Uudised

  • Eesti Rahvusballeti uut esisolisti Kealan McLaughlinit saab näha juba sel neljapäeval „Oneginis“

    19.09.2017 / Lisanna Männilaan

    shkatula_mclaughlin

    Neljapäeval, 28. septembril on taas laval publiku suur lemmik – Cranko ballett „Onegin“, mille nimirollis on esmakordselt Eesti Rahvusballeti uus esisolist Kealan McLaughlin. Tatjana rollis on Alena Shkatula. Kealan McLaughlin lõpetas Kanada Rahvusliku Balletikooli 2007. …

  • Estonia teater tähistab 111. sünnipäeva

    15.09.2017 / Ülla Veerg

    estoniaselts_kodu_300x180

    16. septembril tähistab Estonia teater 111. sünnipäeva. Sünnipäevapidu peavad estoonlased koos teatri veteranidega – keskpäeval toimub pidulik vastuvõtt Valges saalis ja üheskoos vaadatakse Eesti juubelisünnipäevale pühendatud uue ooperi, Rasmus Puuri „Pilvede värvide“ peaproovi. I rõdu …

Blogi

  • Rasmus Puur – pea pilvedes, jalad maas

    09.09.2017 / Stina Vürmer

    rasmus_pilved

    Juuni esimestel päevadel lükatakse Estonia teatrimajas ooperile „Pilvede värvid“ hoog sisse. Lavastaja Roman Baskin peab töökoosolekut, tutvustatakse osatäitjaid, kostüümikunstnik Anu Lensment räägib oma plaanidest. Esimeses pingireas istub pikk, vibalik noormees, kelle lühikesed püksid ja seljakott …

  • Kui pilvedel on värvid

    25.08.2017 / Liina Viru

    tunnuspilt

    Sa lahkud kodust teiste jumalate juurde, sa loobud omaenda loomisloost. Kõik, mis on sulle hoitud, heidad muuseas tuulde ja ise selles tuules langed koost… Proovid on jõudnud esimese vaatuse finaali, kus tegelastega liitub Vanaema, keda …

Rahvusooper Estonia sotsiaalmeedia leht hinnati hindele A

Idea Groupi sotsiaalmeedia juht Rene Rumberg uuris, milliste brändide poolt sotsiaalmeediasse loodud sisu on tasemel, kes saavad keskmisest rohkem tähelepanu ning kaasavad paremini inimesi. Analüüsidest ettevõtete sotsiaalmeedia tegevusi, sai kõrgeima kategooria KUMA Design, võludes sotsiaalmeedias tabava minimalismiga. Järgnevas kategoorias oli esindatud Rahvusooper Estonia, kelle sotsiaalmeedia leht sai hindeks A ehk väga hea. Rumberg tõi välja, et antud kategooriasse kuuluvad brändid käituvad sotsiaalmeedias väga professionaalselt. Nende poolt loodud sisumaterjal on kvaliteetselt toodetud – visuaalid on selged ja need käivad kokku brändi identiteediga. Samas kategoorias olid välja toodud mitmed tuntud brändid nagu TransferWise, Swedbank, Telia Eesti, Kalev, Nordica jpt.

Loe pikemalt Best Marketingi kodulehel.

Teater puhkab!

Teater on suvepuhkusel kuni 12. augustini!

22. juunist17. juulini 2016 on piletikassa suletud. Piletite tellimine E-R kell 10-18, tel 683 1210. Piletid on müügil Piletimaailma müügipunktides ja  aadressil www.piletimaailm.com.

Rahvusooperi kostüümilaenutus on suletud 27. juunist 31. juulini.

13. augustil avame hooaja Jerry Bocki menumuusikali „Viiuldaja katusel“ etendustega. Esimesega neist tähistame armastatud laulja Helgi Sallo 75. sünnipäeva.

Täname kõiki teatrikülastajaid ja soovime ilusat suve! Peatse kohtumiseni!

Rahvusooperi poistekoor laulab Roman Toi 100. juubelil Kanadas

Laupäeval, 18. juunil saab saja-aastaseks Kanadas Torontos elav eesti helilooja, koorijuht, organist ja muusikategelane Roman Toi. Suurt tähtpäeva märgitakse sümpoosioniga 17. juunil ning 19. juunil piduliku kontsert-jumalateenistusega EELK Toronto Peetri kirikus, kus astub üles ka Kanadas ja USA-s kontsertreisil viibiv Rahvusooper Estonia poistekoor.

