallas ja kujundanud Alisson Kruusmaa.

 

Fotol ooperisolist Kristel Pärtna. Foto: Tanel Meos.

Marko Matvere: „Cardillac“ on raju rock

Paul Hindemithi „Cardillac“ on teos, mille lavastamiseks pole just igal ooperimajal julgust. Õnneks Estonia teatril südikusest puudu ei jää. Lisaks hullumeelsele muusikale on silmapaistev ka lavastusmeeskond. Raju ooperi on lavastanud Vilppu Kiljunen Soomest, näitejuhiks on muusikateatri suurim fänn Marko Matvere.

Tekst: Kärt Kinnas

Kust pärineb sinu kirg ooperite lavastamise vastu?

See on seotud kirega muusika vastu. Muusikateatris lavastamisel on oma spetsiifika võrreldes draamasektsiooniga. Muusika teeb minu jaoks teatri talutavaks. Olen endale defineerinud ooperi nõnda: ooper on muusikaline suurvorm, mille täiendavaks ilmestamiseks kasutatakse teksti ja mõningal määral näitlemist. Muusikateatris on kõige tähtsam muusika.

Kuidas sattusid Estoniasse näitejuhiks?

Mind kutsus toonane ooperijuht Mart Mikk „Cardillaci“ pärast. Seni olin töötanud Tartus Vanemuises ja teistes linnades. Kodulinnas on mugavam töötada, seepärast võtsin pakkumise hea meelega vastu.

Mis oli sinu ülesanne „Cardillaci“ juures?

Minu kui näitejuhi ülesanne on lavastus pähe õppida ning hiljem vajaduse korral taastada see nii, et lavastaja Vilppu Kiljunen oma töö ka ära tunneks. Draamalavastuste, näiteks suvelavastuste puhul antakse iga päev etendusi ja kui tükk aastaks mängukavast maha läheb, on lavastuse jõujooned ja struktuur niivõrd paigas, et taastamine ei nõua erilist pingutust. Aga kirju mängukava ja paljude lavastustega muusikateatris, kus hooaja keskel lisandub lavastusega mitte kursis olev välissolist, on lavastuse taastamine keerulisem. Esietenduseaegne lavastuse fluidum kipub kaduma ja selleks ongi vaja ametimehi, kes järge peavad ja lavastuse kontseptsiooni teavad.

Kas oled Vilppu Kiljuneniga varem ka koostööd teinud?

Ei, ma ei tundnud teda varem.

Kuidas teie koostöö sujus?

Kiljunen on hea Lääne-Euroopa ettevalmistusega tõsine tegija. Tal on konkreetne nägemus. Ma püüan tema stiili tabada ja saan ehk kõrvalt aidata.

Näitlejana on sul suur kogemustepagas. Mida lauljatele sellest pagasist edasi anda?

Näitlemine draama valdkonnas ja näitlemine muusikateatris on kaks üsna erinevat asja. Selleks, et saavutada vaimustavat tulemust, peab pikki aastaid õppima ja harjutama.

Ükskõik, millise kunstivormi puhul on mulle oluline kriteerium usutavus. Näiteks võib teha filmi, kus peategelasteks on sinine lima ja kollane vihmavari ja film räägib nendevahelisest armastusest. Kui see kõik on usutav, siis ma n-ö ostan selle. Ükskõik, kui absurdsed ja elukauged on tegelased või süžee reaalsusest, kui see on kuidagiviisi usutav, siis inimesed võtavad selle hea meelega vastu. Kunstiteoste puhul naudimegi fantaasia keerdkäike, mida loojad on suutnud kokku panna. Mida absurdsemalt fantastilised need on, seda vaimustavam on üldjuhul tulemus. Midagi halli ja tavalist me ju kunstilt ei taha. „Cardillac“ ongi küllaltki ekstreemne show.

Millest „Cardillac“ räägib?

„Cardillac“ pajatab loo maniakaalsest kullassepp-kunstkäsitöölisest, kelle peas on settinud kinnisidee, et tema käsi juhib suur jumal isiklikult ning seetõttu on valminud ehted hindamatud ja tema ise suurim väljavalituist.

