Uudised

  • Eesti Rahvusballeti uut esisolisti Kealan McLaughlinit saab näha juba sel neljapäeval „Oneginis“

    19.09.2017 / Lisanna Männilaan

    shkatula_mclaughlin

    Neljapäeval, 28. septembril on taas laval publiku suur lemmik – Cranko ballett „Onegin“, mille nimirollis on esmakordselt Eesti Rahvusballeti uus esisolist Kealan McLaughlin. Tatjana rollis on Alena Shkatula. Kealan McLaughlin lõpetas Kanada Rahvusliku Balletikooli 2007. …

  • Estonia teater tähistab 111. sünnipäeva

    15.09.2017 / Ülla Veerg

    estoniaselts_kodu_300x180

    16. septembril tähistab Estonia teater 111. sünnipäeva. Sünnipäevapidu peavad estoonlased koos teatri veteranidega – keskpäeval toimub pidulik vastuvõtt Valges saalis ja üheskoos vaadatakse Eesti juubelisünnipäevale pühendatud uue ooperi, Rasmus Puuri „Pilvede värvide“ peaproovi. I rõdu …

Blogi

  • Rasmus Puur – pea pilvedes, jalad maas

    09.09.2017 / Stina Vürmer

    rasmus_pilved

    Juuni esimestel päevadel lükatakse Estonia teatrimajas ooperile „Pilvede värvid“ hoog sisse. Lavastaja Roman Baskin peab töökoosolekut, tutvustatakse osatäitjaid, kostüümikunstnik Anu Lensment räägib oma plaanidest. Esimeses pingireas istub pikk, vibalik noormees, kelle lühikesed püksid ja seljakott …

  • Kui pilvedel on värvid

    25.08.2017 / Liina Viru

    tunnuspilt

    Sa lahkud kodust teiste jumalate juurde, sa loobud omaenda loomisloost. Kõik, mis on sulle hoitud, heidad muuseas tuulde ja ise selles tuules langed koost… Proovid on jõudnud esimese vaatuse finaali, kus tegelastega liitub Vanaema, keda …

SEB publikupreemia laureaadid on ooperisolistid Janne Ševtšenko ja Priit Volmer

Rahvusooper Estonia kuldsponsor SEB Pank andis tänavu seitsmendat korda välja publikupreemiad nais- ja meessolistile, kelle valisid välja ooperikülastajad. Publiku lemmikuteks osutusid sel aastal Janne Ševtšenko ja Priit Volmer. Auhinnad anti pidulikult üle 30. märtsil ooperi „Aida“ etenduse eel. Mõlemad laureaadid pälvisid publikupreemia teistkordselt.

„Ooperisolisti jaoks on kõige suuremaks tunnustuseks aplaus. Koostöös Eesti Kunstiakadeemia metalliosakonna ja kunstniku Nils Hindiga valmisid auhinnaks kaks aplodeerivat kätt, mis anti täna õhtul pidulikult laureaatidele üle. SEB publikupreemia on siiras tunnustus ja sellest on saanud tänaseks kena traditsioon,“ märkis SEB panga juhatuse esimees Allan Parik.

Estonia koosseisuliste ooperisolistide seast selgusid võitjad vaatajahääletuse tulemusena ja kumbki publiku lemmik sai 2000-eurose preemia. Kõikide hääletajate vahel loosis Estonia teater välja kümme 20-eurost kinkepiletit.
Janne Ševtšenko on lõpetanud 1998. aastal Eesti Muusikaakadeemia Anu Kaalu lauluklassis. Aastatel 1992–2004 laulis ta Rahvusooper Estonia ooperikooris, aastast 2004 on ta samas solist. Oma ooperidebüüdi Estonias tegi Janne Ševtšenko 1999. aastal Zerlinana (Mozarti „Don Giovanni“). Ta on esinenud ka Von Krahli Teatris ja revüüteatris Bel Etage.

Tema rollide hulka kuuluvad Fedora Palinska (Kálmáni „Tsirkusprintsess“), Madeleine de Faublas (Ábrahámi „Savoy ball“), Lucia (Hindemithi „Pikk jõulueine“), (Eliza Doolittle (Loewe’ „Minu veetlev leedi“), Silva (Kálmáni „Silva“), Marcellina (Mozarti „Figaro pulm“), Frasquita (Bizet’ „Carmen“), Giannetta (Donizetti „Armujook“) jpt. Janne Ševtšenko on laulnud solistipartiid Bachi „Jõuluoratooriumis“, teinud koostööd ERSO ja Pärnu Linnaorkestriga, ansamblitega „Genialistid“, „Tunnetusüksus“, Ooper-kvartett, „Eriti kurva muusika ansambel“, Strauss-orkester jt. Samuti on ta mänginud Inessa Armand’i osa filmis „Minu Leninid“ (1997). Janne Ševtšenko hääl kõlab armastatud animafilmides „Peetrikese reis Kuule“, „Blinky Bill“, „Haikala lugu“, „Shrek 3“ ning „Frank & Wendy. Ta on Harjumaa teatripreemia laureaat 2011 ja SEB publikupreemia 2013 võitja.

