Uudised

  • Eesti Rahvusballeti uut esisolisti Kealan McLaughlinit saab näha juba sel neljapäeval „Oneginis“

    19.09.2017 / Lisanna Männilaan

    shkatula_mclaughlin

    Neljapäeval, 28. septembril on taas laval publiku suur lemmik – Cranko ballett „Onegin“, mille nimirollis on esmakordselt Eesti Rahvusballeti uus esisolist Kealan McLaughlin. Tatjana rollis on Alena Shkatula. Kealan McLaughlin lõpetas Kanada Rahvusliku Balletikooli 2007. …

  • Estonia teater tähistab 111. sünnipäeva

    15.09.2017 / Ülla Veerg

    estoniaselts_kodu_300x180

    16. septembril tähistab Estonia teater 111. sünnipäeva. Sünnipäevapidu peavad estoonlased koos teatri veteranidega – keskpäeval toimub pidulik vastuvõtt Valges saalis ja üheskoos vaadatakse Eesti juubelisünnipäevale pühendatud uue ooperi, Rasmus Puuri „Pilvede värvide“ peaproovi. I rõdu …

Blogi

  • Rasmus Puur – pea pilvedes, jalad maas

    09.09.2017 / Stina Vürmer

    rasmus_pilved

    Juuni esimestel päevadel lükatakse Estonia teatrimajas ooperile „Pilvede värvid“ hoog sisse. Lavastaja Roman Baskin peab töökoosolekut, tutvustatakse osatäitjaid, kostüümikunstnik Anu Lensment räägib oma plaanidest. Esimeses pingireas istub pikk, vibalik noormees, kelle lühikesed püksid ja seljakott …

  • Kui pilvedel on värvid

    25.08.2017 / Liina Viru

    tunnuspilt

    Sa lahkud kodust teiste jumalate juurde, sa loobud omaenda loomisloost. Kõik, mis on sulle hoitud, heidad muuseas tuulde ja ise selles tuules langed koost… Proovid on jõudnud esimese vaatuse finaali, kus tegelastega liitub Vanaema, keda …

SEB publikupreemia laureaadid on ooperisolistid Heli Veskus ja Jassi Zahharov

Rahvusooper Estonia kuldsponsor SEB Pank andis tänavu kuuendat korda välja publikupreemiad nais- ja meessolistile, kelle valisid välja ooperikülastajad. Publiku lemmikuteks osutusid sel aastal Heli Veskus ja Jassi Zahharov. Auhinnad anti pidulikult üle 31. märtsil ooperi „Tannhäuser“ etenduse eel.

Estonia koosseisuliste ooperisolistide seast selgusid võitjad vaatajahääletuse tulemusena ja kumbki publiku lemmik sai 1300-eurose preemia. Kõikide hääletajate vahel loosis Estonia teater välja kümme 20-eurost kinkepiletit.

„Märtsikuu on teatrikuu ja traditsiooniliselt aitame siis publikul valida lemmiksolistid Rahvusooper Estonia lauljate hulgast. Publikupreemia on siiras tunnustus publikult ja sellest on saanud tänaseks juba kena traditsioon,“ märkis SEB panga juhatuse esimees Allan Parik.

Sopran Heli Veskus on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia ja Sibeliuse Akadeemia. Heli Veskus debüteeris Rahvusooperis Estonia 1999. aastal donna Elvirana Mozarti ooperis „Don Giovanni“ ja on selle teatri solist alates 2001. aastast. Veskuse repertuaari kuuluvad Wagneri Isolde („Tristan und Isolde“) ning Elisabeth ja Veenus („Tannhäuser“), Puccini rollidest Mimi („Boheem“) ja Tosca („Tosca“); Daam (Hindemithi „Cardillac“), Micaëla (Bizet’ „Carmen“); Verdi rollidest nimiosa ooperis „Aida“. Heli Veskus on pälvinud mitmeid auhindu: Harjumaa teatripreemia (2003), Eesti teatri aastaauhind (2004) ja Georg Otsa nim. preemia (2008).

Bariton Jassi Zahharov laulab Rahvusooperis Estonia alates 1997. aastast. Ta on esinenud paljudes välisriikides: Saksamaal, Rootsis, Soomes, Tšehhis, Rumeenias jm. Tema repertuaari kuuluvad nimirollid Verdi ooperites „Rigoletto“, „Macbeth“, „Nabucco“ jt, samuti nimiroll Mussorgski „Boriss Godunovis“, Giorgio Germont (Verdi „La traviata“), Amonasro (Verdi „Aida“), Scarpia (Puccini „Tosca“), Escamillo (Bizet’ „Carmen“), Biterolf (Wagneri „Tannhäuser“), Tomski (Tšaikovski „Padaemand“), krahv de Guiche (Tambergi „Cyrano de Bergerac“), Sergius Wladimir (Kálmáni „Tsirkusprintsess“) jpt. Jassi Zahharov on pälvinud Georg Otsa nim. preemia (1994), Suure Vankri auhinna (1996), Tartu Kultuurkapitali loomingulise aastastipendiumi (1996), Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (2001), SEB publikupreemia (2012) ja Eesti teatri aastaauhinna 2015.

Ooperi arvustus: “Rinaldo”

