Uudised

  • Eesti Rahvusballeti uut esisolisti Kealan McLaughlinit saab näha juba sel neljapäeval „Oneginis“

    19.09.2017 / Lisanna Männilaan

    shkatula_mclaughlin

    Neljapäeval, 28. septembril on taas laval publiku suur lemmik – Cranko ballett „Onegin“, mille nimirollis on esmakordselt Eesti Rahvusballeti uus esisolist Kealan McLaughlin. Tatjana rollis on Alena Shkatula. Kealan McLaughlin lõpetas Kanada Rahvusliku Balletikooli 2007. …

  • Estonia teater tähistab 111. sünnipäeva

    15.09.2017 / Ülla Veerg

    estoniaselts_kodu_300x180

    16. septembril tähistab Estonia teater 111. sünnipäeva. Sünnipäevapidu peavad estoonlased koos teatri veteranidega – keskpäeval toimub pidulik vastuvõtt Valges saalis ja üheskoos vaadatakse Eesti juubelisünnipäevale pühendatud uue ooperi, Rasmus Puuri „Pilvede värvide“ peaproovi. I rõdu …

Blogi

  • Rasmus Puur – pea pilvedes, jalad maas

    09.09.2017 / Stina Vürmer

    rasmus_pilved

    Juuni esimestel päevadel lükatakse Estonia teatrimajas ooperile „Pilvede värvid“ hoog sisse. Lavastaja Roman Baskin peab töökoosolekut, tutvustatakse osatäitjaid, kostüümikunstnik Anu Lensment räägib oma plaanidest. Esimeses pingireas istub pikk, vibalik noormees, kelle lühikesed püksid ja seljakott …

  • Kui pilvedel on värvid

    25.08.2017 / Liina Viru

    tunnuspilt

    Sa lahkud kodust teiste jumalate juurde, sa loobud omaenda loomisloost. Kõik, mis on sulle hoitud, heidad muuseas tuulde ja ise selles tuules langed koost… Proovid on jõudnud esimese vaatuse finaali, kus tegelastega liitub Vanaema, keda …

Lahkunud on armastatud dirigent Eri Klas

26. veebruaril lahkus meie hulgast 76-aastasena Eesti üks tuntumaid muusikuid, dirigent Eri Klas. Klas suri raske haiguse tagajärjel, ütles rahvusooper Estonia juht Aivar Mäe. Eri Klasi ärasaatmine toimub Estonia kontserdisaalis 2. märtsil kell 12.00. Uksed avatakse 11.00.

Estonia teater avaldab kaastunnet Eri Klasi lähedastele ja mõtleb tänutundega armastatud dirigendile.

Kõigil soovijatel on võimalus kirjutada oma kaastundeavaldusi Estonia teatri fuajees asuvasse mälestusraamatusse.

Kontakt Heidi Kiisa 5276203

In memoriam Eri Klas (7. juuni 1939 – 26. veebruar 2016)

Eesti on kaotanud taas ühe oma suurtest poegadest, eesti kultuuri suursaadiku, maailmanimega dirigendi, paljude muusikateatrite kunstilise juhi, üldlaulupidude käilakuju, lugematute ettevõtmiste patrooni, Eesti Rahvuskultuuri Fondi asutaja ning selle nõukogu esimehe. Kuid kõige selle üle kõrgub Estonia teater, Eri Klasi teine kodu, teatrile endale aga terve peatükk ajaloost, mida Klas peadirigendi, kunstilise juhi ning lõpuks teatri nõukogu esimehena kujundas.

Eri Klas vääris oma nime. Ta oli erilist klassi inimene: külluslikult kiirgav loomingust, oma annete helde jagaja, hooliv ja osavõtlik, kõikjale jaguv, suure hinge ning sütitava mõtlemisega kunstilooja. Imetletav oli ka tema elutahe ja –rõõm. Aasta tagasi, pärast õnnetut kukkumist heategevusüritusel, mis oli korraldatud Tallinna Filharmooniale Steinway klaveri soetamiseks, oli Klas sunnitud jääma haiglavoodisse kaheks kuuks. Aga ta tõusis sellest, õppis uuesti käima ja kõnelema, juhatas koguni Birgitta festivalil oma lemmiklaulu esitust ning üht etteastet Estonia Seltsi 150. aastapäevaüritusel. Ent põetud haigus ootas oma saatuslikku võimalust. Jõulude aegu tuli ette võtta uus haiglatee. Sportlasehingega Klas hoidis elust kinni viimse võimaluseni, kuni murdus lõplikult.

Kogu Eri Klasi elu oli üksainus tähelend. Ta sündis eestijuudi perre mõned kuud enne II Maailmasõja algust. Klasi isa Eduard jäi saksa okupatsiooni alates oma vanemate juurde. Ta hukati 1941. aasta sügisel. Nii oli Klas määratud kasvama ilma isata. Vaevu paari aastane Eri Klas evakueerus koos ema Annaga Venemaa sügavusse. Jaroslavli kunstiansamblites ümbritsesid poissi toonased ja tulevased eesti muusika, kirjanduse ja kunsti suurkujud. Anna Klasist sai Eesti üks tuntumaid klaverikunstnikke ja pedagooge. Eri Klas on korduvalt väljendanud piiritut tänu oma ema ees. Eri Klasi looming on olnud selle eluvõla lunastus. Noor Klaski alustas varakult klaveriõpingutega. Tallinna lastemuusikakooli läks ta õppima aga hoopis viiulit. Püsimatu hing vedas noort Erit muusika kõrval ka sporditegemistesse. Ta mängis jalgpalli ning treenis poksimist, jõudes koguni võistlusringi. Viiuliõpingud jäid siiski pooleli. Klaside peretuttava David Oistrahhi soovitusel hakkas ta õppima hoopis löökpille ja dirigeerimist. 1955. aastal saigi Klasist Tallinna Muusikakooli õpilane. Kohe esimesel aastal leidis ta end mängimas juba ka sümfooniaorkestris. 1960. aastate keskele jäävad Klasi töö telerežissöörina ning Eesti Raadio meeskvartett. Nagu teistestki ansambli liikmetest, Arved Haugist, Uno Loobist, Kalju Terasmaast, nii sai ka Eri Klasist sealtpeale rahva lemmik. 1964. aastal lõpetas Klas Tallinna Konservatooriumi. 1967. aastal stažeeris ta Leningradi (Peterburi) Riiklikus Konservatooriumis. Eri Klasi õpetajaks dirigeerimise alal oli Gustav Ernesaks, kes hiljem pärandas Klasile oma dirigendikepi. 2014. aasta üldlaulupeol „Aja puudutus. Puudutuse aeg“ kinkis Klas selle omakorda Hirvo Survale.