Priit Volmer lõpetas 2000. aastal Henn Pai lauluklassi Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis. Aastatel 2000–2004 õppis ta Eesti Muusikaakadeemias professor Virgilijus Noreika, professor Matti Pelo ja professor Jaakko Ryhäneni juhendamisel. 1998–2000 laulis ta Vanemuise teatri ooperikooris ja 2000–2004 Rahvusooper Estonia ooperikooris, aastast 2004 on ta Rahvusooper Estonia solist. Aastast 2013 laulab Priit Volmer külalisena Bonni Ooperis.

Tema repertuaari kuuluvad Daland (Wagneri „Lendav hollandlane“), Biterolf (Wagneri „Tannhäuser“), Bartolo (Mozarti „Figaro pulm“), Mefisto (Gounod’ „Faust“), Cesare Angelotti, Sciarrone (Puccini „Tosca“), Sparafucile, Ceprano (Verdi „Rigoletto“), Markii d’Obigny, Doktor Grenvil (Verdi „La traviata“), Zuniga (Bizet’ „Carmen“), kolonel Pickering (Loewe’ „Minu veetlev leedi“) jpt.

Priit Volmer on laulnud bassipartiid ka vokaal-sümfooniliste teoste ettekannetel nagu J. S. Bachi „Jõuluoratoorium“, „Magnificat“ ning Johannese passioon ja Matteuse passioon, Schuberti Missa G-duur, Charpentier’ „Te Deum“, Beethoveni Missa C-duur, Mozarti Missa c-moll; Verdi, Dvořáki ja Fauré Reekviemid, Puccini „Missa di Gloria“ ning Preestri ja Surmapiina ingli partiid Elgari oratooriumis „Gerontiuse unenägu“. Osalenud solistina Haapsalu Vanamuusika Festivalil ning mänginud Ivo Schenkenbergi osa Hardi Volmeri multimeediaetenduses „Tallinn pole enam kaugel“. Teinud koostööd Nargen Operaga – Buonafede (Haydni „Elu kuu peal“), don Fernando (Beethoveni „Fidelio“) ja KaivConsortiga – Vandersell (Orffi „Kuu“).

Volmer võitis 2002. aastal I preemia Mart Saare laulude parima interpretatsiooni eest EMTA laulukonkursil. 2005. aastal pälvis ta Harjumaa teatripreemia ning aastal 2008 Marje ja Kuldar Singi nimelise preemia „Noor Laulja“ ja Rahvusooper Estonia kolleegipreemia. 2013. aastal sai ta SEB publikupreemia. Priit Volmer on osalenud Teater Variuse lavastustes: Benno Hansen (Sarapuu „His Master’s Voice“ ja „Mojens“) ning Nils Ferlin (Sarapuu „Üksi ja vaba“).

Foto: Ardo Kaljuvee

Teatriaasta auhinnad pälvisid Heli Veskus, Monika-Evelin Liiv, Marta Navasardyan ja Malle Kaalep

Eesti teatriaasta auhindade galal pälvisid muusikaauhindade kategoorias laureaaditiitli Heli Veskus Aida ja Senta karakterite psühholoogilise ja muusikaliselt nüansseeritud tõlgenduse eest Verdi ooperis „Aida“ ja Wagneri ooperis „Lendav hollandlane“ ning Monika-Evelin Liiv Amnerise tegelaskuju jõulise kehastamise eest Verdi ooperis „Aida“. Kristallkingakese auhinna sai Marta Navasardyan detailitäpse tunnetusega loodud rollide eest: Peretütar Tubina balletis „Kratt“, printsess Florina Tšaikovski balletis „Uinuv kaunitar“, Naine Raveli „Boléros“, solistipartii MacMillani „Laulus maast“ ja Dražeehaldjas Tšaikovski „Pähklipurejas“. Lavastust ettevalmistava töötaja auhinnaga pärjati Malle Kaalep – Rahvusooper Estonia kostüümiosakonna värvikoja töötaja aastast 1993, oma valdkonna professionaal, kelle detailitäpne töö on kõrgelt hinnatud nii Eesti kui välismaiste kunstnike hulgas.

Rahvusooper Estonia kutsub linnalaagritesse

Rahvusooper Estonia kutsub kõiki tantsu- ja lauluhuvilisi lapsi osalema suvistes linnalaagrites, mis on mõeldud lastele vanuses 7–14 aastat. Linnalaagrite läbiviijaiks on Rahvusooper Estonia lauljad, tantsijad, kontsertmeistrid, grimeerijad, riietajad jt. Linnalaagri viimaseks päevaks valmib etendus, mis kantakse ette kammersaalis lapsevanematele ning sõpradele-tuttavatele.

Lisaks tantsu- ja laulutundidele saavad laagrilapsed teadmisi nii Rahvusooper Estonia ajaloo kui tänapäeva kohta, tutvuda ja osaleda erinevates lavastuse valmimisega seotud töötubades ning koos juhendajatega panna kokku toreda lavastuse.