Autor Ury Eppstein

Tänu Iisraeli Ooperis esinenud Rahvusooperile Estonia oli kohalikul publikul võimalik viimaks ometi jälle nautida ühte Händeli liiga tihti unarusse jäetud ja unustatud oopereist – „Rinaldot”.
Ei ole sellist inimlikku nõrkust, mille Händel oleks oma oopereis ära unustanud – armastus, vihkamine, rõõm, meeleheide, armukadedus, kättemaks, pühendumus või viha – väljendudes kõige intensiivsemal ja kommunikatiivsemal moel, ilma keerutamata ja ilma tavapärase barokse toreduse ja tingimusteta.
See oli hiilgav etendus, mis vastas igati Händeli meistriteosele. Inglase William Reltoni lavastus ja samuti Inglismaalt pärit Cordelia Chisholmi lavakujundus olid maitsekalt abstraktsed ja minimalistlikud. Lava ei olnud üle kuhjatud üleliigsete esemetega ja töötas just nagu päästik, et vallandada publiku fantaasia.
Koosseis oli suurepärane. Peaosas kõlas Monika-Evelin Liiva ilmekas hääl tõelise kangelastenorina. Oliver Kuusik oli Goffredo rollis veenvalt autoriteetne. Helen Lokuta pehme ja õrn hääl Almirena rollis tegi selgeks, miks Rinaldo temasse armus. Tema sügavalt liigutav aaria „Lascia ch’io pianga” (Lase mul nutta) oli üks ooperi kõrghetki. Armida osas esinenud Helen Lepalaane leina-aaria väljendusrikkus oli sama intensiivne kuivõrd ta oli jõuliselt vihane ja hirmutav oma raevus. Kõigi lauljate kaelamurdvad koloratuurid olid oma pingevabas paindlikkuses rabavad – seda nii mees- kui ka naislauljate puhul.
Andres Mustoneni taktikepi all on Rahvusooper Estonia orkester leidnud elavad ja värskendavad tempod, vältides barokse muusikaga tihti seostatavat pompoossust. Kooskõla orkestri ja lauljate vahel oli perfektne, päädides tihti nende omavahelise dialoogiga.
Nüüd, mil Händelil oli Iisraeli Ooperis oma kohalik esietendus, jääb üle vaid loota, et mitte väga kauges tulevikus etendataks siin rohkemgi tema lummavaid oopereid.

Jerusalem Post, 17. märts 2016

Festivali „Narva täis muusikat“ piletid on müügil alates 29. märtsist

9.-13. oktoobril 2016 korraldab Rahvusooper Estonia festivali „Narva täis muusikat“, et tuua ooperi- ja balletikunst idavirumaalastele koju kätte. Festivali piletid on müügil alates 29. märtsist.

Festival toob Narva Geneva keskuse lavale Verdi ooperi „La traviata“, Tšaikovski balleti „Uinuv kaunitar“ ja ooperigala. Lisaks toimuvad beebikontserdid, kammerkontserdid maakondades ja suurejooneline noorteprojekt, mis lõpeb piduliku Lastegalaga. Geneva keskuses avatakse teatriteemaline näitus.

Kokku toimub festivalil „Narva täis muusikat“ pea 30 üritust ja külla sõidab üle 200 estoonlase. Festivalile oodatakse 4000 külastajat.

Laste ja õpetajate sissejuhatus Lastegala teemasse algas juba eile – 28. ja 29. märtsil toimub Ida-Virumaal Estonia haridusprojektide ringreis, mille raames on lastel võimalik osa saada balletti tutvustavatest haridusprojektidest „Balletilugu“ ja „Päikesekuningast Kratini“ ning ooperiteemalisest võistlusest „Ka ooper kõlab tuttavalt“. Lastegala proovid algavad samuti juba kevadel ning Estonia parimate juhendajate käe all on noortel võimalik osa võtta laulu, pillimängu ja tantsu õpitubadest, aga ka grimmi, kostüümide ja dekoratsioonide töötubadest, mille jooksul valmistatakse ette kõik, mida 12. oktoobril laval näha saab.

Piletid hinnaga 3-18 eurot on alates tänasest müügil Piletimaailmas ja Piletilevis. Kammerkontsertide piletid on müügil enne kontserdi algust kohapeal.

Kavandatav maakonnafestival on Estonial juba kolmas. Esimest korda külastati aastal 2012 Järvamaad festivaliga „Ooper ja ballett südames“. 2014. aastal toimus festival Saaremaal nime all „Estoonlastelt saarlastele“. Kokku on seni toimunud festivale külastanud üle 13000 inimese.

Estoonlased tõid koju neli teatri aastaauhinda

27. märtsil teatris NO99 toimunud Eesti teatri aastaauhindade galal pälvisid laureaaditiitli Vello Pähn, Rauno Elp, Luana Georg ja Liina Viru. Muusikaauhind anti üle Rahvusooper Estonia loomingulisele juhile ja peadirigendile Vello Pähnale Paul Hindemithi ooperi „Cardillac“ ja Richard Straussi ooperi „Arabella“ kontsertetenduse kõrgetasemelise muusikalise teostuse eest ning ooperisolist Rauno Elpile ooperi „Cardillac“ nimiosalise rolli jõulise ja veenva lahendamise eest. Balletiauhinna laureaadiks kuulutati Luana Georg Tatjana rolli eest lavastuses „Onegin“. Haldus- ja administratiivtöötaja auhinna sai kirjandustoimetaja Liina Viru üheksa aasta pühendunud töö eest trükiste toimetamisel. Palju õnne!

Harjumaa teatripreemia laureaat on Marika Muiste

Harju Maavalitsus koos Harjumaa Omavalitsuste Liiduga tähistab 24. märtsil rahvusvahelist teatripäeva ooperiga „Carmen“ Rahvusooperis Estonia. Harjumaa teatripäeval antakse üle traditsiooniline Harjumaa teatripreemia. Selle pälvib tänavu balletisolist Marika Muiste.

„Juba 23 aastat oleme teatripäeva puhul andnud välja Harjumaa teatripreemia koostöös rahvusooperi ja Harjumaa Omavalitsuste Liiduga. Loodetavasti nõustute minuga, et iga kunstielamus rikastab meie elu. Seetõttu on mul täna õhtul ääretult hea meel teha kummardus ja tunnustada ühte inimest, kelle teened Eesti teatri ees on suured,“ ütles Harju maavanem Ülle Rajasalu.

Marika Muiste on lõpetanud Tallinna Balletikooli 1998. aastal ja tantsinud seejärel Eesti Rahvusballetis, alates 2005. aastast solistina. Tema repertuaari kuuluvad Peretütar (Tubina „Kratt“), pas de trois ja „Väikeste luikede tants“ Tšaikovski „Luikede järvest“, Kevad ja võõrasõde (Prokofjevi „Tuhkatriinu“), Haldjas (Tšaikovski „Uinuv kaunitar“), Giselle’i sõbranna (Adami „Giselle“), Lumekuninganna, „Lillede valss“ ja „Hiina tants“ Tšaikovski „Pähklipurejast“ jt. Marika Muiste on võitnud Philip Morrise noore tantsija preemia aastal 2001 ja Klaudia Maldutise stipendiumi aastal 2008.

