Uudised

  • Rahvusvaheline Suveöö balletigala 2018

    09.07.2018 / Lisanna Männilaan

    balletigala_2018_500x500

    Rahvusvahelisel Suveöö balletigalal saavad Rahvusooper Estonia laval kokku noored tantsijad üle maailma (Uus-Meremaa, Ameerika, Euroopa, Venemaa) ning seda vaid 4. ja 5. augustiõhtul, et tuua teieni uus, just neile loodud, originaalkoreograafia ning esitada pärle klassikalise …

  • Septembris teatribussiga Rahvusooperisse Estonia!

    01.07.2018 / Lisanna Männilaan

    teatribuss

    6.-9. septembril 2018 ootab Rahvusooper Estonia teatrisõpru Tallinnasse teatrisse – LuxCharter mugavad bussid võtavad huvilisi peale Viljandist, Võhmast, Türilt, Paidest, Narvast, Jõhvist, Kohtla-Järvelt, Rakverest, Pärnust, Pärnu-Jaagupist, Järvakandist, Raplast, Tartust, Puurmanist ja Põltsamaalt. Bussid toovad otse …

Blogi

  • SUUR GALERII: LÕPPESID SUVISED LINNALAAGRID

    09.07.2018 / Tuuli Potik

    1

    Ülevate emotsioonidega lõppesid eelmisel nädalal viimased linnalaagrite vahetused rahvusooperis. Esimene neist oli laulu- ja tantsulaager „Tuhkatriinu” ning teine tantsuhuvilistele mõeldud „Pipi Pikksukk”. Nagu tavaks saanud, viisid laagreid läbi rahvusooperi oma töötajad – tantsijad, lauljad, repetiitorid, …

  • Pille Minev: „Giselle“ ongi maagia, mida ühelt teatriõhtult otsima minna

    18.06.2018 / Stina Vürmer

    pille_minev

    Kas pole nii, et teatrikunsti nautijad võib laias laastus jagada kaheks? Esiteks need, kes ennast enne etendust asjaga kurssi viivad, ja teiseks need, kes uut tükki vaatama minnes lähtuvad valge paberi printsiibist. Mulle meeldib ennast …

Tulge Eesti peole!

Eesti Vabariik saab peagi 100 ning teatri 2017/18 hooaeg on tihedalt seotud selle olulise tähtpäevaga. 15. veebruaril leiab Rahvsuooperis Estonia aset suursündmus Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva auks, kust ei puudu kontsertlavastuse elamus, tants, soe söök ja kange jook. Külalissolistina on laval Ain Anger.

15. veebruari õhtuks oleme välja valinud hitid eesti lavateostest ning sidunud nad üheks tervikuks. Humoorikas vaatemängus kohtuvad laval Lembitu, Saare Juhan, Olav, Erna, Cyrano, Kratt ja paljud teised eestlaste kultuuriloos olulised ning omanäolised tegelased. Eesti heliloojad on kirjutanud väga palju kaunist muusikat ning Estonia toob paremiku neist korraga publiku ette. 1 tund ja 45 minutit kestval vaheajal ootab teid soe söök, hea jook ning elav muusika teatri saalides ja kohvikutes. Üles astuvad Väikeste Lõõtspillide Ühing, Väliharf, Juhan Uppin ja Audru Jõelaevanduse punt.

Lubatud on end hästi tunda ja hoogsalt tantsida!
PS! Riietus rahvuslik.

Soovime Eestile õnne!

3. veebruaril ootame kõiki eesti muusika huvilisi Estonia kontserdisaali, et soovida üheskoos Eesti Vabariigile palju õnne 100. sünnipäevaks. Rahvusooper Estonia orkestri esituses saab kuulda parimaid lugusid Eesti sümfoonilise muusika kullavaramust. Kõlavad Heino Elleri „Koit“ ja „Kodumaine viis“, Eino Tambergi Esimene sümfoonia op. 57, Ester Mägi „Bukoolika“ ja Lepo Sumera Teine sümfoonia. Dirigeerib Vello Pähn.