Roman Toi sündis 18. juunil sada aastat tagasi Viljandimaal Kõo vallas. Tema ema Anni Toi-Puskar oli laulja, kes enne põgenemist punavõimude eest Eestist Saksamaale töötas 1940-1944 Estonia teatris. Alates 1949. aastast elas nende pere Kanadas Torontos.

Roman Toil on ette näidata paljud muusikakõrgkoolide diplomid ja teaduskraadid, õppides algul Tallinna konservatooriumis koorijuhtimist, siis kompositsiooni ning dirigeerimist, selle vahel ka täiskursuse Tartu ülikoolis õigusteadust. Ta on täiendanud end Salzburgi Mozarteumis, seejärel lõpetanud Chicago ülikoolis USAs kompositsiooni erialal, saanud Šveitsist Montreux’st magistrikraadi, õppinud veel USAs Cincinnati ülikoolis ning saanud doktorikraadi Toronto ülikoolist Kanadas.

Kogu heliloomingulise töö ja interpreeditegevuse kõrval koorijuhi, dirigendi ja organistina tegutses ta ka muusikakriitikuna ning oli Toronto kuningliku konservatooriumi kompositsiooni- ja muusikateoreetiliste ainete õppejõud.

Taasvabas Eestis on Roman Toi innukalt kaasa elanud meie laulupeoliikumisele, olles ka üldlaulupidudel üldjuhina.

Roman Toi on Eesti muusika- ja teatriakadeemia ning Viljandi kultuuriakadeemia audoktor ning Viljandi linna aukodanik, Eesti Heliloojate Liidu liige 1998. aastast.

Maestro suure juubelipäeva tähistamine algab reedel, 17. juunil Torontos Tartu College’is. Seal toimub sümpoosion, kus Roman Toist ja eesti muusikakultuurist kõnelevad Hirvo Surva, Andres Raudsepp, Triinu Ojamaa ja Jean McKen, avatakse Väliseesti Muuseumi ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ühine Roman Toile pühendatud näitus.

Pidulikult märgib juubelipäeva 19. juunil Toronto Peetri kirikus toimuv kontsert-jumalateenistus. Sellel esinevad Kanadas kontserdireisil viibiv Rahvusooper Estonia poistekoor Hirvo Surva juhatusel ja organist Ene Salumäe, Toronto Eesti meeskoor ja Estonia koor, solistid Avo Kittask ja Kristina Agur. Kavas on eeskätt Roman Toi loomingut, aga ka maestro tähtpäevaks valminud Riho Esko Maimetsa uudisteos, laul poistekoorile “Kolm igatsuse laulu” Ernst Enno sõnadel. Selle esiettekannet juhatab Hirvo Surva.

Roman Toi elust tehakse dokumentaalfilm, mille režissöör on Kalli Paakspuu, filmi võtted käivad ning film peab valmima Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks 2018. aastal.

Roman Toi on Eesti kõigi aegade tuntud muusikainimestest esimene, kes on saavutamas sajandipikkuse eluaea piiri.

Kasutatud tekst: kultuur.err.ee, Priit Kuusk

Eesti Rahvusballett tähistab Juta Lehiste juubelit, müügile jõuab raamat ja DVD “Juta Lehiste”

9. juunil tähistab Eesti Rahvusballett „Modigliani – neetud kunstnik“ etendusega kauaaegse legendaarse tantsija Juta Lehiste 75. sünnipäeva. Juta Lehiste puhul on tegemist väga erilaadse andega, keda oleks raske suruda range klassikalise tantsu kaanonitesse. Ere isiksus, tugeva nüüdiskunstniku närviga – sellisena leidis Lehiste 1960. aastate teisel poolel endale koha mitmetes tänapäeva heliloojate-ballettmeistrite töödes. Kunstnikuna oli tema haare väga lai – dramatismist-traagikast kuni groteskini välja. 25 aastat kestnud teatriteel lõi Juta Lehiste üle 40 eriilmelise rolli. Neist eredaimana jäävad balletilukku Kratt, Prostituut „Võlumandariinis“, Joanna „Joanna Tentatas“ ja Naine samanimelises monoetenduses, mille Lehistele lavastas Mai Murdmaa.

