Uudised

  • Eesti Rahvusballeti uut esisolisti Kealan McLaughlinit saab näha juba sel neljapäeval „Oneginis“

    19.09.2017 / Lisanna Männilaan

    shkatula_mclaughlin

    Neljapäeval, 28. septembril on taas laval publiku suur lemmik – Cranko ballett „Onegin“, mille nimirollis on esmakordselt Eesti Rahvusballeti uus esisolist Kealan McLaughlin. Tatjana rollis on Alena Shkatula. Kealan McLaughlin lõpetas Kanada Rahvusliku Balletikooli 2007. …

  • Estonia teater tähistab 111. sünnipäeva

    15.09.2017 / Ülla Veerg

    estoniaselts_kodu_300x180

    16. septembril tähistab Estonia teater 111. sünnipäeva. Sünnipäevapidu peavad estoonlased koos teatri veteranidega – keskpäeval toimub pidulik vastuvõtt Valges saalis ja üheskoos vaadatakse Eesti juubelisünnipäevale pühendatud uue ooperi, Rasmus Puuri „Pilvede värvide“ peaproovi. I rõdu …

Blogi

  • Rasmus Puur – pea pilvedes, jalad maas

    09.09.2017 / Stina Vürmer

    rasmus_pilved

    Juuni esimestel päevadel lükatakse Estonia teatrimajas ooperile „Pilvede värvid“ hoog sisse. Lavastaja Roman Baskin peab töökoosolekut, tutvustatakse osatäitjaid, kostüümikunstnik Anu Lensment räägib oma plaanidest. Esimeses pingireas istub pikk, vibalik noormees, kelle lühikesed püksid ja seljakott …

  • Kui pilvedel on värvid

    25.08.2017 / Liina Viru

    tunnuspilt

    Sa lahkud kodust teiste jumalate juurde, sa loobud omaenda loomisloost. Kõik, mis on sulle hoitud, heidad muuseas tuulde ja ise selles tuules langed koost… Proovid on jõudnud esimese vaatuse finaali, kus tegelastega liitub Vanaema, keda …

Estoonlaste kevadlaadal 1. juunil on letid kraamist lookas

1. juunil kell 15.45-18.00 toimub Estonia talveaias traditsiooniline estoonlaste kevadlaat. Taaskasutus kogub hoogu ka Estonia teatris ja nii ei visata ühtegi asja ära mõtlemata, kas sellele saab veel uue elu anda. Laadal saab uue võimaluse grimmitoa vana mööbel, kangajäägid, rekvisiidid, kolm talveaia palmi ning kõik muu, mille estoonlased oma kappidest teisele ringile toovad. Esemed on müügi soodsate laadahindadega.

Estonia tekstiilikunstnik Lee Sakk on käinud onu Tik-Taki juures ametit õppimas ning lööb kaasa Eesti kelladisaini ettevõttes Sody Design. Sody Designi kelladel on erinevate linnade koordinaadid ning vahetatavad tekstiilrihmad.

Saaliadministraator Carol Männamets toob müügilettidele juba eelmisel aastal kuulsust kogunud koduveinid, Liviko omalt poolt pakub degusteerimiseks Fentimansi limonaadi. Sellel, kes hindab vitamiine, tasub sammud seada riietaja Sandra Veldre toormahlade ja toorkookide leti juurde.

Laadale kohaselt on uhkelt lookas ka toidulett. Müügil on suitsukala, marineeritud angersäga, suitsuliha ja vorste, kõik eestimaiste meistrite toodetud.

Kooriartisti Aule Urb on müügiks meisterdanud unenäopüüdjaid. Müügile saabub ka keraamikat, kodutekstiili, ehteid, raamatuid jpm.