Linnalaagrite toimumisajad Rahvusooperis Estonia:
12.–16.06 tantsu- ja laululaager „Nukitsamees“ (lastele vanuses 7–11) KÕIK KOHAD TÄIS!
3.–07.07 tantsu- ja laululaager „Tuhkatriinu“ (lastele vanuses 11–14) KÕIK KOHAD TÄIS!
10.–14.07 tantsulaager „Kratt“ (lastele vanuses 7–14) KÕIK KOHAD TÄIS!
Laager on toimub esmaspäevast reedeni, kell 9.30–16.30.

Esimest ja teist vahetust juhendavad Lydia Roos, Dagmar Rang-Saal ja Ülla Millistfer. Kolmandasse vahetusse on eriti oodatud tantsuhuvilised lapsed – linnalaagrit viivad läbi Eesti Rahvusballeti tantsija Daniel Kirspuu, repetiitor Hedi Pundonen ning kontsertmeister Anneli Tohver.

Hind: 125 € osaleja kohta
Hind sisaldab programmi (sh erinevate muuseumide külastamist), vahendeid tegevusteks ning sooja toitu üks kord päevas.
Registreerimine linnalaagrisse: junior@opera.ee

Romantiline ballett ja tõus varvastele

Murranguliseks hetkeks romantismi jõudmisel balletipüünele peetakse 1827. aastat, mil Marie Taglioni vallutas oma graatsilise ja dramaatilise stiiliga Pariisi Ooperi lava. Oma tütre ande esiletõstmiseks lõi Filippo Taglioni 1832. aastal balleti „Sülfiid“ (tänapäeval on tuntum Auguste Bournonville’i samanimeline ballett 1836. aastast). Marie tantsis peaosa, hõljudes valges tüllseelikus metsavaimuna üle lava ning sooritades hämmastava kergusega kõrgeid hüppeid. Tema graatsiline stiil sai eeskujuks tolleaegsetele tantsijatele, olles romantilise ideaali kehastuseks. Peagi domineerisid teatrilavadel fantaasia ja reaalsuse põrkumist käsitlevad balletid ning „Giselle“ oli üks neist. Mõnda aega kasutati tantsijate hetkeliseks õhkutõstmiseks traate, kuid peagi soovisid tantsijad saavutada sama efekti ilma abivahenditeta. Tulemuseks oli varvastel tantsimine. Marie Taglioni ei olnud esimene baleriin, kes tantsis varvastel, 1822. aastal tegi seda Amalia Brugnoli Vestris’ balletis „Haldjas ja rüütel“. Täna harjutasid proovisaalis romantilist stiili Alena Shkatula ja Luana Georg (Giselle), Denis Klimuk, Sergei Upkin (Albrecht), vilide kuningannadena Marita Weinrank, Elisabetta Formento ja Abigail Mattox. Juhendasid Andria Hall, Toomas Edur, Age Oks ja Elita Erkina.

Fotod: Liina Viru

 

Romantiliste metsade ja mägede piirkonnas Reinimaal oli kergeuskliku talurahva hulgas liikvel mitmeid legende haldjatest, vilidest, sülfiididest ja teistest kummituslikest olenditest. Pimeduse saabudes soovitati teelistel hoiduda üksildastest kohtadest. Eriti peljati vilisid, kes ilmutasid end teede ääres ja kuupaistelistel metsalagendikel südaööst koidikuni. Legendi järgi on vilid noored tantsulembesed tüdrukud – mõrsjad, kes on surnud enne oma pulmi. Keskööl tõusevad nad haudadest, et jätkata tantsimist, mille katkestas surm. Varitsedes juhuslikult mööduvaid meesterahvaid, tantsitavad nad neid pöörases tantsuhoos, kuni nood surnuna maha langevad.
Täna proovisaalis Alena Shkatula ja Luana Georg (Giselle), Denis Klimuk, Sergei Upkin (Albrecht), juhendamas Andria Hall ja Toomas Edur.
Fotod: Liina Viru

7. aprillil esietendub Estonias Mary Skeapingi (1902–1984) versioon Adolphe Adami romantilisest balletist „Giselle“. Skeapingi lavastust on tunnustatud kui võimast taaselustatud killukest romantismiajastust, kuna koreograaf pühendas suure osa oma elust „Giselle’i“ võimalikult originaalilähedase esituse taastamisele. Skeaping uuris Stockholmis asuva Kuningliku Ooperi arhiivi ning leidis sealt koopia 1841. aasta klaviirist. Noot osutus hindamatuks allikaks balletinumbrite õige järjekorra määramisel ning pakkus informatsiooni lavastuslike juhtnööride osas. Klaviir oli Skeapingi lavastuse aluseks, kuni ta sai Pariisi Ooperist mikrofilmi originaalpartituurist, mille teatri kopeerija 1841. aastal Adami käsikirjast dirigendi jaoks ümber kirjutas. Originaalkoreograafia taastamisel olid Skeapingile hindamatuks abiks balletilegendid Tamara Karsavina, Anna Pavlova, Olga Spessivtseva, kes õpetasid talle selgeks paljud stseenid, mida tavaliselt kärbiti või hoopis välja jäeti. Juba mõne nädala pärast on võimalus tulla balletti ise vaatama!

Täna proovisaalis Alena Shkatula ja Luana Georg (Giselle), Denis Klimuk, Sergei Upkin, Bruno Micchiardi (Albrecht), juhendamas Andria Hall Inglismaalt.

