Uudised

  • Rahvusooper Estonia otsib osatäitjaid muusikali “West Side Story”

    08.12.2017 / Lisanna Männilaan

    pilt

    Aastal 2018 tähistab maailm tuntud helilooja Leonard Bernsteini 100. sünniaastapäeva. Sel puhul jõuavad järgmisel hooajal Estonias lavale Bernsteini operett “Candide”, mida pole siin kunagi varem esitatud, ja muusikal “West Side Story”. Rahvusooper Estonia otsib osatäitjaid …

  • Ain Anger taas Mefistona „Faustis“

    08.12.2017 / Lisanna Männilaan

    Ain Anger Faust

    Tunnustatud bass astub taas Estonia lavale 20. ja 27. detsembril Mefistona Gounod’ ooperis „Faust“. Ain Anger: „Mefistot mängida on kindlasti huvitavam kui mõnda läbinisti head tegelaskuju, sest materjali on rohkem. Saatanas on olemas kõik see, …

Blogi

  • Teatrite aastalõpuballid on tulvil sära ja maagiat

    11.12.2017 / Stina Vürmer

    ball_blogi1

    Sel aastal on Estonia ball pühendatud mitmetele juubelitele. Ootame kõiki koos tähistama meie vabariigi ja Eesti balleti sajandat ning Estonia balli veerandsajandat sünnipäeva! Juubeliteemadest inspireeritud ball toob teieni parima nii eestimaisest kui ka maailmamuusika varamust. …

  • Uued hääled Estonia laval ehk kolm noort meest ooperis

    30.11.2017 / Stina Vürmer

    kolm-meest

    Pole just tavapärane, et Rahvusooper Estonia saab uut hooaega alustada koguni kolme noore, särava ja andeka lauljaga. Aga siin nad on: tenorid Mehis Tiits ja Reigo Tamm ning bass Raiko Raalik. Nende teed klassikalise laulmise …

Uued hääled Estonia laval ehk kolm noort meest ooperis

Pole just tavapärane, et Rahvusooper Estonia saab uut hooaega alustada koguni kolme noore, särava ja andeka lauljaga. Aga siin nad on: tenorid Mehis Tiits ja Reigo Tamm ning bass Raiko Raalik. Nende teed klassikalise laulmise juurde on olnud erinevad, nii nagu on erinevad ka nende iseloomud ja temperament. Ometi seob neid kolme lisaks ühistele Estonia lavalaudadele veel midagi: pühendumus, suur kirg ja kutsumus laulmise vastu.

Esimesed muusikalised elamused, mis lapsepõlvest meenuvad?
Mehis Tiits: Minu esimene muusikaline elamus pärineb kooli iga-aastasel lauluvõistlusel osalemisest. Esimesel lauluvõistlusel esitasin Igor Garšneki Joel Sanga sõnadele kirjutatud lastelaulu „On varsal varsa aru“. Meenub veel, et vedasin tolleaegse õpetaja Janek Paeglisega kihla, et ta ostab mulle šokolaadi, kui teen erilise artistliku kummarduse. Nii ka läks!
Raiko Raalik: See oli juba enne kooliminekut, mu Setumaal elaval vanaisal oli vinüülimängija ja ainult üks plaat – „Entel-tentel“ – ja need laulud on mul kõik tänini peas.
Reigo Tamm: Kuigi mul on fotojäädvustus sellest, kuidas ma väikese põnnina istun klaveri taga, tahtsin ma juba lapsena saada näitlejaks ning minu huvi oli keskendunud eelkõige sõnateatrile.

Laps on muusikale väga vastuvõtlik, muusika tekitab alati tugevaid emotsioone: helgus, kurbus, ülevus või vastupidi – hirm mõne sünge kõlapildiga heliteose ees.
Mehis: Minule ei meenu lapsepõlvest selliseid elamusi! (Naerab)
Raiko: Minul aga seonduvad ülevad emotsioonid laulupidudega. Käisin varasest east alates Tartu Poistekooris, laulsin seal üksteist aastat ja selle aja sisse mahtus mitu laulupidu.
Reigo: Arusaamine kui suur on muusika mõjujõud inimestele, hakkasin aduma alles põhikooli lõpus. Kuid ka minu esimesed tugevad elamused on seotud laulu- ja tantsupidudega, laulsin kooris ja tantsisin rahvatantsurühmas.

Kui muusikalembene oli teie oma pere?
Mehis: Minu isa kaalus isegi klassikalist laulmist õppima minna, kuid see jäi väga proosalistel põhjustel katki: ta ei leidnud ühtegi sõpra, kes löönuks kampa! Kuid see kutsumus leidis rakendust bändis kitarri mängides ja solistina lauldes. Ka kodus tuli ette, et isa võttis kitarri ja siis laulsime juba koos. Muide, ka isal oli ilus tenorihääl. Ema õppis lastemuusikakoolis akordionit ja oli mõnda aega isegi lasteaias muusikaõpetaja, sellel kõigel oli kindlasti tugev mõju ka mulle.
Raiko: Minu mõlemad vanemad on põgusalt muusikat õppinud: ema klaverit, isa akordionit ning mind pandi muusikakallakuga Tartu Karlova gümnaasiumisse, kus oli tugev koorilaulukultuur.
Reigo: Minu ema on õppinud Tapa muusikakoolis klaverit ja kuna ta laulis Tapa kammerkooris, puutusin muusika ja muusika tegemisega kokku väga varases eas – ema võttis mind kaasa kooriproovidesse, kontsertidele ja reisidele.

