Uudised

  • Rahvusooper kutsub traditsioonilisele jõulukontserdile

    10.12.2018 / Alisson Kruusmaa

    joulutervitus_300x180

    21. detsembril kell 18 toimub Tallinna Jaani kirikus südamlik kontsert „Rahvusooperi jõulutervitus“, kus astuvad üles Kristel Pärtna (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Mehis Tiits (tenor), Priit Volmer (bass), Mart Laas (tšello), Rahvusooper Estonia koor ja orkester. …

  • Raiko Raalik esmakordselt Puccini ooperis „Boheem“!

    05.12.2018 / Alisson Kruusmaa

    raiko-raalik

    Laupäeval, 8. detsembril astub esmakordselt Puccini ooperis „Boheem“ üles Estonia noor solist Raiko Raalik, kes kehastab lavastuses Colline’i. Raalik sõnab: „Ooper „Boheem“ sisaldab endas kõike, mis teeb ühest teatriõhtust tõeliselt nauditava elamuse. Äärmiselt koomilise ja …

Blogi

  • Estonia laval tegutseb operetikuningas Imre Kálmán

    10.12.2018 / Liina Viru

    operetikuningas_blogi

    Jaak Jõekalda ideel sündinud uhiuus operetilavastus on jõudnud juba proovisaalist lavale. Oma eluloo jutustab Kálmániks kehastunud Hans Miilberg koos abikaasa Veraga, keda mängib Helgi Sallo. Nende kirglik lugu armastusest ja loomingust rullub vaatajate ees lahti …

  • Õhtueine teatrimajas – šikk täiendus teatrielamusele

    30.11.2018 / Stina Vürmer

    resto_blogi

    Novembrikuu tõi Estonia vanasse armsasse majja pikisilmi oodatud restorani. Üle kolmveerandsajandi on kõigil taas võimalus Estonias õhtust süüa! Estonia restoran asub värske sisekujunduse saanud talveaia ruumides. Uhiuus, vaid kaks nädalat avatud olnud restoran mahutab kuni …

Pudelpost 60ndatest. Leiutaja Manfred MIM kirjutas ooperi

Neli aastat tagasi avastati ühelt Nõmme pööningult sensatsiooniline leid, mis seab kogu Eesti muusikaajaloo uude valgusesse. Leiti filmilintidele salvestatud mitmekihiline ooperipartituur, mille looja, nagu nüüdseks selgunud, oli teadlane ja leiutaja Manfred MIM. Seni on eeldatud, et 60. aastate eesti muusika lähtus pigem rahvusromantismist ja neoklassitsismist ega olnud Euroopas valitsenud kesksete muusikavooludega eriti seotud. Manfred MIMi teose helikeel aga näitab ilmselget sidet Euroopas tollel ajal valitsenud avangardiga – tema lähenemine muusikalisele materjalile on tugevalt sonoristlik ning tema kõlamaailm seostub selliste avangardi suurkujudega nagu Karlheinz Stockhausen, György Ligeti, Krzysztof Penderecki jt. Lisaks defineerib Manfred MIMi ooper ümber eestlaste ajaloo.

Tekst: Väljavõtted MIMproject’i ja Manfred MIMi kirjavahetusest

Lõik MIMproject’i kirjast Manfredile: Manfred, Te lõite ooperi teemal, mis paljudele eestlastele on ülimalt tähtis nii ajalooliste aspektide kui ka Lennart Meri isiku pärast. Teie ei ole päriselt eestlane, miks te üldse annate ühele rahvale edasi nii fundamentaalse teadmise nende ajalugu kujundanud protsessidest?

Manfredi vastus: Vaadake, Lennart (te ju lubate, et ma nimetan oma sõpra lihtsalt Lennartiks ega hakka perenime igale poole juurde lisama?), Lennart kirjutas kõigepealt oma „Hõbevalge“. Siis kirjutas ta sellele teise osa juurde ja ristis selle „Hõbevalgemaks“. Aga mida paljud ei aima, on, et nende raamatute kirjutamisel sai ta teada asju, mida lõpuks isegi tema uuriv vaim pidas õigemaks neist raamatutest välja jätta. Kuid need teadmised siiski kajavad seal raamatute koltuvatel lehekülgedel.