Fotod: Liina Viru

Rahvusooper tutvustas Helsingis sügisesi külalisetendusi

21. märtsil tutvustati Helsingis Eesti Vabariigi Suursaatkonnas kultuuriprogrammi „Eesti-Soome 200“, mille raames tähistatakse mõlema riigi 100. sünnipäeva. Programmi üheks mahukamaks osaks on Rahvusooper Estonia külalisetendused Soomes 17.–26. novembril 2017, kui esinetakse Tampere-talos, Helsingis Aleksanterin teatteris ja Musiikkitalos. Estonia viib Soome publikule kingituseks teatrit igale vanusele – Delibes’i balleti „Coppélia“, Vinteri/Raudmäe muusikali „Pipi Pikksukk“, Tubina balleti „Kratt“, Verdi ooperi „La traviata“, Puuri ooperi „Pilvede värvid“, beebikontserdid ja mitmeid haaravaid haridusprojekte. Dirigeerivad Vello Pähn, Jüri Alperten, Lauri Sirp ja Priit Aimla.

Külalisetenduste krooniks on 25. novembril Musiikkitalos toimuv ooperi- ja balletigala „Eesti ja Soome 200“. Suurejoonelisel galal esinevad Rahvusooper Estonia solistid, orkester ja koor, Eesti Rahvusballett ning külalissolistid Soomest ja Itaaliast. Dirigeerib Vello Pähn.

Kokku annab rahvusooper Soomes 20 etendust ja kontserti, mida oodatakse vaatama 7000 külastajat. Ringreisi toetab programm Eesti Vabariik 100, Kultuuriministeerium, Tallink, Sokos Hotel Group jt.

22. ja 24. märtsiks planeeritud ooper “Cardillac” asendatakse ooperiga “Figaro pulm”

Seoses peaosalise haigestumisega asendatakse Rahvusooperis Estonia 22. ja 24. märtsiks planeeritud ooper “Cardillac” ooperiga “Figaro pulm”. “Cardillacile” ostetud piletid kehtivad vastava päeva ooperile “Figaro pulm”. Piletid on võimalik ümber vahetada ooperile “Cardillac”, mis toimub 25. veebruaril 2018 (viimane etendus) või müüa tagasi Estonia teatri kassas kolme tööpäeva jooksul toimuma pidanud etenduse päevast arvates.

Teater vabandab võimalike ebamugavuste pärast!

Eesti teatrirahvas andis teatrisarja “Sajandi lugu” esimese pileti üle president Kersti Kaljulaidile

15. märtsil toimus presidendilossi ees Eesti Vabariik 100 teatrisarja „Sajandi lugu“ avaüritus, mille käigus andis Eesti Etendusasutuste Liidu juhatuse esimees Priit Raud president Kersti Kaljulaidile üle esimese kinkepileti kõigile „Sajandi loo“ lavastustele. Ühtlasi tehti teatavaks sadakond ühiskonnale olulist isikut ja organisatsiooni, keda teatrid samuti kinkepiletitega meeles pidasid.

President Kaljulaid kiitis teatreid niivõrd suure ettevõtmise eest. „Kolm aastat ettevalmistusi, aasta etendusi meie elust ja meie vabadustest. Häid teatrietendusi, häid teatrielamusi,” soovis riigipea.

President Kaljulaid nentis, et Eesti teatrite ühisprojekt meenutab meile kõigile, et vabadus ei ole iseenesest mōistetav ega tulnud kergelt. „Vabaduse hoidminegi on raske. Iga päev ja iga nädal väitleme me mōnda väitlust, mis vōib edaspidi määrata meie füüsilise vōi meie demokraatlikud vabadused,” lisas riigipea.

Avaüritusega anti sümboolne avaakord kõige suuremale koostööprojektile, mida eesti teatrites kunagi tehtud. Mängides läbi vabariigi lugu, teeb kõnealune teatrisari ise omal moel ajalugu: see on nii osalejate arvu kui toimumisaega silmas pidades meie teatriajaloo suurim lavastus. Omaette väärtus on teatritevahelisel koostööl, mis sünnitab uusi ja üllatavaid loomingulisi kooslusi.

Nii jõuab alates augustist 2017 kuni juulini 2018 igal kuul publiku ette üks Eesti Vabariigi elukümnendist inspireeritud lavastus. Ühiselt tulevad lavastustega seotud 24 teatrit taas kokku 2018. aasta septembris Tartus, kui Draamafestivali ajal toimub kõigi „Sajandi loo” lavastuste etendusmaraton.
Otsus oma riigile sajandaks sünnipäevaks sajandipikkune lugu kinkida sündis kolm aastat tagasi Eesti Etendusasutuste Liidu eestvõttel. Sajandi jagati kümnenditeks, lisati pilk tulevikku ja otsustati, et kõik lavastused luuakse kahe teatri koostöös. See, millised teatrid loomingulise paari moodustasid ja milline kümnend ühislavastuse aineseks sai, selgus loosi teel.

