Uudised

  • Eesti Rahvusballeti uut esisolisti Kealan McLaughlinit saab näha juba sel neljapäeval „Oneginis“

    19.09.2017 / Lisanna Männilaan

    shkatula_mclaughlin

    Neljapäeval, 28. septembril on taas laval publiku suur lemmik – Cranko ballett „Onegin“, mille nimirollis on esmakordselt Eesti Rahvusballeti uus esisolist Kealan McLaughlin. Tatjana rollis on Alena Shkatula. Kealan McLaughlin lõpetas Kanada Rahvusliku Balletikooli 2007. …

  • Estonia teater tähistab 111. sünnipäeva

    15.09.2017 / Ülla Veerg

    estoniaselts_kodu_300x180

    16. septembril tähistab Estonia teater 111. sünnipäeva. Sünnipäevapidu peavad estoonlased koos teatri veteranidega – keskpäeval toimub pidulik vastuvõtt Valges saalis ja üheskoos vaadatakse Eesti juubelisünnipäevale pühendatud uue ooperi, Rasmus Puuri „Pilvede värvide“ peaproovi. I rõdu …

Blogi

  • Rasmus Puur – pea pilvedes, jalad maas

    09.09.2017 / Stina Vürmer

    rasmus_pilved

    Juuni esimestel päevadel lükatakse Estonia teatrimajas ooperile „Pilvede värvid“ hoog sisse. Lavastaja Roman Baskin peab töökoosolekut, tutvustatakse osatäitjaid, kostüümikunstnik Anu Lensment räägib oma plaanidest. Esimeses pingireas istub pikk, vibalik noormees, kelle lühikesed püksid ja seljakott …

  • Kui pilvedel on värvid

    25.08.2017 / Liina Viru

    tunnuspilt

    Sa lahkud kodust teiste jumalate juurde, sa loobud omaenda loomisloost. Kõik, mis on sulle hoitud, heidad muuseas tuulde ja ise selles tuules langed koost… Proovid on jõudnud esimese vaatuse finaali, kus tegelastega liitub Vanaema, keda …

Estonia algav aasta pakub elamusi kõigile muusikasõpradele

Algaval, 2016. aastal jõuavad Estonias publiku ette mitmed põnevad lavastused ja kontserdid. Kõigepealt pakutakse palju rõõmu balletisõpradele – armastatud talvemuinasjutt „Pähklipureja” on kavas kuni 27. jaanuarini. Lisaks saab alates jaanuarist taas näha „Tuhkatriinut” ja „Medeat”.

Uue aasta esimene esietendus on juba 22. jaanuaril, mil lavale jõuab Verdi tuntud meistriteos „Aida“, lavastajaks maailma ooperilavade tõusev täht Tobias Kratzer. Kuigi „Aidat“ tuntakse kõige paremini suurejoonelise võidumarsi järgi, on ooperis ka palju kammerlikku. Just selline versioon sobib hästi Estonia lavale. Nimiosa laulavad Heli Veskus ja Aile Asszonyi ning esimesi etendusi dirigeerib Vello Pähn.

15. aprillil esietendusb Tšaikovski igihaljas ballett „Luikede järv“, mille koreograaf on Toomas Edur. 29. aprillil toimuv rahvusvahelise tantsupäeva gala on pühendatud Tiit Härmile, kes tähistab kevadel oma 70. sünnipäeva.

110. hooajale paneb võimsa punkti 3. juunil esietenduv muusikal „Viiuldaja katusel“. Pool sajandit tagasi sündinud teosest sai üks menukamaid Broadwayl, kus seda mängiti enam kui kolm tuhat korda. Estoniasse jõudis „Viiuldaja katusel“ Georg Malviuse lavastuses esmakordselt 1989. aastal, mil sellest sai aasta teatrisündmus. Uues lavastuses on peaosades Mait Malmsten, Evelin Võigemast ja Helgi Sallo. Juunikuu etendused on juba välja müüdud, augustis toimuvate lisaetenduste piletid on müügil.