Galerii: lapsed saatsid teatrile oma joonistusi

Teie ees on valik imearmsaid joonistusi lastelt, kes lõppeva hooaja jooksul projektides osalesid ning arvustuste ja joonistuste näol tagasisidet andsid. Oma meistriteoseid jagasid meiega Tallinna Liivaku Lasteaed, Tallinna Nurmenuku Lastead, Türi Põhikool, Rõõmutarekese Lasteaed, Tallinna Juudi Kool, Tallinna Lille Lasteaed, MTÜ Hoitud Laps, Tallinna Mardi Lasteaed, Rocca al Mare kool, Tallinna Rahumäe Põhikool, Tallinna Reaalkool ja Tallinna Laagna Lasteaed Rukkilill.

 

5 põhjust, miks tulla Estoniasse „Armujooki“ vaatama

Estonia Seltsi juhataja Mart Mikk toob välja viis põhjust, miks „Armujooki“ Estoniasse vaatama tasub tulla:

  1. 1. Lavastaja Georg Malvius
    Eestis põhiliselt muusikalide lavastajana tuntud Georg Malvius on loonud vaatemängulise ja kaasakiskuva show, milles on arvukalt vahvaid detaile kuni mitmesuguste sõiduvahenditeni laval – auto, mootorratas ja jalgrattad. Mis on eriti nauditav: iga karakter laval elab justkui oma elu, isegi teisel ja kolmandal vaatamisel avastad üha uusi ja uusi nüansse.
  2. 2. Meie solistide ülihead sooritused
    Donizetti muusikat on kerge kuulata, kuid mitte ilmtingimata kerge esitada. Tasub kaasa elada ja nautida eesti lauljate head taset!
  3. 3. Konkreetne lugu
    „Armujook“ on maailmas üks vähestest päriselt koomilistest ooperitest. See on väga hea meelelahutus,  laval toimub palju naljakaid ja värvikaid juhtumeid. Ei ole üldse patt kõva häälega saalis naerda!
  4. 4. Lavakujundus
    Kunstnik Ellen Cairns kujutab laval väga tõetruult üht väikest Sitsiilia küla Itaalias. Kindlasti pakub see silmailu neile, kes ootavad ilusaid ja ajalooliseid visuaale. Samuti annavad Malviuse fantaasiale vunki juurde külaelanike värvikad kostüümid.
  5. 5. „Una furtiva lagrima“
    Kui ooperite puhul võib rääkida megahittidest, siis Nemorino kavatiin „Una furtiva lagrima“ on kindlasti üks nendest, mida kõik mõttes kaasa ümiseda oskavad.

Etendused 2. ja 17. juunil

29. mail toimub Rahvusooperis Estonia Tallinna Balletikooli kevadine galakontsert

29. mail kell 19 toimub Rahvusooperis Estonia Tallinna Balletikooli galakontsert. Teie ees on kooli noorema ja vanema astme õpilased ning lõpetajad Anna-Roberta Lahesoo, Innessa Glazõrina, Laura Ragel, Serafima Kolodkina, Anita Kurõljova, Elise Pottmann, Elina Masing, Aglaia Fedotova, Ulla-Mari Tammela, Marfa Sayapina, Jaan Männima, Taras Titarenko ja Kaito Kurokawa, kes õhtu esimeses osas esitavad katkendeid balletiklassikast ning teises osas toovad teieni Marina Kesleri uuslavastuse „Tütarlaps ja surm“ Franz Schuberti muusikale.

Sel aastal lõpetab esimene lend noori tantsijaid uue õppesuuna, milleks on kaasaegne tants. Koreograaf Marina Keslerile pakub see põneva väljakutse luua klassikalise ja kaasaegse tantsu tehnikate ning koreograafia süntees. Kui originaalis võidab Surm Tütarlapse, siis Kesler on muutnud teose kontseptsiooni, lõhkumata muusikalist dramaturgiat. Koreograaf mängib ideega, et inimesel on võime oma saatust muuta. Ta usub, et see on oluline positiivne sõnum noortele, kes alles astuvad oma esimesi samme täiskasvanutena ning pole kaotanud lootust, jõudu ja usku oma unistuste täide viimiseks. Just nemad vormivad oma pööraste ideedega meie ühiskonna uuemat põlvkonda.