Kirjutamise ajal usaldas Lennart mulle algseid mustandeid näha ja üle lugeda.
Ma mäletan näiteks sellist teemaarendust, et enne Kaalit ei tundnud Euroopa üldsegi ratast ning alles veereva tulekera nägemine siin teie juures viis inimesed mõttele, et kui selline ümmargune asi võib niisuguse uskumatu kiirusega üle taeva kihutada, siis peab temast olema kasu ka maa peal reisimiseks. Et alles selle tulekera järgi taibati, et jalgsi või vett mööda rändamine ei ole ainus võimalus maakera pinnal liikumiseks.

Lennart käis selle ideega ka akadeemik Anto Raukase jutul, aga Raukas polnud uue teooria suhtes üldse vastuvõtlik, ta olevat hoopis arvanud, et niisuguse teooriaga võiks Lennart enam mitte kunagi Akadeemia seinte vahele ilmuda. See seletab ka nende hilisemat pingelist läbisaamist (see pingelisus jõudis mõistagi ka ooperi mõningatesse stseenidesse).

Siis kohtus Lennart minuga.

Päris meie koostöö algul kuulis Lennart kusagilt, et ma uurin ringjoone olemust – nii et ta tahtis kohe ka minult teada, kas ma olen kokku puutunud mingite legendidega, mis näitaks, et ringi ja ratta idee pärineb Hüperboreast või Thulest ja et sellel on seos Kaali meteoriidiga. Pidin talle pettumuse valmistama – ringjoont tunti tänu Päikesele maailma kultuurides siiski juba palju varem. Aga Lennarti sarm ja pealehakkamine võlusid mind ja meist said päris head sõbrad. Ja pealegi, mul oli talle pakkuda midagi hoopis paremat kui skepsis ja kuiv täppisteaduspõhine ignorants. Nii et ma rääkisin talle, mida mina teadsin Kaali sündmustest. Ja mõningal määral isegi näitasin.

Lõik MIMproject’i kirjast Manfredile: Aga ikkagi – ooper? Miks peaks sellistest olulistest sündmustest laulma? Miks mitte rääkida inimese kombel?

Manfredi vastus: Üks korralik ooper seob endas kõike, mis üldse kunagi välja mõeldud on. Nii et vastus on ilmne – ma tahtsin kasutada kõiki võimalusi ja ooperi vorm andis mulle need. Aga kirjutage hoopis teie mulle, miks te seda lavastama hakkasite?

MIMproject’i vastus Manfredile: Olgu, Manfred, me proovime seda selgitada. Ennekõike – meil oli väga huvitav. Teie partituur hämmastas meid. Ja me oleme leidnud töö käigus kõigile ooperis viidatud detailidele kinnituse või isegi topeltkinnituse. Kuna me mõistsime, et väga lihtne on entusiasmi najal vigu teha, käisime Teie materjalidega eriti ettevaatlikult ja lugupidavalt ümber.

See oli ikka väga õnnelik kokkusattumus, et me Teie noodilindid Nõmme pööningult leidsime. Teie materjalidesse kaevumine on alati olnud raske töö – lõputud poolikud ideed, prototüübid, otsatu hulk päevikusissekandeid ja märkmeid. Me teame, et Teie ise ei pöördu kunagi juba läbikäidud teemade juurde tagasi. Aga selleks olemegi meie. Käisime just kuu aega tagasi Milanos Leonardo da Vinci muuseumis – kõik need sealsed fotokoopiad tema märkmetest meenutasid kangesti Teie omi.

Pärast kunagist retrospektiivnäitust, mis me Tallinna Kunstihoones Teie töödest ja märkmetest kokku panime, oli meil ikka veel hulk läbitöötamata materjali. Me hakkasime kohe seda materjali dešifreerima, kaardistama ja süstematiseerima.