 Kuidas lavastus kõnetab tänapäeva inimest?

Hullu kunstniku ja tema loomingu produkti (antud juhul kaelaehte) vahelist omandisuhet saab kaudselt tõlgendada nt riigijuhi ja riigi, suurfirma omaniku ja tema ettevõtte suhteks. Veel rohkem pingutades ehk isegi auahne lapsevanema ning tema lapse suhteks.

Miks peaks „Cardillaci“ vaatama tulema?

See on võimas teos ja pakub inimestele võimaluse mõtiskleda asjade ja elu olemuse üle, neil peaks olema põnev. Süžee pealmine kiht koosneb mõrvamüsteeriumist – lihtne kriminaalne süžee on dramaturgia pealispind. See, mis on sügavamates kihtides, jääb publikusegmendile, kellele meeldib mõtelda või arutleda iseenda või sõbraga. Kõige tähtsam on muusika. See on üsna erinev kõrva paitavast klassikalisest ooperist. „Cardillac“ on ikka raju rock. Ooperihuviga inimestel tasub ka lugeda lisaks helilooja Paul Hindemithi kohta.

Oled sa ise varem Estonia laval tegutsenud?

Estonia palgal väga lühikest aega ja palju aastaid tagasi „Nahkhiires“. Mängisin vast ühe etenduse või kaks, ei mäletagi enam.

Intervjuu ilmus Estonia teatri siselehes 14. mail 2015

Paul Hindemith “Cardillac”
Viimane etendus Estonia laval 25. veebruaril!
Osades: Rauno Elp, Helen Lepalaan, Carsten Süss, Mart Laur, Sergiu Saplacan, Heli Veskus ja Atlan Karp

Hõissa, vastlad!

Täna, 13. veebruaril tähistasid estoonlased traditsiooniliselt vastlapäeva. Päevale kohaselt sai maja kõrval lumises pargis ehtsa hobusaaniga sõitu teha. Et tuleval aastal kõik järjest paremini sujuks, võisteldi köitest palmikute punumises ja hoburauavisetes. Eesti Rahvusballett esitas rahvalikke tantse ja eri osakondade töötajatest moodustatud tantsurühm salvestas „Eesti tantsib“ video. Otse maja ees pakuti tulist hernesuppi ja vastlakukleid. Ilma ei jäänud ka ligi astunud linnarahvas. Üritusel osales üle saja estoonlase.

Rahvusooperi konkursile muusikali „West Side Story“ osatäitjate leidmiseks saadeti üle 1000 sooviavalduse 10 maalt

11. veebruaril toimus Stockholmis ettelaulmine leidmaks osatäitjaid Leonard Bernsteini muusikali „West Side Story“, mis jõuab Rahvusooperis Estonia lavale 2019. aasta kevadel. Žürii esimees oli muusikali lavastaja Georg Malvius ja liikmed dirigent Kaspar Mänd ning koreograaf Adrienne Åbjörn. Stockholmis kandideeris rollidele ligi 400 noort, kellest lõppvooru valiti 25.

Muusikali „West Side Story“ lavastaja Georg Malviuse sõnul on Rootsi muusikahariduse tase väga kõrge ning paljud rootsi taustaga muusikalilauljad on rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud ning teevad kaasa Broadway ja West Endi muusikalides. „Rahvusooper Estonia projekt on pälvinud palju tähelepanu, on ju „West Side Story“ üks maailma tuntumaid muusikale. Tallinnas soovivad üles astuda paljud suurepärased lauljad, näitlejad ja tantsijad,“ ütles Georg Malvius.

Ettelaulmistele Stockholmis, Tallinnas ja Londonis on saadetud üle 1000 avalduse 10 maalt – Eestist, Rootsist, Norrast, Soomest, Taanist, Leedust, Lätist, Inglismaalt, Itaaliast ja Hiinast.

„West Side Story“ esietendub Rahvusooperis Estonia 24. mail 2019. Lavastusega tähistatakse helilooja Leonard Bernsteini 100. sünniaastapäeva.