Kui pikk, sirge või käänuline oli tee muusika juurde?
Mehis: Mina liikusin muusika ja laulmise juurde kuidagi intuitiivselt – otsisin laulmise võimalusi, sest mulle meeldis see. Osalesin kuni põhikooli lõpuni kooli lauluvõistlustel ja lõpuks võitsin need mitu aastat järjest. Minu toonane repertuaar ei koosnenud mitte pophittidest, vaid pigem estraadiklassikast.
Raiko: Minu puhul võib öelda, et see tee on olnud väga sirge ja loogiline: muusikaklassist poistekoori, sealt Heino Elleri nim. Tartu muusikakooli Taisto Noore lauluklassi ja Eesti muusika- ja teatriakadeemiasse.
Reigo: Kuigi ma tegelesin kogu aeg miljoni asjaga korraga: laulsin mitmes erinevas kooris, käisin rahvatantsus, õppisin muusikakoolis puhkpille, teadsin alati, et tegelikult tahan saada näitlejaks. Seda, kuidas näeb välja professionaalne muusika tegemine, kogesin Hirvo Surva käe all Virumaa Poistekooris lauldes ja Tapa muusikakoolis. Mõistsin, kui tõsine töö see on. Olin lapsepõlvest saadik muusikast ümbritsetud ning sellega tegelemine oli minu jaoks loomulik ja kerge. Kogu mu elu muutev kokkupuude muusikaga toimus ajal, mil õppisin lavakas. Olime vahetusüliõpilastena Londonis ja kursuseõde Piret Krumm pakkus mulle piletit Covent Gardenisse „Rigolettole“. Leo Nucci laulis Rigolettot, koosseis oli suurepärane ning see, millise elamuse ma sellest sain, tekitab minus praegugi veel külmavärinaid. See oli moment, mil tajusin, kui võimas on muusika. Ja kuna mu õpingud lavakas said lõpu pärast esimest kursust, arvasin, et elu on läbi. Kooli juhataja Ingo Normet soovitas aga vahetada teaduskonda ja suurte sisemiste kõhklustega läksin Nadia Kuremile ette laulma. Kuigi ma ei olnud valikus kindel, võtsin seda siiski kui uut võimalust ja pühendusin täielikult laulmisele.

Millised huvid tuli lauljateele asudes kõrvale heita?
Mehis: Nagu enamusel, olin ka mina pärast keskkooli lõppu küsimuse ees: mida edasi õppida või teha. Olin seisukohal, et kuni ma ei tea, mida tahan, ei hakka ma lihtsalt midagi õppima, vaid pigem võtan aja maha ja lähen tööle. Üritasin küll ka Heino Elleri nim. Tartu muusikakooli pop- ja jazziosakonda sisse saada, kuid sinna mind ei võetud, sest hindajate arvates oli mu laulmismaneer juba liialt välja kujunenud. Tuttava soovituse peale läksin proovima Tartu II muusikakooli ja mind võeti vastu. Seal alustasin juba eesmärgipäraseid laulu- ja solfedžoõpinguid, ise samal ajal tööl käies. Mu lauluõpetaja Eve Kivisaar töötas Vanemuise teatri ooperikooris ning tema suunaski mu arengut just klassikalise laulu suunas.
Raiko: Muusika oli minu jaoks alati kindel valik, küsimus oli pigem suunas: pop või klassika. Olin kaua ka bändi teinud, kuigi seal mängisin klahvpille, ega laulnud üldse. Samal ajal Elleri kooliga tegin katsed ka Georg Otsa nim. Tallinna muusikakooli rütmimuusika osakonda klaveri erialale. Kuigi mul läks ka seal hästi, valisin lõpuks siiski Tartus laulueriala. Mu õpetajaks oli gümnaasiumis väga inspireeriv Tiia Puhvel ja hiljem Taisto Noor, kes on „süüdi“, et minust just klassikaline laulja sai.
Reigo: Minu esimene valik polnud üldse muusika, kuid kui sain EMTAs klassikalise laulu erialal õpetajaks Taavi Tampuu, hakkas laulmine mu esialgsetele kõhklustele-kahtlustele vaatamata meeldima. Samuti sai hoobi mu varasem skeptitsism ooperi kui „kaduva ja tolmuse“ kunstiliigi suhtes.

Millal ja millise osatäitmisega astusid esmakordselt muusikateatri lavale?
Mehis: Minu laulmisõpetaja Eve Kivisaar andis mulle kord märku, et Vanemuise ooperikooris on lauljate konkurss ja soovitas kandideerida. Sain sinna tööle – see oli mu elu üks õnnelikumaid päevi! Läksin veel samal päeval tööle, olin autojuht-komplekteerija, kuid samas olin just saanud lauljana tööd ooperikooris! See on seni olnud mu suurim elumuutus. Töötasin ooperikooris kolm aastat ning minu jaoks sai just siis selgeks, et see mulle meeldib ja on minu tõeline kutsumus. Õnneks ei ole ma pidanud elus tegema mingeid dramaatilisi valikuid.
Raiko: Cyrano de Bergeraci rolliga, kes oli Edmond Rostandi 1897. aastal ilmunud raamatus paljudele üllatuseks minust isegi natuke noorem, nimelt 21aastane.
Reigo: See oli aastal 2011, kui ma olin veel tudeng ja ma läksin Vanemuisesse Paul Mägile ette laulma. Olen siiani talle südamest tänulik, et ta mind usaldas ja et ma sain Camille de Rosilloni osa Ferenc Lehári operetis „Lõbus lesk“.

Mis on laulja töös kõige toredam ja mis raskeim?
Mehis: Tore pool selles töös on nii etenduse valmimisprotsess kui ka esietenduse järgsed emotsioonid, eriti kui tunned, et roll õnnestus. Kindlasti on kolleege, kel läheb partiide õppimine kiiremini kui minul. Mina pean sõnu kordama ja kordama, kuulan aktiivsel ettevalmistusperioodil õpitavat ooperit läbi kõrvaklappide väga palju.
Raiko: Kõige meeldivam on suur vaheldusrikkus, ma ei kujutaks ennast ette töötamas kontorilaua taga. Meeldib kogu tööprotsess, võimalus astuda rollist rolli, suhelda erinevate inimestega eri keeltes, eri kultuuridest. Ma ei ütleks, et see on raske, kuid töö nõuab pidevalt vormis olekut ja ma pean mõtlema, kas saan endale prooviperioodil alati kõiki meelelahutusi lubada.
Reigo: Kõige toredam on see, et see ongi töö mida ma teha tahan ja teha saan.