Estonia Teatris alustas Klas kohe pärast konservatooriumi lõpetamist. Oma debüüdi dirigendina tegi Eri Klas 1964. aastal, juhatades Leonard Bernsteini muusikali „West Side Story“. Algul töötas Klas n.-ö palgalise dirigendina, seejärel kunstilise juhi ja peadirigendina 1975–1994, aastast 1994 audirigendina ja aastast 2004 ühtlasi Rahvusooperi nõukogu esimehena. Koduteatris on ta juhatanud üle poolesaja ooperi ja balleti, sealhulgas Leo Normeti, Eino Tambergi ja Raimo Kangro algupärandite esmalavastusi. Samuti on ta viinud Estonia trupi külalisesinemistele Pariisi, Kopenhaagenisse, Stockholmi, Helsingisse, Moskvasse, Peterburgi ning endistesse Nõukogude Liidu linnadesse.

Dirigenditöö kõrval Estonias kulges ka Eri Klasi rahvusvaheline dirigendikarjäär. Ta on juhatanud kunstilise juhina Stockholmi Kuninglikku Ooperit ja Moskva Novaja Opera teatrit, olnud erinevatel aastatel Århusi Sümfooniaorkestri, Hollandi Raadio Sümfooniaorkestri, Tampere Linnaorkestri peadirigent, Soome Rahvusooperi esimene külalisdirigent. Eri Klasi viimaseks tööks kunstilise juhina jäi Tallinna Filharmoonia ja Birgitta festivali juhtimine. Dirigendina on Klas juhatanud rohkem kui sadat ooperi- ja sümfooniaorkestrit enam kui neljakümnelt maalt. Kuulsaimatest orkestritest olgu siin nimetatud Berliini Filharmoonia, Bostoni, Los Angelese, Detroidi, Atlanta, Tokyo, Pariisi, Sidney jpt linnade orkestrid.

Eri Klas on dirigeerinud mitmete heliloojate teoste esmaesitusi, sealhulgas Henryk Górecki, Alfred Schnittke, Veljo Tormis, Eino Tamberg, Eduard Tubin, Heino Eller, Arvo Pärt jt. Tema repertuaari kuulus enamasti maailma klassika, kuid järjekindlalt on ta olnud eesti heliloomingu tutvustaja maailmas (Eduard Tubin, Arvo Pärt, Heino Eller, Eino Tamberg, Veljo Tormis, Lepo Sumera, Erkki-Sven Tüür, Heino Jürisalu, Jaan Rääts jt.). Klas on salvestanud arvukalt muusikat Eesti Raadiole ja heliplaadifirmadele (Melodija, BIS, Ondine jt).

Alates 2002. aastast on Klas olnud Tallinna Filharmoonia kunstiline juht. Tema algatusel toimus Tallinna Kammerorkestri kontserdisari „Klassika Klasiga“, millest on Eesti Televisioonis jäädvustatud 18 kontserti. Eestis on Klas olnud 1999. ja 2004. aastal üldlaulupeo juht ning aastast 2005 Tallinna Pirita kloostris toimuva Birgitta Festivali kunstiline juht. Eri Klas on olnud Teatriliidu, teatriinimeste ühendorganisatsiooni liige alates 1965. aastast ning kuulunud volikogude, juhatuste, žüriide jm ühenduste koosseisu. Samuti on Klas üles astunud mitmetel Eesti muusikafestivalidel nagu Klaaspärlimäng, David Oistrahhi festival, „Tubin ja tema aeg“, Saaremaa Ooperipäevad, Eesti Muusika Päevad, Tamula Järvemuusika jt.

Klas on teinud koostööd paljude välismaiste solistidega nagu Bruno Leonardo Gelber (Argentiina), Katherine Chi (Kanada), Joyce Yang, Julie Albers, Andre Watts (USA), Julian Lloyd Webber (Inglismaa), Natalia Gutman, Tatjana Gridenko, Viktor Sõtš (Venemaa), Kiri Te Kanawa (Uus-Meremaa), Cecilia Zilliacus, Britt-Marie Aruhn, Esaias-Tewolde Berhan, Carl-Johan Falkman, Mari-Ann Håggander (Rootsi), Laura Mikkola, Matti Salminen (Soome), Kristine Gailite, Kristine Zadovska, Egils Silinš (Läti), Ilja Grubert (Läti–Holland ), Mario Zeffiri (Itaalia) ja Carlos Moreno (Hispaania).

Samuti on ta teinud koostööd erinevate kooridega. Aastast 1987 on ta Eesti Rahvusmeeskoori audirigent. Klas pidas oluliseks töötamist noortega. Ta on juhatanud mitmeid noorteorkestreid nii Eestis kui ka välismaal, sealhulgas Aasia Noorteorkester, Ameerika Noorteorkester, Põhjamaade Noorteorkester ja Iirimaa Noorteorkester. Aastatel 1994–1997 oli Eri Klas Sibeliuse Akadeemia dirigeerimisprofessor Helsingis, aastatel 2008-2010 külalisprofessor Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Ta on andnud ka mitmeid meistrikursusi nii Eestis kui ka välismaal (Hollandis Hilversumi meistrikursus). Tema käe all on õppinud Euroopa, Aasia ja Ameerika nimekad dirigendid. Samuti on ta osalenud dirigentide konkursside žüriis (sh Nikolai Malko rahvusvaheline konkurss noortele dirigentidele Kopenhaagenis).

