Uudised

  • Eesti Rahvusballeti uut esisolisti Kealan McLaughlinit saab näha juba sel neljapäeval „Oneginis“

    19.09.2017 / Lisanna Männilaan

    shkatula_mclaughlin

    Neljapäeval, 28. septembril on taas laval publiku suur lemmik – Cranko ballett „Onegin“, mille nimirollis on esmakordselt Eesti Rahvusballeti uus esisolist Kealan McLaughlin. Tatjana rollis on Alena Shkatula. Kealan McLaughlin lõpetas Kanada Rahvusliku Balletikooli 2007. …

  • Estonia teater tähistab 111. sünnipäeva

    15.09.2017 / Ülla Veerg

    estoniaselts_kodu_300x180

    16. septembril tähistab Estonia teater 111. sünnipäeva. Sünnipäevapidu peavad estoonlased koos teatri veteranidega – keskpäeval toimub pidulik vastuvõtt Valges saalis ja üheskoos vaadatakse Eesti juubelisünnipäevale pühendatud uue ooperi, Rasmus Puuri „Pilvede värvide“ peaproovi. I rõdu …

Blogi

  • Rasmus Puur – pea pilvedes, jalad maas

    09.09.2017 / Stina Vürmer

    rasmus_pilved

    Juuni esimestel päevadel lükatakse Estonia teatrimajas ooperile „Pilvede värvid“ hoog sisse. Lavastaja Roman Baskin peab töökoosolekut, tutvustatakse osatäitjaid, kostüümikunstnik Anu Lensment räägib oma plaanidest. Esimeses pingireas istub pikk, vibalik noormees, kelle lühikesed püksid ja seljakott …

  • Kui pilvedel on värvid

    25.08.2017 / Liina Viru

    tunnuspilt

    Sa lahkud kodust teiste jumalate juurde, sa loobud omaenda loomisloost. Kõik, mis on sulle hoitud, heidad muuseas tuulde ja ise selles tuules langed koost… Proovid on jõudnud esimese vaatuse finaali, kus tegelastega liitub Vanaema, keda …

Age Oksa ja Oliver Kuusiku uisutamisoskusi hindab vastlapäeval Anna Levandi

28. veebruaril tähistab Rahvusooper Estonia vastlapäeva ühise uisuliuga Harjumäe uisuplatsil, vastlatraditsioonide kohaselt on paljud estoonlased kostümeeritud ja maskides. Estoonlasi juhendab treener Anna Levandi, piruette on lubanud teiste seas õppima tulla näiteks balletirepetiitor Age Oks ja ooperisolist Oliver Kuusik. 70 estoonlast suundub Harjumäele ühises rongkäigus, mis algab teatrimaja tagant kell 13.45.

Estoonlased on varem vastlapäeva tähistanud suurejooneliste Estonia maratonidega, mis on olnud pühendatud suusatamisele, bobisõidule, mäehüpetele ja jääpurjetamisele. Ühine uisutamine võetakse ette esmakordselt. Osavõtjaid ootab pärast uisutamist soe hernesupp ja vastlakukkel.

Lisainfo: personalijuht Kärt Kinnas, tel 683 1276, 517 0803, kart.kinnas@opera.ee.

Teatrirahva rõõmuks avati Koolimäe loomemaja

21. veebruaril avati Eesti Teatriliidu Koolimäe loomemaja. Lääne-Virumaal Vihula vallas, merest paarisaja meetri kaugusel asuv 1923. aastal ehitatud loomemaja on läbinud põhjaliku renoveerimise ning mõeldud teatrirahvale loominguliseks tööks ja puhkuseks.

Maja asub vaikses kohas männimetsas ning selles on 17 tuba 29 inimesele, raamatukogu, proovisaal, kaks avatud köögiga söögituba ning duširuumid ja tualetid. Kompleksi kuuluvad ka ait ja saunahoone. Tulevikuplaanides on koostöö teiste loomeliitudega, et loomemaja võimalusi saaksid kasutada ka kunstnikud, arhitektid jt loovisikud.

7. oktoobril 1923. aastal avati samas hoones Koolimäe kool, mis tegutses kuni 1961. aastani. 1964. aastaks oli Teatriliidu eelkäijal, Eesti NSV Teatriühingul (asutatud 1945) piisavalt initsiatiivi ja võimalusi, et osta koolimaja Eesti teatriinimestele puhkekoduks.

Aastakümnete jooksul on Koolimäe olnud armastatud puhke- ja loomekohaks paljudele. Seal on puhanud Voldemar Peil, Peeter Linzbach, Helga Rips, Anu Lamp, Sulev Teppart, Maria Klenskaja, Aarne Üksküla, Endel Nõgene, Aime Unt, Karmen ja Peep Puis, Tõnu Aav, Ardi Aav ja paljud teised.

Renoveerimisprojekti teostajaks oli OÜ Esplan, arhitekt Koit Komissarov, sisearhitekt Tiia Pints ja projektijuht Peet Põder. Maja rekonstrueeris AS Eviko, omanikujärelevalvet teostas OÜ Tarvaprojekt. Koolimäe loomemaja ehituse projektijuhiks oli Aivar Mäe ning finantseerijaks Kultuuriministeerium.

Rahvusooperi orkester ja koor tähistavad 110. sünnipäeva kontserdiga “Kuldne klassika. Beethoven”

18. veebruaril tähistavad Rahvusooper Estonia orkester ja koor 110. sünnipäeva kontserdiga „Kuldne klassika. Beethoven“, mida juhatab rahvusooperi peadirigent Vello Pähn. Solistid on Elena Bražnik, Aule Urb, Juhan Tralla ja Märt Jakobson Vanemuise teatrist. Kontserdil teeb kaasa kammerkoor Voces Musicales. Kavas on Beethoveni Missa C-duur, op. 86 ja Bruckneri Kolmas sümfoonia.