Kas raskem on rolli minna või rollist välja tulla?
Mehis: Välja tulla, mu emotsioonid on veel mitu tundi „laes“. Isegi kooris lauldes on raskusi magama jäämisega. Suurte emotsioonide foonil füüsilist väsimust sageli isegi ei tunne.
Raiko: Mul on rolle seni siiski vähe olnud, pigem on mul praegu raskem rolli sisse minna, ümber kehastuda.
Reigo: Just äsja arutasin seda ühe oma lähedase inimesega, sest mul on see probleem, et ma ei saa rollist välja – emotsioonid on nii tugevad. Ma ei värise lavale minnes, vaid lavalt tulles.

Mis on muusikateatri eelised sõnateatri ees?
Mehis: Minu meelest on draamanäitlejal muusikateatri näitlejaga võrreldes hulga raskem end emotsionaalselt väljendada – muusikateatris on vahendeid palju rohkem ja muusika juba iseenesest läheb inimestele hinge.
Raiko: Muusika ise! See, et kõik saab laval läbi muusika võimendatud. Näiteks kasvõi paus – sõnateatris tekib vaikus, muusikateatris võimendab pausi muusika.
Reigo: Muidugi muusika! Inimeseni jõudmine on läbi muusika palju lihtsam. Ja muide, enam pole sõnalavastust, kus ei kasutataks muusikat, kõik ühel eesmärgil: anda emotsioone paremini edasi.

Inspireeriv eeskuju ooperimaailmas?
Mehis: Itaalia tenor Ivan Magri, keda kuulsin esmakordselt Vanemuise laval, on minu jaoks hetkel parim live’is kuuldud tenor senini.
Raiko: Ain Anger kahtlemata! Ma ei tea, kas ta ise kujutab ette, kui paljusid noori lauljaid ta inspireerib ja julgustab. Või Dmitri Hvorostovski, kes võitleb raske haigusega, kuid kelle Rigoletto aaria, mida kuulama juhtusin, mõjub endiselt ülivõimsalt.
Reigo: Minu väga varajane kokkupuude muusikaga on seotud tihedalt Estonia teatri kunagiste legendaarsete solistidega. Kui ma mõtlen teatri peale, tulevad kõik need estoonlased ja nende lauldud aariad mulle kohe meelde.

Millist ooperiaariat võiksid söögi alla ja söögi peale kuulata?
Mehis: Sellist ühte ei olegi, sest tenorite aariaid on nii palju, üks ilusam kui teine!
Raiko: Kuna hetkel olen proovisaalis Dulcamara rolliga, siis on viimasel paaril nädalal minu playlist’is aaria „Udite udite o rustici“ ning seda kõikvõimalike lauljate esituses.
Reigo: Näiteks Rigoletto aaria „La donna e mobile“, see deviis on mind saatnud ka elus. (Naerab südamest)

Kuidas teile Estonias töötada meeldib, missugune on selle roll teie lauljakarjääris?
Mehis: Esimesed kogemused on väga toredad. Kolleegid laval, ja üldse kogu teater, on äärmiselt toetav ning sõbralik. Rahvusooperi roll on minu senises karjääris muidugi pöördeline – tegin ju siin oma esimese suure osa Christianina „Cyrano de Bergeracis“. Alles seda tehes veendusin, et mulle meeldib ka solistina laval olla.
Raiko: Mina olen üks neist noortest, kes osales rahvusooperi noorte lauljate programmis „OperatsioonVOX“, ning sellest ajast alates olen Estonia maja imetlenud ning sinnapoole pürginud. Mul on suur privileeg ja au nii noorelt siin erialast tööd teha, see on hindamatu väärtus ja suur eelis lauljaks kujunemise teel. Kokkupuuted teiste estoonlastega on olnud üdini positiivsed – alustades väga toetavate ja sõbralike garderoobikaaslastega, lõpetades endiste töökaaslastega saaliteenindusest.
Reigo: Kuna mul on Estonia ees suur aukartus ja ma olen estoonlastele alati alt üles vaadanud, siis ütlen ausalt, et kui tulin esimest korda tegema „Viiuldajat katusel“ ja „Linnukauplejat“, siis muidugi tahtsin iga hinna eest õnnestuda ja võimalused maksimaalselt ära kasutada. Olen väga tänulik ja õnnelik! On põnev ning soov olla edukas ja viljakas, see panebki tegutsema.

Intervjuu ilmus 24. novembril 2017 rahvusooperi ajakirjas Estoonlane. 

“Estoonlased maskiga ja maskita” raamatuesitlus 30. novembril Valges saalis

Neljapäeval, 30. novembril kell 17:00 toimub Estonia teatri Valges saalis Jaak Jõekallase ja Marvi Taggo koostatud raamatu “Estoonlased maskiga ja maskita” esitlus.

Rahvusooper Estonia poolt välja antud raamatu 368 leheküljel elustub pildis ja sõnas Estonia teatri lugu aastast 1913, kui avati Estonia uus teatrimaja, kuni detsembrini 1997, mil kuulutati välja rahvusooperi seadus ja teater sai nimeks Rahvusooper Estonia.
Sõna saavad estoonlased läbi aegade ja nagu ühele õigele teatrimaailmale omane, leiab siit nii naeru, nuttu, rõõmu kui ka traagikat. Ehk nagu öeldakse ühes operetis: „Kes usub teatrit intriigideta, seda tõsiselt ei saa võtta, sest tõtt ei räägi ta!”
Raamat on varustatud rikkaliku fotomaterjaliga, millest suurt osa pole varem avaldatud.