10. veebruaril algab rahvusooperi festival “Eesti teater “Estonias””

10. veebruaril algab Rahvusooperis Estonia festival „Eesti teater „Estonias““, mis toob lavale parima valiku eesti autorite teostest. Estonia teater, mis on vanem kui Eesti riik, ja mänginud olulist rolli nii riigi kui ka eestluse püsimajäämises, on suurepärane koht juubeli tähistamiseks.

Festivali avapäeval, 10. veebruaril on kavas Eino Tambergi romantiline ooper „Cyrano de Bergerac“, kus peaosades Rauno Elp, Kadri Kipper, Mehis Tiits ja Jassi Zahharov. Dirigeerib Aivo Välja. 11. veebruaril on taas laval Toomas Eduri/Tauno Aintsi ballett „Modigliani – neetud kunstnik“, peaosades Anatoli Arhangelski ja Alena Shkatula. Dirigeerib Lauri Sirp.

12. veebruar on klassikalise muusika austajate päralt – kammersaali hubases kohvikus kõlab kontsert „Kodumaine viis – Eesti Vabariik 100“, mis pakub kuulamiseks Eesti heliloojate kammermuusikat rahvusooperi parimate interpreetide esituses. Esinevad Heli Veskus, Helen Lokuta, Jassi Zahharov, Priit Volmer, Lisa Kawasaki, Edmunds Altmanis, Andrus Haav, Mart Laas, Ivo Sillamaa ja Tarmo Eespere. Kõlavad Heino Eller, Artur ja Villem Kapp, Juhan Aavik, Konstantin Türnpu, Mart Saar, Edgar Arro, Eino Tamberg, Heino Eller, Ester Mägi, Erkki-Sven Tüür, Arvo Pärt jpt.

14., 15. ja 16. veebruaril on külalisena publiku ees armastatud solist Ain Anger. Kahel päeval saab teda kuulata Wagneri romantilises ooperis „Lendav hollandlane” ja lavale astub ta ka festivali kõrghetkel 15. veebruaril, kui peetakse tõelist „Eesti pidu“.

14. veebruaril on „Lendava hollandlase“ peaosades Rauno Elp, Ain Anger, Aile Asszonyi ja Mati Turi, kes tähistab etendusega oma 50. sünnipäeva. 16. veebruaril on Senta rollis Heli Veskus. Mõlemat etendust dirigeerib Jüri Alperten.
„Eesti peol“ 15. veebruaril kohtuvad laval Lembitu, Saare Juhan, Olav, Erna, Cyrano, Kratt ja paljud teised eestlaste kultuuriloos olulised omanäolised tegelased, keda kehastavad Kadri Kipper, Kristel Pärtna, Janne Ševtšenko, Heli Veskus, Helen Lokuta, Reigo Tamm, Mehis Tiits, Mati Turi, Rauno Elp, Jassi Zahharov ja Ain Anger. Libreto on kirjutanud Wimberg, lavastaja on Marko Matvere ja dirigeerivad Vello Pähn, Jüri Alperten, Lauri Sirp ning Kaspar Mänd. Ligi kaks tundi kestval vaheajal ootab külastajaid soe söök, hea jook ning elav muusika teatri saalides ja kohvikutes. Üles astuvad Väikeste Lõõtspillide Ühing, Juhan Uppin ja Audru Jõelaevanduse Punt.
Järgmine nädalavahetus on perede päralt. Pisemaid teatrikülastajaid lõbustab Raudmäe/Vinteri muusikal „Pipi Pikksukk“ ning eestluse ja iseseisvuse üle paneb mõtlema Rasmus Puuri ooper „Pilvede värvid“.

Festivali lõpetavad Lindgreni/Wimbergi/Aintsi muusikal „Karlsson katuselt“ ning äsja esietenduseni jõudnud Manfred MIMi ooper „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“.

15. veebruaril avatakse I rõdu galeriis näitus “Waba riigi daamid”, mille on koostanud Jaak Jõekallas ja kujundanud Alisson Kruusmaa.