Ka sel hooajal rändab Estonia oma lavastustega mööda Eestit ringi, pakkudes teatrielamusi Pärnu, Tartu, Paide ja Jõhvi elanikele. Külla minnakse Minkuse balletiga „Bajadeer“, Leigh’ muusikaliga „Mees La Manchast“, Verdi ooperiga „La traviata“ ja Kálmáni operetiga „Tsirkusprintsess“.

Kesleri „Tuhkatriinu“ kultiveerib headust

Oled varasemalt rahvusooperis lavastanud rahvusvahelist tuntust kogunud lühiballetid „Libahunt“ ja „Othello“ [2015 ka täispika balleti „Kratt“, toim.]. „Tuhkatriinu“ on sinu esimene täispikk ballett – räägi selle saamisloost lähemalt.

Ettepanek „Tuhkatriinu“ lavastamiseks tuli rahvusballeti kunstiliselt juhilt Toomas Edurilt. Lavastus sobib kogu perele ja on lahendatud kaasaegses võtmes, kõnetades tänapäeva publikut vahetumalt. Prokofjev kirjutas balleti kolmes vaatuses, kuid lõpuks sündis otsus lavastada see kahevaatuselisena, usaldasin selles osas peadirigendi Vello Pähna nõuandeid ja suuri kogemusi. Usun, et nooremal publikul – ka neil, kes esmakordselt balletti vaatavad – on sellisel kujul seda lihtsam nautida.

 Milline on sinu nägemus tuntud muinasjutust?

Lugu jääb üldjoontes samaks nagu muinasjutuski. Soovin, et publik saalis tunneks, nagu vaataks ta kvaliteetset kaasaegset filmi. Koostöös kunstnike Liisi Eelmaa ja Gerly Tinniga mõtlesime välja baroki- ja rokokoosugemetega kujunduse, millele on lisatud modernseid glamuurseid nüansse. Lavastuses on kesksel kohal idee, et armastus ja noorus ei sõltu piiridest, mida seavad seisus, etikett ja reeglid. Idee kehastuseks on prints, kes vastandub snoobidest õukondlastele ja järgib oma südamehäält. Ka enda seatud raamid võivad osutuda takistuseks: Tuhkatriinule tundub täiesti ebareaalsena, et ta võiks veel pärast balli printsiga kohtuda, sest ta ei pea end printsi vääriliseks. Kuid ka prints peab ületama hirmu võimaluse ees, et pelgalt kinga järgi ta Tuhkatriinut ei leia… Tuleb tegutseda ja mitte alla anda! Kingapaar on üks tervik, nagu yin ja yang – Tuhkatriinu hoidis kinga kui oma armastuse sümbolit alles ja prints tegi sedasama. See alalhoitud tunne viibki nad kokku. Armastust ei tohi alla suruda, seda tuleb hoida ja selle poole püüelda.

Kuidas hindad Prokofjevit heliloojana?

Prokofjev, kui üks vene geeniustest, meeldib mulle väga. Tema ülemaailmselt tuntud balleti „Romeo ja Julia“ muusika on tantsimiseks täiuslik. Koreograafi ja lavastajana lasub mul suur vastutus küündida tema loomingu tasemeni. „Tuhkatriinu“ süžee ei ole traagiline, pigem groteskne ja humoorikas, mis teeb lavastamise mõnes mõttes keeruliseks. On paras pähkel lahendada lugu publikule vastuvõetavalt – lõbusa ja samas maitsekana. Tunnen, et arenen tänu Prokofjevi muusikale, minu jaoks on see adrenaliinirikas väljakutse.

Mis sind ühe lavastuse loomise juures inspireerib? Millist rolli mängib publik lavastaja elukutse juures?

Inspiratsiooniks on eelkõige muusika, mis dikteerib dramaturgia ja annab suurima impulsi. Tunnen muusikaga erilist suhet, see on osa mu hingest. Kui asun tantsijatega töötama, siis toidab see mind edasi: erutun esimestest proovitud sammudest ja sellest, kuidas tantsija neile kaasa elab. See on maagiline ja väga innustav tunne! Mõneti sarnaneb lavastaja elukutse arsti omaga: kui tohter teeb õnnelikuks terveks ravitud patsiendi, siis kunsti abil teeb lavastaja õnnelikuks nii tantsijad kui publiku.