Foto: Rünno Lahesoo

Estonias esietendub Zelleri operett “Linnukaupleja”

26. mail jõuab Rahvusooperis Estonia vaatajate ette Carl Zelleri operett „Linnukaupleja“, mille lavastaja on Marko Matvere ja muusikajuht Lauri Sirp. Kujunduse on teinud Kristi Leppik ja osades on laval Urmas Põldma, Reigo Tamm Vanemuisest, Kadri Kipper, Kristel Pärtna, Rauno Elp, Jassi Zahharov, Andres Köster, René Soom, Helen Lokuta, Janne Ševtšenko, Mart Madiste, Argo Aadli Tallinna Linnateatrist, Tõnu Kilgas, Väino Puura, Jan Uuspõld, Juuli Lill, Terje Pennie Ugalast ja paljud teised.

Carl Zelleri tuntuim operett „Linnukaupleja“ on komöödia, mille tegevus toimub 18. sajandi Baieris. Teoses kujutatakse heasüdamlik-humoristlikus kõverpeeglis tolleaegset õukonda, selle pisikesi intriige ja külaromantikat. Zelleri muusika on meloodiarikas, särav, kerge ja rahvalik. Kuigi Estonias lavastati „Linnukauplejat“ viimati rohkem kui 60 aastat tagasi, on eestlastele läbi aegade südamelähedane olnud operetist pärit laul „Kui mu vanaisake“. Äratundmisrõõmu peaks pakkuma ka kuulus professorite duo ja neis rollides saavad Estonia laval „käe valgeks“ Argo Aadli ja Jan Uuspõld.

Viini opereti kuldajastu lõpul kirjutatud „Linnukaupleja“ autor Carl Zeller oli ametilt jurist. Kõrvalharrastusena kirjutatud suurest hulgast heliloomingust on maailmamuusika varasalve jäänud operetid „Linnukaupleja“ ja „Mäekaevur“. „Linnukaupleja“ jõudis esmakordselt Estoniasse 1911. aastal. Viimati oli operett teatri mängukavas hooajal 1955/56.

Fotol: Argo Aadli ja Jan Uuspõld professoritena. Foto: Harri Rospu.

Tule “Linnukaupleja” esietendusele!

Lavastus on proovisaalides küpsenud mahlaseks ja mõnusaks – homme on päev, kus ootame teid kõiki Marko Matvere esmalavastusest Estonias osa saama.

Viimast lihvi annavad Marko Matvere, Andres Köster, Helen Lokuta, Reigo Tamm, Urmas Põldma, Väino Puura, Tõnu Kilgas, Kadri Kipper Rauno Elp, Terje Pennie ja Juuli Lill.

Fotod: Liina Viru

 

Proovid kulgevad esietenduse suunas… Täna proovis lavastaja Marko Matvere, René Soom ja Andres Köster Stanislausidena, Helen Lokuta vürstinnana, Reigo Tamm ja Urmas Põldma Adamitena, Väino Puura ja Tõnu Kilgas professoritena, Kristel Pärtna ja Kadri Kipper Kristelitena ning Rauno Elp Wepsina.

 

Kui laval on koos värvikad tegelased elust enesest, hakkab JUHTUMA. Juhtub, et sattutakse romantilistesse intriigidesse; põrkuvad aadelkonna napakalt peenutsevad kombed, võltsvagadus ja lihtsa külarahva eluterve huumor; et saab päris palju nalja; et elul on kõigi tegelastega omad plaanid ning hoolimata paarist poetatud pisarast saavad lõpuks kõik, mis nad tahavad. Lihtsustatult: 26. mail esietendub Carl Zelleri tuntuim operett „Linnukaupleja“.