Rahvusooper Estonia asutati 1906. aastal. Järgmisel aastal loodi teatri juurde orkester, mille esimene muusikajuht oli Otto Herman, kes alustas ka sümfooniakontsertide korraldamist. Kutselise Estonia orkestri esimene avalik sümfooniakontsert toimus 5. märtsil 1907. Hermani järel on orkestri peadirigendid olnud Adalbert Wirkhaus, Raimund Kull, Verner Nerep, Priit Nigula, Kirill Raudsepp, Neeme Järvi, Eri Klas, Paul Mägi, Jüri Alperten ja Arvo Volmer. Alates 2012. aasta augustist on Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent Vello Pähn. Statsionaarse etendustegevuse kõrval on aastaid antud erineva kavaga kontserte. Repertuaaris on Mahleri, Richard Straussi, Brahmsi, Sibeliuse, Rahmaninovi jt teosed. Koos on musitseeritud paljude nimekate solistidega nagu José Cura, Christian Lindberg, Isabelle van Keulen, Montserrat Caballe, Aleksandr Markovitš jt. Arvo Volmer on toonud Eesti publiku ette ooperite kontsertettekannete sarja, mille raames on kõlanud 18 maailma muusikavarasalve tähtteost. Samuti on salvestatud mitmeid plaate ning DVD-sid.

Rahvusooper Estonia koor on professionaalne segakoor, kes oma tegutsemisaja jooksul on osalenud kümnetes ooperi- ja operetilavastustes ning muusikalides. Menukamate lavastustega on esinetud ka välismaal. Ooperikooriga on töötanud silmapaistvad muusikud: August Topman, Verner Nerep, Tiiu Targama, Kaja Tammemägi, Ira Trilljärv, Uno Järvela, Venno Laul, Peeter Lilje, Anne Dorbek, Jüri Rent, Elmo Tiisvald, Heli Jürgenson, Risto Joost, Hirvo Surva ja Marge Mehilane. 2013. aasta sügisest on koormeistriks Elmo Tiisvald. Muusikalavastustes osalemise kõrval on koori töös tähelepanuväärsel kohal kontserttegevus ja salvestused. Rahvusooper Estonia koor pälvis Eesti teatri aastaauhinna 2010 muusikaliselt ja lavastuslikult nõudliku partii professionaalse teostuse eest Prokofjevi ooperis „Armastus kolme apelsini vastu“. Rahvusooperi orkestriga salvestati Richard Wagneri ja Giuseppe Verdi 200. sünniaastapäeva puhul CD-album „Verdi ja Wagneri kuulsaimad ooperikoorid“ (2013, ERP).

Kontsert „Kuldne klassika. Beethoven“ jõuab kuulajateni koostöös Eesti Kontserdiga. Kontserdi kannab otse üle Klassikaraadio.

Ajakirja Estoonlane loosimise võitjad

Jaanuaris 2017 Postimehe vahel ilmunud Estoonlase ristsõna vastus oli:
CYRANO DE BERGERAC.

Kaks teatripiletit märtsi etendusele võitsid loosi tahtel Janell Lohk, Diana Valge, Tiiu Toomits, Raili Jürgenson, Kristel Luige, Jüri Veerits, Vilve Torn, Mati Erelt, Mait R ja Alari Kask. Palju õnne! Võitjatega võetakse ühendust.

Järgmine Estoonlane ilmub 7. aprillil.

Kultuurisõbra tiitli said rahvusooperi toetajad Postimees, Tele2, G4S, Lexus, Amserv ja Tallink

Kultuuriminister Indrek Saar tunnustas 14. veebruaril 27 ettevõtet ja eraisikut ehk kultuurisõpra, kes on 2016. aastal kultuurivaldkonda enim panustanud. Aasta kultuurisõbra tiitliga pärjati Postimees, ühinemisprotsessi alustanud ettevõtted AS DNB ja Nordea Bank AB ning Aare Kaarma.

Kultuuriminister Indrek Saar tänas NUKU Ferdinandi saalis toimunud pidulikul koosviibimisel kultuuritoetajaid nende sotsiaalse vastutuse eest. „Tänu teie panusele oleme saanud osa eredatest kultuurisündmustest. Need on olnud rahvusvahelise mõõduga ettevõtmised nagu Tallinn Music Week või PÖFF, aga ka väiksemad sündmused, mis toimuvad üle Eesti kogu aeg. Kogukonnad on tänu teile tugevamad ning korraldajatel on oma algatuste jätkumise suhtes kindlustunne,“ rääkis Saar.

Kultuuriministeeriumile laekus tunnustuse andmiseks ligi 80 esildist, millest valiti välja 23 märkimisväärse panuse teinud kultuurisõpra. Kolm peapreemiat ehk Aasta kultuurisõbra tiitlit lähevad ettevõtjatele, kelle panus kultuurivaldkonda on olnud erakordne. Nendeks on Postimees (toetab ka Rahvusooperit Estonia), ühinemisprotsessi alustanud ettevõtted AS DNB ja Nordea Bank AB ning Aare Kaarma.

Kultuurisõbraks 2016 nimetati teiste hulgas ka rahvusooperi peasponsorid Tele2 Eesti AS, G4S Eesti AS ja Toyota Baltic AS (Lexuse ärisuund) ning toetajad Amserv Grupi AS ja Tallink Grupp AS.