Ooperimaja asukoha leidmiseks on valmimas uus analüüs

Rahvusooper Estonia ja Eesti Arhitektide Liit (EAL) on lõpule viimas analüüsi kohtadest, kuhu võiks Tallinnas rajada uue ooperiteatri hoone, peamiselt on vaatluse all mereäärsed krundid.

“Teeme koostöös arhitektide liiduga linnaruumi mahulist analüüsi, millised oleksid need krundid, kuhu üldse oleks võimalik ooperimaja ehitada,” ütles rahvusooperi peadirektor Aivar Mäe BNS-ile. Ta rõhutas, et analüüsitakse ainult neid krunte, mis kuuluvad riigile või Tallinna linnale. Analüüs peaks valmima veebruaris.

Tööd uue ooperimaja võimaliku asukoha leidmiseks kinnitas ka Eesti Arhitektide Liidu president Katrin Koov, kes samas rõhutas, et analüüs on alles pooleli ja lõplikest otsustest veel rääkida ei saa.

“Praegu analüüsime peamiselt asukohta. Mahuline analüüs tähendab seda, et me joonistame läbi, katsetame mahtusid erinevate kohtade peale. Tuleb rõhutada, et töö käib ja variante alles kaalutakse,” rääkis Koov BNS-ile.

Nii Mäe kui Koov tunnistasid, et uue võimaliku asukohana on kõige tõenäolisemad Tallinna sadama territoorium või Linnahall.

“Meil on sõelale jäänud põhiliselt kaks piirkonda. Üks on Admiraliteedi basseini ümbrus sadama külje all ja teine on Linnahall,” rääkis Koov BNS-ile. Tema sõnul annab sadama piirkonda veel kõvasti hooneid juurde ehitada.

“Eesmärk ongi saavutada tihedat, niiöelda euroopalikku linnaruumi, et meil ei paikneks objektid hõredalt üle linna laiali. Tahame linnakeskust tugevdada, tihendada. Ja natukene ka mere poole venitada,” selgitas arhitektide liidu juht.

Kommenteerides Linnahalli kui võimalikku ooperiteatri uut asukohta, märkis Koov, et jutt käib kindlasti ümberehitusest ja seda kooskõlas muinsuskaitse piirangutega. “Püüame maksimaalselt olemasolevat ruumistruktuuri säilitada ja võimalusel seda saali jagada väiksemateks osadeks,” rääkis EAL president. “Küll on antud võimalus jäähalli osa ümber ehitada konverentsikeskuseks. Aga me räägime praegu ikka suurest saalist ja uutest sissepääsudest,” ütles Koov.

Teisipäeval riigikogu kultuurikomisjonis oma plaane tutvustamas käinud Aivar Mäe ütles, et komisjoni reaktsioon oli väga positiivne.

“Kui vaatame selles valguses, et riik kavandab järgmiseks perioodiks investeeringuid kultuuriobjektidesse, siis ikka lootust on. Meil on vaja uusi, moodsaid ruume,” lisas ka Koov vastuseks palvele hinnata plaanide elluviimise reaalsust.

Uue analüüsi vajadusest uue ooperiteatri tarvis rääkis Mäe juba eelmise aasta juunis, märkides, et eelmise analüüsi valmimisest möödunud viie aastaga on palju muutunud ja ligi 60% vabadest kruntidest on juba hõivatud uute hoonetega.

pealinn.ee

Ballett „Libahunt“ taas laval alates 3. veebruarist

Marina Kesleri balletti „Libahunt“, mis pälvis 2007. aastal Eesti teatri aastaauhinna, saab taas näha Rahvusooper Estonia laval 3. veebruaril, 2. ja 25. märtsil. Kesleri sõnul käsitleb „Libahunt“ inimlikke probleeme läbi aegade: massi ja indiviidi vastasseisu, kadedust ja konkurendi hävitamist laimuga, inimese nõrkust võidelda oma armastuse eest ning jääda truuks endale, kartmata eristuda teistest. Balletis kasutatakse Lepo Sumera, Raimo Kangro, Philip Glassi, Arvo Pärdi ja Lydia Austeri muusikat.