Täna avati „Sajandi loo” koduleht EV100.ee/teater ja FB leht www.facebook.com/sajandiluguning mõned teatrid alustasid piletite müüki.

Foto:Liina Viru.

Lisainfo:
Monika Larini
Eesti Etendusasutuste Liidu tegevjuht
Executive Manager of
Estonian Association of Performing Arts Institutions
monika.larini@eeteal.ee
+372 55614972

Harjumaa teatripreemia pälvib Rahvusooper Estonia solist Kristel Pärtna

16. märtsil tähistatakse Rahvusooperis Estonia Harjumaa 24. teatripäeva, mille raames annavad Harju Maavalitus ning Harjumaa Omavalitsuste Liit koostöös Rahvusooperiga Estonia traditsiooniliselt üle Harjumaa teatripreemia. Tänavuse preemia laureaat on Kristel Pärtna.

Tänavune Harjumaa teatripreemia laureaat on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri 2011. aastal. Õppis 2009–2010 Erasmus vahetusprogrammi raames Sibeliuse Akadeemias Anssi Hirvoneni lauluklassis. Aastal 2010 oli ta Mati Palmi fondi stipendiaat ning Rahvusooper Estonia Ooperiakadeemia stipendiaat 2010–2012. PLMF Noorte Talentide programmi raames õppis Kristel 2012. aastal Rodolfo Celletti nimelises Belcanto Akadeemias Itaalias. Sama aasta sügisest on ta Rahvusooper Estonia solist. Eredateks hetkedeks hooajal 2015/16 on ooperimuusika tipprollid nagu Violetta, Adina, Gilda ja Pamina Soome Rahvusooperis.

Eelmisel aastal pälvis Harjumaa teatripreemia balletisolist Marika Muiste.

Varasemalt on Harjumaa teatripreemia pälvinud teenekad Rahvusooper Estonia solistid Helgi Sallo, Teo Maiste, Mati Kõrts, Nadia Kurem, Riina Airenne, Ivo Kuusk, Jassi Zahharov, Väino Puura, Heli Veskus, Rauno Elp, Priit Volmer, Helen Lokuta, Mart Madiste, René Soom, Janne Ševtšenko, Mart Laur, lisaks kauaaegne ballettmeister Tiit Härm, ooperilavastaja Arne Mikk, dirigent Jüri Alperten, tšellorühma kontsertmeister Mart Laas ning balletisolist Olga Rjabikova.

Harju maakonna teatripreemiat antakse välja 1994. aastast.

Traditsiooniliselt on sel õhtul harjumaalaste päralt üks rahvusooperi tippetendus. Sel korral on kavas Wolfgang Amadeus Mozarti koomiline ooper “Figaro pulm”. Harjumaa teatripreemia antakse üle Rahvusooperis Estonia kell 19.00 algava etenduse eel.

Allikas: http://bit.ly/2ndnNgL

Peaosatäitjate muudatus ooperis „Tannhäuser” 11. märtsil

Seoses peaosatäitjate haigestumisega laulavad laupäeval, 11. märtsil Rahvusooperi Estonia „Tannhäuseri“ etendusel Tannhäuseri rolli Ivar Gilhuus Norrast, Elisabethi/Venuse rolli Bettine Kampp Saksamaalt ja Wolframi rolli Rahvusooper Estonia solist Rauno Elp.

Ivar Gilhuus (tenor)
Ivar Gilhuus õppis laulmist tuntud lauljate-pedagoogide Nicolai Gedda, Reiner Goldbergi, Peter Seifferti, Ingrid Bjoneri, Helena Döse jt juhendamisel. Ooperidebüüdi tegi ta RingsakerOperas 1984. aastal Remendadona Bizet’s „Carmenis“. Kolm aastat hiljem debüteeris ta Norra Ooperis karjasena Wagneri ooperis „Tristan ja Isolde“. Peagi kuulusid tema repertuaari mitmed solistirollid ja 1989. aastal laulis ta nimiosa Gounod’ „Faustis“. 1990–2007 oli ta Norra Ooperi solist. Alates aastast 2007 on Gilhuus vabakutseline laulja, kelle repertuaari kuuluvad Puccini Rodolfo („Boheem“), Pinkerton („Madama Butterfly“), Cavaradossi („Tosca“), Verdi Alfredo („La traviata“), nimiosad „Don Carlos“ ja „Otellos“, Riccardo („Maskiball“), Radames („Aida“), Manrico („Trubaduur“), Canio (Leoncavallo „Pajatsid“), Turiddu (Mascagni „Talupoja au“), don José (Bizet’ „Carmen“), Albert Gregor (Janáčeki „Makropulose juhtum“), Hermann (Tšaikovski „Padaemand“), Tamino (Mozarti „Võluflööt“), Narraboth (Straussi „Salome“), Wagneri Erik ja Lohengrin („Lohengrin“), Walther von Stolzing („Nürnbergi meisterlauljad“), Siegmund („Valküürid“), nimiroll „Tannhäuseris“ jpt. Viimastel aastatel on ta laulnud nimekatel lavadel: Baieri Riigiooper Münchenis, Berliini Deutsche Operis, Glyndebourne’i festivalil, Teatro Giuseppe Verdi (Trieste), Teatro Real, Gran Teatre del Liceu jt.