Ooperikoor – kõigi võimaluste maa

Eesriide avanedes võib laval lisaks solistidele näha tervet hulka inimesi. See seltskond on Estonia teatri lahutamatu osa – ooperikoor, kelle õlul on kanda oluline roll kõikides ooperites, operettides ja muusikalides. Vastavalt kujutatavale ajastule on nad võimelised kehastuma erinevateks karakteriteks, lisaks kõrgetasemelisele musitseerimisele tuleb ka hästi tantsida ja mõtestatult näidelda.

Tekst: Jaak Jõekallas
Foto: Harri Rospu

26 aastat tagasi, 1990. aasta veebruaris, avas tollal veel RAT Estonia nime kandev kunstitempel mulle oma uksed ja minust sai ooperikoori verivärske liige. Ehkki Eestis toimusid sel ajal suured muutused, läks kogu poliitiline möll minust mööda. Estonia teater haaras mind silmapilkselt enda lummusesse ja sellest pole ma suutnud vabaneda kuni tänaseni.
Palusin kolleegidel kirja panna oma mõtteid ja emotsioone seoses tööga ooperikooris: Ludmilla Kõrts: „Kui ma 1983. aastal koori tulin ja esimest korda lavale pidin minema, siis mul jalad värisesid – aupaklikkus selle maja ja lauljate vastu oli nii suur. Mul ei lähe kunagi meelest, kuidas me olime 1985. aastal gastrollil Rootsi kuninglikus ooperis. Margarita Voites laulis nimiosa Donizetti ooperis „Lucia di Lammermoor“ ja sekstett koos kooriga läks kordamisele. See oli võimas ja fantastiliselt lauldud ning Voites oli oma rollis ikka superhea!“ Lydia Roos: „Olen püüdnud võtta eeskuju vanematelt kolleegidelt, kelles nägin teatrieetikat ja vastutustunnet. Mäletan legendaarseid lauljaid – Voites, Kaal, Tauts, Krumm, Kuusik, Palm, Sallo, Pärn jt. Seisime vaikselt kobaras lava kõrval ja ahmisime seda, mida nägime ja kuulsime. Tähtis ongi see, et laval oleksime üks suur lüli suures imepärases teatriahelas, et oleks kvaliteetne vokaal ja mõtestatud tegevus, oskus teist kuulata, sulanduda ja nautida …“ Mati Vaikmaa lisab: „Üldine haridustase on praegu kõrgem kui omal ajal. Siis oli just meeslauljate hulgas palju keevitajaid ja autojuhte, kellele peakoormeister Uno Järvela õpetas solfedžot.“ Eveli Heinapuu: „Koor on kui peegel elust. Siin on vaja igasuguseid inimesi – noori ja ka vanemaid, erinevaid põlvkondi. Ja nagu eluski – mõned on paremad lauljad, mõned paremad artistid, mõned paremad tantsijad. Ja neist erinevatest osadest sünnibki tervik.“ Aule Urb: „Koolipingist otse solistiks saavad vähesed ja kui sa siiski tahad laulmisega leiva lauale saada, ongi kaks varianti – Rahvusooper Estonia või Filharmoonia kammerkoor. Vanemuine muidugi ka, aga Tartusse kolida ei tahaks. Ja RAM, aga naistel pole sinna asja. Ja kui valida kammermuusika või ooper, siis kaldun viimase poole. Teatrielu on põnev ja et end selles kirevas seltskonnas mitte ära kaotada, tuleb leida inimesed, kes on sinuga samal lainel. Minul on vedanud – need inimesed laulavad minuga samas häälerühmas.“ Georg Gurjev, kelle vanaisa Viktor Gurjev ja isa Rostislav Gurjev olid aastaid meie maja juhtivad solistid ning kelle ema Maria Gurjev ja tädi Kiira Kikerpuu-Klami kauaaegsed ooperikoori lauljad, meenutab: „Istusin väiksena ema kõrval proovides. Pärast ühte proovi, kus harjutati Mussorgski „Hovanštšinat“, hakkasin koduteel valgusfoori taha ootama jäädes ühtäkki täiest kõrist laulma: „Господи спаси …“ Emal oli muidugi väga häbi. Nii see pisik tasapisi tuligi ja pärast seda pole ma teatrist enam lahti saanud.“

Ooperikoori lauljatele on ikka usaldatud ka suuremaid ja väiksemaid sooloosi ja seega on koor olnud väikeseks taimelavaks solistidele. Olga Zaitseva: „Mulle, kui algajale artistile on usaldatud mitmeid vastutusrikkaid soolopartiisid Estonia laval ja see on minu unistus ja armastus! Kooris laulmine arendab minu lauljaisiksust ja muusikalist maailmapilti, andes samas praktika soolo laulmiseks. See on aga juba eriline vastutus ja nõuab veelgi detailsemat lähenemist.“ Sellel hooajal jõudis taas Estonia lavalaudadele Tubina legendaarne ballett „Kratt“, milles on oma roll ka ooperikoori naisrühmal. Greete Kivisild, kellel on seal laulda väike soolopartii, mõtiskleb, mis tunne on balletis kaasa teha: „Lamad laval ja kuulad orkestrist hoopis teistsuguseid helisid. Pala on nii pikk, et jõuad kõik mõtted ära mõelda ja siis peab äkki laulma hakkama. Atmosfäär on hoopis teistsugune ja algul oli päris raske keskenduda.“