„Libahundi“ ja „Othello“ vastukajast selgus, et mõni stseen pani vaataja lausa nutma. Mulle tundub, et nendel puhkudel on tegemist katarsisega, hinge puhastava elamusega. Igal juhul ei ole minu kunst publikut tuimaks jätnud ja minu eesmärk on täidetud. Kunst mõjutab inimhinge, seeläbi on võimalik inimest ja tema mõttemaailma paremaks muuta. Meie ühiskonnas on pahatihti tendentsiks intrigantide võit, kuid mulle ei tundu moraalselt õige ühtki lavastust sellisel viisil lõpetada. Minu elufilosoofiaks on headuse propageerimine ja seda kõige laiemas plaanis. See tuleb esile ka „Tuhkatriinu“ loos: kui kaks inimest teineteist armastavad, siis on see pühalik tunne, mida peab hoidma. Armastusel pole piire ja selle nimel tuleb võidelda!

thkblgthkblgiblgthkii

Tekst: Triinu Soikmets

Intervjuu on tehtud 2012. aastal

„Pähklipureja“ talvemuinasjutt jätkub jaanuaris

Ben Stevensoni tõlgendus klassikalisest „Pähklipurejast“ on rahvusooperi mängukavas kuni 27. jaanuarini. „Selle lavastuse nõudlik ja kaunilt voolav klassikaline koreograafia viib vaataja perekondlikult jõuluõhtult rännakule maagilises Lume- ja imelises Maiustuste kuningriigis. Etendus tõstab kindlasti tuju ja loob piduliku meeleolu,“ sõnas Toomas Edur. Armastatud balletis on laval ühtekokku 60 tantsijat. Peaosades Marika Muiste, Nanae Maruyama, Luana Georg, Alena Shkatula, Ekaterina Oleynik, Jonatan Davidsson, Sergei Upkin ja Denis Klimuk. Kaasa teevad ka Tallinna Balletikooli õpilased. Dirigeerivad Jüri Alpterten, Risto Joost ja Lauri Sirp. Etendused toimuvad 10., 13., 14., 17., 23. ja 27. jaanuaril.

Helgi Sallo pälvis “Selge kõneleja 2015” auhinna

Eesti Vaegkuuljate Liidu „Selge kõneleja 2015“ auhinna pälvis teatrinäitlejate kategoorias Helgi Sallo. Auhinna andsid 27. detsembril enne „Minu veetleva leedi“ etendust üle Eesti Vaegkuuljate Liidu juhataja Külliki Bode koos Ene Ogaga.

Kuulmispuudega inimeste lemmikud valiti seekord teatrinäitlejate ning televisiooni ja raadio saatejuhtide hulgast. Viimati nimetatud kategooriates pälvisid auhinna Anu Välba ja Märt Treier.

Kauneid jõulupühi!

462 tassi, glögi ja mandariinid ootavad estoonlasi jõulukohtumisele. Soovime teile kõigile ilusaid pühi ja toredaid elamusi aasta lõpus ning uuel aastal. Veel mahub rahvast Estonia ballile ja siis on juba uus aasta ning peagi ees “Aida” esietendus. Talvemuinasjutt “Pähklipureja” jätkub aga tervelt 27. jaanuarini. Meeleolukat aasta lõppu!

Minu maailm on muusika

Estoniaga seotud saateid pühade ajal ETV-s

24. detsembri õhtul saab vaadata dokumentaalfilmi “Kirjad Islandilt” Estonia teatri endisest solistist, lauljanna Annika Tõnurist. Islandi lõunarannikul keset Atlandi ookeani asub väike Heimaey saar, kuhu Tõnuri üheksa aasta eest elama kolis. Kes ta oli, kuidas ja miks ta sinna sattus? Filmi autor on Peter Pedak, režissöörid Peeter Brambat ja Ruti Murusalu.