Te teate küll, et me olime Teie materjalidega juba põhjalikult töötanud. Aga alles noodilindid ühendasid kokku tervikpildi. Me otsustasime, et Teie plaanid, mis 60ndatel jäid teostamatuks, tuleb nüüd teoks teha. Teil olid suurepärased ideed, meil on tahe ja vahendid.

Lõik MIMproject’i kirjast Manfredile: Manfred, Te olete jõudnud teha kohutavalt palju asju. Aga Teid tunnevad vähesed. Kas Te kirjutaks natuke ka endast? Me teame, et Te kunagi ei taha endast rääkida, ikka ainult oma leiutistest ja katsetest. Aga ikkagi …?

Manfredi vastus: Nii see tõesti on. Ma olen teadusemees, ja, tuleb tunnistada, ka mõneti obsessiivne geomeeter – täiusliku ringi otsingud ja kõik sellega seotu on põhjus, miks ma üldse teadust teen ja leiutan. Kõik ülejäänu, mis on juhtunud, on alati olnud ringi uurimise kõrvalsaadus, pundar kogemata tekkinud teaduslikke ja loomingulisi kõrvalliine.

Idee, et peakivist saab kuulata ajaloo helilist kudet, tuli mulle pähe suhteliselt ammu. 60ndate tingimustes otsustasin ma taasesitamiseks kasutada ringikujulist paeplaati, mille lõikasin välja Saaremaa dolomiidist. Muidugi pärast põhjalikku Kaali meteoriidi ja Saarema aluspõhja mikropragude uurimist. Nimelt salvestus Kaali meteoriidi plahvatus suhteliselt täiuslikult Saaremaa dolomiidist aluspõhja, ja selle salvestuse mahamängimine oleks andnud meile kõige vanema muusika, mida keegi iial on kuulnud. Vähemalt 2700 aastat vana salvestis on isegi tänapäeva mõistes tõeline rariteet.

Estonia oli tollal ainuke koht Eestis, kus pöördlava suurust paekiviplaati oleks saanud maha mängida. Ma üritasin veenda tolleaegset peadirigenti Kirill Raudseppa ja peakunstnikku Lembit Roosat, et minu plaat tuleb paigutada pöördlavale ja lisada sellele elektromehaaniline käpp ning legeeritud terasest nõelaga varustatud lugemispea (nii nagu plaati ikka maha mängitakse). Vastutasuks pakkusin neile oma teeneid Estonia valguspargi ja pöördlava mehaanika arendamiseks ja lavakonstruktsioonide tugevdamiseks. Aga tookord ei aidanud miski – kokkulepet ei sündinud. Ma arvasin algul, et Estonia teater oli selliseks suurejooneliseks eksperimendiks lihtsalt liiga konservatiivne. Tugevusarvutusi kontrollides sain siiski aru, et peakunstniku kahtlus totaalse lavavaringu võimalikkuses oli olnud õigustatud. Estonia maja oleks pöörleva dolomiitplaadi raskuse all purunenud alusmüürideni. Tuleb tunnistada, vahel olen ka mina liigsest entusiasmist arvutustes vigu teinud.

Lõik MIMproject’i kirjast Manfredile: Nüüd Te kirjutasite meile jälle oma leiutistest ja ikka mitte midagi endast.

Manfredi vastus: Nii see vist tõesti jälle juhtus. Aga minu isik ongi kõigi nende avastuste ja leiutistega võrreldes tähtsusetu. Mul oleks lisada ehk ainult üht. Kuskile pole salvestatud, millal ma sündisin, ja keegi pole välja arvutanud, millal ma suren. Seda peate arvestama.

Manfred MIMi ooperi „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“ etendused toimuvad 19. ja 21. jaanuaril, 8. ja 21. veebruaril ning 9. märtsil. Lisainfo. 

Suur valik lasteetendusi ja lõbusaid mänguhommikuid jaanuarikuus

Miks mitte rõõmustada väikest teatrisõpra sobiva piletiga? Just praegu on suurepärane aeg leida rahvusooperi mitmekülgsest repertuaarist etendus väikesele teatrisõbrale, sest jaanuaris on valik tõeliselt suur.