Viimastel aastatel on koori read täienenud lauljatega väljastpoolt Eestit. Ukrainlane Roman Chervinko: „Sellest on möödas seitse aastat, kui mind võeti rahvusooperi koori. On meeldiv, et teatri juhtkond aitab täiel määral kaasa minu püüdlustele ja pakub mulle ka solistipartiisid. Tihti kutsutakse juhtivatele rollidele väliskülalisi, mis omakorda rikastab meie lauljate infovälja. Rahvusooper Estonia on mulle teiseks koduks.“ Maire Haava: „Nagu me teame, on ooper ootamise kunst ja meie peame proovide ja etenduste ajal oma lavapause kuidagi täitma. Varemalt istuti ikka lava kõrval, vesteldi omavahel ja tehti nalja. Nüüd on palju lauljaid teistest riikidest ja naljast arusaamine vähe keerulisem.“
Lisaks tööle lavalaudadel on ooperikoor läbi aegade olnud tegev ka kontsertkoorina. Kas ooperikoor peaks tegelema kontserttegevusega või jääma truuks vaid lavale? Triin Ella: „Mina olen kontserttegevuse poolt, aga väikese lisatingimusega repertuaari osas. Ooperikooril on peaaegu ainsana kooridest olemas selline vokaaltehniline oskus nagu kantileen ehk täiuslikkuseni lihvitud legatos laulmine. Kava, mida kontserdilaval esitada, võiks koosneda ooperist ja suurvormidest ning hõlmaks repertuaari klassitsismist romantismini. Nüüdisloomingu osas on kindlasti muusikat, mis sobib ooperikoori vokaalile, ent teoseid, mis lopsakaid hääli väiksemaks muudavad, jätaksin koori repertuaarist välja! Ülioluline on nõudlik dirigent, kes suudab koori motiveerida oma igapäevasest rutiinist väljuma. Kindlasti tuleb jälgida, et ooperikoori lauljate häälekasutus ei saaks teiste žanrite poolt üle koormatud, sest näiteks, kui täna on muusikali proov, kus lavastaja ootab kõnelähedast laulmist, siis homme tuleb laulda juba Wagneri ooperit! Seetõttu ongi oluline, et kontsertlava repertuaar ei läheks igapäevasest vokaalikasutusest väga kaugele.“

Mille poolest erineb ooperikooris laulmine laulmisest Filharmoonia kammerkooris? Martin Lume: „Põhiline erinevus on töötamise kiiruses ja kvaliteedis. Kuna kammerkooris pidid proovi tulles olema võimeline partii kohe noodist laulma, siis neil, kellel see oskus ei olnud kiire, tuli teosed endale enne selgeks teha, et mitte teistele jalgu jääda. Programmid ja dirigendid vaheldusid iga paari nädala tagant, õppida tuli võimalikult efektiivselt, et saavutada optimaalse kuluga maksimaalne tulemus, andmata samas tagasi kvaliteedi pealt. Kammerkoori isikkoosseis on väike, personaalne vastutus seega kordades suurem kui teatrikooris. Teatrikooris kannavad põhivastutust entusiastid, kes oma eeskuju ja kogemustega motiveerivad ka teisi töötama parema tulemuse nimel.“ Ülle Tundla: „Ooperikoor on üks keerulisemaid üksusi teatris, siin on lauljaid, kellele koor on lühiajaliseks hüppelauaks karjääri edendamisel, on sügavalt teatrit armastavaid inimesi ja mulle tundub, et ka rutiini küüsi jäänuid. Tõde on aga selles, et koor võib olla imeline instrument juhi kätes, kes hindab ja armastab lauljaid ning suudab sütitada inimeste loomingulise energia ja loovuse.“ Aare Kodasma: „Ooperikoor on kõigi võimaluste maa. Võimalus teha kõike, mida tahad, samavõrdne võimalus end teostada kui oleksid solist. Ja ma absoluutselt ei alahindaks koori tööd.“
Vaatamata töö- või elumuredele peavad koorilauljad ikka õhtul tõmbama selga kostüümi, tegema näole meigi ja minema lavale, et kehastuda mõneks tunniks kellekski teiseks ning pakkuda publikule lõõgastushetki. Kust võtta energiat, kui oled vahel täitsa läbi? Airike Kolk: „Mind innustab eneseväljendus läbi laulu, tantsu ja sõna. Soov astuda lavale kellegi teisena, et edastada etteantud sõnum. Ümberkehastumisvajadus. Kole, kuri, hullumeelne, rumal või lihtsalt veidi imelik tegelane – need on minu lemmikväljakutsed. Nii vaimne kui füüsiline energiakulu on suur. Teatritegemisele lisaks püüan olla hea logistik ja teejuht neljale lapsele tublideks inimesteks saamisel. Töö ja pereelu ühildamine nõuab palju sitkust ja enesekindlust ning enesele tuleb ka puhkust lubada!“ Maria Kais: „Usun, et iga inimese elus on raskemaid ja kergemaid aegu. Aga eluga peab alati edasi minema! Loomulikult on minu tõhusaim teraapia laulmine! Laulmine ja teater on mu elu!“

Orkestri ja koori 110. sünnipäeva tähistatakse Estonia kontserdisaalis 18. veebruaril kontserdiga „Kuldne klassika. Beethoven“.

Artikkel ilmus ajakirjas „Estoonlane“ 26. augustil.

Ooperiteatri alus on orkester

Muusikateatri sära ja salapära ei loo ainult esisolistid ja priimabaleriinid. Maagia sünnib kogu kooslusest: kooriartistid, balletirühm, lavastus, kostüümid, kuudepikkused ettevalmistused proovisaalides. Aga kõige aluseks on kollektiiv, keda laval näeb harva – teatri orkester. Estonia teatri asutamisaastaks on 1906, orkestri ja koori alguseks loetakse järgmist, 1907. aastat. Esimene muusikajuht oli Otto Hermann. Järgnevatel aastakümnetel on orkestri eesotsas olnud – kui nimekamaid meenutada – Raimund Kull, Neeme Järvi, Eri Klas, Paul Mägi, Jüri Alperten ja Arvo Volmer. 2012. aastast alates on Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent Vello Pähn. Orkestri 110 aasta juubeli eel piilume koos orkestrantidega orkestriauku.