Proovis möllavad lavastaja Marko Matvere (episoodiliselt ka kõigis teistes rollides), René Soom ja Andres Köster Stanislausidena, Helen Lokuta ja Janne Ševtšenko vürstinnadena, Reigo Tamm ja Urmas Põldma Adamitena, Väino Puura, Argo Aadli ja Tõnu Kilgas professoritena, Kristel Pärtna Kristelina, Juuli Lill Adelaide’ina, Rauno Elp Wepsina ja Mart Madiste Schneckina.

Juunikuu etenduste piletid nüüd vaid 12 eurot

Rahvusooper Estonia pakub juunis võimalust avastada Pariisi („La traviata“), Jeruusalemma („Rinaldo“), Sitsiiliat („Armujook“), Saksamaad („Giselle“, „Linnukaupleja“), Peterburi („Onegin“), Kurrunurruvuti saart („Pipi Pikksukk“) ja muinasjutulist fantaasiamaad („Luikede järv“). Uus lennufirma Estonia Air lennutab sind otse teatrisaali! Teel on oodata turbulentsi, mis raputab kõik hinnad 12-euroseks! Soodushind kehtib lendudele, mis väljuvad 1.-21. juunini. Selleks, et reis mugavamalt mööduks, telli söögid ja joogid ette www.opera.ee/vaheajatellimus.

Kindlusta endale meeldejääv puhkus kohe, sest soodsa hinnaga lennupileteid on saadaval 28. maini! OSTA KOHE

Lõppeval hooajal osales rahvusooperi haridusprojektides üle 10 000 lapse

18. mail toimus Rahvusooper Estonia Sinises saalis traditsiooniline haridusprojektide hooaja lõpetamine ja parimate joonistajate ning kirjutajate autasustamine. Lõppeval hooaja osales projektides „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“, „Balletilugu“, „Ka ooper kõlab tuttavalt“, „Päikesekuningast Kratini“ ja „Kontsert kõige pisematele“ üle 10 000 lapse. Lapsi tänas ja tervitas Rahvusooper Estonia loominguline juht Vello Pähn.

Autasustamisele olid kutsustud nii laste- ja noorteprojektide läbiviijad kui ka parimatest parimad joonistajad ja kirjutajad, kes arvustuste ja joonistuste näol tagasisidet andsid. Tänuüritusel jagati tublimatele kingitusi, söödi vahukooretorti ning pärast auhinnatseremoonia lõppu jäid osalejad vaatama balletti „Bajadeer“.

Rahvusooper tänab kõiki osalenud lapsi ja nende juhendajaid – koolide ja lasteaedade õpetajaid ning vanemaid! Erilise tänu pälvisid ka haridusprojekte läbi viinud pühendunud estoonlased – Tuuli Potik, Priit Aimla, Aare Kodasma, Triin Ella, Merit Männiste, Lemme Saarma, Kerstin Tomson, Henno Soode, Mati Leibak, Eivin Toodo, Anneli Tohver, Hedi Pundonen, Daniel Kirspuu, Heidi Kopti, Jevgeni Grib ja Vladima Jeremjan.

Väikest näitust auhinnatud töödest on võimalik näha hooaja lõpuni rahvusooperi fuajees. Rohkem infot haridusprojektide ja muu noortele suunatud tegevuse kohta rahvusooperis aadressil opera.ee/noored.

Auhinnad panid välja Rahvusooper Estonia, Rahva Raamat ning Kalev.

Fotol: Autasustamistseremoonia. Foto: Agnes Aus

Rahvusooper Estonia lõpetas haridusprojektide hooaja

Eile toimus rahvusooperi Sinises saalis traditsiooniline haridusprojektide hooaja lõpetamine. Sinna oli kutsustud nii laste- ja noorteprojektide läbiviijad kui parimatest parimad joonistajad ja kirjutajad, kes lõppeva hooaja jooksul projektides osalesid ning arvustuste ja joonistuste näol tagasisidet andsid.