Aunimetustest, mis Eri Klasile osaks saanud,võib koostada pika nimekirja. Ta on nii Rootsi kui ka Soome rüütliristide ja Venemaa Balti Tähe ja Sõpruse ordeni kavaler. Eesti riik ja Tallinna linn on teda tänanud oma aumärkidega. Eri Klas on riikliku kultuuri elutööpreemia laureaat (2013). Ta on olnud kultuurivaldkonnas sõnakas kaasamõtleja ja -rääkija, aga ka heade suhete looja, eri valdkondade inimeste liitja. Klas on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audoktor, pikaaegne EMTA kuratooriumi liige, Eesti Kinoliidu auliige, Eesti Olümpiakomitee auliige. Eri Klas on Tallinna aukodanik. Ta tiitlite hulka kuulub nii teenelise kui ka rahvakunstniku tiitel. Eri Klasist on tehtud mitu filmi: „Peadirigent“ (ETV 1985), „Eriline elu“ (1990 Soome) ja „Dirigendi kõla“ (2007 Eesti). Lisaks on ta teinud kaasa filmis „Da Capo“ (1984 Soome). Tema enda elu mõtiskluste põhjal ilmus 1999. aastal raamat „Kes ma olen“ . 2008. aastal Ivo Parbuse poolt kirja pandud raamat „Eri Klas. Kultuuri Suursaadik“. 2014. aastal ilmus maestro 75. sünnipäevaks Paavo Kanguri sulest „Eriline Eri Klas“.

Institutsionaalse auavalduse ja üldise tähelepanu kõrval on Eri Klasile kuulunud aga kõige tähtsam, eesti rahva armastus. Et just tema, eestijuudi soost Eri Klas, valiti 1991. aastal juhatama algul Eesti rahvuskultuuri päästefondi, millest tänaseks on saanud igal aastal heategevuslikult toetusi jagav Eesti Rahvuskultuuri Fond, kõneleb sellest, et rahvuslaseks saadakse, olenemata päritolust. Üle kõige armastas Eri Klas Eestit ja tema rahvast ning polnud juhus, et sajandivahetusel nähti just Eri Klasis tulevast Eesti Vabariigi presidenti. Aga siis oli ta veel täies loomejõus, dirigeerimiskavad mitmeks aastaks ette kinnitatud. Nii otsustas ta jääda oma õpitud ameti ja kutsumuse juurde. Ning jäi selle juurde lõpuni.

Me leiname koos Eri Klasi lähedastega tema lahkumist. Ruum, mille Klas täitis oma magnetilise vaimu, elu- ja loomisrõõmuga, jääb igatsema teda kauaks. Eri Klasi taoliste inimeste kordumatus muudab meie kaotuse korvamatuks. Mälestus temast tõuseb nüüdsest meie ühiseks kohustuseks.
Täht on kustunud. Legend elab.

Eri Klasi ärasaatmine toimub kolmapäeval, 2. märtsil, kell 12.00 Estonia kontserdisaalis. Uksed avatakse kell 11.00.

Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium
Tallinna linn
Rahvusooper Estonia
Eesti Kontsert
Tallinna Filharmoonia
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Eesti Rahvuskultuuri Fond
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eesti Olümpiakomitee
Eesti Teatriliit

150 estoonlast sõidab sel nädalal etendusi andma Iisraeli

Sel nädalal asub 150 estoonlast teele Iisraeli, et osaleda 22. veebruarist 1. märtsini toimuval festivalil MustonenFest. Festivali tähtsündmusteks on Händeli ooperite „Julius Caesar“ ja „Rinaldo“ ettekanded Andres Mustoneni juhatusel Tel Avivi Ooperis. Arvukatel kontsertidel esinevad rahvusooperi orkester, poistekoor ja solistid Helen Lokuta, Oliver Kuusik, Monika-Evelin Liiv, Rauno Elp, Helen Lepalaan, Juuli Lill, Kadri Kipper, Mart Laur ning Mart Madiste.

„Iisraeli sõidab Rahvusooper Estonia etendusi andma esmakordselt ja mul on ääretult hea meel, et saame külla minna ning oma ooperikunsti tutvustada sellise põneva ja rikka ajalooga maal. Siinkohal tänu Eesti suursaadik Malle Mustonenile kutse eest ja abi eest sõidu korraldamisel, sest minek on tõepoolest tavapärasest mitmes mõttes keerukam,“ ütles teatrijuht Aivar Mäe.

Kultuurisilla Eesti-Iisrael moodustav, 27. korda toimuv festival MustonenFest algas jaanuari lõpus kontsertidega Maarjamaal ning jätkub veebruaris erakordselt esinduslikuna Tel Avivis. Rahvusooper Estonia osavõttu festivalist toetab EV Kultuuriministeerium.

“La traviata” 100. juubeli etendus toob Estonia lavale kolm koosseisu korraga

21. veebruaril tähistab Rahvusooper Estonia 100 aasta möödumist esimesest „La traviata“ etendusest Estonias. Ooperite ooperi sajanditagune esietendus toimus 28. jaanuaril 1916 (vkj), muusikajuht oli siis Raimund Kull ja lavastaja Paul Pinna. Praegune, Neeme Kuninga poolt 1997. aastal publiku ette toodud lavastus on vastu pidanud pea 20 aastat ja juubeliõhtul on selle 180. mängukord. Lavastuse on kujundanud Anna Kontek, tähtpäevaetendust dirigeerib Vello Pähn.