Tekst: Ia Remmel, ajakirja „Muusika“ toimetaja
Foto: Harri Rospu

Orkestri tšellorühma kontsertmeister Mart Laas on siin mänginud juba üle 20 aasta. Teatrisse tuli ta 1995. aastal. „Ma olen ise suur ooperi- ja balletifänn ning rahvusooperis on rõõm töötada. Teater on nagu meie teine kodu, sageli möödub siin proovide ja etenduste vahel terve päev. Hoolimata maja väiksusest on meil kõik olemas – oma ruumid, proovisaalid, puhkekohad.“

Kuidas erineb töö sümfooniaorkestris ja teatri orkestris? „Sümfooniaorkestris mängid lugu paar korda, teatris saab aga esitust lõpmatult täiustada. Meil läheb mõni teos pea 200 korda. Seda võib ju ka rutiiniks nimetada, aga kõik sõltub inimesest. Minule selline viimistlemine meeldib. Kvaliteedis on meie orkestri tase kindlalt edasi läinud.“

Kas rahulolematust ei teki, et saaks ka ometi lavale? „Olen laval orkestris omajagu mänginud ja Estonia orkestriga saame ka lavale, kui meil on ooperite kontsertettekanded ja sümfooniakontserdid. Üks neist kontsertidest, millega tähistame orkestri ja koori juubelit, on 18. veebruaril, kui ettekandele tuleb Beethoven ja Bruckner.“

Kuidas peadirigent Vello Pähn orkestriga töötab? „Vello võib ju olla „tülikas“ dirigent selles mõttes, et ta on oma nõudmistes järeleandmatu. Tema seisukoht on, et kunstis kompromisse ei tehta. Ma saan sellest väga hästi aru, kuna olen ju ka õpetaja ja tean, et arengu nimel ei saa olla mitte kunagi rahul juba saavutatuga.“ Vello Pähn on ka suure rahvusvahelise kogemusega dirigent. „Pähna puhul on tunda, et ta on juhatanud väga häid orkestreid. Tema taotlus on teatud kõlaideaal, selline pehmem, prantsusepärasem orkestrikõla. Ja nõudlikkusel on ka tulemused. Näiteks naudime, kui vaikselt piano’t suudame mängida.“

Oktoobris andis Estonia üle 20 aasta külalisetendusi Moskvas. Estonia etendused meeldisid Vene publikule, väga kiideti ka teatri orkestrit. Ühes arvustuses öeldakse: „Rahvusooper Estonia orkester peadirigent Vello Pähna juhatusel kõlas väljendusrikkalt ja värvikalt. Kõik orkestri pillirühmad olid ideaalses balansis, kõla läbipaistev ja ruumiline. Ega asjata pole orkestri maestro kuulsa Leningradi dirigeerimiskoolkonna esindaja.“ See on orkestrile suur kompliment, kui tajutakse teistsugust kõlapilti.
Muusikateatri etendus on keeruline ja mitmekihiline – solistid, koor, orkester, lavaline liikumine. Mis saab siis, kui mõni viga ette tuleb, solist astub valesti sisse või jätab midagi vahele? „Me kirjutame nooti väga palju märkusi. Leheküljed on vahel neist lausa kirjud: lained, hüüumärgid, plussid, nooled. Pluss tähendab sissetulemisega ootamist, nool sisseastumist jne. Aga kui tuleb mõni eksimus – näiteks Händeli „Rinaldos“, kus koos Ivo Sillamaaga continuo’t mängime, solist jätab retsitatiivis midagi vahele, siis tuleb teda püüda ja vahel mitu lehekülge edasi lapata. See on nagu põnevik, et kui kiiresti õige koha üles leiad!“

Orkestri repertuaarist on Mart Laasile eriti meeldinud mängida Wagnerit ja Richard Straussi. „Prokofjev on alati huvitav. Hindemithi „Cardillac“ oli ja on paras väljakutse. Aga orkestrandile meeldib pigem mängida rasket, kui näiteks varast Verdit või ka Mozarti oopereid. Loomulikult ei ole muusikal midagi viga, aga näiteks tšellodel on seal suhteliselt vähe mängida. Kolleeg Henry-David Varema jutustas kord, et tema professoril Saksamaal oli omal ajal Baieri Riigiooperis töötades lepingus punkt, et ta ei pea Mozarti ooperites kaasa tegema.“

Kas on ka lugusid, mida tingimata tahaks veel mängida? „Üheks unistuseks on Richard Straussi viimane ooper „Capriccio“, ilus ja filosoofiline teos. Aga neid on muidugi veel. Me oleme abikaasaga suured ooperifännid ja teeme aeg-ajalt teatrireise Euroopasse. Sel suvel loodan enda jaoks avastada Debussy „Pelléase ja Mélisande’i.“

Mis on olnud teatritöös erilised ja kordumatud hetked? „Richard Straussi „Roosikavaleri“ kontsertettekanne on erilisena meelde jäänud nagu ka Wagneri „Parsifal“, mis toimus ebatavalises kontserdipaigas Noblessneri valukojas. Mõnel etendusel tunned äkki: see on nüüd nagu päris!“ Kui suur on vajadus uue ja suurema ooperimaja järele? „Loomulikult on selle järele vajadus. Kuigi Estonia on ajalooline ja armas, on siin lava ja orkestriaugu väiksus takistuseks suuremate teoste lavale toomisel. Viinis ja Münchenis mängib Wagneri teostes seitse kontrabassi, meil on neli. Neil on kaheksa tšellot, meil kuus. Helipilt on hoopis teistsugune. Olen küllalt palju mujal käinud ja näinud, mis on võimalik.“