Tänuüritusel jagati tublimatele lastele kingitusi, söödi vahukooretorti ning pärast auhinnatseremoonia lõppu jäid osalejad vaatama balletti „Bajadeer“.

Haridusprojektides „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“, „Balletilugu“, „Ka ooper kõlab tuttavalt“, „Päikesekuningast Kratini“ ja „Kontsert kõige pisematele“ osales lõppeval hooajal üle 10 000 lapse ning tagasisidet andis neist mitusada lasteaia- ning koolilast.

Rahvusooper tänab kõiki osalenud lapsi ja koolide-lasteaedade õpetajaid. Eriline tänu aga kuulub haridusprojekte läbi viinud rahvusooperi töötajaile, kelleks on Priit Aimla, Aare Kodasma, Merit Männiste, Lemme Saarma, Triin Ella, Kerstin Tomson, Henno Soode, Mati Leibak, Eivin Toodo, Anneli Tohver, Hedi Pundonen, Daniel Kirspuu, Heidi Kopti, Jevgeni Grib ja Vladima Jeremjan.

Auhinnad oli lastele välja pannud Rahvusooper Estonia, Rahva Raamat ning Kalev.

Rohkem infot haridusprojektide ja muu noortele suunatud tegevuse kohta rahvusooperis leiad aadressilt: www.opera.ee/noored

Näitus parimatest joonistustest on avatud teatri fuajees hooaja lõpuni.

Fotod: Agnes Aus

Eesti balleti tulevased tähed on teie ees

29. mail kell 19.00 toimub rahvusooperis traditsiooniline Tallinna Balletikooli gala. Publiku ees on kooli noorema ja vanema astme õpilased ning lõpetajad Anna-Roberta Lahesoo, Innessa Glazõrina, Laura Ragel, Serafima Kolodkina, Anita Kurõljova, Elise Pottmann, Elina Masing, Aglaia Fedotova, Ulla-Mari Tammela, Marfa Sayapina, Jaan Männima, Taras Titarenko ja Kaito Kurokawa. Piduliku gala esimeses osas tulevad esitamisele klassikalised ja kaasaegsed kontsertnumbrid. Sellel aastal lõpetavad balletikooli esmakordselt uue õppesuuna, kaasaegse tantsu eriala, õpilased. Klassikalist ja kaasaegset tantsu ühendades toob koreograaf Marina Kesler lavale balleti „Tütarlaps ja surm“, mis on loodud Franz Schuberti muusikale. Lisainfo ja piletid.

Estonia kõige kallim ballett taas laval alates 5. maist

Mais ja juunis on taas laval publikulemmik Cranko „Onegin“. Lavastaja Jane Bourne’i sõnul on teost kerge jälgida, sest laval toimuv on hästi mõistetav, samas pole kasutatud tavapärast miimika keelt. Võlub puhtus ja lihtsus ning see, et tantsijatele meeldib Cranko koreograafiat esitada. Tšaikovski muusikale loodud balletti “Onegin” on saatnud edu esietendusest alates, tänapäeval on nõudmine selle järele isegi suurem. Igal pool maailmas on täissaalid tagatud ja publik püsti plaksutamas enne kui eesriie sulgub ja orkester lõpetada jõuab.
Ballett jutustab kõrgist ja blaseerunud aristokraadist Oneginist, kes tõrjub noore naiivse Tatjana armastusavalduse. Alles kümme aastat hiljem Tatjanaga taas kohtudes mõistab ta, et on kaotanud võimaluse olla tõeliselt armastatud. Tatjana võitleb oma tunnetega, lükates tagasi Onegini armastusavalduse ühes kirglikumas ja hingelisemas stseenis, mida balletilavadel nähtud.

Uuri lisaks

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, kui soovid teatri tegemistega
kursis olla. Värske info ning heade pakkumistega
uudiskiri saadetakse reeglina välja kord kuus.