Lühiballetina tuleb samal õhtul esitusele ka Tiit Helimetsa „Aeg“. Ballett paneb mõtlema tänapäeva inimeste ajakasutusele. Kuidas inimene elab ja muutub ajas? Mida toob aeg ja millisena seda ette kujutame? Iga sekund on oluline ja iga kaotatud minut ajab meid paanikasse, tund näib liiga pikana ning meile tundub, et raiskame aega.

Festival, kus saab eestluse üle mõelda ja naerda

Veebruaris võtab 100. sünnipäeva puhul õnnitlusi vastu Eesti Vabariik. Rahvusooper Estonial on juubilarile mitmeid kaunilt kõlavaid ja ainukordseid kingitusi. 10.–22. veebruarini toimuval festivalil „Eesti teater „Estonias““, kantakse ette valik Eesti autorite oopereid, ballette ja muusikale. Festival kulmineerub 15. veebruaril kontsertlavastusega „Eesti pidu“, millesse on kaasatud terve Estonia maja.

Estonia Seltsi esimehe ja „Eesti peo“ kavandaja Mart Mikuga vestles Anu Põrk

Eesti 100. sünnipäeva raames toimub väga palju pidustusi. Miks peaksid inimesed veebruaris just Estonia teatrisse Eesti-teemalisele festivalile tulema?
Vastuse võti peitub küsimuses endas, rõhuga sõnal „miks“. Pidulikult öeldes on see lihtsalt eestlaste privileeg. Me oleme aastaid just seda veebruari oodanud, ja uhkusega oodanud. Nüüd on käes teatrite kohus juubelit väärikalt tähistada ja publiku kohus on kõigest sellest osa saada. Estonia ütleb eestlasele 1000 korda rohkem kui ükskõik mis teine maja, Estonia ja Eesti Vabariigi vahele võib panna rahumeeli võrdusmärgi. Lugu sai alguse juba Estonia Seltsi loomisega aastal 1865, kaugelt varem, kui keegi üldse iseseisva riigi peale mõelda julges. Estonia teatrimajas on toimunud lugematu arv riigi ajalooga seotud tähtsündmusi, nii et ka riigi 100. sünnipäeva tähistamiseks on see ainuõige koht.

Räägi palun festivali kavas olevast „Eesti peost“, mis selle eriliseks teeb?
„Eesti pidu“ on kindlasti festivali kulminatsioon. See ei ole lihtsalt pidulik kontsertaktus, vaid spetsiaalselt üheks õhtuks kirjutatud kiirkursus meie riigi ajaloost. Lavastatuna ühtseks tervikuks baseerub selle muusikaline pool eesti muusika hittidel läbi sajandite.
Kui mulle tehti ettepanek selle kava muusikanumbrid välja valida, siis minu kõige suurem hirm oli, et ma midagi tähtsat välja ei unustaks. Teine hirm oli see, et kuidas omavahel klapitada kokku sellised viisid nagu „Igal majakal oma tuli“ ja „Kõik roosid ma kingiksin sulle“ … Just sellistest lugudest see etendus koosnebki, loomulikult kõlavad ka Elleri „Kodumaine viis“, Kulli „Kodumaa“ ja Ernesaksa kõrtsistseen ooperist „Tormide rand“.

Kontsertlavastus tuleb humoorikas võtmes. Miks?
Huumor omaette ei pea olema eesmärk, aga julgus enda üle narda on võti, kuidas vabaneda palju räägitud orjapõlve süngusest ja vahest publik seda sellelt õhtult ootabki. Pigem on kava kontrastiderohke ja isegi kui on oht väikeseks paatoseks, on väga ülev, kui õige tunne tekib inimestes endis.