26. detsembri õhtupoolikul esilinastub ETVs dokumentaalfilm “Giuseppe ja Adele”. Lugu ise algas juba 2013. aastal, kui terve maailm tähistas Giuseppe Verdi 200. sünniaastapäeva ja Itaalia saatkond korraldas koostöös Rahvusooper Estonia ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga esseekonkursi. 500 kooliõpilast tervest Eestist käis vaatamas Estonia ooperi “Rigoletto” peaproovi ja kirjutas nähtu põhjal essee. 400 laekunud töö hulgast valiti parimaks Hiiumaa koolitüdruku Adele Vaksi kirjutis ja võitjat ootas ees reis Itaaliasse Verdiga seotud paikadesse. Eesti tüdruk, kelle jaoks kogu ooperimaailm oli avastuslik, tutvus Itaalia erakordsete ooperimajade, Verdi sünnipaiga ja koduga, kus temaga vestles Verdi pärija, doktor Angiolo Carrara Verdi. Samuti viidi neiu kohtuma maailma ühe parima Verdi baritoni Leo Nucciga. Režissöör on Ülle Õun, produtsent Ruth Alaküla.

Pühapäev, 27. detsember, toob ETV eetrisse Rahvusooper Estonia suurejoonelise ooperilavastuse “Faust” koos võimalusega vaadata enne etenduse algust ka kulisside taha. Charles Gounod’ tuntuimale ooperile “Faust” annavad ootamatu lahenduse lavastaja Dmitri Bertman ja kunstnik Ene-Liis Semper. J. W. Goethe kuulsa värsstragöödia ainetel valminud lavateoses müüb Faust oma hinge saatan Mefistole, saades temalt vastu nooruse Margarete võrgutamiseks, kelle saatuslik ilu on teda lummanud. Osades Oliver Kuusik (doktor Faust), Ain Anger (Mefisto), Joanna Freszel ( Margarete), Rauno Elp (Valentin), Helen Lokuta (Siébel), dirigeerib Vello Pähn. Režissöör Ülle Õun, helirežissöörid Tanel Klesment ja Kaspar Karner.

La Scala taustaga Tatiana Lisnic jaanuaris “Boheemis”

Hooaja esimeses „Boheemis“ 9. jaanuaril astub Mimì rollis külalisena lavale Tatiana Lisnic. Rahvusooperi külastajatele on Lisnic tuttav Donizetti „Armujoogist“, kus lauljanna kanda oli Adina roll. Lisnic on laulnud pea kõigis tuntumates ooperimajades Teatro alla Scalast La Monnaie teatrini ja teinud koostööd nimekate dirigentidega, sh Riccardo Muti, Seiji Osawa ja Antonio Pappanoga. Samuti on ta menukalt esinenud Euroopa tuntumatel kontserdilavadel. Lisnic laulab „Boheemis“ 9. ja 15. jaanuaril, kokku antakse kevadhooajal neli etendust. Kahes viimases on Mimi roll Heli Veskuse kanda.

Tere, Eestimaa! Siin Itaalia, Veneetsia!

21. detsember 2015 / Head blogi lugejad! Suur tänu teile, et meie tegemistele kaasa elasite! Eesti Rahvusballett on õnnelikult Veneetsiast tagasi ja esimene etendus koduteatris ka tehtud. Olime tõesti rõõmsad võimaluse üle juba teist korda Veneetsia kuulsas La Fenice teatris esineda. Lisaks headele emotsioonidele saime ka suure annuse päikest, et pimedal ajal oma Eesti publikule rohkem südamlikke emotsioone pakkuda. Nagu varasemas postituses mainitud, on tõesti võimalus, et ka kolme aasta pärast saame taas Veneetsiasse minna. Eesti Rahvusbalett soovib ühe lustaka pildiga teile kõigile jõulurahu ja imelist uut aastat! Buon Natale! Felice Anno Nuovo!