1916. aasta 1. veebruaril kirjutas Päevaleht ühe erilise lavastuse sünnist: „“Estonia“ teatri muusikajuht oli oma tuluõhtuks enesele tähtsa ülesande seadnud: Verdi ooperi „Traviata“ ettekande meie koduste jõududega. See kunstiline auahnus hr. Kulli poolt on rõõmustav ja publikum näitas ülirohke osavõtmisega, saali viimase nurgakeseni täites, et ta seda hinnata mõistab. Ka ettekantud ooperi väljavalikut võib ainult heaks kiita, sest ta mõistis väga osavaste meie olusid arvesse võtta.”

Ka 21. veebruari juubelietendus on väga eriline – peaosades on mitu erinevat osatäitjat: Violetta – Kristel Pärtna ja Marie Fajtova, Alfredo – Oliver Kuusik, Sergiu Saplacan ja Michael Wade Lee, Germont – Rauno Elp ja Jassi Zahharov. Etenduse lõppedes on lavale oodatud varasemates lavastustes kaasa löönud Mati Kõrts, Tarmo Sild, Riina Airenne, Vaike Kiik-Salupere, Alar Haak, Urmas Põldma, Pille Lill, Andres Köster, Margarita Voites, Anu Kaal, Nadia Kurem, Ivo Kuusk, Rostislav Gurjev, Urve Tauts, Liidia Panova, Mati Palm, Tiit Tralla, Teo Maiste, Voldemar Kuslap ja Arne Mikk.

„La traviata“ on 19. sajandi keskpaigast alates vallutanud publikut kõikjal maailmas ja kujunenud üheks armastatumaks ooperiks muusikateatri ajaloos. Ka Estonias on see üks enimlavastatud oopereid, millele publik on sajandi jooksul aplodeerinud kaheksal esietendusel.

Rahvusooperi toetajad Samsung ja Kalev pälvisid Kultuurisõbra 2015 tiitli

16. veebruaril andis kultuuriminister Indrek Saar Tallinki laeval Victoria I toimunud üritusel üle 2015. aasta Kultuurisõbra auhinnad.  Rahvusooperi toetajatest pälvisid kultuurisõbra tiitli Samsung uute ekraanilahenduste eest ja Kalev, kes lisaks peasponsori toetusele toetas Eesti Teatriaasta auhinnnagalat, Eesti Rahvusballeti külalisesinemisi Veneetsias ja Tamperes ning Estonia Seltsi tema 150. aastapäeval.

Kultuuriminister Indrek Saar tunnustas 33 ettevõtet ja eraisikut ehk kultuurisõpra, kes on möödunud aasta jooksul kultuurivaldkonda enim toetanud. Aasta kultuurisõbra tiitliga pärjati AS E-Piim, Alexela Group ning Maarja Oviir-Neivelt ja Indrek Neivelt.

Kultuuriminister Indrek Saar tänas ettevõtjaid nende pühendumuse ning soovi eest oma töö tulemist ühiskonnale tagasi anda. „Tänu teile on Eesti kultuur rikkalikum ning seeläbi meie elukeskkond meeldivam ja elukvaliteet kõrgem. Eriti teeb rõõmu, kui toetus on pikaajaline ja pakutavad elamused jõuavad võimalikult paljude inimesteni. Tähtis on sünergia, mis tekib ettevõtjate ning loojate koostööst,“ rääkis Saar.

Kultuuriministeeriumile laekus tunnustuse andmiseks üle 120 esildise, millest valiti välja 30 märkimisväärse panuse teinud kultuurisõpra. Kolm peapreemiat ehk Aasta kultuurisõbra tiitlit lähevad ettevõtjatele, kelle panus kultuurivaldkonda on olnud erakordne.

Aasta kultuurisõber 2015

  • Maarja Oviir-Neivelt ja Indrek Neivelt eesti nüüdiskunsti ja SA Arvo Pärdi Keskuse toetamise eest
  • Heiti Hääl ja Alexela Group OÜ suursündmuste Saaremaa ooperipäevad, Pimedate Ööde Filmifestival (PÖFF) jm, Põhjamaade Sümfooniaorkestri ning tippsportlaste toetamise eest
  • AS E-Piim MTÜ Koos Laste Heaks ning Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) toetamise eest

Kultuurisõber 2015

  • Ramirent Baltic AS
  • AS A. Le Coq
  • AS Sovek
  • AS Sebe
  • AS Smarten Logistics
  • MTÜ Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühing (Maarja Tali)
  • Türi ujula
  • Werner Café
  • Altia Eesti AS
  • Eurostauto OÜ
  • KUUP3 OÜ (Arti Sepp)
  • Tõnis Rüütel
  • Samsung Electronics
  • AS Kalev
  • Swedbank AS
  • Akzo Nobel Baltics AS
  • Nelja Energia AS
  • Sandmani Grupi AS (Toomas Suurvärav)
  • Danske Bank A/S Eesti Filiaal
  • AS United Motors
  • AS Espak (Arvi Liivik)
  • AS Starman
  • Autospirit Tartu OÜ
  • AS Tallink Grupp
  • Nordic Hotel Forum
  • Narva Gate OÜ (Jaanus Mikk)
  • DSV Global Transport and Logistics
  • Kaido Ehasoo
  • Veikko Keiman
  • Aleksander Brokk

Tänuüritus leidis aset mulluse Aasta kultuurisõbra Tallink Grupp ASi reisilaeval Victoria I.

Rahvusooperis Estonia saab jälle näha ooperit „Prints ja kerjus“

Mark Twaini põneva noortejutustuse ainetel loodud ooper „Prints ja kerjus” räägib kahe poisi uskumatutest seiklustest.