10.–22. veebruaril 2018

L 10 kell 19.00 CYRANO DE BERGERAC E. Tambergi ooper
P 11 kell 17.00 MODIGLIANI – NEETUD KUNSTNIK T. Eduri/T. Aintsi ballett
E 12 kell 19.00 KODUMAINE VIIS – EESTI VABARIIK 100 Rahvusooper Estonia kammersaalis
K 14 kell 19.00 LENDAV HOLLANDLANE R. Wagneri ooper Külalisena Ain Anger
N 15 kell 19.00 EESTI PIDU Kontsertlavastus tantsu ja õhtusöögiga Estonia teatris Külalisena Ain Anger
R 16 kell 19.00 LENDAV HOLLANDLANE R. Wagneri ooper Külalisena Ain Anger
L 17 kell 12.00 PIPI PIKKSUKK Ü. Raudmäe/Ü. Vinteri muusikal
L 17 kell 19.00 PILVEDE VÄRVID R. Puuri ooper
P 18 kell 17.00 KRATT E. Tubina ballett
T 20 kell 12.00 KARLSSON KATUSELT A. Lindgreni/Wimbergi/T. Aintsi muusikal
K 21 kell 19.00 EESTI AJALUGU. EHMATUSEST SÜNDINUD RAHVAS M. MIMi ooper
N 22 kell 19.00 KRATT E. Tubina ballett

Estonia teatri kassa avatud T–P 11–19, info 683 1210, estonia@opera.ee.
Piletid müügil ka Piletimaailmas.

Fotol ooperisolist Kristel Pärtna. Foto Tanel Meos

Eesti balleti 100. sünnipäevaks on valminud juubelialbum “Estonia ballett 100”

Neljapäeval, 8. veebruaril kell 15 toimub Estonia talveaias Eesti balleti 100. sünnipäevaks valminud raamatu „Estonia ballett 100“ esitlus. Raamatu on välja andnud Rahvusooper Estonia, selle on koostanud ja toimetanud kirjandustoimetaja Liina Viru, autorid on Heili Einasto, Kustav-Agu Püüman, Kristiina Garancis, Leenu Nigu ja Evelin Lagle. Raamatu on kujundanud Peeter Laurits.

2018. aastal saab Eesti ballett 100aastaseks. Seoses selle olulise sündmusega Eesti kultuuri- ja tantsuloos, andis Rahvusooper Estonia välja juubelialbumi „Estonia ballett 100“, sest just Estonias pandi 1918. aastal alus Eesti balletikunstile. Raamat käsitleb balletiloo sajandit läbi ballettmeistrite ajastute ja säravate tantsijaisiksuste, tänu kellele on Eesti ballett saanud oma tänase näo. 222-leheküljeline teos on illustreeritud rikkaliku fotomaterjaliga.

Esitlusel saavad sõna teatrijuht Aivar Mäe ja Eesti Rahvusballeti kunstiline juht Toomas Edur. Esinevad Tallinna Balletikooli tantsijad.

Raamat maksab 35 eurot, esitlusel on selle hind 25 eurot. Juubelialbumit trükiti 300 eksemplari, see on saadaval Rahvusooper Estonia piletikassas ja meeneteletis.

Viimast korda hooajal – „Cyrano de Bergerac“

10. veebruaril, viimast korda sel hooajal on publikul võimalus näha armastatud Eesti helilooja Eino Tambergi ooperit „Cyrano de Bergerac“. Osades on Rauno Elp, Kadri Kipper, Mehis Tiits, Jassi Zahharov, Helen Lokuta ning Urmas Põldma. Dirigeerib Aivo Välja.

Helilooja Eino Tambergi ja libretist Jaan Krossi koostöös 1974. aastal valminud ooper „Cyrano de Bergerac“ on üks kaunimaid ja tuntumaid eesti oopereid. Jaan Krossi vaimukat ja hingestavat teksti ilmestavad romantiliselt kaunid meloodiad ning värvikalt väljajoonistuvad karakterid. Estonia lavastuses on lakooniliste vahenditega efektselt edasi antud muusika ja sõna kooskõla ning vahelduvad eredad emotsioonid.