La-Fenice_2015

15.detsember 2015 / Juba mõne tunni pärast on algamas meie eelviimane etendus siin La Fenice teatris. Pühapäeval korraldati kogu trupile vastuvõtt ja Eesti Rahvusballett sai omakorda tänada korraldajaid ning La Fenice teatrit. Nagu teatri kunstiline juht Hr Franco Boletta ütles, on üsna tõenäoline, et kolme aasta pärast on Eesti Rahvusballetil võimalus siia tagasi tulla. Loomulikult on lehtedes ilmuv kriitika väga oluline ja annab tagasisidet, kellega tasuks järgmine leping sõlmida. Hr Boletta sõnade kohaselt oleme meie ka ilma kriitikata juba võitnud, kuna publik on “Bajadeerist” vaimustatud. Eduka koostöö aluseks olnud kõrge kunstiline tase, professionaalsus ja pühendumine. Truppe, kes siia tahaksid tulla, on väga palju. Rahvusooper Estonia tänab ka oma peasponsorit Livikot toetuse eest!

12. detsember 2015 / Siinkohal veidi lisainfot teatri enda kohta. Kõik, kes majja sisenevad, märkavad kohe infolaua kõrval eraldi ruumi, kus on tööl kaks tuletõrjujat. Nii iga päev 24 tundi järjest. Publikutsoonis on iga etenduse ajal valves kaks tuletõrjujat ja lava taga, kuhu publik ei pääse, on samuti mõlemal pool lava kaks täisvarustuses tuletõrjujat. Miks? Ideaalse, palju kiidetud akustikaga kuulus teater on langenud kolm korda tulekahju ohvriks. Kahel korral on tulekahju olnud eriti karm. 1836.aastal, kui La Fenice teist korda põles, suudeti see ruttu taastada. Maja tõusis uuesti tuhast ja juba aasta hiljem avati taas publikule. Viimane ja kõige laastavam tulekahju toimus 29. jaanuaril 1996. Seda ööd ei unustata Veneetsias kunagi. Paari tunniga põles kogu ajalooline teater seest tühjaks nii, et jäid alles ainult seinad. Üks orkestrant rääkis, et järgmisel hommikul majale eestpoolt lähenes paistis, nagu midagi poleks juhtunud. Sisenedes uksest nägi ta aga sinist taevast. Tulekaju sai alguse elektritöödest, kuna majas olid parajasti käsil renoveerimistööd. Tule jõud oli kohutav, lisaks puhus sellel päeval väga tugev tuul. Veneetsias on tuletõrjepaadid, mis tulekahju puhkedes kohale sõidavad. Sellise suure tulekahju kustutamisel aga kasutati helikoptereid ja kui nähti, et teatrit ei suudeta päästa, olid kõige suuremaks mureks lähedalasuvad hooned. Tänavad on seal vaid paari meetri laiused. Kogu taevas oli põlevaid sädemeid täis. Mõlemad töötajad, kes olid süüdi tulekahju puhkemises, mõisteti süüdi 2001. aastal ja neile määrati seitse aastat vangistust. Firma omanik ja üks süüdimõistetu – Enrico Carella – põgenes enne lõpliku kohtuotsuse väljakuulutamist. Ta saadi kätte 2007. aastal Mehhiko-Belize piiril ja toimetati tagasi Itaaliasse, kus ta peale 16-kuulist vangistust pääses tingimisi vabadusse.

Peale pikki vaidlusi, kuidas teater peaks uuesti taastatama, sai ehitus alguse alles viis aastat peale tulekahju ja teater avati taas 2003. aastal. Aasta hiljem oli kavas esimene ooper, “La traviata”. Maja taastamisel osales pidevalt üle 200 töölise, ehitajad, kunstnikud, puidumeistrid ja värvijad. Suur osa kujusid, mis on saali lae äärtes, on valmistatud kuulsate Veneetsia maskimeistrite poolt. Kogu saali maalingud, erinevad ajaloolised kujud ja pisidetailid taastati ainult fotode abil. Kuigi maja taastati täpselt sellisena, nagu ta enne tulekahju oli, ehitati juurde palju erinevaid ruume ja proovisaale. Samuti muutus saal suuremaks – enne oli 840 kohta, peale taastamist 1000 kohta.