Kas on mõni unistus, mille teostumist sooviksid? „Unistuse korras sooviksin, et teatri rahakott oleks nii paks, et siia saaks mõnikord tuua tõelise A-klassi megastaari. Meil on õnneks ka omamaiseid tähti, nagu näiteks Ain Anger. Nägin Münchenis, kuidas lauljatelt pärast etendust autogramme võeti – Angerilt ikka kõige rohkem. Aga veel mõni maailma suurnimi võiks meie lavalt läbi käia küll.“

Estonia orkestris mängib muusikuid ka väljastpoolt Eestit. Neid on praegu kokku kümme. Flöödimängija Lisa Kawasaki on pärit Jaapanist ja töötab Estonia orkestris alates 2015. aastast. Kui kokku saame, selgub, et ta räägib väga toredasti eesti keelt. Lisa tegi hiljuti tasemeeksami ja näitab uhkusega oma tulemust. Lisa õppis flööti Jaapanis Tokios ning hiljem Saksamaal: Hannoveris, Bremenis ja Münchenis. Kui küsin, kuidas talle Eestis meeldib, vastab ta: „Väga meeldib! Inimesed on nii sõbralikud!“ Aga kas külm ilm liiga ei tee? „Mulle meeldib külm ka. Ja meeldib lumi! Teil on kodudes väga soe. Meil Jaapanis on kodus alati jahe, sest ei köeta.“ Tallinn on Lisa sõnul ilus ja vanaaegne. Vanalinn on nunnu!“
Flöödi valis Lisa sellepärast, et armus selle kõlasse. „Flöödil on nii ilus kõla, nagu kristall!“ Ta lisab, et talle meeldib, kui heli ümber on õhk ja üldse meeldivad talle puhkpillid.

Varem on Lisa orkestris mänginud Saksamaal. Kuidas orkestritöö meeldib? „Ma just tahan orkestris mängida! Flöödil ei ole nii palju soolorepertuaari ja paljusid heliloojaid ma muidu ei saakski tundma õppida.“ Estonia kohta ütleb ta, et talle meeldib, et siin on kavas rohkem vene muusikat, nagu näiteks Tšaikovski balletid. Samuti avastas ta enda jaoks siin Puccini.

Lisa Kawasaki on teinud oma erialal läbi ka vanamuusikaõppe. „Kui siia tulin, siis mõtlesin, et kuidas siin barokkooperit tehakse. Aga Andres Mustonenil on huvitavad ideed! Temast tuleb nii palju energiat!“
Kas on ka mõnda lemmikteost? „Mulle meeldib „Carmen“. Seal on flöödil väga palju mängida ja suur soolo, mida alati orkestrikonkursil küsitakse. Kui ma kandideerisin, harjutasin seda nii palju! Üle tuhande korra, ikka tuleb närv sisse! Aga nüüd olen seda juba mitu korda saanud orkestris mängida.“ Kes meie lauljatest meeldib? „Oo, Ain Anger!” ütleb Lisa säravi silmi. „Tema on nii hea! Kuulsin aasta tagasi teda „Faustis“.“

Kaasaegse ooperi kohta ütleb Lisa, et see tema suur lemmik ei ole. Saksamaal kaasaegses ooperis, kus ta kaasa tegi, mängisid löökpillid kõrvaklappidega. „Aga „Kratt“ meeldib! Kaasaegne muusika võib ka tore olla! Mul on seal üks soolo. Kui selle ära mängisin, siis teised ütlesid, et ma mängisin seda nagu päris eesti tüdruk!“

Muusikute perest pärit Madis Järvi mängib teatri orkestris vioolat. Tema isa on tšellist Teet Järvi ja ema pianist Mari Järvi. Vanaisa Vallo Järvi oli pikka aega Estonias dirigent. Esimesed mälestused ongi lapsepõlves kuuldud vanaisa dirigeeritud „Luikede järvest“. Kuna perekond on elanud pikemat aega Soomes Lahtis, siis on ka Madis Järvi õpingud enamasti seal kulgenud. Algul õppis ta viiulit, hiljem vioolat ning Lahti konservatooriumis ka kompositsiooni. Praegu läbib ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias vabaimprovisatsiooni stuudiumi.

Teatri kohta ütleb Madis Järvi, et siin nõuab orkestris mängimine muusikult võibolla isegi rohkem kui sümfooniaorkestris. „Kogu aeg pead valmis olema, kui näiteks midagi juhtub, laulja jätab takte vahele. Pead kohe dirigendi järgi reageerima. Üldse tuleb teatris hoolsalt dirigenti jälgida. Ja orkestripartiid on teinekord sümfooniaorkestri repertuaarist raskemadki.“ Kas rutiini ei teki? „Ei, sest mängime peaaegu igal õhtul erinevaid teoseid.“ Dirigent Vello Pähna tööstiili kohta ütleb Madis Järvi, et ta on väga nõudlik, aga see on hea, sest nii võetakse end rohkem kokku. „Ta nõuab mängus distsipliini.“ Teistest dirigentidest räägib Madis Järvi, et Risto Joost on väga positiivne, samas nõudlik ning et tema puhul on tunda, kuidas ta tajub lauljat, sest on ka ise laulja. Kaspar Männi kohta ütleb Madis Järvi, et tal on hea täpne löök ja et tema järgi on kindel mängida.