Kui laps veel ei tea, mis on ooper või ballett, siis soovitame alustada lõbusatest lasteprojektidest. Talveaias saab kohtuda Punamütsikese ja seitsme pöialpoisiga, minilavastuse sünniloos saavad lapsed algusest lõpuni ise kaasa lüüa. Mänguhommikud toimuvad 8. jaanuaril kell 9:30 ja 11:00. „Balletilugu“ pakub kõige pisematele balletihuvilistele tantsulusti ja vaatamisrõõmu, see aitab esimest korda balletti vaatama tuleval lapsel seda paremini mõista. Balletiteemaline haridusprojekt toimub 15. jaanuaril kell 9:30 ja 11:00 Estonia kammersaalis. “Orkestrimäng”  tutvustab peamiselt keel-, puhk- ja löökpillidest koosnevat orkestrit, mis on muusikateatri lahutamatu osa. Orkestriga saab lustida 15. jaanuaril kell 10:00 ja 11:30 Estonia talveaias.

Kui põhitõed on selged, saab väike ooperi- ja balletisõber liikuda suurde teatrisaali. Jaanuaris ootab endaga koos tembutama Karlsson, pisikeste balletisõprade rõõmuks on mängukavas “Pähklipureja” ning “Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi”.

Rahvusooper Estonia ootab aastavahetuse pidustustele 2000 külalist

29. detsembril on Rahvusooper Estonia peaesinejaks Paide Kultuurikeskuse aastalõpuballil. 30. detsembril ollakse traditsioonilise Harjumaa balli võõrustajaks ja aasta viimasel päeval, 31. detsembril toimub 25. korda Estonia ball, millega tähistatakse ühtlasi Eesti Vabariigi juubeliaasta algust. Aastavahetuse üritustele on oodata ligi 2000 külalist.

Juubeliteemast inspireeritud Estonia ball toob publiku ette parima nii eestimaisest kui maailmamuusika varamust. Kõlavad Eino Tamberg, Eugen Kapp, Sigmund Romberg, Johann Strauss, Franz Lehar, Imre Kalman jt. Dirigeerivad Jüri Alperten, Lauri Sirp ja Kaspar Mänd. Esinevad solistid Kadri Kipper, Juuli Lill, Reigo Tamm, Mehis Tiits, Rauno Elp, balletitantsija Marita Weinrank, Estonia koor ja orkester ning Eesti Rahvusballett. Õhtujuhid on Juuli Lill ja Rauno Elp. Valges saalis musitseerib Urmas Lattikas, Sinises saalis duo Priks ja Sakrits. Kontserdisaalis teeb etteaste Estonian Dream Big Band ning solistidena astuvad üles Kaire Vilgats ja Kalle Sepp. Kohvik Colombina muutub üheks õhtuks diskoklubiks, kus saab tantsida veidi kauem kui südaööni.

Uut aastat alustab teater 3. jaanuaril operetiga „Linnukaupleja“. 2018. aasta esimene esietendus on 19. jaanuaril kui maailmaesiettekandele tuleb Manfred MIMi ooper „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“. Veebruarikuu on aga tervenisti pühendatud Eestimaa juubelisünnipäevale – 10.-22. veebruaril toimub festival „Eesti teater „Estonias““, mille kavas on kõik hetkel Estonia repertuaaris olevad eesti teosed ning hulgaliselt kontserte. Festivali erikülaliseks on Ain Anger ning tipphetkeks enneolematu „Eesti pidu“ 15. veebruaril.

Fotol: Marita Weinrank. Foto: Tanel Meos.

Rahvusooperi jõulusoovid

Rahvusooper Estonia ja Eesti Rahvusballett tänavad teatrikülastajaid, toetajaid ja partnereid 2017. aasta eest! Häid jõulupühi kõigile ja toredate kohtumisteni uuel, 2018. aastal! Veel enne aastavahetust näeme aga Estonia ballil – särav aastavahetus teatri maagilises õhkkonnas on just see õige koht, kus vana aasta ära saata ja uut tervitada. Kohtumiseni teatris!

