Uudised

  • Eesti Rahvusballeti uut esisolisti Kealan McLaughlinit saab näha juba sel neljapäeval „Oneginis“

    19.09.2017 / Lisanna Männilaan

    shkatula_mclaughlin

    Neljapäeval, 28. septembril on taas laval publiku suur lemmik – Cranko ballett „Onegin“, mille nimirollis on esmakordselt Eesti Rahvusballeti uus esisolist Kealan McLaughlin. Tatjana rollis on Alena Shkatula. Kealan McLaughlin lõpetas Kanada Rahvusliku Balletikooli 2007. …

  • Estonia teater tähistab 111. sünnipäeva

    15.09.2017 / Ülla Veerg

    estoniaselts_kodu_300x180

    16. septembril tähistab Estonia teater 111. sünnipäeva. Sünnipäevapidu peavad estoonlased koos teatri veteranidega – keskpäeval toimub pidulik vastuvõtt Valges saalis ja üheskoos vaadatakse Eesti juubelisünnipäevale pühendatud uue ooperi, Rasmus Puuri „Pilvede värvide“ peaproovi. I rõdu …

Blogi

  • Rasmus Puur – pea pilvedes, jalad maas

    09.09.2017 / Stina Vürmer

    rasmus_pilved

    Juuni esimestel päevadel lükatakse Estonia teatrimajas ooperile „Pilvede värvid“ hoog sisse. Lavastaja Roman Baskin peab töökoosolekut, tutvustatakse osatäitjaid, kostüümikunstnik Anu Lensment räägib oma plaanidest. Esimeses pingireas istub pikk, vibalik noormees, kelle lühikesed püksid ja seljakott …

  • Kui pilvedel on värvid

    25.08.2017 / Liina Viru

    tunnuspilt

    Sa lahkud kodust teiste jumalate juurde, sa loobud omaenda loomisloost. Kõik, mis on sulle hoitud, heidad muuseas tuulde ja ise selles tuules langed koost… Proovid on jõudnud esimese vaatuse finaali, kus tegelastega liitub Vanaema, keda …

Rahvusooper Estonia orkester ja koor tähistavad juubelit

Orkestri ja koori 110. sünnipäeva tähistatakse Estonia kontserdisaalis 18. veebruaril kontserdiga „Kuldne klassika. Beethoven“. Kontserdil kannab sümfoonilist joont Bruckneri Kolmas sümfoonia, mida teatakse ka kui tema monumentaalset “Wagneri sümfooniat”. Teose ettekandega teeb orkester sügava kummarduse kõigi muusikute ees, kes on läbi pikkade aastate andnud oma panuse orkestri tegevusse ja arengusse. Beethoveni Missa C-duur ettekandmisega tähistatakse Estonia ooperikoori 110. sünnipäeva. Selle imetlusväärse lihtsuse ja sisulise terviklikkusega kirjutatud teosega saab ära märgitud Beethoveni 190. surma-aastapäev. Solistidena esinevad Elena Bražnik (sopran), Aule Urb (metsosopran), Oliver Kuusik (tenor) ja Märt Jakobson (bass). Dirigeerib Vello Pähn.

Lisainfo ja piletid SIIT.

Kristel Pärtna helisev muusika

18 aasta eest istus õbluke blond Rakvere gümnaasiumineiu Kristel Pärtna Rahvusooper Estonia saalis ja jälgis lummatuna, kuidas Giuseppe Verdi „La traviata“ traagilise saatusega kangelanna surmastseenis taevasse tõuseb. Aastaid hiljem astus seesama neiu Violettana Estonia lavale.
Tekst: Kristel Trell / Foto: Stina Kase