Eksklusiivse raamatu omanikuks saab 35 euro eest, raamat on müügil vaid Rahvusooper Estonia kassas ja meeneteletis.

Sissepääs esitlusele peauksest.

25. novembril toimub Helsingi Musiikkitalos pidulik galakontsert “Eesti ja Soome 200”

25. novembri õhtul annab Rahvusooper Estonia Eesti ja Soome juubelipidustuste auks Helsingi Musiikkitalos piduliku galakontserdi “Eesti ja Soome 200”, mida dirigeerib Vello Pähn. Galal esinevad solistid Eestist, Soomest ja Venemaalt – Heli Veskus, Suvi Väyrynen, Helen Lokuta, Jyrki Anttila, Hatshatur Badaljan, Rauno Elp, Waltteri Torikka, Priit Volmer ja Jaakko Ryhänen, rahvusooperi orkester ja koor, Eesti Rahvusballeti solistid Alena Shkatula ja Kealan McLaughlin ning trupp. Kontserdi kava on kokku pannud Mart Mikk, konfereerivad Riikka Holopainen ja Mart Mikk.

Peadirektori Aivar Mäe sõnul on tegemist kahenädalalse Soome-ringreisi tipphetkega. “Musiikkitalos esineme esmakordselt, küllakutse on saanud ka mõlema maa presidendid – see on kindlasti üks Eesti ja Soome sünnipäeva tähistamise olulisemaid sündmusi.”

Eesti Vabariik 100 korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa lisas, et Soome 100 suurkontsert Vabaduse väljakul läks eestlastele väga hinge. “Meie omalt poolt pakume muusikalist elamust koos Rahvusooperiga Estonia, et tervitada häid naabreid suure juubeli puhul ning kutsuda neid osa saama Eesti Vabariigi 100. juubeli pidustustest järgmisel aastal.”

Rahvusooper Estonia annab Soomes etendusi 17. kuni 26. novembrini. Ringreisi toetab Eesti Vabariik 100, Tallink, Eesti Vabariigi Suursaatkond Helsingis, Sokos hotellikett ja teised. 25. novembri kontserdi salvestavad ETV ja Yleisradio.

Estonia tutvustab Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul eesti autorite teoseid ka teistes naaberriikides – hiljuti lõppes menukas ringreis Peterburis, järgmised sõidud viivad Lätti ja Leetu.

Muusikali- ja operetikuu piletid nüüd müügil

Estonia ootab 2018. aasta augustis kõiki nautlejaid saama kvaliteetset muusikali- ja operetielamust, sest taas on laval armastatud muusikal „Viiuldaja katusel“, mida on kokku näinud juba 35 000 külastajat. Peaosades säravad Mait Malmsten, Evelin Võigemast, Liina Vahtrik, Helgi Sallo, René Soom, Kadri Kipper, Anett Schneider, Kaia Oidekivi, Norman Salumäe, Reigo Tamm jt.

Vahelduseks „Viiuldajale“ rõõmustavad publikut hoogsad meloodiad operetist „Savoy ball“ ja „Minu veetlev Leedi“ ning lapsed saavad seigelda koos „Buratino“ ja „Pipi Pikksukaga“. Suvemuusikalide piletid on müügil alates 24. novembrist Piletimaailmas ja Estonia kassades.

16. novembril alustab Rahvusooper Estonia Soome-tuuri, mille tipphetkeks on galakontsert “Eesti-Soome 200” Musiikkitalos 25. novembril

17. novembri õhtul annab Eesti Rahvusballett esimese “Coppélia” etenduse Tampere-talos, mis on pidulikuks alguseks Eesti Vabariik 100 puhul toimuvale Rahvusooper Estonia kahenädalasele ringreisile Soomes. Pärast nelja etendust Tamperes jätkuvad esinemised Helsingis Aleksanterin teatteris, kus on kavas ooperid “Pilvede värvid” ja “La traviata”, ballett “Kratt”, muusikal “Pipi Pikksukk” ja mitmed hariduslikud lasteprojektid. Festivali tipphetkeks on 25. novembril Musiikkitalos toimuv pidulik galakontsert “Eesti-Soome 200”, mida dirigeerib Vello Pähn. Galal esinevad solistid Eestist, Soomest ja Itaaliast – Heli Veskus, Suvi Väyrynen, Helen Lokuta, Jyrki Anttila, Giordano Luca, Rauno Elp, Waltteri Torikka, Priit Volmer ja Jaakko Ryhänen, rahvusooperi orkester ja koor, Eesti Rahvusballeti solistid Alena Shkatula ja Kealan McLaughlin ning trupp. Kontserdi kava on kokku pannud Mart Mikk, konfereerivad Riikka Holopainen ja Mart Mikk.

Rahvusooperi peadirektori Aivar Mäe sõnul on Soome-külastus märgilise tähendusega. “Suhtleme Soomega tihedalt, vahetame sageli ooperi- ja balletisoliste, anname etendusi Tampere-talos. Nüüd aga hõivame terveks nädalaks Aleksanterin teatteri, nii esinduslikult ei ole Estonia Soomes väljas olnud,” ütles Aivar Mäe. “Musiikkitalos esineme esmakordselt, küllakutse on saanud ka mõlema maa presidendid – see on kindlasti üks Eesti ja Soome sünnipäeva tipphetki, mida tähistame heal meelel koos oma naabritega.”

Ringreisi toetavad programmid Eesti Vabariik 100 ja FIN-EST 200, Tallink, Eesti Vabariigi Suursaatkond Helsingis, Sokos hotellikett ja teised. 25. novembri kontserdi salvestavad ETV ja Yleisradio.

Rahvusooper Estonia tutvustab Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul eesti autorite teoseid naaberriikides – hiljuti lõppes menukas ringreis Peterburis, järgmised sõidud viivad Lätti ja Leetu.