Dear visitors, supporters and partners! Estonian National Opera and the Estonian National Ballet thank you for the wonderful year 2017! Merry Christmas and a Happy New Year! We hope to meet you at the last event of the year – the New Year’s Eve Ball on 31 December! This is definitely the best place to say farewell to the leaving 2017. May your Christmas season be filled with joy, peace and happiness!

14. detsembril jõudis Estonia lavale maailma esimene poistekooriooper

14. detsembril jõudis Rahvusooperis Estonia publiku ette Andres Lemba ja Jaanus Vaiksoo seikluslik noorteooper „Kastanid tulest ehk Rahvusooperi poistekoori lood“. Tegemist on spetsiaalselt Estonia 200-liikmelisele poistekoorile kirjutatud ooperi maailmaesiettekandega. Lavastaja Uku Uusbergi sõnul näitab lavastus inimestele seda, mis võib juhtuda kooripoistega proovi ja kontserdi vahel, kui nad aja kulutamise eesmärgil hakkavad telefone näppima.

Libretist Jaanus Vaiksoo kirjeldab lavastust nii: „Estonia poistekooril seisab õhtul ees tähtis kontsert. Enne esinemist on neil mõni tund vaba aega. Poisid satuvad ootamatult kokku veidra trammijuhiga, kes lubab neile oma imetrammiga enneolematut seiklust. Hüpatakse trammile … ja seiklused ei lase end kaua oodata! Teele satuvad kaks kelmi, kes jälitavad poisse ja – vastupidi. Lugu on täis põnevust, trikke ja tagaajamist ning muidugi lõbusaid laule poiste esituses.“

Poistekooriooperi „Kastanid tulest“ helilooja on Andres Lemba, libretist Jaanus Vaiksoo, dirigent Hirvo Surva, lavastaja Uku Uusberg (Eesti Draamateater), kunstnik Kaspar Jancis, valguskunstnik Ritšard Bukin, videokunstnik Sander Tuvike, liikumisjuht Märt Agu. Kaasa teevad Alvar Tiisler, Indrek Ojari (Tallinna Linnateater), Uku Uusberg, Valter Soosalu jt, Rahvusooper Estonia poistekoor, Tallinna muusikakeskkooli orkester ja Tsirkusestuudio Folie artistid.

Noorteooperit “Kastanid tulest” mängitakse detsembris ja märtsis Estonia kammersaalis. Saadaval on veel vaid üksikuid pileteid, müügile pandi ka lisaetendus.

Rahvusooperi dirigent Jüri Alperten pälvis Eesti kultuurkapitali Pärnumaa elutööpreemia

Jüri Alpertenil täitus sel aastal 60 eluaastat ja tal jäi seljataha 19 aastat Pärnu linnaorkestri peadirigendina. Alperten on olnud rahvusooper Estonia dirigent aastast 1985 ja peadirigent aastail 2002–2004, Eesti muusikaakadeemia sümfooniaorkestri peadirigent aastail 1994–2000 ning Pärnu linnaorkestri peadirigent aastail 1998–2017, samuti on ta Eesti muusika- ja teatriakadeemia sümfooniaorkestri dirigeerimise pedagoog.

Ta on pälvinud kahel korral Eesti kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia, riik on tunnustanud teda Valgetähe IV klassi teenetemärgiga ja Pärnu linn Johann Voldemar Jannseni nimelise auhinnaga.

“Ja nüüd on ka Pärnumaa ekspertgrupil suurepärane võimalus teda tänada elutööpreemiaga Pärnu linnaorkestri näo kunstilise kujundamise eest. Tema töö muusikutega on alati olnud erilise positiivse auraga. Orkestrandid armastavad teda ja sellest armastusest ei saagi sündida muud kui ilus muusika,” põhjendasid eksperdid.

Kultuurkapitali Pärnumaa aastapreemiad antakse üle 15. detsembril Strandi hotellis kultuuri- ja spordiauhindade üleandmise tseremoonial.