Bettine Kampp (sopran)
Pärast lauluõpinguid Würzburgi muusikakõrgkoolis laulis Bettine Kampp Düsseldorfi Saksa Ooperi Ooperistuudios ning Schwerini Riigiteatris ning alates 2008. aastast on ta Meiningeni Teatri solist. Ta on laulnud ka Kölni Ooperi, Hamburgi Riigiooperi, Mainzi, Dessau ja Wartburgi ooperiteatrite lavadel. Tema mitmekülgses repertuaaris on juhtivaid sopranirolle Mozartist Wagneri ja Richard Straussini. Nende hulka kuuluvad Mozarti Donna Elvira („Don Giovanni“), Fiordiligi („Così fan tutte“), krahvinna Almaviva („Figaro pulm“), Wagneri Elsa („Lohengrin“), Isolde („Tristan ja Isolde“), Elisabeth ja Venus („Tannhäuser“), Isabella („Armukeeld“), Brünnhilde („Valküür“ ja „Siegfried“), Senta („Lendav hollandlane“), samuti Verdi Amelia („Maskiball“), Leonora („Saatuse jõud“) ja Abigaille („Nabucco“) ning nimirollid Straussi „Elektras“ ja „Salomes“.

Rauno Elp (bariton)
Rauno Elp on Rahvusooper Estonia solist aastast 1992. Ta on hinnatud laulja, kelle repertuaaris on palju eriilmelisi baritonirolle nii eesti kui maailma ooperiliteratuurist. Tema repertuaari kuuluvad Mozarti don Giovanni („Don Giovanni“), krahv Almaviva („Figaro pulm“) ja Guglielmo („Così fan tutte“), Dulcamara ja Belcore (Donizetti „Armujook“), Verdi Rigoletto („Rigoletto“), Renato („Maskiball“), Germont („La traviata“), Rodrigo („Don Carlo“), Jago („Othello“) ja Amonasro („Aida“); nimiosa Hindemithi „Cardillacis“, don Magnifico (Rossini „Tuhkatriinu“), Valentin (Gounod’ „Faust“), Argante (Händeli „Rinaldo“), Jeletski (Tšaikovski „Padaemand“), Puccini Lescaut („Manon Lescaut), Scarpia („Tosca“), Marcello („Boheem“), Wagneri Hollandlane („Lendav hollandlane“), Amfortas („Parsifal“), Kurwenal („Tristan und Isolde“) ja Wolfram („Tannhäuser“), Roderick (Hindemithi „Pikk jõulueine“) jt. Ooperite kontsertettekannetel on ta laulnud Riccardo Forthi (Bellini „Puritaanid“), Wilhelm Telli (Rossini „Wilhelm Tell“) ja Zurga (Bizet’ „Pärlipüüdjad“) partiisid. Eesti muusika esitustest tõusevad esile Cyrano (Tambergi „Cyrano de Bergerac“), Wallenbergi (Tüüri „Wallenberg“), Doktori (Kangro „Süda“), Jürgeni (Tubina „Barbara von Tisenhusen“), Theodori/Hamleti (T. Kõrvitsa „Liblikas“) ja Meelise (V. Kapi „Lembitu“) osad. Elp on suure menuga kaasa teinud ka vokaalsümfooniliste suurvormide esitustel (Tobiase „Joonase lähetamine“, Mahleri 8. sümfoonia, Brahmsi „Saksa reekviem“ ja Rahmaninovi „Kellad“). Külalissolistina on Elp laulnud Oulu Linnateatri, Türgi Riigiooperi ja Läti Rahvusooperi lavadel. Ta on pälvinud mitmeid auhindu: 1993 ja 1997 I auhind Tiit Kuusiku nimelisel lauluvõistlusel, II auhind rahvusvahelisel noorte lauljate võistlusel Walesis (International Young Singer of the Year 1994). 2007. aastal pälvis ta Georg Otsa nimelise auhinna muusikaliselt ja näitlejameisterlikkuselt kõrgtasemel esitatud ooperiosade ja kontserditegevuse eest. Rauno Elp on Eesti Richard Wagneri Ühingu stipendiaat 2006 ja Eesti teatri aastaauhinna 2016 laureaat ooperi „Cardillac“ nimiosalise rolli jõulise ja veenva lahendamise eest.

1. märtsil algas uue hooaja piletite müük

1. märtsil alustas Rahvusooper Estonia järgmise, 112. hooaja piletite müüki. Veebruaris 2018 täitub Eesti Vabariigil sada aastat, nii on teatri 2017/2018 hooaeg tihedalt seotud selle tähtpäevaga. Hooaeg algab 15. augustil Jerry Bocki menumuusikali „Viiuldaja katusel“ lisaetendustega. Traditsiooniline Vana Tallinn Gala toimub 25. augustil Tartus ja 26. augustil Tallinnas.