Algamas on Eesti festival

Tule tähista EV 100. sünnipäeva Eesti riigi sünnihällis Rahvusooperis Estonia

Eesti Vabariik saab peagi 100 ning teatri 112. hooaeg on tihedalt seotud selle suure tähtpäevaga. 3. veebruaril Estonia kontserdisaalis toimuv kontsert eesti muusikast „Õnne, Eesti!“ on eellöögiks festivalile „Eesti teater Estonias“ 10.–22. veebruarini, mil laval on valik eesti autorite teostest. Festival kulmineerub 15. veebruaril kontsertlavastusega „Eesti pidu“, millesse on kaasatud terve Estonia maja. Laval kohtuvad Lembitu, Saare Juhan, Olav, Erna, Cyrano, Kratt ja paljud teised eestlaste kultuuriloos olulised ning omanäolised tegelased.

„Eesti teater Estonias“ festivali raames saab tulla nautima:

Tambergi ooperit „Cyrano de Bergerac“
Eduri/Aintsi balletti „Modigliani – neetud kunstnik
Wagneri ooperit „Lendav hollandlane“
Raudmäe/Vinteri muusikali „Pipi Pikksukk“
Puuri ooperit „Pilvede värvid“
Tubina balletti „Kratt“
Lindgreni/Wimbergi/Aintsi muusikali „Karlsson katuselt“
MIMi ooperit „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“

Kohtumiseni Eesti festivalil!

Estonia orkester Vello Pähna juhendamisel annab 3. veebruaril kontserdi eesti sümfoonilisest muusikast

3. veebruaril annab Rahvusooper Estonia orkester Vello Pähna juhendamisel eellöögi festivalile „Eesti teater „Estonias““. Estonia kontserdisaalis kõlab kontsert „Õnne, Eesti!“, kus esitamisele tulevad parimad lood Eesti sümfoonilise muusika kullavaramust. Kõlavad Heino Elleri „Koit“ ja „Kodumaine viis“, Eino Tambergi Esimene sümfoonia op. 57, Ester Mägi „Bukoolika“ ja Lepo Sumera Teine sümfoonia.

Heino Elleri sümfooniline poeem „Koit“ on saanud omamoodi eesti muusika sümboliks, olles küllap üks enimmängitud Eesti helilooja teoseid. „Kodumaine viis“ on laialt tuntud keelpilliorkestri variandis, kuigi oli algselt kirjutatud klaveripalana. Helilooja abikaasa Anna Elleri õpilane Heljo Sepp leidis 1950. aastate algul juhuslikult oma õpetaja käsikirjade hulgast pealkirjata pala. Heljo Sepa antud on ka loo nimi. Pala on liidetud tsüklisse „Viis pala keelpilliorkestrile“, kuid enamasti esitatakse seda iseseisvalt.

Lepo Sumera loomingu ilmekaim tunnus on romantilised kujundikontrastid – tema muusikas on vastamisi mäng ja kannatus, show ja draama, maskeraad ja piiritu tundesiirus. Sumera muusikat iseloomustab ka eriline tähelepanu kõla- ja tämbrivärvide vastu. Lepo Sumera on üks säravamaid eesti sümfoniste, kuue sümfoonia autor. Uue lehekülje eesti muusikas avas tema Esimene sümfoonia, milles helilooja ühendas minimalistlikud korduvstruktuurid sümfoonilise arendusega. 1984. aastal valminud Teises sümfoonias on kasutatud samasugust diatoonikat ja korduste tehnikat kui esimeses.

Ester Mägi sümfooniline miniatuur „Bukoolika” ehk karjaselaulud valmis 1983. aastal Eesti Riikliku Akadeemilise Meeskoori peadirigendi Olev Oja tellimusel. Selles põimuvad Eesti karjaselaulud, loodushääled ja linnulaul ning helilooja enda värviküllane helikeel.