Lisaks on sel õhtul ka teistmoodi vaheaeg?
Kuna juba pealkirjas kajastub sõna pidu, siis mõtlesime pikalt, kuidas reaalses elus seda lahendada. Oleks olnud liiga ootuspärane korraldada kontserdi järel pikkade laudadega pidu. Jõudsime lahenduseni, et pidu toimub kahe vaatuse vahel. Ja pidu sõna otseses mõttes: koos sooja ning kosutava söögiga, külma joogiga ning ehteestilikult kuuma tantsumuusikaga. Publik saab õige häälestuse juba kodus riidekapi ees – eeldame, et iga inimene paneb selga kui mitte just rahvariided, siis kindlasti mõne toreda elemendi meie etnograafiast: sõlg, rahvuslik vöö, pastlad või labakindad. Ja veel – et soojus jääks kauemaks hinge, siis on soovitus peole tulla autota …

Festivali „Eesti teater „Estonias““ programm
10.–22. veebruaril 2018

10. II Tambergi ooper CYRANO DE BERGERAC
11. II Eduri/Aintsi ballett MODIGLIANI – NEETUD KUNSTNIK
12. II Kontsert KODUMAINE VIIS – EESTI VABARIIK 100 Rahvusooper Estonia kammersaalis
14. II Wagneri ooper LENDAV HOLLANDLANE Külalisena Ain Anger
15. II Kontsertlavastus EESTI PIDU tantsu, sooja söögi ja kange joogiga Estonia teatris. Külalisena Ain Anger
16. II Wagneri ooper LENDAV HOLLANDLANE Külalisena Ain Anger
17. II kell 12.00 Raudmäe/Vinteri muusikal PIPI PIKKSUKK
17. II kell 19.00 Puuri ooper PILVEDE VÄRVID
18. II Tubina ballett KRATT
20. II Lindgreni/Wimbergi/Aintsi muusikal KARLSSON KATUSELT
21. II MIMi ooper EESTI AJALUGU. EHMATUSEST SÜNDINUD RAHVAS
22. II Tubina ballett KRATT

2017. aastal kogusid kõige rohkem vaatajaid “Pähklipureja”, “Viiuldaja katusel” ja “Figaro pulm”

2017. aastal külastas Rahvusooperit Estonia 190 000 külastajat. Kokku anti aasta jooksul 423 etendust ja kontserti. Lavastusi, mille saalid olid 100% välja müüdud, oli seekord erakordselt palju – ooperitest “Faust” ja “Pilvede värvid”, ballettidest “Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi”, “Luikede järv”, “Pähklipureja” ja “Tramm nimega Iha” ning muusikalidest “Minu veetlev leedi”, “Linnukaupleja” ja “Viiuldaja katusel”. Kõige rohkem publikut kogusid aasta jooksul “Pähklipureja” (10823), “Viiuldaja katusel” (9924) ja “Figaro pulm” (9605). Rahvusooperi ooperi- ja balletialastel haridusprojektidel oli 2017. aastal erakordselt suur arv noori külastajaid – tervelt 15 000.

Ooperi “Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas” maailmaesietendus 19. jaanuaril Rahvusooperis Estonia

19. jaanuaril esietendub Eesti Vabariik 100 teatrisarja „Sajandi lugu“ raames Rahvusooper Estonia ja Kanuti Gildi SAALi koostöölavastus, Manfred MIMi ooper “Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas”.

Rahvusooper Estonia ja Kanuti Gildi SAALi koostöö on erakordselt tähelepanuväärne – Eesti suurim, ajatu repertuaariga ooperi- ja balletiteater, ja väike, trupita kaasaegne etenduskunstikeskus. Kanuti Gildi SAAL on võtnud end esindama kaootilise loomuga kollektiivi, MIMproject’i, kes ühendab antud projekti raames visuaalkunstnikke, insenere, programmeerijaid, koreograafe, animaatoreid, helikunstnikke jt. MIMproject’i liikmeil on ühine huvi tehnoloogilise kunsti ja novaatorliku leiutaja Manfred MIMi pärandi vastu.