Majas on väga karm kord ja alati peale proovi käib 8-liikmeline tuletõrjujate grupp läbi kõik olulised kohad ning kontrollitakse, kas kõik töötab laitmatult. Samuti lastakse selle ringkäigu ajal alati alla lava ja saali vaheline metallist sein, mis peab tõkestama tulekahju korral tule levikut saalist lavale ja vastupidi.

11. detsember 2015 / Tervitused taas Veneetsiast! Äsja lõppes esimene etendus La Fenice teatris. Saal, mis mahutab kokku 1200 vaatajat oli täiesti välja müüdud ja juba esimese vaatuse algul kõlasid saalist braavod ja ovatsioonid. Dirigendipuldis seisis Risto Joost.

Nagu traditsiooniks saanud, pakume külalisetendustel Rahvusooper Estonia peasponsori Kalevi komme. Seekord jagasid jõuluteemalisi komme Tallinna Balletikooli lapsed kuldsetes kostüümides. Kommid olid publikule rõõmsaks üllatuseks ja lapsed said väga palju kiidusõnu.

Juhuslikult kuulis üks meie balletisolist täna linnas jalutades eesti keelt ja alustas inimestega vestlust. Vaevalt jõudis ta teatada, et Eesti Rahvusballett on terves kooseisus siin Veneetsias, kui kuulis üllatuseks, et eestlased tulevad homme “Bajadeeri” vaatama. Mõelda vaid, eesti turistid Veneetsias ja tulevad vaatama eesti oma balletitruppi. Väga tore igatahes! Tegelikult tasub mainimist, et 70% La Fenice teatri külastajatest ongi turistid. Jäänud on veel neli etendust ja palju positiivseid emotsioone.

Veneetsias paistab küll päike aga sooja on täna napilt – 3 kraadi.

9. detsember 2015 / Eesti Rahvusballett on ilusti kohal kuulsas Teatro La Fenices. Hetk tagasi algas esimene proov laval. Dirigent Risto Joost tegi täna päeval orkestriga proovi ja kiitis, et tegu suurepäraste muusikutega. Homme on palju keerulisem päev, kuna toimub kaks täisläbimängu orkestriga. Esimene etendus on juba ülehomme, 11. detsembril. Eelmisel korral, kui Estonia käis Veneetsias balletiga “Pähklipureja”, kinkisime hotellile, kus kogu trupp ööbib, pildi Eesti Rahvusballetist Teatro La Fenice laval. Pilt on alles ja asub kõrvuti selliste kuulsustega, nagu Maria Callas, Luciano Pavarotti, Katia Ricciarelli jpt. Nad on kõik on samas hotellis ööbinud!

9. detsember 2015, hommik. / Täna asus Eesti Rahvusballett teele Veneetsiasse, et anda 6000 inimesele kuulsas La Fenice teatris viis „Bajadeeri“ etendust. 90-liikmelise trupi eesotsas on balleti kunstiline juht ja “Bajadeeri” koreograaf Toomas Edur. Peaosades tantsivad Alena Shkatula, Denis Klimuk, Ekaterina Oleynik, Luana Georg, Jonatan Davidsson, Nanae Maruyama ja Sergei Upkin. Dirigeerib Risto Joost.

La Fenice teatrit külastati ka 2012. aastal, kui siin anti viis „Pähklipureja“ etendust ja see salvestati ka Mezzo telekanali tarbeks.