Tänase juubelietenduse eel jõuab teatris müügile raamat „Juta Lehiste“, mille on välja andnud Eesti Teatriliit. 176-leheküljeline rohkete fotodega illustreeritud raamatuga on kaasas ka DVD eredamate hetkedega lehiste tantsuloost.

Juta Lehiste on sündinud 23. juunil 1941. aastal Pärnumaal. Balletikooli astus ta 1953. aastal, mille lõpetas 1960. aastal hinnatud balletipedagoogi Lia Leetmaa klassis. Kooli lõpetamise järel alustas Lehiste tööd Estonia teatris, kus töötas solistina kuni aastani 1985. 1972. aastal lõpetas Juta Lehiste Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna kaugõppeosakonna inglise keele ja kirjanduse erialal. Pärast teatritööd õpetas Juta Lehiste aastatel 1987–2009 Tallinna Ülikooli koreograafiaosakonnas klassikalist tantsu.

Fotol Juta Lehiste Krati rollis (1966). Foto: Rahvusooper Estonia arhiiv.

Juubilari olulisemad rollid:

Ameeriklanna Grinblatsi balletis „Rigonda“, lavastaja H. Tangijeva-Birzniece (1960)
Saarepiiga Kapi balletis „Kalevipoeg“, lavastaja V. Burmeister (1961)
Printsess Stravinski balletis „Lugu sõdurist“, lavastaja E. Suve (1963)
Medeia Barberi balletis „Medeia“, lavastaja M. Murdmaa (1966)
Kratt Tubina balletis „Kratt“, lavastaja E. Suve (1966)
Myrtha Adami balletis „Giselle“, lavastaja N. Ulanova (1966)
Coppélia Delibes’ balletis „Coppélia“, lavastaja M. Murdmaa (1967)
Küürselg-sälg Štšedrini balletis „Küürselg-sälg“, lavastaja E. Suve (1967)
Prostituut Bartoki balletis „Võlumandariin“, lavastaja M. Murdmaa (1968)
Pariisitar Gershwini balletis „Ameeriklane Pariisis“, lavastaja M. Murdmaa (1968)
Carmen Bizet’ ja Štšedrini balletis „Carmen“, lavastaja E. Suve (1969)
Joanna Tambergi balletis „Joanna Tentata“, lavastaja M. Murdmaa (1971)
Tamara Tsintsadze balletis „Deemon“, lavastaja E. Suve (1972)
Kaunitar Prokofjevi balletis „Kadunud poeg“, lavastaja M. Murdmaa (1975)
Kuradike Petrovi balletis „Maailma loomine“, lavastajad V. Vassiljov ja N. Kassatkina (1976)
Kolmikosa Turueit, Lise ja Nõid Sumera vballetis „Anselmi lugu“, lavastaja M. Murdmaa (1978)
Eksinud neiu Tormise kantaat-balletis „Eesti ballaadid“, lavastaja M. Murdmaa (1980)
Nõid Madge Løvenskioldi balletis „Sülfiid“, lavastaja O. Vinogradov (1982)
Juta Lehiste loominguline õhtu „Tantsib Juta Lehiste“, lavastajad M. Murdmaa ja K. Saareke (1983)

Rahvusooper Arvamusfestivalil: Muusikateatrite järelkasv – kelle mure?

12.-13. augustil toimub Paide Vallimäel neljas Arvamusfestival. Kultuurialal on sellel aastal esindatud ka Rahvusooper Estonia, kelle diskussioon teemal „Muusikateatrite järelkasv – kelle mure?“ toimub reedel, 12.augustil, kell 15.00. Arutletakse miks ei jätku muusikateatrites eestimaiseid lauljaid, tantsijaid ja orkestrante, kuidas saada rändama läinud andekad muusikud-tantsijad tagasi jm. Teemadel arutlevad Estonia peadirektor Aivar Mäe, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Peep Lassmann, Georg Otsa nimelise muusikakooli direktor Aarne Saluveer, Tallinna Muusikakeskkooli direktor Timo Steiner ja Tallinna Balletikooli direktor Kaie Kõrb. Moderaator on Joonas Hellerma. Kultuurialal on lisaks rahvusooperile esindatud kultuuriajakiri Vikerkaar, Rahvusarhiiv, Eesti Filmiajakirjanike Ühing jt. Kohtume augustis Paides!