Õnneliku juhuse tõttu sattus partnerite valdusesse Manfred MIMi 1960. aastatel kirjutatud, ooperimaastikul seni avastamata libreto, ning tundmatus noodikirjas partituur. Pea kaks aastat kestnud visa töö tulemusena on MIMproject läbi töötanud enamiku MIMi märkmeid ning restaureerinud ja dešifreerinud partituuri. Selle tulemusena jõuab uus Eesti algupärane ooper nüüd vaatajate ette. Tegemist on monumentaalse ülesandega, Manfredi poolt pakutud lahendused nõuavad tehnika viimase sõna kasutamist ning lavastus kaasab Rahvusooper Estonia solistid, koori, orkestri, balletitantsijad, MIMproject’i loov-insenerid ja Kanuti Gildi SAALi lavatagused jõud.

Ooper räägib ühest rahvast ja maast, kelle ajalugu on mõjutanud suur kosmiline looduskatastroof – Kaali meteoriidi langemine Saaremaale. Kuuekümnendad oli teaduse õitsengu aeg ning teooriaid puhkes nagu pungi kevadel. Ka Lennart Meri kirjutas sel perioodil Kaali meteoriidist oma kuulsas “Hõbevalges” ja kõigile tundus, et eestlased on oma kosmilised juured avastanud. Kuidas Meri selle seose avastas? Sellest räägib ooper.

Ooperi „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“ maailmaesietendus toimub Estonia teatrisaalis 19. jaanuaril 2018. Esinevad Rahvusooper Estonia solistid René Soom, Priit Volmer, Juuli Lill, Kristel Pärtna, Mati Turi, Mart Madiste ja Mart Laur, rahvusooperi orkester ja koor, Eesti Rahvusballeti tantsijad. Dirigent on Kaspar Mänd.

Manfred MIMi pärandi kallal on vaeva näinud ja ooperi lavalejõudmise eest hoolitsenud MIMproject’i liikmed Andrus Aaslaid, Henri Hütt, Taavet Jansen, Raul Keller, Mart Koldits, Tatjana Kozlova-Johannes, Andrus Laansalu, Maike Lond Malmborg, Evi Pärn, Evelyn Raudsepp, Karl Saks, Andres Tenusaar, Kalle Tikas ja Oksana Tralla.

Rahvusooper Estonia maja ette langes meteoriit

11. jaanuaril kell 22:43 langes Rahvusooper Estonia maja ette meteoriit. Taevakeha kukkus teatrimaja ette vahetult enne uue ooperi “Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas” väljatulekut, mis räägib kosmilisest looduskatastroofist, mis tabas omal ajal Saaremaad.

Ooper esietendub 19. jaanuaril Eesti Vabariik 100 teatrisarja „Sajandi lugu“ raames Rahvusooper Estonia ja Kanuti Gildi SAALi koostöölavastusena.

Rahvusooper Estonia ja Kanuti Gildi SAALi koostöö on erakordselt tähelepanuväärne – Eesti suurim, ajatu repertuaariga ooperi- ja balletiteater, ja väike, trupita kaasaegne etenduskunstikeskus. Kanuti Gildi SAAL on võtnud end esindama kaootilise loomuga kollektiivi, MIMproject’i, kes ühendab antud projekti raames visuaalkunstnikke, insenere, programmeerijaid, koreograafe, animaatoreid, helikunstnikke jt. MIMproject’i liikmeil on ühine huvi tehnoloogilise kunsti ja novaatorliku leiutaja Manfred MIMi pärandi vastu.

Õnneliku juhuse tõttu sattus partnerite valdusesse Manfred MIMi 1960. aastatel kirjutatud, ooperimaastikul seni avastamata libreto, ning tundmatus noodikirjas partituur. Pea kaks aastat kestnud visa töö tulemusena on MIMproject läbi töötanud enamiku MIMi märkmeid ning restaureerinud ja dešifreerinud partituuri. Selle tulemusena jõuab uus Eesti algupärane ooper nüüd vaatajate ette. Tegemist on monumentaalse ülesandega, Manfredi poolt pakutud lahendused nõuavad tehnika viimase sõna kasutamist ning lavastus kaasab Rahvusooper Estonia solistid, koori, orkestri, balletitantsijad, MIMproject’i loov-insenerid ja Kanuti Gildi SAALi lavatagused jõud.