La Fenice teatri ajalugu ulatub 18. sajandisse, kui Veneetsias tegutses seitse teatrit ja neist suurim muusikateater oli 1755. aastal ehitatud San Benedetto. Teatrimajas majandas ühing Nobile Societa di Palchettisti, kes 1787. aastal kaotas õiguse hoonele ja pidi selle tagastama maaomanikele, misjärel otsekohe algatati protsess veelgi suurema ja uhkema maja ehitamiseks. Maja sai ühingu „uuestisünni“ ja edasise õnne heaks nimeks La Fenice ja see valmis aastal 1792. La Fenice tõusis kiiresti Itaalia ja Euroopa juhtivate ooperiteatrite sekka, olles kuulus nii oma kunstilise taseme kui ka luksusliku hoone poolest. Saatusel oli ometigi varuks tagasilööke – 1836. aastal põles maja maha ja 1996. aastal süüdati väidetavalt restaureerimiseks suletud maja. Niisiis tõusis praeguseks 220-aastane fööniks sõna otseses mõttes tuhast teist korda ja taasavati aastal 2003. Just sellele teatrile on oopereid loonud paljud kuulsad heliloojad, nagu näiteks Rossini, Bellini, Verdi jt, oma balletitruppi aga majas ei tegutse.

Estonia ballett käis varasemalt Itaalias esinemas juunis 1989, kui ENSV ja Trento provintsi vahel sõlmiti sõprusleping. Siis esines Mai Murdmaa lavastatud programmis peaosas Kaie Kõrb. Turnee tegi tantsijana kaasa ka Toomas Edur.

Blogi peavad Rein Mikk (Veneetsia) ja Ülla Veerg (Tallinn). Fotod: Rein Mikk, Kristel Konsa.

Estoonlased meisterdasid publiku rõõmuks kuuseehteid

Estonia fuajeed ehib kaunis jõulupuu. Kuuseehted meisterdasid estoonlased ise – puud ehivad paberist ja tüllist tehtud kaunid baleriinid ja miniraamides on fotod menukamatest lavastustest. Kuusepuu ja pitsiga ümbritsetud valguskeed kinkis teatrile koostööpartner Bauhof. Pühade veetmiseks kauni muusika saatel on meil ka paar soovitust: jõulukontsert Tallinna Jaani kirikus 20. detsembril ja Estonia ball 31. detsembril. “Pähklipureja” piletid on selleks aastaks välja müüdud, kaunist balletimuinasjuttu saab aga vaatama tulla veel jaanuariski, siis on pileteid saada. Kauneid jõule ja rõõmsaid teatrielamusi!

Tekst ja fotod: Ülla Veerg

Rahvusooper Estonia võttis esimesena Eesti teatrimaastikul kasutusele nutikad infoekraanid

10. detsembril avati Estonia fassaadil pidulikult neli lugematute võimalustega nutikat infoekraani. Tegemist on Samsungi Smart Signage kaughallatavate profiekraanidega, mis on mõeldud kasutamiseks välitingimustes ja on loetavad päikesevalguse käes. Ekraanid on varustatud spetsiaalse sensoriga ja nende valgustugevust vähendatakse öösel ning suurendatakse päevasel ajal. Tulemuseks on vähenenud valgusreostus ja ka energiatarbimine. Ekraanidel kuvatavat sisu juhitakse Samsungi sisuhaldustarkvara Magicinfo abil.

„Eesti teatrimaastikul on tegemist täiesti uue lahendusega. Meie puutetundliku ekraani abil saab nüüd otse maja ees rahulikult vaadata suurt osa kodulehe sisu: mängukava, lavastuste info ja videod – sealjuures heliga! – on kõigile kättesaadavad ka siis, kui oled näiteks telefoni koju unustanud ja maja uksed on kinni,“ ütles teatrijuht Aivar Mäe. „Samsungi ekraanid võimaldavad tulevikus teha internetist otseülekandeid ja kuvada lavapilti. Võimalusi on palju,“ lisas Mäe.

“Meil on hea meel, et Rahvusooper Estonia võtab kasutusele kaasaegse tehnoloogia, pakkudes oma külastajatele uusi kogemusi. Samsungi nutiekraanidega on teatril ainulaadne võimalus suhelda publikuga. Peagi on sarnased infoekraanid meelelahutuse ja kunstivaldkonnas standardiks, kuvatud informatsioon väga kõrge kvaliteediga ja atraktiivne ning pakub interaktiivse viisi teatripublikuga suhtlemiseks,” ütles Samsungi ärivaldkonna müügijuht Martin Sarap.