Fotol stseen Rasmus Puuri ooperist “Pilvede värvid”. Vasakult Juuli Lill, Mati Turi, Helen Lokuta, Jassi Zahharov. Foto: Harri Rospu.

Reisiblogi! Suur finaal ja palju fotosid!

Tallinn, 26. november kell 13.58

Helsingis lõpeb neil hetkedel muusikali “Pipi Pikksukk” etendus ja sellega saab 250 estoonlase kahenädalane megaringreis läbi. Eileõhtune galakontsert “Eesti ja Soome 200” Musiikkitalos pälvis publiku sooja vastuvõtu. Kontserdil pidasid kõne mõlema maa presidendid ja esinesid mõlema maa solistid. Oli kaunis ja hingeminev etendus ja äratundmine, kui palju on kahe maa inimestes, keeles ja muusikas sarnast. Hümist rääkimata. ETV salvestas kontserdi ja see läheb eetrisse loodetavasti 10. detsembril, peagi pärast Soome sünnipäeva. Täname oma toetajaid ja partnereid – EV 100 programm, Tallink, Sokos hotellikett, Eesti Saatkond Helsingis, EAS, Kalev, Liviko jt! Ilma teie abita poleks üks Eesti juubeli tähistamise tippsündmusi teoks saanud. Oli meeleolukas hilisõhtune kojusõit Tallinki erisalongis Megastari pardal. Palju jõudu kõigile estoonlastele!

Just tuli teade Helsingist: “Pipi” etendus kiideti üliheaks! Ja “Pilvede” arvustus täna Hesaris ja Hufvudstadbladetis  (fotod allpool). Lisaks suur galerii eileõhtusest kontserdist. Blogi pidas ja pildistas Ülla Veerg. Galakontserdi fotod: Tanel Meos.

Helsingi, 25. november kell 9.12

Viimased hetked Soome YLE TV stuudios enne hommikuprogrammis eetrisse minekut. Intervjuu tehakse Vello Pähnaga, esinevad Alena Shkatula ja Kealan McLaughlin stseeniga Toomas Eduri balletist “Vaikivad monoloogid” ja Arvo Pärdi muusikat mängib Eda Peäske harfil. Veerand tundi meie päralt! Tuleb pikk päev, telesse tulek algas juba kell 6.30. Siis terve päev proove Musiikkitalos ja kell 18 ooperi- ja balletigala “Eesti ja Soome 200” – kahenädalase festivali tipphetk, kus kohal mõlema maa presidendid. Dirigeerib Vello Pähn. Õhtul kell 22.30 laevale ja kell 00.30 kodus. Tänasesse päeva mahuvad aga veel kaks beebikontserti Aleksanterin teatteris ja homme toimub samas “Pipi Pikksukk”, kus nimiosas Ingel Marlen Mikk.

Eilsest ooperist “Pilvede värvid”. Pealtnägijad räägivad, et üks peaosalisi, Janne Shevtshenko poetas laval pisara ja seejärel nuttis terve saal. Selline see lugu ongi, tasurätita ei tasu saali tulla. Hästi võtsid vastu nii eestlased kui ka soomlased. Professionaalide arvamusi saab lugeda esmaspäevasest Helsingin Sanomatest ja Hyvydsdagbladetist. Teist korda oleme mõlemas lehes ühe nädala jooksul.

Helsingi, 23. november kell 23.13

Täna siis ooperi lainel, puupüsti täis saalis läks paduklassikaline “La traviata”. See Neeme Kuninga lavastus on minu teada laval olnud vähemalt 20 aastat, igatahes saab taasesietendusest varsti juba 10 aastat. Meie oma raskekahurvägi teenis hulgaliselt kiidusõnu – Kristel Pärtna ja Rauno Elp võitsid ooperiaustajate südamed täielikult! Ning muidugi koor ja orkester Jüri Alperteni juhatusel. Kiirelt kohale lennanud külaline, Hatshatur Badaljan Alfredo rollis sai kenasti hakkama. Tänu siinse lava mikroskoopilisele suurusele oli kujunduses mõningaid erinevusi Tallinna variandist, aga loodan, et saalis istunud kunstnik Anna Kontek ikka üldjoontes rahule jäi. Igatahes publik jäi. Väike tore vihje ka homse kohta – “Pilvede värvides” dirigeerib laulupeo koori helilooja Rasmus Puur ise : )

Helsingist Ülla Veerg, päise foto Ülle Kogerman.

Helsingi, 23. november kell 10.36

Tänases Helsingin Sanomates on kaks lehekülge Eesti ooperist ja balletist! Vello Pähn ja Rasmus Puur kõnelevad ooperi “Pilvede värvid” sünnist ja olemusest Samuli Tiikkaja artiklis “Eesti juubeliooperiks valiti noore nägemus” ja Jussi Tossavainen, kes on ära vaadanud “Krati” kõik koosseisud esikast alates, räägib sellest, kuidas tema arvates “Kratt” järjest paremaks läheb artiklis “Eesti esimest balletti esitati Soomes”. Jussi räägib koreograafiast ja muusikast üldisemalt, puudutama koosseise. Sellest ka tema pildivalik. Olgu täpsustuseks siis öeldud, et Helsingis tantsisid peretütart Marita Weinrank ja Marta Navasardyan, sulast Jevgeni Grib ja Sergei Upkin ning Kratti Patrick Foster ja John Halliwell. Suomen Kuvalehti on kirjutanud artikli “Coppeliast”, kus otsitakse sügavamaid elutõdesid ja Aamulehti rõõmustab, et seekord on klassikaline ballett vaba igasugu elukatest ja nõidadest.