„Muusika on see, mis mu sees pidevalt heliseb, mind puudutab. See lihtsalt on osa minust,“ tunnistab rahvusooperi solist Kristel Pärtna. Tema nii-öelda lavaelu algas ülesastumisega Rakvere Vallimäel kõigest kolmeaastase südika tirtsuna. „Mida ma seal laulsin, ei mäleta, aga hiljem koolis tuli küll tähtpäevadel esineda,“ muigab lauljatar. Konkurssidest ei peljanud ta lapsena samuti osa võtta. „Vist „Laulukaruselli“ ühe kohaliku vooru võitsin ära ja Jaan Paku lauluvõistlusel sain paaril aastal kohti – vist teise ja kolmanda,“ meenutab Kristel. Pealinna ooperisse ei sattunud ta koolilapsena just eriti tihti, ent üks gümnaasiumi ajal väisatud lavastus on erakordselt eredalt meeles: Neeme Kuninga lavastatud Giuseppe Verdi „La traviata“. „See, kuidas surev Violetta taevasse tõusis, jättis vapustava mulje,“ meenutab Kristel. „Salamisi unistasin lavale jõudmisest, ent see tundus täiesti kättesaamatuna,“ tunnistab ta.
Muusikakoolis asus piiga hoopis klaverit õppima. „Ühel hetkel tekkis soov koguni pianistiks saada, kuid et olin põhikoolis klaveriõpingud mingiks ajaks katki jätnud, matsin selle mõtte maha.“ Gümnaasiumis tuli hakata mõtlema, mis edasi saab. „Klaveriõpetaja soovitas proovida laulu eriala ettevalmistuskursust Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA),“ räägib Kristel. „Algul pelgasin küll, et mul pole piisavat ettevalmistust. Aga ühel päeval võtsin end kokku, sõitsin Tallinnasse, et uurida, millised võimalused seal on.“ Sealt suunati neiu ei kellegi muu kui legendaarse ooperiprimadonna Urve Tautsi juurde, kellest saigi Kristeli õpetaja. „Võtsin temalt paar kuud enne ettevalmistuskursusele astumist eratunde. Urve oli väga energiline ja emotsionaalne õpetaja. Ta ei keskendunud nii palju süsteemsele tehnika õpetusele, pigem just emotsionaalsuse leidmisele. Paljudest asjadest, mida ta mulle õpetas, olen hakanud alles nüüd aru saama,“ on lauljatar õpetajale tänulik. „Just tema õpetas mind, et laulda tuleb mitte pelgalt lugu, vaid selle sisse tuleb panna oma tunne. Urvel on tohutu sisemine jõud, oskus asju mõtestada ja enda tunnetus esitatavale lisada.“
Hilisemad õpingud EMTA-s nõudsid veidi ebatraditsioonilisema muusikalise haridustee tõttu neiult rohkem tööd. „Kindlasti oli mul sellevõrra raskem: pidin palju suuremat tähelepanu pöörama teoreetilistele ainetele, harmooniale ja solfedžole. Aga ma võtsin kiirelt järgi ning jõudsin kenasti edasi. Kui midagi südamega teen, saan sellega päris ruttu hakkama, nii tundsingi, et tahaks muudkui õppida, ikka rohkem ja rohkem!“ Vahepeal, pärast ettevalmistuskursust, jõudis Kristel aasta õppida ka koolimuusika erialal. „See tuli kokkuvõttes kasuks: sain õppida dirigeerimist, aga ka muid aineid, mis mulle hilisemas elus marjaks ära on kulunud,“ räägib ta.