Lavastaja Arne Mikk soovitab – Wagneri „Tannhäuser“

Märtsis ja aprillis on taas Estonia laval Eesti teatriaasta auhindade jagamisel 2014. aasta parima lavastuse tiitliga pärjatud „Tannhäuser“. Lavastust soovitab ooperisõpradele Estonia Seltsi auliige ja lavastaja Arne Mikk. „Võrreldes Verdi või Puccini muusikaga, kõlab Wagner Eestis harva. „Tannhäuser“ on Estonia laval küllaltki omalaadses võtmes lahendatud, ooperile on lähenetud huvitava kaasaegse pilguga. Põnev on see, et lavastuses ei laula Veenuse ja Elisabethi rolli erinevad inimesed, vaid ühe osatäitja kaudu antakse edasi kahe naise karakterid. Koos lisajõududega kõlab väga uhkelt palverändurite koor, mis Wolframi esitatud „Ehatähe laulu“ kõrval on selle ooperi üks armastatumaid numbreid,“ sõnab Mikk. Uuri lisaks

Tšaikovski armastatud ballett „Uinuv kaunitar“

Kevadel on Estonia laval klassikalise balleti üks parimaid näiteid, Tšaikovski võrratu muusikaga „Uinuv kaunitar“. Toomas Eduri uusredaktsioon Petipa koreograafiast ja Peter Docherty fantaasiaküllane kujundus teevad balletist imelise vaatemängu, mis rõõmustab kõiki maagia- ja muinasjutusõpru. Päeval, mil sündis printsess Aurora, pani kuri haldjas Carabosse talle needuse: ühel päeval torkab printsess värtnaga sõrme ja sureb. Hea Sirelihaldjas pehmendab needust ja printsess vajub sajaks aastaks unne, millest suudab teda äratada vaid prints Désiré suudlus. „Uinuv kaunitar“ on Tšaikovski kolmest balletist üks armastatumaid, mistõttu on see paljude teatrite püsirepertuaaris tänaseni. Etendused toimuvad 19. märtsist 16. juunini. Uuri lisaks

18. ja 24. märtsil laulab ooperis “Carmen” nimiosa Metropolitani taustaga Oksana Volkova

18. ja 24. märtsil laulab Estonia ooperis „Carmen“ nimirolli Oksana Volkova Valgevenest. Jose osas on Luc Robert Kanadast, dirigeerib Vello Pähn.

Oksana Volkova õppis laulmist Valgevene Muusikaakadeemias. Tema arvukate auhindade hulgas on mainekate Glinka ja Antonin Dvoraki nimeliste võistluste esikohad. Oma debüüdi tegi ta külalisena Moskva Suures Teatris aastal 2010. Sellest ajast alates on tema repertuaari lisandunud nimiosa Bizet’ „Carmenis“, Rimski-Korsakovi Ljubaša („Tsaari mõrsja“) ja Poiss („Legend nähtamatust Kiteži linnast ja neitsi Fevroniast“), Olga (Tšaikovski „Jevgeni Onegin“) ja Fenena (Verdi „Nabucco“).

Volkova on laulnud suurtel rahvusvahelistel lavadel järgmisi rolle: Olga (Madridi Teatro Real, Metropolitan Opera), Carmen (Teatro Colon, Läti Rahvusooper, Salzburgi Festival, Tokyo ja Peking), Maddalena Verdi „Rigolettos“ ja Sonetka Šostakovitši „Mtsenski maakonna Leedi Macbethis“ (Metropolitan Opera), Santuzza Mascagni „Talupoja aus“ (Teatro di San Carlo), Laura Ponchielli „La Giocondas“ (Palermo), Margarete Berliozi „Fausti needmises“ (Opéra de Nice), Maddalena (Baieri Riigiooper Münchenis) ja Dalila Saint-Saënsi „Samsonis ja Dalilas“ (Peking).

Sirje Eesmaa: „Leian, et igaüks meist võiks Eesti tegijate lavastused ära näha.“

Teleajakirjanik Sirje Eesmaa käis vaatamas noorteooperit „Prints ja kerjus“. Lavastust tulin lastelastega vaatama eelkõige seetõttu, et tegu on meie enda autorite loominguga, ehkki Mark Twaini teose järgi. Leian, et igaüks meist võiks eesti tegijate lavastused ära näha. Priit Pajusaar ja Aapo Ilves on teinud toreda koostöö ja kujunduse autor Ingrid Proos on aidanud kõike kenasti illustreerida. Ka seekordsed peosatäitjad Andres Köster ja Andero Ermel tegid oma rolli täie siiruse ja mõnuga. Meie 5-aastastele Vernerile ja Herbertile meeldis ja nad jäid väga rahule,“ sõnab Eesmaa. „Pärast etendust arutasime poistega, et kurje inimesi leidub nii rikaste kui ka vaeste seas, täpselt samuti nagu on häid inimesi nii kuningakojas kui ka kerjuste hulgas. Neid haaras hoogne tegevus laval ja oli lohutav, et pärast kurje tegelasi ja julmust, sai kogeda headust, südamlikkust ja abivalmidust. Suuremad lapsed leiavad igaüks endale eakohased tarkuseterad ja tõdemused.“

Tule ka sina koos perega ooperisse! Lisainfo

Estonia Seltsi uueks juhatajaks valiti Mart Mikk

14. märtsil toimunud Estonia Seltsi aastakoosolekul valiti ühehäälselt seltsi uueks juhatajaks Mart Mikk.