Esimese uuslavastusena jõuab 22. septembril lavale Rasmus Puuri ooper „Pilvede värvid“ Jaan Kruusvalli näidendi ainetel. Ooperi lavastab Roman Baskin ja see püstitab küsimuse – kelle jaoks vaba Eesti taastati, kui kõik ka nüüd ikka välismaale ihkavad?  4. novembril toob Eesti Rahvusballett vaatajateni Nancy Meckleri, Annabelle Lopez Ochoa ja Peter Salemi balleti „Tramm nimega Iha“, mille tantsis 2012. aastal Šoti Balletis kuulsaks eesti baleriin Eve Mutso. 14. detsembril toob Rahvusooper Estonia poistekoor kammersaali lavale põnevad lood kooripoiste seiklustest. Andres Lemba muusikalavastust „Kastanid tulest ehk rahvusooperi poistekoori lood“ etendatakse sel aastal vaid kolmel päeval. Lisaks saab jõulukuul taas nautida Sipsiku armsaid seiklusi lastelavastuses „Sipsik ja vana aja asjad“ ning jaanuaris kogeda jazzirütmide kaasakiskuvaid võnkeid „Jazz-balleti klubis“. Pühadeaega mahub traditsiooniline rahvusooperi jõulukontsert „Rahvusooperi jõulutervitus“ Tallinna Jaani kirikus 21. detsembril ja rahvuslikest motiividest kantud Estonia ball, mis toimub 25. korda.

Uus aasta algab eestlaste ajaloolist mälu raputava koostöölavastusega „Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas“, mille Rahvusooper Estonia koostöös Kanuti Gildi SAALiga kingib Eesti Vabariigile sünnipäevaks. Manfred MIMi juhuslikult leitud muusikafragmendid on aluseks ooperile, mis esietendub 19. jaanuaril Estonias ja mis on osa Eesti teatrite grandioossest juubeliprojektist „Sajandi lugu“.

3. veebruaril Estonia kontserdisaalis toimuv kontsert eesti muusikast “Õnne, Eesti!” on eellöögiks festivalile „Eesti teater „Estonias““ 10.–22. veebruarini, mil laval on valik eesti autorite teostest. Festival kulmineerub 15. veebruaril kontsertlavastusega „Eesti pidu“, millesse on kaasatud terve Estonia maja. Laval kohtuvad Lembitu, Saare Juhan, Olav, Erna, Cyrano, Kratt ja paljud teised eestlaste kultuuriloos olulised ning omanäolised tegelased. Vabariigi sünnipäevakuul tulevad külla ka naabrid Läti Rahvusooperist, tuues meie lavale Leo Mujici balleti „Šeherezade“ (27.02), Ooperi- ja balletigala (28.02) ning  Verdi ooperi „Nabucco“ (1.03).

15. märtsil jõuab lavale uus algupärane ballett „Katariina I“, mis Toomas Eduri ja Tauno Aintsi värvikais fantaasiais jutustab loo lihtsa Eesti inimese ning Venemaa karismaatilise keisri Peeter I armastusloost. 29. aprillil tähistab Estonia Eesti balleti 100. aastapäeva rahvusvahelise tantsupäeva balletigalaga. 26. mail esietendub Olav Ehala lastemuusikal „Buratino“. 112. hooaega jäävad lõpetama Leedu Rahvusooperi külalisetendused 5.–7. juunini.

17.–26. novembrini annab Rahvusooper Estonia külalisetendusi Tampere-talos, Helsingis Aleksanterin teatteris ja Musiikkitalos festivali „Eesti ja Soome 200“ raames. Estonia pakub vaatamiseks Delibes’i balletti „Coppélia“, Vinteri/Raudmäe muusikali „Pipi Pikksukk“, Tubina balletti „Kratt“, Verdi ooperit „La traviata“, Puuri ooperit „Pilvede värvid“, beebikontserte ja mitmeid haridusprojekte lastele.

23.–25. oktoobril etenduvad Peterburi Maria teatris Tubina ballett „Kratt“, Händeli ooper „Rinaldo“ ning ooperigala; Riias on 27. veebruarist 1. märtsini laval Tubina ballett „Kratt“, Ooperi- ja balletigala ning Hindemithi ooper „Cardillac“; Hiinasse viiakse 24.–29. märtsini Harangozó lasteballett „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“ ning Minkuse „Bajadeer“ ja Vilniuses mängitakse 15.–17. maini Tubina balletti „Kratt“, Gounod’ ooperit „Faust“ ja Ochoa/Meckleri/Salemi balletti „Tramm nimega Iha“.

Eesti-ringreisid viivad rahvusooperi Pärnusse, Paidesse, Jõhvi, Tartusse ja Viljandisse.

Tele2 Eesti ja Rahvusooper Estonia tulevad meestele naistepäeval appi!

Kõik mehed, kel puudub seni hea idee, kuidas oma naist tähtsal päeval üllatada, on oodatud täna Tele2 esindustesse, kus Eesti parimad ooperisolistid salvestavad igale soovijale tasuta personaalse tervituse, väikese viisijupi või armastuslaulu, millega kaasa pahviks lüüa.