Ühel ja samal päeval sündinud Walesi troonipärija Edward Tudor ja Londoni kerjuspoiss Tom Canty on sarnased nagu kaks tilka vett. Edward unistab vaheldusrikkast elust vabaduses, kus keegi teda ei käsuta, ning Tom tahaks üle kõige maailmas nautida külluslikku eluviisi, kus pole puudust maiustustest ega kuninglikust meelelahutusest.

Rahvusooperis Estonia mängivad äravahetamiseni sarnaseid poisse Andres Köster ja Andero Ermel (Tallinna Linnateater).

Ooperi „Prints ja kerjus” saab siduda ainetundidega

Muusikaõpetus. Imelise muusika on ooperile „Prints ja kerjus” kirjutanud Eesti helilooja Priit Pajusaar. Temalt on saanud viisi mitmed Eurolaulu võidulaulud ja Lotte-teemalised lastemuusikalid.

Kirjandus. „Printsi ja kerjuse” teema haaras Twaini niivõrd, et ta pani kõrvale käsil olnud „Huckleberry Finni seiklused”, mille kirjutamist oli juba alustanud. Kerjuspoisi ja printsi vahetusse sattunud eludest jutustava romaani stiil erineb tugevasti „Huckleberry Finni seikluste” laadist – muheda rahvakeele asemel on kasutatud dickenslikku realistlikku olustiku ja tegelaste kirjeldust, mis maalib elava pildi 16. sajandi Inglismaast.

Ajalugu. Edward VI oli oma noorusest hoolimata tark ja terane poiss, kuid riiklikke otsuseid pidid tema täisealiseks saamiseni tegema Edwardi onu, lordprotektor ja Hertfordi krahv Edward Seymour ning Henry VIII määratud nõukogu. Olgugi kuningas, oli ta poiss nagu kõik teisedki: pidi tegema koolitöid, sai oma õpetajatelt nahutada (ka kehalised karistused olid tol ajal lubatud) ja oli sunnitud onult taskuraha küsima. Teadaolevalt oli tema lühike elu täis tapmisähvardusi ja röövimiskatseid. 1553. aastal jäi Edward VI haigeks ja mõne kuu pärast oli selge, et ta sureb. Testamendis valis kuningas troonipärijaks ühe oma poolõdedest, 16-aastase leedi Jane Grey.

TUULI POTIK

Rahvusooper Estonia noorteblogisse on koolilapsed „Printsi ja kerjuse” kohta kirjutanud järgmist:

Kooliga külastatud etendus pani mind mõtlema erinevatel teemadel, ja seda just tänases Eestis. On selge, et Eestis elab kaht sorti inimesi: rikkad eestlased ja vaesed eestlased. Vaesed eestlased imetlevad rikkaid ja unistavad rikkusest, unustades kõik selle hea, mis neil juba olemas on. Olen endamisi arutanud, kuidas on võimalik, et erinevus rikaste ja vaeste vahel on nii suur. Miks mõnedel peredel on suured võimalused ning nad saavad endale lubada kaugeid ja eksootilisi reise, kalleid autosid, riideid ning maju, teine osa vaid unistab kõigest sellest ning loodab vaikselt, et ehk ajad paranevad ning ka neil tekivad paremad võimalused.

Johanna Maria, 11

Mark Twaini romaanis „Prints ja kerjus” on üks peategelastest, Tom Canty, vaeses peres elanud agulipoiss, kes terve lapsepõlve on unistanud paremast elust. Laste heaolu on ka Eestis suur probleem, sest iga neljas laps meie riigis elab vaesuses või vaesusriskis. Ühtekokku on neid lapsi pisut üle 60 000 – neist saaks moodustada terve linna, mis oleks rahvaarvult sama suur kui Pärnu ning ainult pisut väiksem kui Narva. Selline laps oli ka Tom, kelle vanematel polnud raha elementaarsete eluks vajalike asjade jaoks ning kelle elu unistus oli näha kuningalossi ja printsi. Imekombel juhtuski nii, et ühel päeval avastas Tom Canty end tõelise printsi asemel kuningakojas ning tema elu oli päeva pealt drastiliselt muutunud.

Britten, 17

Millest iganes inimene ka ei unistaks, utoopia jääb ikka utoopiaks. Tuleb klammerduda reaalsuse külge. Twaini „Prints ja kerjus” pani mõtlema, kas mateeria on ikka kõige tähtsam elus. Ei tohiks mõelda sellest, mida sul pole, vaid väärtustada seda, mis sul on. Elu, mida me elame, on nagu auklik tee, kuid see on parim, mis meil olla võib. Tuleb vaid need augud täita. Vahel võib olla õnn see, kui sa ei saavuta seda, mida ihaldasid.

Mari-Liis, 16

Artikkel ilmus veebruarikuu “Õpetajate Lehes”

Piletiinfo

Etendused ­toimuvad:

• 5. märtsil

• 19. märtsil

• 1. aprillil

Õpilastele kehtib 50% soodustus.

Tellimuste vormistamine 683 1210, estonia@opera.ee ja Estonia kassas.

Aasta kooriks valitud rahvusooperi poistekoori saab näha „Boheemis“

Puccini ooper „Boheem“ on sellel hooajal rahvusooperi laval veel kahel korral. 17. veebruaril ja 4. märtsil. Mõlemal etendusel on külalisena Rodolfo rollis tenor Michael Wade Lee (USA). Lavastuses teeb kaasa ka Rahvusooper Estonia poistekoor. Poistekoori laulja Andreas Georgi sõnul harjutati lavastuse jaoks pikalt. Tema sõnul on tegevustik aktiivne ning asjad liiguvad laval kiiresti, seega tuleb palju panustada sellesse, et laulud hästi välja tuleks. Veel lisab noormees, et laval olemise teevad lõbusamaks efektsed kollased kostüümid ja suured õhupallid. 23. jaanuaril kuulutas Eesti Kooriühing Estonia kontserdisaalis välja koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiad. Aasta kooriks 2015 sai Rahvusooper Estonia poistekoor, dirigent Hirvo Surva. Lisainfo