„See on suurim mulle osaks saanud ühiskondlik tunnustus,“ sõnas Mart Mikk. „Estonia Selts on auväärse ajalooga organisatsioon, mille tähendus ei piirdu üksnes aluse panemisega tänasele Rahvusooperile Estonia ning teatri- ja kontserdihoone rajamisega Tallinna südamesse. Estonia Seltsil on täita väga vastutusrikas missioon kogu rahvusliku kultuuri säilitamise ja edendamise näol. Väga palju on selles osas tehtud ning usun, et seltsi tegevus jätkub igati eelkäijate vääriliselt.“

Esimese uuendusena avanes eilsest Estonia Seltsi kodulehekülg www.estoniaselts.ee. Suurim sisuline muudatus seisneb seni Kuningas Arthuri Fondi nime kandnud sihtasutuse muutumises Estonia Seltsi Fondiks. „Kuna tegemist on väga sarnaste eesmärkidega organisatsioonidega, siis oli otstarbekas jõud ühendada. Tekkinud sünergia aitab seltsi algatusi praktilises elus paremini realiseerida,“ sõnas Mart Mikk.

Mart Mikk õppis Tallinna Reaalkoolis, Tallinna Riiklikus Konservatooriumis ning Helsingi Sibeliuse Akadeemias, pärast mida tegutses vabakutselise ooperilauljana ning seejärel 15 aastat turunduskommunikatsiooni valdkonnas. Oli aastatel 2010-2015 Rahvusooper Estonia ooperijuht, täna tegeleb AS-s Infortar erinevate projektide turundusega.

Tunnustamaks Estonia Seltsi senise juhataja Arne Miku hindamatut panust seltsi taastamisse ja loendamatu hulga algatuste eest eesti kultuuri jäädvustamisel, valiti ta Estonia Seltsi auliikmeks.

Bizet’ Carmenis astub külalisena lavale Oksana Volkova Valgevenest

Bizet’ ooperis „Carmen“ astub külalisena lavale metsosopran Oksana Volkova Valgevenest. Ta on Carmeni rolli laulnud ooperiteatrites üle maailma, sealhulgas ka Moskva Suures Teatris ja Metropolitan Operas.

Oksana võimas hääl kõlab Estonia laval 18. ja 24. märtsil. Ootame Sind ooperisse!

Intervjuu teatrijuhi Aivar Mäega

Kuidas iseloomustaksid rahvusooperi 111. hooaega? Mida tasub publikul tähele panna?

Ees on põnev tantsusügis. Meie orkestri ja tantsijate jaoks on väärikaks väljakutseks balletiõhtud: MacMillani „Laul maast“ Mahleri muusikale, Kudelka „Aastaajad“ Vivaldi muusikale ja Eduri „Vaikivad monoloogid“ eesti heliloojate teostele. Ooperitest esietendub septembris „Lendav hollandlane“. Estonia on Wagneriga jõudu katsunud ennegi, kavas on olnud „Parsifal“, „Tristan ja Isolde“ ning „Tannhäuser“, viimane pälvis Eesti teatri aastaauhindade jagamisel 2014. aasta parima lavastuse tiitli. „Hollandlase“ puhul mõtleme ka neile eesti lauljatele, kes esinevad maailmalavadel – näiteks Ain Angerile. Lavale toob selle ooperi väga huvitava käekirjaga itaallanna, Pamela Recinella, kelle ideed ja lavastusplaanid on rabavad. Aastavahetuse ball möödub seekord 1930ndate atmosfääris. See oli aeg, kus kõik oli hästi, rahvas oskas elu nautida ja pidutseda. Usun, et stiilipidu on publikule mõnusaks vahelduseks, ja et sel õhtul saab näha palju kauneid õhtutualette.

Mida huvitavat leiavad repertuaarist pere nooremad liikmed?

Lastele on võlusõnaks „Karlsson katuselt“, mis käesoleva hooaja lõpuni on välja müüdud. Nüüd on ka järgmise hooaja piletid saadaval, seega ei tasu pikalt mõelda. Novembris tuleb pisematele välja „Sipsik ja vana aja asjad“. Kammersaalis tegutseva Sipsiku seiklused toob lasteni lavastaja Kati Kivitar, kelle nägemuses ärkab ellu Leino Rei dramatiseering Eno Raua armastatud lastejutust. Lavastuses kõlab elav muusika, heliloojaks on Katri Rebane. Anu ja Mardi rollides on Külli Teetamm ja Andero Ermel.

Rahvusooperil on suur seltskond operetisõpru. Mis peaks nende tähelepanu pälvima?

Üle 60 aasta on taas laval Zelleri „Linnukaupleja“. Muusikaliselt on see väga tugev operett, mis nõuab head vokaalset taset ja suurepärast näitlejameisterlikkust. Just näitlejameisterlikkuse osas pakub see teos meie lauljatele hea väljakutse ning annab võimaluse arenemiseks. Lavastajaks on Marko Matvere.

Kas etendusi jagub ka teistesse linnadesse?

Suureks proovikiviks on festival Narvas, pärast mida sõidame kohe edasi Moskvasse. Narva programm on võimas – alustame kontsertidega kõige pisematele ja lõpetame ooperigala, „La traviata“ ja „Uinuva kaunitariga“. Moskvas ootab meid Helikoni uus teatrimaja. Kavas on „Faust“, „Kratt“ ja ooperigala koos Helikoni lauljatega.

Kui mõelda nendele lavastustele, mis on juba mängukavas – kas on midagi sellist, millele võiks eriti tähelepanu pöörata?

Üheks selliseks on kindlasti Hindemithi „Cardillac“, mis võib oma harjumatu helikeelega publikut üllatada. Samas on kõik, kes seda näinud, täiesti vaimustuses. „Cardillac“ on dramaturgiliselt väga hästi üles ehitatud, suurepärase libretoga, mis meenutab head kriminulli – kõik see teeb teose väga hästi jälgitavaks. Või siis „Kratt“ – huvi on väga suur! Täna on „Kratile“ pileteid saada üsna keeruline, n-ö ainult tutvuse kaudu. Soovitan kiiresti sügiseks piletid ära osta.

Lõpetuseks, mida soovitad teatrikülastajatele?

Soovitan külastajatel olla järjekindel. Kui esimesele välja valitud etendusele piletit ei saa, võtke teisele. Kõik mängukavas olev väärib vaatamist. Lisaks soovitan tegutseda just praegu – parim valik ja head istekohad sügiseks on nüüd saadaval.