Õppetunnid Euroopast
Kui Kristel juba laulmist õppima oli hakanud, oli visioon selge – ühel päeval tuleb ooperilaval üles astuda. „Ma tahtsin lihtsalt laulda. Tunnen, et just ooper oli ja on mu jaoks kõige õigem tee. Ja kui selle tee kord valisin, tahan peaosades laulda,“ tunnistab Kristel.
Õpingute ajal jõudis noor lauljatar end täiendada nii põhjanaabrite juures Sibeliuse Akadeemias kui ka Itaalias Rodolfo Celletti nimelises Belcanto Akadeemias. „Lauljate ettevalmistus on väga erinev,“ räägib Kristel. „Meil ollakse seisukohal, et see algab kaheksateistkümneselt. Mu õpetaja Itaalias oli aga lauluõpingutega alustanud juba teismeliseeas, kaheksateistkümnesena laulis ta juba peaosa Donizetti ooperis „Lucia di Lammermoor“,“ toob Kristel näite. „Soomes lauldakse mitu aastat ainult vokaliise, enne kui hakatakse aariaid õppima, et tehnika oleks selge. Mulle tegelikult niisugune lähenemine meeldib,“ kumab Kristeli selgitustest läbi soov ehk kunagi ise laulmist õpetama hakata. „Ma arvan, et mina praktiseeriksin just sellist süsteemi. Igaühel nõuab hääle kujundamine oma aja ning siin on tarvis väga individuaalset lähenemist.“
Enesetäiendamine välismaal oli Kristeli jaoks seda suuremaks proovikiviks, et veidi enne Sibeliuse Akadeemiasse vahetusüliõpilaseks minekut oli ta emaks saanud. „Pereelu seadis omad piirid: täisprogrammi ei saanud võtta, tuli kodu vahet sõita,“ meenutab ta. „Pere mõistis, et vajan seda. Kuigi oma natuurilt olen väga kodune ja mulle hirmsasti meeldib kodus toimetada, oli siiski sisemine tung välismaale minna, et seal end täiendada.“ Abikaasa suhtus noore ema plaanidesse mõistvalt, sest ka tema on muusik.“ Me kohtusime tõesti juba ammu, kohe, kui ma Tallinnasse tulin,“ räägib Kristel. Abikaasa Tiit Pärtna töötab samuti Estonias, ta on orkestri kontrabassirühma kontsertmeister ning nii moodustavadki Pärtnad omamoodi pisikese teatripere. „Ma ei kujutaks elu teistmoodi ettegi! Ma arvan, et tavalise elurütmiga partneril oleks hoopis raskem artistiga koos elada – õhtud on kinni, nädalavahetustel ollakse tööl. Aga kuna mu abikaasa elab samas rütmis, siis on meil igapäevaelu logistikatki kergem korraldada,“ leiab Kristel. Tütar Eliis õpib Nõmme Lastemuusikakoolis viiulit ja on pisikesest peale emaga nii laulutundides kui teatriproovides kaasas käinud. „Ükskord hakkas proovis nutma ja ütles: ema, sa laulsid nii ilusti!“

Persoonilugu saab täismahus lugeda 27. jaanuaril ilmuvast Estoonlasest. Ajakiri on reedest saadaval rahvusooperi fuajees ning Harjumaa Postimehe vahel.

Estonia avab kaheks õhtuks jazz-balleti klubi

26. ja 31. jaanuaril avab Estonia kammersaalis uksed jazz-balleti klubi, kus lavastusgrupp Eesti Rahvusballeti tantsijate Triinu Leppik-Upkini ja Sergei Upkini ning armastatud jazz-muusiku Toivo Undi juhtimisel loob ainulaadse tantsulavastuse. Hubane klubi on variasutuseks maffiagängi hämarale tegevusele. Paha aimamata satuvad klubisse aega veetma noormees ja neiu, kes tõmmatakse tahtmatult uude põnevasse maailma. Samal õhtul toimub pangarööv. Pahandust on palju, öö aga kestab. Tantsivad Anatoli Arhangelski, Marika Muiste, Marta Navasardyan või Elisabetta Formento, Jevgeni Grib, Daniel Kirspuu või Carlos Campo Vecino, Sergei Upkin ja Helen Bogatch.

Musitseerib jazz-ansambel JBB, solistid on Raul Sööt (tenorsaksofon), Allan Järve (trompet), Aleksander Paal (altsaksofon, sopransaksofon), Rain Rämmal (klaveri, süntesaator), Toivo Unt (kontrabass, basskitarr), Toomas Rull (trummid) ja Martin Trudnikov (akordion) ja Edmunds Altmanis (bassklarnet).

Muusika ja arranžeering on Dainius Pulauskaselt, muusikaline juht ja kaas-arranžeerija on Toivo Unt.