Helsingi, 22. november kell 23.06

Kõik, kõik, kõik! Selle ringreisi suured balletietendused on seljataga. Kell 20.55 lõppes teine “Kratt” ja asjad tuli kokku korjata nii, et nahk seljas märg. 21.35 lahkus teatri kõrvalt buss sadamasse ja 22.30 laev Tallinna poole. Ja blogi päises olev pilt kõlbab ka niipidi – jälle tantsijad teel, seekord Tallinna. Täna said Helsingis “käe (jala?) valgeks” ka John Halliwell, Sergei Upkin ja Marta Navasardyan. Homme saabuvad siia ooperistaarid, üks neist tuli ootamatult juba täna, lennukiga, Moskvast. Haigestunud härra Luca asemel laulab “La traviatas” Novaja Opera solist Hatshatur Badaljan. Ka laupäevasel galal tuleb tal oma panus anda. Selle galaga on veel tükk tegemist, homme toimub n-ö orgkomitee koosolek, teatrijuht Aivar Mäe on ka kohal. Muide, homsel “La traviatal” on seos Soomega täitsa olemas – kunstnik on Anna Kontek ja valguskunstnik Esko Suhonen, mõlemad Soomest. See on ka üks põhjus nimetet teose kavasse valimisel. “La traviatat” dirigeerib Jüri Alperten.

Helsingi, 21. november kell 23.10

Esimene “Kratt” on tehtud. Saal oli täis, mainima peab, et Aleksaterin teatteri koridorides oli palju kuulda eesti keelt. Selle üle on hea meel! On ju “Kratile” ja ka reedel kavas olevale “Pilvede värvidele” Eestis võimatu piletit saada. Siis on ju tore, et Soomes elavad kaasmaalased suurepärast võimalust kasutavad. Meie tänased peaosalised olid Anatoli Arhangelski, Andrea Fabbri (jumalik Kurat, kui nii tohib öelda), Patrick Foster, Jevgeni Grib ja Marita Weinrank. Aitäh teile! Aitäh imekenalt kõlanud (ja välja näinud) naiskoorile, kaunitele eesti tüdrukutele ja saalis kahinat tekitanud saunapoistele! Sel ahtakesel laval, kus esimeses reas istuv tuttav vaataja nii ligidal oli ja hetkeks segadusse viis, andsite parima etenduse! Jah, maailmas on veel väikemaid lavasid, kui Estonia oma, veel väiksemaid orkestriauke, nii et harf tuleb paigutada ühte loozhi ja timpanid teise : ) Mõelda vaid, et alles 24 aastat tagasi oli see 1879. aastal valminud maja koduks Soome Rahvusooperile! Kindlasti tuleb aga öelda, et mis majalt väike, see hingelt suur. Aleksanterin teatteri meeskond on kodune ja mõnus, nagu üks vahva väike pere. Oli palju keerukaid olukordi, kuid nagu öeldi – need on lahendamiseks. Homme on kergem!

Helsingi, 21. november kell 16.55

Tänahommikuse laevaga saabus Helsingisse suurem seltskond – ballett ja orkester – et anda Eesti Vabariigi peatselt saabuvale sünnipäevale pühendatud ringreisi esimene etendus Soome pealinnas, ballett “Kratt”. Lava on üles seatud, balletitrupp oma harjutused teinud, kohe-kohe algab orkestriproov, mida juhatab (nagu loomulikult ka õhtust etendust) maestro Vello Pähn. Ta jõudis ka anda intervjuu Helsingin Sanomate reporterile. “Kratt” ja “Pilvede värvid” pakub suurt huvi ja mitu lugu peaks olema tulekul. Esimene neist neljapäeval. Laupäeva hommikut aga tervitame YLE TV hommikuprogrammis. Estonia haridusprojektid kihutavad ka juba varahommikust saati mööda Helsingit ringi ja lisa on tulemas. Nii et täieline ja laiapõhjaline kultuuriinvasioon. Elagu EV100, Tallink, Sokos Hotels, Kalev, EAS, Eesti Saatkond Helsingis, Liviko ja paljud teised, kes õla alla pannud! Teie abiga saavad naabrid jälle veidi lähedasemaks. Etenduseni!

Teated ja fotod Helsingist – Ülla Veerg.

Tampere, 19. november kell 11.00

Täna päeval toimub viimane “Coppelia” etendus Tamperes ja siis ootab Estoniat ees Soome pealinn Helsingi. Kõik etendused on läinud lihtsalt suurepäraselt ja publik on võtnud meid väga soojalt vastu. Paljud inimesed käisid Eesti Rahvusballetti vaatamas ka 2015. aastal kui olime siin balletiga “Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi”. Rõõm on kindlasti ka selle üle, et publikus kohtas mitmeid eestlasi, kes Tamperes ja selle lähedal elavad. Mitmed küsisid, et millise balletiga järgmine kord Tamperesse tuleme? Eelistatakse kindlasti klassikalist balletti. Eile toimus enne etendust infotund, kus külalisteks olid Eve Andre-Tuga ja Sergei Upkin. Tänases Aamulehtis ilmus väga positiivne Coppelia arvustus. Järgmine postitus tuleb teisipäeval, kui Eesti Rahvusballett annab oma esimese “Krati” etenduse Aleksanteri teatteris.

Rein Mikk Tamperest

Tampere, 17. november kell 9.00

Nii Eestil kui Soomel on kohe-kohe täitumas 100. sünnipäev. Kahe riigi juubeli tähistamiseks seilasime eile üle mere, et anda etendusi Tamperes ning seejärel Helsingis.

Reis Tamperre algas eile juba kell 7.30 kui Tallinki Megastari pardal viisid reisijatel hommikuse une silmist valgeteks luikedeks kehastunud baleriinid. Filmisime koos Tallinki turundustiimiga laeva pardal lõbusa video, muuhulgas saime nautida vaadet kaptenisillalt! ( Vaata videot SIIT!)

Edasi jätkus meie teekond Tampere suunas. Tampere-talos ootas meid soe vastuvõtt, kaks aastat tagasi rõõmustasime siin publikut balletiga „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“, mis osutus vägagi menukaks. Seekord jõuab põhjamaade suurima kontserdisaali lavale Léo Delibes’i ballett „Coppélia“.