Publikulemmikud müügil! Kiirusta!

Rahvusooperi uuel hooajal on jätkuvalt mängukavas populaarsed lavastused „Viiuldaja katusel“, „Kratt“, „Onegin“ ja „Karlsson katuselt“. Kõigil, kellel sellel hooajal etendustele pileteid saada ei õnnestunud, tasub tegutseda, sest uue hooaja piletid on juba müügil. „Viiuldaja katusel“ lisaetendused toimuvad 13.-31. augustini. Naispeaosades on augustis publiku ees näitlejatest ema ja tütar – Helgi Sallo ja Liina Vahtrik. Kõikide laste lemmik „Karlsson katuselt“ on käesoleva hooaja lõpuni välja müüdud, kuid alates oktoobrist saab lustlikule muusikalile taas kaasa elada. Balletisõpradel soovitame kindlasti vaatama tulla eesti balletti „Kratt“, milles on ühtseks tervikuks seotud klassikaline ja moderne ballett ning elemendid rahvatantsust. Alates 16. novembrist on laval ajastutruu „Onegin“, näha saab mitmeid tõeseid ja kauneid pilte 19. sajandi lõpust.

Estonia järgmise hooaja rikkalik gurmeevalik

Rahvusooper Estonia 111. hooaeg on nagu rikkaliku valikuga gurmeemenüü – siit leiab naudingut igale maitsele.

Hooaeg algab augustis muusikaliga „Viiuldaja katusel“. Ooperitest jõuavad lavale Wagneri romantiline ooper „Lendav Hollandlane“ ja Mozarti koomiline ooper „Figaro pulm“. Balletisõpradele pakuvad rõõmu nii kaasaegsed lühiballetid MacMillani „Laul maast“, Kudelka „Aastaajad“ ja Eduri „Vaikivad monoloogid“ kui ka klassikaline „Giselle“. Rahvusooper ei ole unustanud oma sõpru ka teistes linnades, oktoobris toimub Narvas ooperi- ja balletifestival „Narva täis muusikat“, kuid teatrielamusi jagub ka Pärnusse, Tartusse, Paidesse, Jõhvi ja Viljandisse.

Lapsed on oodatud novembris vaatama Sipsiku seiklusi lastelavastuses „Sipsik ja vana aja asjad“. Pühad toob publikuni „Rahvusooperi jõulutervitus“ Tallinna Jaani kirikus ja aastavahetuse ball glamuursete 1930ndate atmosfääris. Hooaja lõpetab mais 2017 Zelleri operett „Linnukaupleja“.

Tutvu hooajaga lähemalt SIIN
Vaata MÄNGUKAVA

Suvised linnalaagrid Rahvusooperis Estonia viivad lapsed muinasjutumaailma

NB! Kõik kohad on täis!

Rahvusooper Estonia kutsub kõiki tantsu- ja lauluhuvilisi lapsi osalema suvistes linnalaagrites, mis on mõeldud lastele vanuses 7–12 aastat.

Linnalaagrite läbiviijaiks on Rahvusooper Estonia lauljad, tantsijad, kontsertmeistrid, grimeerijad, riietajad jt. Linnalaagri viimaseks päevaks valmib kontsertetendus, mis kantakse ette kammersaalis lapsevanematele ning sõpradele-tuttavatele.

Lisaks tantsu- ja laulutundidele saavad laagrilapsed teadmisi nii Rahvusooper Estonia ajaloo kui tänapäeva kohta, tutvuda ja osaleda erinevates lavastuse valmimisega seotud töötubades ning koos juhendajatega panna kokku toreda lavastuse.

Linnalaagrid Rahvusooperis Estonia:
27.06–01.07 „Hunt ja seitse kitsetalle” (iga päev kell 09.30–17.00) KOHAD TÄIS
04.–08.07 „Lumekuninganna” (iga päev kell 09.30–17.00) KOHAD TÄIS
11.–15.07„Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi” (iga päev kell 09.30–17.00) KOHAD TÄIS

Esimest kahte vahetust juhendavad Lydia Roos, Dagmar Rang-Saal ja Ülla Millistfer. Kolmandasse vahetusse on eriti oodatud tantsuhuvilised lapsed – linnalaagrit viivad läbi Eesti Rahvusballeti tantsija Daniel Kirspuu, endine tantsija ning praegune repetiitor Hedi Pundonen ning kontsertmeister Anneli Tohver.

Hind: 100 € osaleja kohta
Hind sisaldab programmi (sh erinevate muuseumide külastamist), vahendeid tegevusteks ning sooja toitu üks kord päevas.

Registreerimine linnalaagrisse: junior@opera.ee

Lisainfo:
Tuuli Potik
Noortetöö juht
Junior@opera.ee
55591032

Tülle semiootika

Hoolimata peagi saja aasta täitumisest professionaalse balleti viljelemisest Eestis ei ole meie keeles tabavat sõna balleti tüllist rõngasseeliku tähistamiseks. Ingliskeelsest kultuuriruumist on laenatud prantsuse päritolu tu-tu, venekeelsest patška, Õigekeelsussõnaraamat ei sisalda aga kumbagi. Mina tahan balletist kirjutada, vajan selleks mugavat kirjakeelset sõna ja pakun välja uudissõna „tülle“ — sõnast „tüll“. Käesoleva esseega teen katset seda kasutusele võtta.

Tekst: Triinu Leppik-Upkin

Tüllist balletiseelikut ehk tüllet on laias laastus kahte liiki: romantiline pikk tülle ja klassikaline lühike tülle, millele on rõngas sisse aetud ja mis seisab horisontaalselt põrandaga. Viimane on juba rohkem kui sajandivanune baleriini sümbol. Olen ise olnud tunnistajaks Estonia saalis publiku hulgas istudes laste erutatud hüüetele-sosinatele: „Emme, kas see ongi baleriin? Kas nüüd tuleb ballett?“. Siis, kui balleti „Pähklipureja“ esimese vaatuse lumestseenis ilmub varvastel tippides valgest udust välja Lumekuninganna, etenduse esimene tüllet kandev baleriin. Eelnenud enam kui pooletunnisest osast ei paistnud neile keegi, kaasa arvatud peategelane Clara, „baleriini“ tiitlit väärivat. Tülle on staatuse sümbol.