Eino Tamberg on teatraalse stiiliga looja – romantik ja eesti muusika armastuse laulik. Tema loomingus on kesksel kohal orkestri- ja lavamuusika. Ta on nelja sümfoonia, üheksa instrumentaalkontserdi ja mitmete lavateoste autor. Esimese sümfoonia kirjutas ta alles neljakümne kaheksa aastaselt. Sümfoonia on pühendatud Voldemar Pansole, kes suri enne teose valmimist. Sümfoonia finaalis kasutas Tamberg Pansole meeldinud rahvaviisi „Suure tamme laul“. Selle lõpp oli algselt plaanitud kelmika ja mänglevana, kuid valmis lõpuks mõistagi traagilisena.

Ballettide “Libahunt” ja “Aeg” etendustega lõpetab pika ja kauni solistikarjääri Eve Andre-Tuga

3. veebruaril toob Eesti Rahvusballett publiku ette eesti autorite lühiballetid – kavas on Marina Kesleri „Libahunt“, mis pälvis 2007. aastal Eesti teatri aastaauhinna ja Tiit Helimetsa „Aeg“. Balletiõhtu on mängukavas vaid kolm korda, järgmised etendused on 2. ja 25. märtsil.
Mõlemas balletis ja kõigil kolmel korral lööb kaasa Eve Andre-Tuga, kes 25. märtsil annab ühtlasi oma solistikarjääri viimase etenduse. „Libahundis“ tantsib ta Tiina rolli.

Eve Andre-Tuga lõpetas Tallinna Balletikooli 1996. aastal, samast aastast on ta Eesti Rahvusballeti solist. Ta on saanud mitmeid auhindu ja preemiaid: Kultuurkapitali noore tantsija loomepreemia (1996) ja stipendium (1999, 2008), Klaudia Maldutise nim. preemia (1998), rahvusvahelise balletitantsijate konkursi „Arabesk-2000“ diplom ja koos Sergei Upkiniga pressi lemmikpaari tiitel, Philip Morrise aastapreemia rollide eest „Pähklipurejas“ ja R. Adamsoni jazzballetis „In the Mood with Duke“ (2000), koos Sergei Upkiniga rahvusvahelisel balletikonkursil Jacksonis USA-s parima paari tiitel (2002), Eesti teatri aastaauhind balletilavastuse alal (2009), ERGO tantsuauhind 2010, Eesti Kutseliste Tantsijate Loomeliidu kolleegipreemia 2011.

Eve Andre-Tuga tähtsamate rollide hulgas on rohkem kui paarikümne aasta jooksul olnud Julia (Prokofjevi „Romeo ja Julia“), Swanilda (Delibes’i/Hyndi „Coppélia“), Klara (Delibes’i/Bigonzetti „Coppélia“), Marie ja Dražeehaldjas (Tšaikovski „Pähklipureja“), Sülfiid (Bournonville’i „Sülfiid“), Lumivalgeke (Harangozó „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“), Constance (Nixoni „Kolm musketäri“), Cassandra (Schiavoni/Cannito „Cassandra“), Desdemona (Kesleri „Othello“), Tiina (Kesleri „Libahunt“), Antigone (Murdmaa „Antigone“), Lescaut’ armuke (MacMillani „Manon“), solist Scholzi „Teises sümfoonias“ ja Adamsoni jazzballettides („In the Mood with Duke“, „Enne ja nüüd“, „At the Still Point“), Printsess Florina ja Aurora (Tšaikovski „Uinuv kaunitar“, III vaatuse pas de deux), pas de trois (Tšaikovski „Luikede järv“), pas de deux (Adami „Giselle“) jpt.

Koos Sergei Upkiniga on Eve Andre-Tuga esinenud mitmel pool Euroopas, Taiwanis, Soomes, Lätis, Venemaal ja Walesis.

Eve Andre-Tuga on Pööningtantsu raames ka koreograafina kätt proovinud, ta lavastas 2012. aastal etüüdi „Soul Above Me“ ja 2016. aastal „Endast väljas“.

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, et olla kursis värske info ning heade pakkumistega.
Uudiskiri saadetakse välja kord kuus.