Allikas: Pärnu Postimees

Teatrite aastalõpuballid on tulvil sära ja maagiat

Sel aastal on Estonia ball pühendatud mitmetele juubelitele. Ootame kõiki koos tähistama meie vabariigi ja Eesti balleti sajandat ning Estonia balli veerandsajandat sünnipäeva! Juubeliteemadest inspireeritud ball toob teieni parima nii eestimaisest kui ka maailmamuusika varamust. Kõlavad Eino Tamberg, Eugen Kapp, Sigmund Romberg, Johann Strauss, Franz Lehár, Imre Kálmán. Esinevad rahvusooperi solistid, orkester ja koor ning Eesti Rahvusballett. Valges saalis musitseerib Urmas Lattikas, Sinises saalis Tanel Sakrits mandoliinil ja Peeter Priks kitarril. Kontserdisaalis teeb etteaste Estonian Dream Big Band ning solistidena astuvad üles Kaire Vilgats ja Kalle Sepp. Kohvik Colombina muutub üheks õhtuks diskoklubiks.

Tekst: Ülla Veerg, fotod: Tanel Meos

Aastalõpuball teatrimajas on traditsiooniks kujunenud paljudes maades

Valgevene Suure Ooperi- ja Balletiteatri asedirektori Svetlana Kaziulina sõnul on uusaastaball valgevenelaste ja pealinna külaliste jaoks muutunud osakeseks nende elust. Eriti meelepärane on ball neile, kes armastavad suursugust meelelahutust – ballile saabuvad uhketes õhtutualettides ja kohevates seelikutes daamid ning elegantsetes ülikondades härrad. „Traditsiooniliselt peame seda pidu vana kalendri järgi uusaastaööl ehk 13. jaanuari õhtul. 2018. aastal toimub ball juba üheksandat korda,“ ütles Svetlana Kaziulina. Tema sõnul on see „Suur ball Suures teatris“ – kleitide kahin, lõbus meeleolu, pokaalide kõlin, hea muusika ja erinevad tantsud valsist poloneesini. „Tõeliselt muinasjutuliseks teevad selle õhtu aga meie vapustavate balleti- ja ooperiartistide ning muusikute etteasted!“ lisas Kaziulina.

Valgevene Suure teatri ballile määravad lavastajad igal aastal uue teema. Näiteks oli ülemöödunud aasta uusaastaball pühendatud Vana-Kreekale ja külalisi tervitasid veetlevad muusad ning kuldjuukseline valgusejumal ja kunstide kaitsja Apollon. Möödunud aastal oli uusaastaballi publik külas Aleksandr Puškinil. Fuajees võtsid osalejaid vastu Vene luuletaja teoste kangelased, kes olid ooperi- ja balletilavastustes saanud teise elu. Valgevene Suure teatri fuajee muutub iga kord kõige erinevamate salongide kaleidoskoobiks – ühes saab näiteks kuulata Goran Bregovići muusikat, teises mängib viiulikvintett, kolmandas loetakse lemmikluulet, neljandas pakutakse mustkunstitrikke jne.

„Peamiseks on aga muidugi ballitantsud! Õhtu jooksul on tantsuplokke kolm: vene, vürsti ja Viini ball. Külalised on kolme kuu jooksul ballettmeistrite-repetiitorite käe all tantsutunde võtnud. „Õpilaseks“ on lihtne saada – tuleb vaid osta ballipilet, mis on ka vabapääse samas teatris oktoobrist novembrini toimuvate tantsutundide jaoks,“ jutustab Svetlana Kaziulina.

Traditsiooni kohaselt toimub teatri pealaval kell 23.00 lõbus kontsertüllatus koos Valgevene suure teatri tähtedega. Täpselt keskööl pakutakse kõigile külalistele vahuveini ja peale seda jätkub ball kuni neljani hommikul.

Iga aasta 13. jaanuari õhtul koguneb Valgevene Suurde Ooperi- ja Balletiteatrisse umbes 600 külalist, sealhulgas ka diplomaatilise korpuse ja ärivaldkonna esindajad. Ballikülalised võivad endale fuajeesse lauakoha tellida, kuid ka ettetellimiseta ei jää keegi nälga ning teatri puhvetid töötavad öö läbi. Muinasjutulist balliööd valmistab ette umbes 200 inimest.