Repertuaarist meeldib Madis Järvile kõik, mis kavas. „Meil on üsna lai valik: barokkooper, modernne ooper, muidugi itaalia ja prantsuse ooper, erinevad balletid ja nüüd tuleb ka Mozarti „Figaro pulm“.“ Kuna hiljuti oli teatri repertuaaris ka nüüdisooper, Tõnu Kõrvitsa „Liblikas“ ning sel aastal on tulekul noore helilooja Rasmus Puuri „Pilvede värvid“, küsin, et kuidas nüüdisooper istub. Madis Järvi ütleb, et mängib nüüdisooperit heameelega. Samuti arvab ta, et kompositsiooniga tegelemine aitab kaasa nüüdisloomingu mõistmisele, kuigi nüüdislooming on stiiliti väga erinev. „Loominguga tegelemine annab väga palju ja on hea vaheldus. Mängin üsna palju ka kammermuusikat.“

Estonia teatri atmosfääri ja töökeskkonna kohta leiab Madis Järvi, et siin on kõik heas balansis ja hästi korraldatud. „Ka direktor ei ole meist kõrgel ja kaugel, vaid tema poole võib alati pöörduda. Ta käib majas ringi, ajab juttu ja huvitub kõigest. Ja paneb vahel ise käed külge, näiteks kui on vaja laval midagi tõsta või paika sättida. Oleme kõik siin teatris nagu üks tervik.“

Orkestri ja koori 110. sünnipäeva tähistatakse Estonia kontserdisaalis 18. veebruaril kontserdiga „Kuldne klassika. Beethoven“.

Artikkel ilmus ajakirjas „Estoonlane“ 27. jaanuaril.

Vähiravifondi vabatahtlikud koguvad veebruarikuus annetusi Rahvusooperis Estonia

Vähirafondi „Kingitud elu“ vabatahtlikud koguvad sarnaselt mullusele Estonia ooperimajas annetusi ka tänavu. Veebruarikuus leiab fondi vabatahtlikke kokku 15 etenduse vaheaegadel.

„Vähiravifondiga „Kingitud elu” tegime koostööd ka eelmise aasta veebruaris ja see osutus edukaks – teatrikülastajad annetasid ligi 5000 eurot,” ütles teatrijuht Aivar Mäe. „Kutsun üles abivajajaid toetama – iga juurde võidetud elupäev on oluline.“

„Veebruaris on Estonia ooperiteatris 15 väga tähtsat vaheaega, mille vältel on publikul võimalik kinkida annetustega vähihaigele lootust, elupäevi ja tervist. Kutsume kõiki üles seda võimalust kasutama, et abivajajad võiksid elada täiel rinnal värvide- ja meeleoluküllast elu,” rääkis vähiravifond „Kingitud elu“ juhataja Toivo Tänavsuu.

Etendused, mille vaheaegadel annetusi kogutakse, on: Bajadeer, Figaro pulm, Balletiõhtu, Savoy ball, Aida, Modigliani – neetud kunstnik, Karlsson katuselt , Silva, Armujook, Prints ja kerjus, Kratt, Luikede järv

Möödunud aasta veebruaris kogus vähiravifond „Kingitud elu” annetusi 12 rahvusooper Estonia etenduse vaheaegadel.

Vähiravifond „Kingitud elu“ tähistas möödunud nädalal oma 3. sünnipäeva. Nende aastate sees on fond annetustena kogunud üle 1,6 miljoni euro ning toetanud saja inimese vähiravi

SA Hille Tänavsuu Vähiravifond „Kingitud Elu“ (http://www.kingitudelu.ee/) on asutatud 5. veebruaril 2014 Hille ja Toivo Tänavsuu ning Janek Mäggi poolt. Fond hüvitab annetustest kogunevate võimaluste piires nende patsientide raviarveid, kelle ravimeid Eesti Haigekassa ei kompenseeri. Raha tuleb sihtasutusele tehtud annetustest. Fondi nõukokku, mis otsustab kas ja keda toetatakse, kuuluvad onkoloogid dr Peeter Padrik, dr Hele Everaus, dr Kristiina Ojamaa, dr Kadri Putnik, Tartu Ülikooli hematoloogia eriala dotsent dr Edward Laane, ettevõtja ja Belgia aukonsul Eestis Erik Sakkov, näitleja ja psühholoog Rita Rätsepp ja suhtekorraldaja Janek Mäggi.

Lisainfo:
Toivo Tänavsuu, Vähiravifondi „Kingitud elu” juhataja
Tel: +372 52 76 004, e-post: info@kingitudelu.ee

3. veebruaril jõuab lavale Mozarti koomiline ooper “Figaro pulm”

3. veebruaril jõuab Rahvusooperis Estonia vaatajate ette Wolfgang Amadeus Mozarti koomiline ooper „Figaro pulm“, mille toob lavale itaalia lavastaja Marco Gandini. Esimesi etendusi dirigeerib Risto Joost ja peaosades laulavad Kristel Pärtna või Elina Shimkus, René Soom või Jevgeni Chrebtov, Heli Veskus või Marie Fajtová, Rauno Elp või Aare Saal, Helen Lokuta või Juuli Lill jt. Dekoratsioonikunstnikud on Maria Rossi Franchi ja Andrea Tocchio, kostüümikunstnik Simona Morresi. Valguskujunduse on teinud Rasmus Rembel.

„Figaro pulm“ alapealkirjaga „Pöörane päev“ kujutab ühtainsat tormilist päeva Almavivade majapidamises, kus krahvi paaž flirdib aedniku tütrega, jumaldades samas krahvinnat, kes armastab krahvi, kes tahab Susannat, kes on kihlatud Figaroga, kes on lubanud abielluda doktor Bartolo naise Marcellinaga, kes on piisavalt vana, et olla Figaro ema… ja see kõik sünnib Figaro pulmapäeva eelõhtul!