Meie lavameistrite supertiim oli trupi saabumise ajaks lava üles seadnud ning saime alustada esimese prooviga. Proovist võttis osa ka dirigent Jüri Alperten, kes juba päev varem kohaliku orkestriga harjutada sai. Viimati dirigeeris Alperten siin 13 aastat tagasi. Swanilda rolli tantsivad Marta Navasrdyan ja Eve-Andre Tuga, Franzina astuvad lavale Sergei Upkin ja Patrick Foster.

Kokku anname Tamperes neli „Coppélia“ etendust. Ootame põnevusega tänaõhtust esimest etendust!

Tamperest saatis esimese uudise ja pildistas Stina Vürmer.

Rasmus Puuri ooperi „Pilvede värvid“ lisaetendus 5. jaanuaril

Septembris esietendus rahvusooperis Rasmus Puuri ooper „Pilvede värvid“, mida on saatnud suur menu. Selleks, et kõik soovijad uuest ooperist osa saaksid, on tänasest müügil 5. jaanuari lisaetenduse piletid. „Pilvede värvid“ on põnev ja emotsionaalne ühe pere lugu, mis pakub meenutamist vanematele ja mõtlemisainet noorematele ning peegeldab paljude Eesti perede lugusid aastatel 1985–1991. Veel on saada mõned piletid 17. veebruari lisaetendusele ning juunikuu etendustele.

Mis päev täna on!? Sassis päev!

Töövahetuspäev ehk sassis päev toimub Estonia teatris viiendat korda. Päeva eesmärgiks on kolleegidele oma ametist aimu anda ning hankida tagasisidet ja ettepanekuid ümberkorraldusteks. Lisaks pakub päev parasjagu elevust ning vaheldust argirutiinile. Sel aastal osales sassis päeval 40 estoonlast, neist 11 vahetasid ameti SEB panga töötajatega. Tähelepanelik vaatleja võis leida teatrijuhi Aivar Mäe õmblemast, Eesti Rahvusballeti kunstilise juhi Toomas Eduri kassast, bariton Rauno Elpi teatrijuhi kabinetist käskkirju välja andmas, koormeistri Elmo Tiisvaldi lava õhtuseks etenduseks üles ehitamas, koorilaulja Priit Kruusemendi SEB finantsturgude operatsioonide osakonnast, dirigent Kaspar Männi osalemas SEB Heategevusfondi projektis, mitmeid estoonlasi tantsimas kaerajaani SEB auditooriumis ning palju muud tavapärasest erinevat.

Fotod: Liina Viru, Marion Leppik

Sassis päeval istub direktoritoolil Rauno Elp ja Aivar Mäe õmbleb järgmise uuslavastuse kostüüme

9. novembril toimub Rahvusooperis Estonia traditsiooniline töövahetuspäev nimega Sassis päev. Päeva eesmärgiks on kolleegidele oma tööst aimu anda ja uusi ameteid proovida. Teist aastat järjest on ka sponsoritel võimalus Sassis päeval kaasa lüüa ja nii asub näiteks 25 SEB panga töötajat uut ametit õppima – pankurid osalevad balletitrennis, tutvuvad lavastuste tehnilise ettevalmistusega ning võtavad osa õhtuse ooperi „Tannhäuser“ teenindamisest. Sel päeval toimub kõik uue peadirektori valvsa silma all – juhitooli on hõivanud ooperisolist Rauno Elp. Oma koha kaotanud teatrijuht Aivar Mäe õmbleb kostüüme, balleti kunstiline juht Toomas Edur müüb kassas pileteid ja balletisolist Eve Andre-Tuga istub (loe: teeb tööd) infolauas.

Sel aastal vahetab ametikohti 65 inimest, lisaks on majas 8 töövarju ja üllatusi jagub nii estoonlastele kui ka teatri külastajatele terveks päevaks. Estoonlaste seas väga populaarne töövahetuspäev toimub viiendat aastat.

Ootame teid külla!

Taas saab Estonia laval näha armastatud solisti Lauri Vasarat

9. ja 11. novembril on taas rahvusooperi laval Eesti teatri aastaauhinna pälvinud lavastus „Tannhäuser“. Wolframi rolli laulab Eesti üks enimnõutud soliste välismaal Lauri Vasar.

Ooper kuulub koos „Lendava hollandlase“ ja „Lohengriniga“ Wagneri romantilisema helikeelega loominguperioodi. Jutustades inimlikest püüdlustest oma unistuste poole, põimib „Tannhäuser“ ajaloolise lahutamatult müütilisega, moodustades Wagneri ooperitele iseloomuliku maagilisrealistliku maailma.

Nimirollis külalissolist Jeffrey Dowd, Elisabethina on laval Heli Veskus. Dirigeerib Vello Pähn.
9. novembril on teatris “Sassis päev”, mil estoonlased vahetavad üheks päevaks töökohad. Kuulsaid ja kummalisi tegelasi võib kohata nii piletikassas, garderoobis kui kohvikus.

7. novembril möödub 70 aastat sõjajärgselt taastatud Estonia maja avamisest

7. novembril möödub 70 aastat sõjajärgselt taastatud Estonia maja avamisest. Pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul sai tabamuse ka Estonia hoone. Teatri- ja kontserdimaja renoveeriti 1940. aastate teisel poolel arhitektide Alar Kotli ning Edgar Johan Kuusiku projektide järgi. Kotli projekt oli inspireeritud 1930. aastate uusklassitsismist või ajastu nõuetele vastavast stalinistlikust klassitsismist. Arhitekt püüdis säilitada hoone Estonia puiestee poolse fassaadi ilmet, kuid ülejäänud fassaadide väljanägemine muutus põhjalikult. Samuti ei olnud uues projektis enam äri- ega restoraniruume. Likvideeriti ka seni hoone keldrikorrusel asunud turulaoruumid. Seevastu oli ette nähtud laiendus nii teatri- kui kontserdisaali publiku- ja tööruumide, eriti aga lavatehniliste kõrvalruumide osas. Saalide puhul pidas Kotli oluliseks jääda esialgse lahenduse juurde, ent interjöör kaotas oma juugendlikud jooned ning muutus klassitsistlikult rangemaks. Sõjajärgse taastamistöö käigus maalisid kunstnikud Evald Okas, Elmar Kits ja Richard Sagrits 1947. aasta suvel Estonia teatrisaali lakke suuremõõtmelise (91 m2) laemaali, mis valmis kõigest pooleteise kuuga. Kolme autori monumentaalne ühistöö pälvis tollal ka kriitikute heakskiidu.