Estonia ball toimub sel aastavahetusel 25. korda. Koos balli enda juubeliga tähistatakse Eesti 100. sünnipäeva

Balli produtsendi Mart Miku sõnul on lavastaja Margus Kasterpalu sel puhul pannud kokku pooletunnise eeskava, mis räägib siurulaste sündmustest Estonias ja selle ümber sada aastat tagasi. Pärast siurulaste juhtumisi, õhtusööki ja tantsu suure sümfooniaorkestri saatel on külalised palutud taas teatrisaali, kus saab kuulda ja näha armastatud noppeid erinevatest kümnenditest nii laulus kui tantsus. Külaliste ees on Estonia solistid, koor ja orkester ning laval on kogu Eesti Rahvusballett, kes samuti tähistab sel hooajal oma sajandat juubelit. Õhtujuhtide vastutusrikast ametit peavad tänavu metsosopran Juuli Lill ja bariton Rauno Elp.

„Soome Rahvusooperis toimub sarnaseid üritusi umbes iga kolme aasta tagant. Esmalt vaadatakse ära terve etendus, edasi on õhtusöök ja tants kuni muusikasse lavastatud ilutulestikuni südaööl,“ ütles Mart Mikk. „Kellelegi ei ole vast üllatuseks, et meie põhjanaabrid on meist oluliselt tantsulembelisemad, nii korraldatakse ooperimaja suures fuajees seeniorite tee- ja tantsuõhtuid hooaja jooksul lausa üheksal korral. Sissepääs on tasuta, tantsuorkestriga koos laulavad Soome tuntud ooperisolistid, kellele kergemat sorti repertuaar sugugi võõras ei ole.“

Estonia ball ootab külla eri vanuses ja erinevaid tantsustiile harrastavaid inimesi, ka neid, kes diskorütmidest lugu peavad. „Kõik välismaalased imestavad alati, mis nipiga on Eestis suudetud teatritesse meelitada märkimisväärne hulk noori inimesi, kes lisaks on veel šikilt riides. Hea teater peabki lisaks traditsioonide kandmisele olema alati kaasaegne ning otsima vahendeid igas vanuses publiku lummamiseks,“ tõdes Mart Mikk.

Estonia ball 31. detsembril kell 19.00

• Balli eeskava ja tantsupilet kokku 45–76 €, eraldi tantsupilet 25 €. Soodsa hinnaga tantsupilet võimaldab sissepääsu Estonia ballile, tantsida kontserdisaalis ja Club Colombinas, külastada kohvikuid ja baare.
• Pakume võimalust ette tellida külmad ja soojad suupisted, mis serveeritakse talveaias. Hind 55 €. Tellimuse saab esitada Estonia teatri kassas, tel 683 1210 ja e-mailil estonia@opera.ee.
• Sissepääs teatrimajja kell 17.45 ja esimene eeskava kell 20.15.
• Avatud baarid ja kohvikud.
• Töötavad portreekunstnik ja fotograaf.
• Riietus: tume ülikond.

Artikkel ilmus 24. novembril 2017 rahvusooperi ajakirjas Estoonlane. 

Rahvusooper Estonia otsib osatäitjaid muusikali “West Side Story”

Aastal 2018 tähistab maailm tuntud helilooja Leonard Bernsteini 100. sünniaastapäeva. Sel puhul jõuavad järgmisel hooajal Estonias lavale Bernsteini operett “Candide”, mida pole siin kunagi varem esitatud, ja muusikal “West Side Story”.

Rahvusooper Estonia otsib osatäitjaid 2019. aasta kevadel esietenduvasse muusikali “West Side Story”, mille lavastab Georg Malvius. Prooviesinemised toimuvad veebruaris 2018 Tallinnas, Stockholmis ja Londonis ning kandideerima oodatakse lauljaid-tantsijaid vanuses 17-35. Avaldus, CV ja videokatkend tuleb saata aadressile casting@opera.ee hiljemalt 15. jaanuariks.

“West Side Story” oli Estonia repertuaaris viimati 1993. aastal, 25 aastat tagasi. Siis lavastas selle Neeme Kuningas ja esietendus toimus Tallinna Linnahallis koostöös Eesti Muusikaakadeemia ja Tallinna Pedagoogikaülikooliga. Tänastest tuntud lauljatest olid peaosades näiteks Ain Anger, Lauri Vasar ja Rauno Elp.