Teos on Mozarti esimene koostöö libretist Lorenzo da Pontega, millele järgnesid „Don Giovanni“ ja „Così fan tutte“. Libreto on kirjutatud Beaumarchais’ vastuolulise näidendi ainetel, mida ei lubatud Viini teatrites esitada, sest laval ei tohtinud kujutada nutikaid teenreid, kes oma aristokraatidest peremehi ninapidi veavad. Kuid da Ponte libreto keskendub
originaali satiiri asemel komöödiažanri ajatutele võtetele. Viini esietenduse edule järgnes peagi edu Praha Ooperis – triumf, mis tõi heliloojale tellimuse kirjutada „Don Giovanni“.
Mozarti muusika pulbitseb energiast, alates säravast avamängust kuni lennukate aariate ja värvikate ansambliteni, mis on paelunud publikut esietendusest alates. Muusikanumbrite kordamine publiku soovil muutus niivõrd sagedaseks, et pärast kolmandat etendust lubas keiser korrata vaid aariaid, et etenduse pikkus jääks mõistlikkuse piiresse.

Tegemist on „Figaro pulma“ viienda lavastusega Estonias, viimati jõudsid Figaro pöörased seiklused publiku ette 1996. aastal Roman Baskini lavastuses.

Fotol vasakult Rauno Elp, Kristel Pärtna ja René Soom. Foto: Rasmus Jurkatam.

Eksituste komöödia finaal!

Ka tänasesse proovi mahub hulgaliselt sündmusi: krahv soovib oma pulmapäeval tühistatud „esimese öö õigust“ taastada; armukadeduse hoos saadab ta Cherubino sõjaväkke, et too krahvinnale silma ei heidaks; Susanna ja Figaro maalivad Cherubinole silme ette menu, mis teda naiste seas ootaks, kui ta lahinguväljal mehistununa naaseks; samuti toimetavad nad krahvi kätte võltsitud kirja Susannalt, milles too palub krahvi randevuule… oh seda üllatust, kui Susanna asemel ootab krahvi Susannaks maskeerunud krahvinna!!! Proovis René Soom (Figaro), Susanna (Kristel Pärtna), Juuli Lill (Cherubino), Rauno Elp (krahv).


Kes kellega abiellub?

Kui Figaro ja Susanna pulmad ära jääksid, lõikaksid sellest kasu lisaks krahvile ka doktor Bartolo ja tema majapidajanna Marcellina (seda küll omil põhjusil). Bartolo ei kannata Figarot silma otsaski, sest Figaro ajas nurja tema plaani abielluda Rosinaga (kellest Figaro mahitusel sai krahvi kaasa). Figaro on Marcellinale raha võlgu ning mees on allkirjastanud veksli, mille kohaselt peab ta Marcellinaga abielluma, kui ei suuda talle raha tagasi maksta. Kuna Marcellina eelistab meest rahale, loodab ta, et Susanna tõrjub krahvi lähenemiskatseid ja krahv sunnib kättemaksuks Figarot Marcellinaga abielluma. Bartolo on kättemaksuks Figarole nõus Marcellinat igati toetama. Proovis Kristel Pärtna ja Elina Shimkus (Susanna), Jevgeni Chrebtov (Figaro), Heli Veskus (krahvinna), Priit Volmer ja Märt Jakobson (Bartolo), Janne Ševtšenko ja Triin Ella (Marcellina)… vägesid juhatab lavastaja Marco!

Susannal ja Figarol on plaan!
Tänaseks on selge, et iseenesest ei juhtu midagi. Figaro ja Susanna on pead kokku pannud ning välja nuputanud plaani, kuidas anda õppetund oma naist petvale krahvile ning päästa samas oma pulmad. Plaani pühendatakse nii Cherubino kui ka krahvinna, kes oma seelikukütist mehele hea meelega aru pähe paneks. Kõik läheks libedalt, kui plaani ei hakkaks untsu ajama asjasse pühendamatud… Kui Cherubino krahvinna magamistoast akna kaudu põgeneb, vannub aednik Antonio tulist kurja ja ähvardab kätte maksta sellele, kes tallas ära tema peenra. Figaro, Susanna ja krahvinna püüavad teda ebausaldusväärseks muuta ning purju joota, kuid mees jääb endale kindlaks ja kahtlustab Cherubinot. See on aga vesi armukadeda krahvi veskile. Proovis Jevgeni Chrebtov (Figaro), Elina Shimkus (Susanna), Heli Veskus (krahvinna), Aare Saal ja Rauno Elp (krahv), Mart Laur ja Mati Vaikmaa (Antonio) ning Marco Gandini, Andrea Tocchio ja Auri Jürna.

Fotod: Liina Viru

Alguse saab üks pöörane päev, ehk…
…valmistume Figaro ja Susanna pulmadeks!
On taas aeg heita pilk proovisaali, kus käivad ettevalmistused Figaro ja Susanna pulmadeks.
Kõik ei lähe siiski nii lihtsalt… krahvi paaž flirdib aedniku tütre Barbarinaga, jumaldades samas krahvinnat, kes armastab krahvi, kes tahab Susannat, kes on kihlatud Figaroga, kes on lubanud abielluda doktor Bartolo naise Marcellinaga, kes on piisavalt vana, et olla Figaro ema… Kuidas sellest kõigest küll heaga välja tulla? Mozarti ooper “Figaro pulm” esietendub juba 3. veebruaril!
Segadust asuvad lahendama lavastaja Marco Gandini, lavastaja assistent Ellen Maiste, dekoratsioonikunstnik Andrea Tocchio ja lauljad Kristel Pärtna (Susanna), Elina Shimkus (Susanna), Heli Veskus (krahvinna), Aare Saal (krahv), Rauno Elp (krahv), Helen Lokuta (Cherubino) ja Juuli Lill (Cherubino).

Fotod: Liina Viru

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, kui soovid teatri tegemistega
kursis olla. Värske info ning heade pakkumistega
uudiskiri saadetakse reeglina välja kord kuus.