Algab balletiklubi kolmas hooaeg

Toomas Eduri algatusel loodud Eesti Rahvusballeti Sõprade Klubi ehk balletiklubi alustab oma kolmandat hooaega. 2017. aasta kevadel on kavas neli kohtumist, mis eelkõige mõeldud lastele ja noortele. Koos minnakse lava taha, et tutvuda teatrimaailma telgitaguse ja balletiartistidega. Balletiklubi kohta leiad rohkem infot SIIT

Eesti on ooperikülastuste arvult Euroopas kolmandal kohal

Saksa mainekas ajalehes Frankfurter Allgemeine avaldatud uuringu põhjal on ooperikülastuste arv Euroopas tõusuteel, vahendas Postimees. Kõige rohkem käiakse ooperis Austrias: miljoni elaniku kohta 150 külastust aastas. Šveits on 102 külastusega teisel kohal, aga Eesti lausa kolmandal: miljoni elaniku kohta tuleb meil tervelt 98 ooperikülastust aastas.

Saksamaa on selles pingereas neljas (88), järgnevad tšehhid (81), slovakid (47) ja rootslased (43). Oluline kukkumine ooperikülastuste arvu poolest toimubki pärast Tšehhimaad. Aga ooperi sünnimaa Itaalia on alles 11. kohal, vaid 19 ooperikülastust miljoni elaniku kohta aastas.

Frankfurter Allgemeine viitab, et selle sajandi jooksul on Euroopas avatud vähemalt tosin uut uhket ooperiteatrit näites Rootsis Umeås, Walesis Cardiffis ja Poolas Białystokis, samuti restaureeritakse ja renoveeritakse vanu ja väärikaid majasid Veneetsias, Barcelonas ja Baris. Taani reederifirma Arnold Mærsk McKinney Møller finantseeris 2005. aastal Kopenhaageni uue ooperimaja rajamist.

Teiseks on ooper rahvusvaheline kunstiliik tugeva kohaliku hõnguga. Enamik inimesi ei viitsi sõita vaatama, kuidas Norras Ibseni näidendit originaalkeeles etendatakse. Samuti pole mõtet kodumaalt kaugele sõita Beethovenit kuulama. Ooper seevastu ühendab endas nii muusika – mis on tõeliselt rahvusvaheline keel – kui ka lavastuslikud elemendid, mida publik soovib nautida just selle kuulsa lavastaja ning artistide vahendatuna.

Rahvusooperi külastuste arv ületas esmakordselt 200 000 piiri

2016. aastal külastas Rahvusooper Estonia etendusi, kontserte ja haridusprogramme kokku 205 000 inimest, mis on ligi 15 000 rohkem, kui eelmisel aastal. Kokku anti 447 etendust ja kontserti, keskmine täituvus statsionaaris oli üle 90% – kõrgeim keskmine näitaja läbi aegade.

„Äsja lõppenud aastal pakkus kõige rohkem rõõmu võimalus kultuurisaadiku rolli täita – rahvusooper andis üle aastakümnete jälle etendusi Narvas, Peterburis ja Moskvas. Igal pool võeti meid väga hästi vastu ja kriitika oli suurepärane,“ ütles teatrijuht Aivar Mäe. „See, et ületasime meie jaoks maagilise 200 000 külastaja ja 90% keskmise täituvuse piiri, on kirss tordil. Tänan ustavat publikut, teatri toetajaid ja estoonlasi,“ lisas Mäe.

100% täituvuse saavutanud lavastuste rida oli 2016. aastal pikk: „Lendav hollandlane“, „Kratt“, „Luikede järv“, „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“, „Pähklipureja“, „Viiuldaja katusel“ ja „Karlsson katuselt“.

Kõige rohkem vaatajaid kogus muusikal „Viiuldaja katusel“ – 25 000. Järgnevad „Karlsson katuselt“ (16 000) ja „Pähklipureja“ (13 000).

2017. aasta esimene esietendus on Mozarti ooper „Figaro pulm“ 3. veebruaril, kevadel on tulekul veel Adami ballett „Giselle“ ja Zelleri operett „Linnukaupleja“. Sügisel algav 112. hooaeg on aga pühendatud Eesti Vabariigi juubelile ning tulvil kaunist eesti muusikat. Piletid saabuvad müügile 1. märtsil.

Foto: Rasmus Jurkatam. Fotol: 3. veebruaril esietendub rahvusooperis “Figaro pulm”. Vasakult: Rauno Elp, Kristel Pärtna, René Soom.

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, kui soovid teatri tegemistega
kursis olla. Värske info ning heade pakkumistega
uudiskiri saadetakse reeglina välja kord kuus.