Ooper räägib ühest rahvast ja maast, kelle ajalugu on mõjutanud suur kosmiline looduskatastroof – Kaali meteoriidi langemine Saaremaale. Kuuekümnendad oli teaduse õitsengu aeg ning teooriaid puhkes nagu pungi kevadel. Ka Lennart Meri kirjutas sel perioodil Kaali meteoriidist oma kuulsas “Hõbevalges” ja kõigile tundus, et eestlased on oma kosmilised juured avastanud. Kuidas Meri selle seose avastas? Sellest räägib ooper.

Osades on Rahvusooper Estonia solistid René Soom, Priit Volmer, Juuli Lill, Kristel Pärtna, Mati Turi, Mart Madiste ja Mart Laur, rahvusooperi orkester ja koor, Eesti Rahvusballeti tantsijad. Dirigent on Kaspar Mänd.

Manfred MIMi pärandi kallal on vaeva näinud ja ooperi lavalejõudmise eest hoolitsenud MIMproject’i liikmed Andrus Aaslaid, Henri Hütt, Taavet Jansen, Raul Keller, Mart Koldits, Tatjana Kozlova-Johannes, Andrus Laansalu, Maike Lond Malmborg, Evi Pärn, Evelyn Raudsepp, Karl Saks, Andres Tenusaar, Kalle Tikas ja Oksana Tralla.

 

Selgusid Estoonlase ristsõnamängu võitjad!

24. novembril 2017 ajalehe Postimees vahel ilmunud ajakirja Estoonlane ristsõnamängu õige vastus on „Kastanid tulest“.

Õigeid vastuseid oli kokku 122.

Loosi teel võitsid endale kaks teatripiletit:
Tiina Renser
Toomas Arula
Vivian Lepp
Mare Parkala
Hedi Kell
Katrin De Bakker
Tiia Einroos
Heido Hurt
Ele Läänmäe
Ella-Agnes Nummu

Suur tänu kõigile osalejatele ja palju õnne!
Võitjatega võtame ühendust.

7. ja 11. jaanuaril laulab ooperis “Carmen” nimiosa Metropolitani taustaga Oksana Volkova

7. ja 11. jaanuaril laulab Estonia ooperis „Carmen“ nimirolli Oksana Volkova Valgevenest. Don Jose osas on Michael Wade Lee Ameerikast, Micaela rollis Elena Bražnik Ukrainast, dirigeerib Vello Pähn.

Oksana Volkova õppis laulmist Valgevene Muusikaakadeemias. Tema arvukate auhindade hulgas on mainekate Glinka ja Antonin Dvoraki nimeliste võistluste esikohad. Oma debüüdi tegi ta külalisena Moskva Suures Teatris aastal 2010. Sellest ajast alates on tema repertuaari lisandunud nimiosa Bizet’ „Carmenis“, Rimski-Korsakovi Ljubaša („Tsaari mõrsja“) ja Poiss („Legend nähtamatust Kiteži linnast ja neitsi Fevroniast“), Olga (Tšaikovski „Jevgeni Onegin“) ja Fenena (Verdi „Nabucco“).

Volkova on laulnud suurtel rahvusvahelistel lavadel järgmisi rolle: Olga (Madridi Teatro Real, Metropolitan Opera), Carmen (Teatro Colon, Läti Rahvusooper, Salzburgi Festival, Tokyo ja Peking), Maddalena Verdi „Rigolettos“ ja Sonetka Šostakovitši „Mtsenski maakonna Leedi Macbethis“ (Metropolitan Opera), Santuzza Mascagni „Talupoja aus“ (Teatro di San Carlo), Laura Ponchielli „La Giocondas“ (Palermo), Margarete Berliozi „Fausti needmises“ (Opéra de Nice), Maddalena (Baieri Riigiooper Münchenis) ja Dalila Saint-Saënsi „Samsonis ja Dalilas“ (Peking).

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, et olla kursis värske info ning heade pakkumistega.
Uudiskiri saadetakse välja kord kuus.