Lavastaja Georg Malvius: „Armastus on tore, kui ollakse armunud!“

Märtsis ja aprillis on taas Estonia laval Donizetti koomiline ooper “Armujook”. Lavastaja Georg Malvius: „“Armujook” on kaunis lugu armastusest, milles vaene noormees ja jõukam neiu teineteist leiavad. See toimub läbi väga naljakate ja värvikate juhtumiste ning tee armastuseni ei ole kerge. Neiu ei ole noormehest alguses sugugi huvitatud, kuid lõpuks muutub kõik. Vastupidiselt enamikele ooperitele on “Armujook” õnneliku lõpuga ja fantastilise muusikaga koomiline ooper! Inimesed tahavad näha midagi positiivset ja rõõmsat, mis saalist väljudes jätaks meeldiva tunde. Siin on kõik suurepäraseks õhtuks vajalik – hea muusika, head lauljad ja hea lugu!“ Peaosades Oliver Kuusik, Kristel Pärtna ja Kadri Kipper.

 

Veneetsias etendunud „Bajadeer“ Pärnus ja Tallinnas

Detsembris külastas Eesti Rahvusballett kuulsat La Fenice teatrit, andes seal viis „Bajadeeri“ etendust. 27. veebruaril esitab trupp Veneetsias etendunud balletti Pärnu kontserdimajas. Kokku antakse kaks etendust – kell 14.00 tantsivad peaosades Ekaterina Oleynik, Luana Georg ja Jonatan Davidsson. Kell 19.00 Alena Shkatula, Ksenia Seletskaja ja Denis Klimuk. Tallinnas toimuvad etendused 12. veebruaril, 11. märtsil ja 9. ja 27. aprillil. Loe Järva Teatajas ilmunud intervjuud lavastaja Toomas Eduriga

Megagalerii: Estonia III maraton

Estoonlased halba suusailma ei tunne! Jäägu või Tartu maraton ära, kuid Estonia maraton peab toimuma! Palju õnne kõigile osalejatele – saavutati erakordne tulemus: kõik võistkonnad said võiduka esikoha!

Fotod: Liina Viru

no images were found

III Estonia maratonil saavutasid kõik võistkonnad auhinnalise I koha

Vastlapäeval, 9. veebruaril toimus Estonia parklas III Estonia maraton, mille jaoks avati südalinna esimene suusahüppemägi. Lisaks mäehüpetele tuli võistlejatel läbida takistustega murdmaarada ja merekultuuriaastale kohaselt oli kavas ka jääpurjetamine. Maratonil võtsid mõõtu neli võistkonda – Kultuuriministeerium, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Draamateater ja Rahvusooper Estonia. Kõik võistkonnad saavutasid auhinnalise I koha.

Peakohtuniku Allar Levandi sõnul oli võistlus äärmiselt pingeline ja tasavägine. “Nagu öeldakse – võitis sport ja sõprus. Hoolimata kehvapoolsest ilmast said kõik kauba peale hea tuju ja tugevama tervise ning merekultuuriaasta hea hoo sisse. Kinnitan, et kohtunike otsus oli igati õige, õiglane ja üksmeelne,” lisas Levandi.

Kultuuriministeeriumi võistkonna kapten oli minister Indrek Saar, võistkonda kuulusid Anu-Maaja Pallok, Kai-Ines Nelson, Aneth Rosen, Meelis Kompus ja Silver Meikar. Eesti Rahvusringhäälingu meeskonda juhtis juhatuse esimees Margus Allikmaa ja meeskonda kuulusid Liisu Lass, Maarja Merivoo-Parro, Rain Kooli, Jüri Muttika ning Vitali Vesterinen. Rahvusooperi võistkonna eesotsas oli teatrijuht Aivar Mäe, võistlesid Kaspar Mänd, Mart Madiste, Marika Muiste, Triinu Leppik-Upkin ja Olga Zaitseva. Draamateatri võistlejaid esindas teatrijuht Rein Oja, võistkonda kuulusid Tõnu Oja, Pääru Oja, Tiit Sukk, Jüri Tiidus ja Markus Luik.

Võistluse peakohtunik oli Allar Levandi ja kohtunikud Ago Markvardt ning Magnar Freimuth. Reporterikabiinist jagasid kommentaare Lembitu Kuuse ja Taavi Libe.

Võistlust toetasid SEB Tallinna Maraton, Sportland, Kalev ja MaruMägi.

Parim kingitus sõbrale on rahvusooperi teatripilet

Sõbranädalal pakub Rahvusooper Estonia teatrikülastajatele võimaluse soetada ooperile „Cardillac“ kaks piletit ühe hinnaga. Pakkumine kehtib 25. veebruari etendusele. Pileteid saab soetada Estonia kassast 14. veebruari õhtuni, märgusõna „Sõber“ ütlemisel. Paul Hindemithi krimiooperi nimiosas astub lavale Rauno Elp, kelle kehastatud kullassepp meisterdab imelisi ehteid. Olles neisse haiglaselt kiindunud, tapab ta oma kliendid, et ehteid tagasi saada. Ooperi põhiküsimus keerleb probleemi ümber, kas paljastada linnaelanikele armastatud kunstniku tõeline pale? Lisaks Rauno Elbile laulavad Helen Lepalaan, Jyrki Anttila (Soome), Mart Laur, Sergiu Saplacan (Rumeenia) ja Heli Veskus. Külalisena on osatäitjate nimekirja lisandunud Atlan Karp, kelle kanda on Marssali roll. Etendusi dirigeerib Vello Pähn. Võta sõber kaasa ja tule teatrisse! Lisainfo

Vaata, kuidas sünnib Kuningas ooperist “Cardillac”