“Kindlasti on nii mõnelgi mehel midagi sellist, mida pole seni ise söandanud naisele öelda või ei ole selleks lihtsalt sobivat võimalust leidnud,” selgitas Tele2 klienditeeninduse direktor Sirli Seliov ning lisas, et just seetõttu otsustatigi meestele appi kutsuda Estonia teatri ooperisolistid Oliver Kuusik, Mart Laur, Mart Madiste ja René Soom. Seliovi sõnul ei ole ooperilauljatele romantilised žestid ja tundeküllased laulud mitte mingi väljakutse.
“Tänu neile ongi igal mehel võimalus oma tüdruksõbrale, abikaasale, emale või mõnele teisele tähtsale naisele kinkida midagi täiesti ainulaadset – videole salvestatud personaalne laul, luuletus või tervitus, mille esitavad Eesti hinnatumad ooperisolistid.”
Selleks tuleb mehel kaasa võtta oma nutitelefon ja minna täna kell 15–18 Foorumi või Rocca al Mare Tele2 esindusse, kus lauljad kõigile soovijatele videoid salvestavad. Kõik, kes oma video ooperilauljatega ka Facebooki või Instagrami postitavad ja lisavad sellele juurde #Tele2naistepäev, saavad endale ja oma kaaslasele kingituseks ka Estonia teatri piletid.

Vaata kuidas valmib SEB publikupreemia auhind!

Rahvusooper Estonia kuldsponsor SEB Pank annab seitsmendat korda publikupreemiad nais- ja meessolistile, kelle valivad välja ooperikülastajad. Võrreldes varasemate aastatega suureneb preemiasumma ja muutub publikupreemia visuaal. Kumbki publiku lemmik saab 2000-eurose preemia ning kuna laulja jaoks on kõige suuremaks tunnustuseks aplaus, meenutab ka uue kuju saav auhind just seda liiki tänu. Koostöös Eesti Kunstiakadeemia metalliosakonna ja kunstniku Nils Hindiga valmivad kaks aplodeerivat kätt, mis antakse laureaatidele üle 30. märtsi ooperi „Aida“ etenduse eel. „„Rahvusooper Estonia on hinnatud tööandja ja mitmekesise repertuaariga teater, kes panustab aktiivselt kogukonna tegemistesse. Head emotsioonid, mida Estonia külastused alati pakuvad, võivad muuta elu või panna teisiti mõtlema. SEB ja Rahvusooper Estonia hea koostöösuhe on kestnud juba pikki aastaid, mida hindame nii meie kui meie kliendid,“ ütleb SEB panga juhatuse esimees Allan Parik. „Publikupreemia on siiras tunnustus publikult ja sellest on saanud tänaseks juba kena traditsioon,“ lisas Parik.

Estonia teatri publik annetas vähihaigete heaks üle 6000 euro

Vähiravifondi „Kingitud elu“ vabatahtlikud kogusid veebruaris Estonia teatri etenduse vaheaegadel teatrikülastajate spontaansete annetustena kokku üle 6000 euro. Vähihaigete toetuseks sai teatri publik panustada 15 etenduse vaheaegadel ning kokku panustas aega ja energiat ligi paarkümmend fondi vabatahtlikku.

„15 väga tähtsat vaheaega võeti teatrikülastajate poolt hästi vastu ning annetajaid oli nii palju, et mõnel juhul tekkis meie annetuskasti juurde lausa järjekord,“ ütles vähiravifondi „Kingitud elu“ tegevjuht Katrin Kuusemäe. „Täname igat annetajat, Estonia teatrit ja selle abivalmis töötajaid ning kõiki meie vabatahtlikke abilisi – üheskoos kinkisime mitmele inimesele lootuse, võimaluse elada või koguni terveneda.“

Etendused, mille vaheaegadel annetusi koguti, olid Bajadeer, Figaro pulm, Balletiõhtu, Savoy ball, Aida, Modigliani – neetud kunstnik, Karlsson katuselt, Silva, Armujook, Prints ja kerjus, Kratt ning Luikede järv.

Möödunud aasta veebruaris kogus vähiravifond „Kingitud elu” rahvusooperi etenduste vaheaegadel annetustena 4900 eurot.

Vähiravifond „Kingitud elu“ tähistas möödunud kuul ka oma 3. sünnipäeva. Kolme aastaga on fond annetustena kogunud üle 1,6 miljoni euro ning toetanud enam kui saja inimese vähiravi.

Selgusid teatriaasta auhindade nominendid

Estoonlastest ja Estonia lavastustest jõudsid muusikaauhindade kategoorias nomineeritute hulka Monika-Evelin Liiv – «Aida», Heli Veskus – «Aida» ja «Lendav hollandlane», Märt Jakobson – «Aida» (Estonias) ja «Lucia di Lammermoor» (Vanemuises). Balletiauhinnale nomineeriti Denis Klimuk – «Luikede järv», «Vaikivad monoloogid» ja «Laul maast». Salme Reegi nimelisele auhinnale kandideerivad Andero Ermel ja Külli Teetamm – Rahvusooper Estonia lastelavastus «Sipsik ja vana aja asjad». Lavastust ettevalmistava töötaja auhinnale nomineeriti Malle Kaalep – Estonia kostüümiosakonna värvikoja töötaja.

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, kui soovid teatri tegemistega
kursis olla. Värske info ning heade pakkumistega
uudiskiri saadetakse reeglina välja kord kuus.