Kuigi Estonia hoone ehitus jõudis täielikult lõpule alles 1951. aastal ning kahe saali vahele jääv madalam osa rekonstrueeriti talveaiaks 1991. aastal, avati Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projekti järgi taastatud teatrimaja 7. novembril 1947. Tähtsa sündmuse puhul toimus kontsert, mille avalooks oli Heino Elleri sümfooniline poeem „Koit“. Avamispidustuste teises osas etendus Eugen Kapi ballett „Kalevipoeg“.

Fotol fragment laemaalist autorite signatuuridega. Foto: Harri Rospu.

4. novembril jõuab publiku ette ballett “Tramm nimega Iha”

4. novembril jõuab Eesti Rahvusballeti esituses vaatajate ette Nancy Meckleri ja Annabelle Lopez Ochoa ballett „Tramm nimega Iha“. Esietendusel tantsivad peaosades Alena Shkatula, Kealan McLaughlin, Ana Maria Gergely, Sergei Upkin ja Jevgeni Grib. Dirigeerib Kaspar Mänd.

Tennessee Williamsi Pulitzeri auhinnaga pärjatud näidendi „Tramm nimega Iha“ (1947) 65. ilmumisaastapäevaks valmis Šoti Balletil teosest särav balletiversioon. Võimsa dramaturgia ja tantsujoonisega loo tõid lavale rahvusvaheliselt tunnustatud koreograaf Annabelle Lopez Ochoa ning lavastaja ja filmirežissöör Nancy Meckler. Eesti Rahvusballetil on au olla selle teose teine esitaja maailmas.

Nancy Meckleri sõnul inspireeris teda ja koreograafi Tennessee Williamsi esialgne mõte anda oma näidendile nimeks „Ööliblikas“, mis viitab õrnale olendile, keda peibutab leegi kuumus. „Nii sündis kujutluspilt haavatavast ärksast noorest naisest, kes püüab puudutada pea kohal rippuvat lambipirni – tapva iha ning valguse sümbolit. Kui näidendis avanevad Blanche’i saatuse tagamaad alles lõpus, siis ballett annab võimaluse jutustada ka tema minevikust,“ ütles Nancy Meckler. „Blanche’i siseelu pulbitseb fantaasiast ja karmidest mälestustest, mida näidendis välja ei mängita, kuid balletis on see kõik teie ees ning leiab kajastamist läbi tantsu.“

Balletile „Tramm nimega Iha“ on muusika kirjutanud Peter Salem, lavakujunduse on loonud Niki Turner ja valguskujunduse Tim Michell. Esietendusele järgnevatel kuupäevadel saab peaosades näha ka Luana Georgi, Anatoli Arhangelskit jt.

Balletti „Tramm nimega Iha“ tutvustab Georg Otsa tänaval seisev kampaaniatramm, kus saab uudistada mannekeene ajastu rõivastes, tutvuda näitusega ja kuulata teose muusikat. Iga päev kell 12 on trammis lühike programm, mis tutvustab balletti väga erinevatest külgedest. Trammiprogramm on tasuta, samal ajal on trammis avatud pirukakohvik.

Tule uudista trammi nimega Iha!

Tramm number 411, mis on 20 meetrit pikk ja 28 tonni raske, peatub Rahvusooper Estonia ees, olles avatud peatuses Iha kõigile huvilistele kuni 9. novembrini kell 11-19.
Avatud on balletti „Tramm nimega Iha“ tutvustav näitus, toimuvad kohtumised koreograafi, tantsijate, kostüümi- ja dekoratsioonimeistrite ning paljude teistega.
Vaatemängu pakuvad ka meie balletitantsijad ja orkester. Programmi toimumise ajal pakutakse trammi kohvikus soojendavaid jooke ning kosutavaid pirukaid.

Ballett “Tramm nimega Iha” esietendub 4. novembril Rahvusooper Estonia teatrisaalis.

Vaata tramm nr 411 teekonda Estoniasse siit.
Piletid ja lisainfo

Ootame teid programmist osa saama:
2.11 kell 12.00–12.30 Koreograaf Annabelle Lopez Ochoa (Belgia/Holland) tutvustab lavastust
3.11 kell 12.00–12.15 Eesti Rahvusballett esitab katkendi balletist „Tramm nimega Iha”
4.11 kell 12.00–12.30 Muusika balletist „Tramm nimega Iha” Rahvusooper Estonia orkester
5.11 kell 12.00–12.30 Kriitikud ja ajakirjanikud jagavad muljeid esietendusest
6.11 kell 12.00–12.30 Dekoratsiooniosakond tutvustab lavastuse kujundust
7.11 kell 12.00–12.30 Kübarategijate töötuba
8.11 kell 12.00–12.15 Eesti Rahvusballett esitab katkendi balletist „Tramm nimega Iha”
8.11 kell 18.00–19.00 Lavastuse infotund
9.11 kell 12.00–12.15 Eesti Rahvusballett esitab katkendi balletist „Tramm nimega Iha”
9.11 kell 13.00–15.00 Sassis päev – tule appi kostüüme õmblema!

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, kui soovid teatri tegemistega
kursis olla. Värske info ning heade pakkumistega
uudiskiri saadetakse reeglina välja kord kuus.