Paul Hindemithi briljantne krimiooper „Cardillac“ on Rahvusooper Estonia laval 11., 19. ja 25. veebruaril. Nimiosas Rauno Elp, dirigeerib Vello Pähn. Lisainfo

Antiiktragöödia valguses – „Medea“ rahvusballeti laval

Intervjuu “Medea” koreograaf-lavastaja Gianluca Schiavoniga
Tekst: Liina Viru

Miks otsustasid luua balleti Medea müüdi ainetel?
Valisin Medea müüdi, sest naise jõud ületada emainstinkt ja tappa oma järeltulijad, on šokeeriv. Tundub uskumatu, et petmine, hülgamine, lahutamine ja üksindus võivad inimsüdamele sellist laastavat mõju avaldada. Julm mõrv ei ole põhiline, mis Medea loo minu jaoks huvitavaks teeb. See ei erine väga sellest, mida tänastes uudistes räägitakse hullumeelsete emade kohta, kes oma lapsi tapavad. Medea tegu pole sooritatud ainult sõgeduse ajel, vaid johtub valusast arutelust: see on halastamatu epiloog naise loole, kes armastuse pärast jätab kodumaa, reedab isa ja tapab oma venna. Seepärast on Medea, nagu ka Korintose kuninga Kreoni tütar Glauke, üks esimestest patriarhaalse ühiskonna ohvritest – ühiskonna, mis oma eesmärkide saavutamisel on alati armastust kurjasti ära kasutanud. Medea kättemaks on meeleheitliku naise tegu, kes ei taha jätta oma lapsi riigi meelevalda, mis neid ei armasta ega kaitse. Liiatigi on see võimalus võtta nad mehelt, kes on ta reetnud ja pannud reetma oma peret.

Sobiva muusika leidmine oli pikk ja keerukas protsess. Tahan, et see ei kommenteeriks ainult hetkesündmusi, vaid annaks aimu ka tulevikust – otsisin kontraste, et publik tunnetaks üheaegselt nii ilu kui ka alateadlikult groteski ja peatselt saabuvat tragöödiat… Need tunded on olemas Stravinski ja Schnittke loomingus.

Müüdist on loodud palju versioone. Milline on sinu oma?
Mind on huvitanud kõik versioonid Medea müüdist, sõltumata žanrist – eeskätt Euripidese näidend, samuti Pier Paolo Pasolini 1969. aastal ja Lars von Trieri 1988. aastal linastunud samanimelised filmid. Analüüsisime koos libretisti ja näitekirjaniku Marco Gandiniga neid teoseid ja lõime oma versiooni. Tegelaste iseloomustamisel on oluline ka nende kodumaade kujutamine ning vastavate elementide mõjulepääs õõvastava tapatöö hetkel. Medea tuleb maailmast, kus valitseb matriarhaalne sugukonnaühiskond, milles valvatakse kiivalt võimu sümbolit kuldvillakut. Seal elatakse looduslähedast elu, mida juhib võime käsutada loodusjõude. Iasoni maailm on võimukas, ta tuleb argonautidega Kreekast vaid ühel eesmärgil: tungida Kolchisesse ja omandada võimu sümbol. Armunõiduse abil viib ta kaasa ka Medea, õnnetu saatusega tulevase kuninganna. Korintose kuningas annab aga oma ainsa tütre Glauke naiseks sellele, kelle käes on kuldvillak… Ballett on kaasaegne versioon müüdist, mida me sisuliselt muutnud ei ole, kuid sellegipoolest jutustame seda mõjuval ja originaalsel viisil. Maria Rossi ja Andrea Tocchio kujundus ning Simona Morresi kostüümid sobivad suurepäraselt omavahel ja loovad ajatu keskkonna, milles Medea tragöödia ellu ärkab.

Kuidas seostub Medea tegelaskuju ja tema lugu tänapäevaga? Kes on tänapäeva medead, iasonid?
Tänapäeva maailmaga paralleeli tõmbamine ei olegi nii lihtne, isegi kui lugeda uudistest neid koletuid lugusid naistest, kes kättemaksust pimestatuna oma järglased hävitavad. Medea on unikaalne, sest tema veretöö pole ainult petetud armastuse tagajärg. See pole hullumeelsushoog ning see ei johtu instinktist ega mõistuse tuhmumisest. Tema tegutsemine on ajendatud sügavast soovist nii käituda. See ei ole pöörase, vaid lihtsameelse armastuse tagajärg. Medeadeks võib pidada kõiki naisi, kes on langenud meeste pidamata lubaduste ohvriteks, on mahajäetud ja alandatud, liialt nõrgad enda eest seismiseks või liiga uhked end lööduks tunnistama ning elavad valu oma laste peal välja.

Iasonid oleme kõik – sina ja mina: anname rohkem lubadusi kui pidada suudame ega oska näha oma südames tõeliselt olulist, sest meid pimestab võim, raha, seks – igavene kuldvillak. Teeme kõik selleks, et neid asju saavutada, mõistmata, et elame ebaküpset elu.

Kuidas sattusid lavastama Eesti Rahvusballetis?
Kohtusin Toomas Eduriga mitu korda, kui ta käis La Scalas külalisena tantsimas. Me pole pikka aega suhelnud, kuid tänu ühisele sõbrale sain võimaluse tutvustada talle oma loomingut. Minu suureks rõõmuks meeldis see talle ja kui olin mitu korda teie kaunist linna külastanud, otsustasime „Medea“ kasuks. Nii see ballett sündiski. Mulle pakub suurt rahuldust töötada trupiga, kus on nii palju andekaid noori tantsijaid. Eesti publik on väga teadlik! Loodan, et meie koostöö on vastastikuselt viljakas.