Esimene teadaolev pika tüllist tu-tu ehk tülle kandja oli Maria Taglioni balleti „La Sylphide” esietendusel 1832. aastal Pariisis. Tema valge õhuline seelik jättis jalalabad esmakordselt täiesti nähtavale. Sellest sai romantilise pika tülle prototüüp, mida kasutatakse ka tänapäeval. XIX sajandi teisel poolel lühenes klassikalistes ballettides baleriini seelik põlvedeni, et tema osavat jalgade tööd paremini näha oleks. XX sajandil aeti aga seelikule metallist rõngas sisse, et see uhkelt püsti hoiaks ja jalad terves ulatuses vabaks jätaks. Klassikalise balleti all mõtlemegi XIX sajandi lõpul loodud ballettide paremikku. Need on kolme-neljavaatuselised jutustavad balletid, milles vahelduvad rühma- ja soolotantsud, reaalne ja ebamaine maailm — „Luikede järv”, „Uinuv kaunitar”, „Bajadeer”, „Don Quijote” jt. Teatrid hoiavad siiani neid XIX sajandi ballette repertuaaris aukohal, sest uuemaid klassikalist liikumiskeelt kasutavaid balletilavastusi ei määratleta enam sama „klassika” hulka. Seega ulatuvad nii tülle kui ka baleriini staatuse demonstreerimise ja kinnitamise juured juba rohkem kui sajandi taha.

Balletitantsija keha kõige tähtsam osa on jalad. Neid treenitakse ebaproportsionaalselt rohkem kui ülejäänud keha, et vormida neist klassikalise balleti keele põhilisi väljendusvahendeid. Naistantsijate jalgade kultuse igaveseks kinnituseks on varvaskingad ja nendega tantsimise tehnika viimistletus. Balleti tinglikus süsteemis on välja arenenud erilised kriteeriumid jalgade ilu hindamiseks ja neile teatava tähenduslikkuse omistamiseks. Baleriini jalad on ülimalt fetišeeritud ja tüllekostüüm eksponeerib neid parimal võimalikul moel.

Balleti protokollis on palju esmapilgul kummalisi reegleid, kuid ühtse süsteemina moodustavad nad reguleeritud ja tõsiselt võetava terviku. Protokollis on omal kohal tülles baleriini olek ja temaga suhtlemine laval. Esiteks tingib täies pikkuses nähtavate jalgade eksponeerimine baleriini jalgade asendite esteetilisuse nõude. Esteetiline tähendab siinkohal sirutatud põlvi ja pöida, väljapoolseid jalgu, õigeid rakursse publiku suhtes ja ristatud jalgade asendi variatsioone. Kuna tülle seelikuosa seisab nii kaharalt püsti, et baleriini käed ei saa kuidagi langeda loomulikult, peab ta neid pidevalt piisava nurga all graatsiliselt väljasirutatuna tülle kohal hoidma. Üldisest heast rühist — sirutatud kaelast ja seeshoitud kõhust ei pääse niikuinii. Ühesõnaga, tülles on baleriin igatpidi rohkem hoitud ja võiks öelda ka kammitsetum kui tavamoega sarnasemate kostüümide puhul.

Teine aspekt tülle puhul on suhtlemine laval. Tülles baleriinile ei saa liiga lähedale minna, sest seelik kortsub siis inetult. See on lubatud vaid tema meespartnerile tõstete sooritamisel ja tantsijanna tasakaalu hoidmiseks balletipoosides. Kuna tülle on per se kõigist teistest lavakostüümidest balletis üle, peavad „tavalisemate“ kostüümide kandjad tülles ilmunu vastu olema teistega võrreldes aupaklikumad. Ja kui nad seda pole, on tegu esitatava narratiivi negatiivsete karakteritega.

Tülles ei tantsi mitte ainult printsessid või narratiivi kangelannad, vaid ka balletivirtuoossuse näitamiseks mõeldud tantsukompositsioonide esitajad. Kui tegu on keerulise tantsuga tülles, ei ole selle divertismentlikkus ja võimalik seose puudumine etenduse narratiiviga mingiks takistuseks selle esitajate tegelaste hierarhias kõrgele tõstmiseks tülle kandmise tõttu. Sellised numbrid on klassikalistes ballettides kõikvõimalikud pas d’action’id ja grand pas’d.

Peale virtuoossemate tantsijate märkimise võib tülle kandmine tähendada ka tegelaste ebamaisust. Managem silme ette ballettide kuulsad naisrühmastseenid, kus 32 tülledes baleriini täiuslikult sünkroonis tantsivad. Pangem tähele, et need pildid kujutavad alati teispoolsust, unenägu või muud ebareaalset maailma. Tülledes on „Luikede järve“ luiged, „Uinuva kaunitari“ haldjad ja nereiidid, „Bajadeeri“ varjud, „Don Quijote“ drüaadid jne. Üldjuhul on nendes ballettides maistest tegelastest tüllekostüüm ainult peategelasel ja sedagi alles siis, kui ta on läbinud edukalt mingi katsumuse. Nii saab templitantsijast Nikiast (balleti „Bajadeer“ peategelane) süütuks ohvriks olemise ja ausurma tõttu varjuderiigis valge tüllebaleriin, Quiteria („Don Quijote“) peab aga oma armastatuga koosolemise õiguse võitma, et pulmapildis tülles võidutseda. Aurora („Uinuv kaunitar“) sünnib juba õilistatud printsessina tülles ja tema roll ei tee etenduse jooksul mingit arengut läbi (tegevateks kangelasteks on prints Desireé ja Sirelihaldjas), ta n-ö sünnib tülles. Odette („Luikede järv“) on, vastupidi, niigi ebamaine olend, kuigi nõiduse-eelses olekus oli ta maine printsess. Tema puhul ongi pigem ümberpöördult: nõiutuna ahvatleb ta printsi ja kui needus murtud, saab temast tavaline pika kleidiga printsess (seda metamorfoosi ei näidata igas lavastuses) — ta on üllamas (luige) olekus mitte enda saavutuste, vaid kellegi teise negatiivse teo (võlur Rothbarti needuse) tõttu. Ottilie, must luik, saab oma musta tülle samuti Rothbarti võlukunsti jõul. Ta on nii virtuoosne kui ka ebamaine (võluri tütar/must luik), aga ka petis. Tülle on tema seljas maskeering ja vaataja saalis teab, et Ottilie tegelane pole neid võõraid sulgi väärt, aga tema osa esitav baleriin (kes tantsib ka Odette’i) jällegi on.