Lavastaja: Georg Malvius
Dirigent: Lauri Sirp
Koreograaf: Adrienne Åbjörn

Prooviesinemise kuupäev ja koht: 19.–20. veebruar 2018 Rahvusooperis Estonia
Kutsume kandideerima pea- ja kõrvalosadesse ning ootame ka laulvaid tantsijaid.
Ootame kandideerima vanuses 17–35.
Muusikali esitatakse nii inglise kui ka eesti keeles.
Planeeritud esietendus: 24. mai 2019
Prooviperiood: märts–mai 2019
Etendused toimuvad mais, juunis ja augustis 2019.

Palun saatke hiljemalt 15. jaanuariks oma kandideerimisavaldus, CV ja video, mis annaks ülevaate hääleulatusest ning lavalistest võimetest, sh tantsuoskusest. Laekunud materjalide põhjal tehakse eelvalik.  Ootame materjale aadressil: West Side Story prooviesinemine, Rahvusooper Estonia, Estonia pst 4, 10148, Tallinn Eesti VÕI e-posti aadressile casting@opera.ee. Vajadusel lisainfo tööpäeviti tel 683 1315.

Pärast kandideerimisavalduse saamist võtame teiega ühendust, et täpsustada kandideerimise üksikasju!

audition_west-side-story-est

 

Ain Anger taas Mefistona „Faustis“

Tunnustatud bass astub taas Estonia lavale 20. ja 27. detsembril Mefistona Gounod’ ooperis „Faust“. Ain Anger: „Mefistot mängida on kindlasti huvitavam kui mõnda läbinisti head tegelaskuju, sest materjali on rohkem. Saatanas on olemas kõik see, mis inimesteski – headus, kurjus, huumorisoon – ja minu ülesandeks on näidata tema argipäeva. Ooper kirjutati ajal, mil kiriku surve ja dogmad seadsid inimestele väga ranged käitumisreeglid. Sellest hoolimata on meis alati olemas olnud teine pool, mis otsib vabadust ja pääsemist rangeist ettekirjutusist.“

20. ja 27. detsembril on Fausti rollis Luc Robert ning Marguerite rollis Perrine Madoeuf (Prantsusmaa). Dirigeerib Arvo Volmer.

Galakontserdi “Eesti ja Soome 200” ülekanne ETV-s

25. novembri õhtul andis Rahvusooper Estonia Eesti ja Soome juubelipidustuste auks Helsingi Musiikkitalos piduliku galakontserdi “Eesti ja Soome 200”, mida dirigeerib Vello Pähn. ETV kannab kontserdi üle pühapäeval, 10. detsembril kell 16.30.

Galal esinevad solistid Eestist, Soomest ja Venemaalt – Heli Veskus, Suvi Väyrynen, Helen Lokuta, Jyrki Anttila, Hatshatur Badaljan, Rauno Elp, Waltteri Torikka, Priit Volmer ja Jaakko Ryhänen, rahvusooperi orkester ja koor, Eesti Rahvusballeti solistid Alena Shkatula ja Kealan McLaughlin ning trupp. Kontserdi kava pani kokku Mart Mikk, konfereerivad Riikka Holopainen ja Mart Mikk.

Galal esinesid sõnavõtuga mõlema maa presidendid.

 

“Rahvusooperi jõulutervituse” lisapiletid nüüd müügil!

“Rahvusooperi jõulutervitus” toimub sel aastal Tallinna Jaani kirikus 21. detsembril kell 17.00. Kontserdil esitatakse Gabriel Fauré reekviem. Esinevad Raiko Raalik, Kadri Kipper, Rahvusooper Estonia koor ja orkester. Kõlavad jõululaulud Ain Angeri ja Reigo Tamme esituses. Müügile tuli piiratud kogus lisapileteid! Kiirustage!

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, et olla kursis värske info ning heade pakkumistega.
Uudiskiri saadetakse välja kord kuus.