Intervjuu on tehtud 2014. aastal

Gianluca Schiavoni “Medea”
Esietendus Rahvusooperis Estonia 13. märtsil 2014
Etendused: 4.02, 18.02, 5.03.2016
Peaosades: Luana Georg, Sergei Upkin, Alena Shkatula ja Jonathan Hanks

Elisabet Reinsalu: “Aida” vapustas mind!

22. jaanuaril esietendus rahvusooperis Giuseppe Verdi „Aida“. Näitleja Elisabet Reinsalu jagas etenduse järgseid muljeid.

Rahvusooperi külastajad saavad veebruaris vähihaigetele elupäevi kinkida

4. veebruar on rahvusvaheline vähi vastu võitlemise päev. Sel päeval käivitub vähiravifondi „Kingitud elu” koostöö Rahvusooperiga Estonia, mille raames kogutakse veebruaris vähihaigete heaks annetusi 12 etendusel. 4. kuni 25. veebruarini saavad etenduste „Medea“, „Aida“, „Tuhkatriinu“, „Rinaldo“, „Tsirkusprintsess“, „Cardillac“, „Bajadeer“ ja „Boheem“ külastajad annetada etenduse vaheajal vähihaigete heaks sularahas, pangakaardiga või annetustelefonidel helistades.

„Vähihaigetele on iga kingitud päev hindamatu väärtusega, mõnede ravimite abil saab aga kinkida lausa märkimisväärselt pika elu või täieliku tervenemise. Rahvusooper Estonia annab oma panuse võitlusel vähi vastu ja kutsub kõiki veebruaris annetama,“ ütles Rahvusooper Estonia juht Aivar Mäe. „Me saame üheskoos väga paljusid inimesi aidata võitlusel raske haigusega, mis sageli on tegelikult ravitav. Ei tahaks, et kellelgi jääks see ravi rahapuudusel saamata.“

„Vähiravifond „Kingitud elu” jätkab Eesti inimeste innustamist võitlusse omade elude eest. Suur rõõm ja tänu põhjus on, et seekord avab meile uksed rahvusooper Estonia. Iga teatrikülastaja saab anda endale jõukohase panuse, et vähihaigel oleks veel üks õlekõrs, lootus ja täisväärtuslik elu oma lähedaste keskel. Annetamisel on sisemiselt tervendav mõju – nii saame kõik natuke paremaks,” lisas vähiravifondi „Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu.

15 inimesele, kes annetavad veebruaris fondile pangaülekandega, kingib rahvusooper Estonia tänutäheks märtsi etenduste teatripiletid kahele. Loosimiseks osalemiseks tuleb jätta ülekande selgitusse oma kontakt.

Vähiravifondi „Kingitud elu” tähistab sel nädalal 5. veebruaril ka oma teist sünnipäeva. Fondi jaoks on 2016. aasta alanud suure abitaotluste buumiga. Kui mullu toetas „Kingitud elu” kokku 50 eestimaalase ravi summas 470 000 eurot, siis ainuüksi tänavu jaanuaris sai abi juba kümme inimest, kelle ravisse panustab fond kokku üle 100 000 euro.

„Kutsun kõiki Eesti inimesi ja ettevõtteid üles panustama vähihaigete võitlusesse. Üheskoos saame kindlustada, et kelleltki ei rebitaks viimast õlekõrt. Ka 1 või 10eurone püsiannetus iga kuu on kuldaväärt. Sest kui jätta ämber ööseks tilkuva kraani alla, on see hommikuks kenasti vett täis,” sõnas Toivo Tänavsuu.

Vähiravifond „Kingitud elu” kogub annetusi egiidi all „Vaheaeg on ka tähtis” järgmistel rahvusooperi etendustel:

– 4.02 „Medea“
– 5.02 „Aida“
– 6.02 „Tuhkatriinu“
– 7.02 „Rinaldo“
– 10.02 „Tsirkusprintsess“
– 11.02 „Cardillac“
– 12.02 „Bajadeer“
– 13.02 „Aida“
– 17.02 „Boheem“
– 18.02 „Medea“
– 19.02 „Cardillac“
– 25.02 „Cardillac“

SA Hille Tänavsuu Vähiravifond „Kingitud Elu“ (www.kingitudelu.ee) on asutatud 5. veebruaril 2014 Hille ja Toivo Tänavsuu ning Janek Mäggi poolt. Fond hüvitab annetustest kogunevate võimaluste piires nende patsientide raviarveid, kelle ravimeid Eesti Haigekassa ei kompenseeri. Raha tuleb sihtasutusele tehtud annetustest. Fondi nõukokku, mis otsustab kas ja keda toetatakse, kuuluvad onkoloogid dr Peeter Padrik, dr Hele Everaus, dr Kristiina Ojamaa, dr Kadri Putnik ja tervise arengu instituudi direktor Maris Jesse, näitleja ja psühholoog Rita Rätsepp ja suhtekorraldaja Janek Mäggi.

Lisainfo:
Toivo Tänavsuu, Vähiravifondi „Kingitud elu” juhataja
Tel: +372 52 76 004, e-post: info@kingitudelu.ee

Meeleheitel naise kättemaks – ballet „Medea“ taas mängukavas

Itaalia lavastaja Gianluca Schiavoni ballet on rahvusooperi laval veebruaris ja märtsis vaid kolmel korral. Igor Stravinski ja Alfred Schnittke muusikale loodud ballett jutustab kaasaegse loo tuntud Kreeka müüdist. Võimukas Kolchise printsess jätab oma maa ja perekonna armastuse pärast kauni Iasoni vastu. Kui naine aga teada saab, et Iason armastab teist, otsustab ta verise kättemaksu kasuks. Peaosades tantsivad Alena Shkatula, Jonathan Hanks, Luana Georg ja Sergei Upkin. Etendused 4. ja 18. veebruaril ning 5. märtsil.

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, kui soovid teatri tegemistega
kursis olla. Värske info ning heade pakkumistega
uudiskiri saadetakse reeglina välja kord kuus.