Seega tülle a) tähistab baleriini osa keerukust, b) näitab tegelase ebamaisust ja/või c) tema kõrget seisust, d) on „auhinnaks“ raskuste läbimise eest ja õilistab oma kandjat uue staatusega. Need tähendused võivad esineda nii ükshaaval kui ka mitmekesi koos. Selline tülle kui tähistaja kontseptsioon on mõistetav just narratiivse klassikalise balleti kontekstis (kõik XIX sajandi lõpust meieni jõudnud klassikalised balletid on narratiivsed; hiljem on tüllekostüümi kasutamise piire nihutatud). Etenduses on see tähistaja kostüümiloomise aluseks, karkassiks, millele lisatakse teisi märke.

Tülled, nagu teisedki balletikostüümid, kujundatakse vastavalt narratiivi sisule. Kaharalt püstiseisev seelik ei võimalda kunstnikele just lõputut fantaasialendu. Baleriini jalad on tülle all alati kaetud heleroosade sukkpükstega ning sama värvi varvaskingadega. Jalad on „puhta klassika“ kandjad ja esitajad. Seeliku peale võib kujundada mustri või kasutada tülli peal teisest kangast kattematerjali, kuid seda kõike kostüümi füüsilist funktsionaalsust minetamata. Kostüümi ülaosa on leebem vorm korsetist ja pihiku osa muuta ei tohi, ainult värvi valida ja kaunistada. Kunstnikule jääb vaid dekoltee ja seljataguse lõike disainimine, ta võib lisada varrukaid või kätiseid, mõelda välja pea- ja kaelaehteid. Ühesõnaga, tegelase olemuse, staatuse, rahvuse jms väljendamiseks on kunstnikule jäetud tüllekostüümist ainult ülakeha rinnast kõrgemale jääv osa. Klassikaliste ballettide puhul tuleb arvesse võtta ka üle saja-aastase ajaloo taaka ja tekkinud kaanoneid ning klišeesid, millele peaks ühel või teisel moel viitama. Sellistes tingimustes saavutatu on väga tinglik ja väljasaadetud sõnumi kood keeruline.
Baleriini tülle sõnumite mõistmiseks tuleb seda vaadata aktiivse (laval tantsija seljas, mitte riidepuul rippuva passiivse) märgina etenduses (passiivsena on sellelt hea lugeda kunstniku kujundatud ajastu, olemuse, staatuse või rahvuse märke, kuigi järelduste tegemine on ilma kõike muud nägemata ennatlik). Arvestada on vaja lavakujundust ja dekoratsioone, teisi kostüüme etenduses, nendega sarnanemist või neist eristumist, tegelase eelneva kostüümi suhet uuega. Lisaks muusika, mis on kodeeritud sõnumitega omaette tekst; narratiiv, lavastuslikud lahendused, koreograafia, tantsijate esitus, valgustus jne — tõeline märkide polüfoonia, mis ometi on oma keerulisuses nõnda nauditav.

Nagu näeme, on tülle väga sisutihe element, mida saab märgina kasutada tegelaskujude ja etenduse rikastamiseks. Paraku ei süvene lavastajad ja kunstnikud alati tüllekostüümi tähendusnüanssidesse ja juhtub, et seda märki kasutatakse lavastuste uusredaktsioonides läbimõtlematult. Üks on aga kindel — tülle on ja jääb baleriini staatuse märgiks.

Allikas: Teater. Muusika. Kino

Rahvusooperi ja vabariigi aastapäeva paraadi külastajad annetasid vähihaigetele ligi 7000 eurot

Vähiravifond „Kingitud elu” kogus veebruaris annetusi 12 rahvusooperi Estonia etenduse vaheaegadel ning 24. veebruari vabariigi aastapäeva paraadil Vabaduse väljakul. Teatripublik panustas vähihaigete heaks ligi 4900 eurot, millele paraadil lisati veel üle 2000 euro.

Laekunud annetustest toetab fond vähihaigeid, kelle hädavajalikuks raviks haigekassal raha ei jätku.

„Veebruaris olid rahvusooperis kaksteist väga tähtsat etenduse vaheaega, mille jooksul said külastajad kinkida abivajajatele annetusega elupäevi. Suur rõõm on nii paljudest toredatest kohtumistest nii teatri fuajees kui ka Vabaduse väljaku paraadil,“ ütles vähiravifondi „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu. „Täname igat annetajat ning rahvusooperit avatud uste eest. Sellist Eestit, kus abivajajat märgatakse, me tahtsimegi.“

Rahvusooper kingib viieteistkümnele veebruaris pangaülekande teel fondi panustanud inimesele tänutäheks teatripiletid kahele. Loosi tulemusel piletid saavate inimeste nimekiri on lisatud teate lõppu.

2015. aastal toetas „Kingitud elu” 50 eestimaalase vähiravi kokku ligi 470 000 euro ulatuses. Sel aastal on „Kingitud elu” kahe kuuga õla alla pannud juba 14 inimese ravile summas üle 150 000 euro. Keegi pole jäänud toetuseta, kes abi on taotlenud ning kuulub fondi sihtgruppi.