Eesti Rahvusballeti tantsijad proovivad koreograafitööd

8. ja 10. juunil kell 20.00 toimuvad Estonia kammersaalis Eesti Rahvusballeti koreograafiliste etüüdide õhtud koondnimetuse all Pööningtants. Tantsijad Eve Andre-Tuga, Triinu Leppik-Upkin, Jevgeni Grib, Chiara Annunziato, Mary Puart, Giacomo De Leidi, John Halliwell ja Bruno Micchiardi vahetavad tantsukingad koreograaf-lavastaja omade vastu ja toovad publikuni 5–10minutilised etüüdid, mida esitavad Eesti Rahvusballeti tantsijad. 10. juunil lisab oma panuse Eve Mutso, kelle 11minutiline duett „elEven“ oli esmakordselt kavas Edinburgh’i rahvusvahelisel festivalil aastal 2014.

Pööningtantsu õhtute kunstiline juht on Toomas Edur, traditsioonile pandi alus 2012. aastal.

Fotol Sergei Upkini koreograafiline etüüd „Sodade“ 2012. aastast, tantsivad Triinu Leppik-Upkin ja Jevgeni Grib. Foto: Rahvusooper Estonia arhiiv.

Doktoritöö uuris balletijuhi Rahel Olbrei loometegevust

7. juunil kaitses doktoritööd Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Heili Einasto, kes uuris Estonia balletijuhi Rahel Olbrei (1892-1984) loometegevust, st koreograafilist loomingut, pedagoogi- ja juhitööd Estonia teatris (1925-44) ning selle mõju eesti balletile 20. sajandi vältel.

Doktoritöö uuris Olbrei loomingu ja tegevuse avamist, tutvustas ja analüüsis tema loomepõhimõtteid ning tema vaimse pärandi olulisust eesti tantsukunstis. „Just Rahel Olbrei isiksus ja loometegevus, mis hõlmab mitte üksnes tema tööd koreograaf-lavastajana, vaid ka toimetamisi pedagoogi ja tantsurühma juhina, panid aluse 20. sajandi eesti balletile,“ sõnas Heili Einasto. Olbrei süstemaatiline ja järjekindel tegevus Estonia teatri balletijuhina kujundas traditsiooni, mis on püsinud 21. sajandi alguseni.

Einasto uuris Rahel Olbrei loometegevust selle kolmes väljendusviisis – koreograafiline looming, pedagoogi- ja juhitöö. Selleks analüüsis Einasto balletijuhi pärandit ehk seda, mis jäi temast alles  pärast Eestist põgenemist 1944. aastal, kui ta oli tantsujuhina töötanud kaheksateist hooaega. Antud pärand eksisteerib eelkõige kultuurimälus, mitõttu uuris autor mälestusi: näiteks intervjureeris eri põlvkondade tantsijaid ja tantsuga seotud inimesi, analüüsis arvustusi, mälestusteraamatuid ja hilisemaid minevikukogemusi puudutavaid ülestähendusi ning ka fotosid Olbrei lavastustest. 

Heili Einasto doktoritöö kannab pealkirja “Eesti balleti rajaja Rahel Olbrei: loometegevus, retseptsioon, pärand” ja selle avalik kaitsmine toimub 7. juunil kell 12 Tallinna Ülikoolis (Uus-Sadama 5, ruum M-648). Töö juhendaja on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Kristel Pappel. 

Doktoritöö täistekst on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA. 

Lisainfo:

Kerli Onno
kommunikatsioonispetsialist
tel. 640 9219
e-post: kerli.onno@tlu.ee

„Viiuldaja katusel“ jõudis õnnelikult lavale

Esietendus läks tõelise menuga – aplaus ei tahtnud lõppeda ja lillesülemeid jagus nii lava peale kui lava taha.

Aitäh ja kohtume teatris!

no images were found

Rahvusooperi külalissolistid saavad nüüd kaasa väärt kingituse

Rahvusooper Estonia alustas koostööd Eestis sündinud kosmeetikabrändiga Vestige Verdant. Maailmas tuntust koguv luksus-looduskosmeetika bränd kindlustab selle, et kõik külalissolistid, -dirigendid ja -lavastajad saavad koju naastes kaasa osakese Eesti ilust – komplekti kolme luksusliku kosmeetikatootega, mis mitmete auhindadega pärjatud.

Lähemalt Vestige Verdanti kohta www.vestigeverdant.com

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, kui soovid teatri tegemistega
kursis olla. Värske info ning heade pakkumistega
uudiskiri saadetakse reeglina välja kord kuus.