SA Hille Tänavsuu Vähiravifond „Kingitud Elu“ (http://www.kingitudelu.ee/) on asutatud 5. veebruaril 2014 Hille ja Toivo Tänavsuu ning Janek Mäggi poolt. Fond hüvitab annetustest kogunevate võimaluste piires nende patsientide raviarveid, kelle ravimeid Eesti Haigekassa ei kompenseeri. Raha tuleb sihtasutusele tehtud annetustest. Fondi nõukokku, mis otsustab kas ja keda toetatakse, kuuluvad onkoloogid dr Peeter Padrik, dr Hele Everaus, dr Kristiina Ojamaa, dr Kadri Putnik ja tervise arengu instituudi direktor Maris Jesse, näitleja ja psühholoog Rita Rätsepp ja suhtekorraldaja Janek Mäggi.

Lisainfo:
Toivo Tänavsuu, Vähiravifondi „Kingitud elu” juhataja
Tel: +372 52 76 004, e-post: info@kingitudelu.ee

Teatripileti kahele saavad järgmised annetajad. Palume nimekirjas olevatel inimestel helistada fondi telefonil 5276004.

Kaja K.
Aksana K.
Karl Martin S.
Piret V.
Irina P.
Tiina P.
Erni J.
Maret R.
Boriss U.
Erki M.
Anne S.
Anne K.
Rita D.
Taivo K.
Maarja T.

Märts on teatrikuu

Teatrikuul kutsub rahvusooper kõiki teatri repertuaarist sobivat etendust leidma! 4. märtsil etendub hooaja viimane „Boheem“, kus Rodolfona astub lavale külalistenor Michael Wade Lee (USA). Puccini ooper toob lavale Pariisi pöörase elurütmi ning noored, rõõmsameelsed ja muretud boheemlased.
Taas on mängukavas noorteooper „Prints ja kerjus“. Rahvusooperis Estonia mängivad äravahetamiseni sarnaseid poisse Andres Köster ja Andero Ermel (Tallinna Linnateater). Etendused 5. ja 19. märtsil.
Hea annuse lõõgastust ja säravaid etteasteid pakub Mart Sanderi lavastatud operett „Savoy ball“. 1930. aastate Hollywood on publiku ees 15. (välja müüdud), 16. ja 30. märtsil. Ballettidest on taas laval Tšaikovski „Uinuv kaunitar“. Tuntud muinasloo lavastaja on Toomas Edur. Etendused 9., 19. ja 23. märtsil.

Juba kuuendat korda annab teatrikuu raames Rahvusooper Estonia kuldsponsor SEB Pank välja publikupreemiat nais- ja meessolistile. Ooperikülastajad saavad oma lemmikuid valida märtsis Estonia koosseisuliste ooperisolistide seast. Kohapeal tuleb täita ankeet ja postitada see teatri fuajees asuvasse SEB publikupreemia postkasti hiljemalt 30. märtsil toimuva “Savoy balli” lõpuks. Kõikide ankeedi täitjate vahel loosib Rahvusooper Estonia 30. märtsil välja kümme 20-eurost kinkepiletit.

Iisraeli ooperipublik võttis estoonlasi vastu tormiliste ovatsioonidega

“Rinaldo” etenduse ettevalmistused MustonenFestil Tel Avivis algasid 25. veebruaril, kui saabusid kaks veoautot dekoratsioonide, kostüümide jm. Põhiline etenduse ülesehitamine algas 29. veebruaril kell 00.00 ja tehniline meeskond lõpetas täpselt 25 tundi hiljem. Seega oma inimestele oli tegemist väga raske ööpäevaga. Etendus Iisraeli ooperimajas algas kell 20.00 õhtul ja selleks ajaks oli saali kogunenud 1600 inimest, kes kõik olid etendusest pehmelt öeldes sillas. Tõepoolest oli tagasiside meeletult hea ning paljud publiku hulgast hiilisid lava taha, et oma tänusõnad isiklikult meeskonnale edasi anda. Ühtlasi oli tegemist esimese barokkooperiga Iisraeli Ooperimajas, nagu hiljem selgus.

“Julius Caesari” kontsertettekanne toimus Tel Avivi Kunstimuuseumi saalis, kus publikut oli umbes 400. Väike saal oli põhimõtteliset täis. Kontserdil esinesid meie solistid Helen Lokuta, Monika-Evelin Liiv, Juuli Lill ja Oliver Kuusik ning mängis meie orkester. Lisaks astusid üles Claire Meghnagi ja Yaniv d’Or.

Tel Avivis antakse ka hulgaliselt kontserte. Homme peaksid kõik 150 estoonlast koju tagasi jõudma

Eesti teatri aastaauhindadele on nomineeritud mitmed estoonlased

Eesti Teatriliit annab Eesti teatri aastaauhindu välja alates 1961. aastast ning need tunnustavad teatritegijaid möödunud aasta saavutuste eest. Auhindu rahastab Eesti Kultuurkapital.
Laureaadid, keda pärjatakse 2015. aastal tehtud töö eest, kuulutatakse välja rahvusvahelise teatripäeva pidulikul auhinnagalal 27. märtsil teatris NO99.

Estoonlased on esindatud kolmes kategoorias:

MUUSIKAAUHIND

Vello Pähn – Paul Hindemithi ooperi „Cardillac“ ja Richard Straussi ooperi „Arabella“
kontsertetenduse kõrgetasemelise muusikalise teostuse eest
Rauno Elp – ooperi „Cardillac“ nimiosalise rolli jõulise ja veenva lahendamise eest
René Soom – mitmekülgsete rollilahenduste eest lavastustes „Tsirkusprintsess“
(Rahvusooper Estonia), „Unustatud primadonna Els Vaarmann“ (Teater Varius) ja „Karlsson
katuselt“

BALLETIAUHIND

Marina Kesler – lavastuse „Kratt“ koreograaf ja lavastaja
Jevgeni Grib – Sulane lavastuses „Kratt“ ja Gremin lavastuses „Onegin“
Luana Georg – Tatjana lavastuses „Onegin“
Denis Klimuk – Onegin lavastuses „Onegin“ ja Peremees lavastuses „Kratt“

HALDUS- JA ADMINISTRATIIVTÖÖTAJA AUHIND

Liina Viru – kirjandustoimetaja

Palju õnne kõikidele nominentidele!

 

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, kui soovid teatri tegemistega
kursis olla. Värske info ning heade pakkumistega
uudiskiri saadetakse reeglina välja kord kuus.