Sarapi sõnul on nende ametlik partner ML Novator ekraanidele loonud spetsiaalsed korpused. Infoekraanid on keskkonnamõjude eest kaitstud eridisainiga ML kliimakorpusega, mis on lõimitud Estonia teatri välisfassaadi.

Eesti Rahvusballett annab Veneetsia kuulsas La Fenice teatris viis “Bajadeeri” etendust

9. detsembril asus Eesti Rahvusballett teele Veneetsiasse, et anda 6000 inimesele kuulsas La Fenice teatris viis „Bajadeeri“ etendust. 90-liikmelise trupi eesotsas on balleti kunstiline juht ja “Bajadeeri” koreograaf Toomas Edur. Peaosades tantsivad Alena Shkatula, Denis Klimuk, Ekaterina Oleynik, Luana Georg, Jonatan Davidsson, Nanae Maruyama ja Sergei Upkin. Dirigeerib Risto Joost.

La Fenice teatrit külastati ka 2012. aastal, kui siin anti viis „Pähklipureja“ etendust ja see salvestati ka Mezzo telekanali tarbeks.

La Fenice teatri ajalugu ulatub 18. sajandisse, kui Veneetsias tegutses seitse teatrit ja neist suurim muusikateater oli 1755. aastal ehitatud San Benedetto. Teatrimajas majandas ühing Nobile Societa di Palchettisti, kes 1787. aastal kaotas õiguse hoonele ja pidi selle tagastama maaomanikele, misjärel otsekohe algatati protsess veelgi suurema ja uhkema maja ehitamiseks. Maja sai ühingu „uuestisünni“ ja edasise õnne heaks nimeks La Fenice ja see valmis aastal 1792. La Fenice tõusis kiiresti Itaalia ja Euroopa juhtivate ooperiteatrite sekka, olles kuulus nii oma kunstilise taseme kui ka luksusliku hoone poolest. Saatusel oli ometigi varuks tagasilööke – 1836. aastal põles maja maha ja 1996. aastal süüdati väidetavalt restaureerimiseks suletud maja. Niisiis tõusis praeguseks 220-aastane fööniks sõna otseses mõttes tuhast teist korda ja taasavati aastal 2003. Just sellele teatrile on oopereid loonud paljud kuulsad heliloojad, nagu näiteks Rossini, Bellini, Verdi jt, oma balletitruppi aga majas ei tegutse.

Estonia ballett käis varasemalt Itaalias esinemas juunis 1989, kui ENSV ja Trento provintsi vahel sõlmiti sõprusleping. Siis esines Mai Murdmaa lavastatud programmis peaosas Kaie Kõrb. Turnee tegi tantsijana kaasa ka Toomas Edur.

4. detsembril on rahvusvaheline puuetega inimeste päev – SIIA SAAB!

4. detsembril on rahvusvaheline puuetega inimeste päev. Estonia teatri jaoks on erivajadustega inimesed alati oodatud publik. Aivar Mäe tutvustab inspireerivas videos, mida oleme oma majas erivajadustega inimeste mugavamaks teatrikülastuseks teinud. Võrdõigusvoliniku kantselei on meid tehtu eest tunnustanud hea tahte märgiga „Siia saab“.

„Siia saab“ märki kasutades anname teada, et meile on oodatud erinevate vajadustega inimesed. See tähendab, et ruumidele, ettevõtmistele ja infole saavad ligi inimesed ka siis, kui nad kasutavad liikumiseks ratastooli, vajavad valge kepi abi või ei kuule hästi. “Kuigi Estonia puhul on tegemist ajaloolise hoonega, kus ümberkorraldusi keeruline teha, ei ole hea tahtmise korral miski võimatu,” ütles märki tutvustaval üritusel teatrijuht Aivar Mäe. “Ratastooliga tulijate tarbeks on meil kaldteed ja liftid, nad pääsevad hõlpsasti teatrisaali, kohvikutesse ja tualetti. Liftis on info kuvatud ka punktkirjas. Oleme kohtunud vaegkuuljate esindajatega ja nad on olnud siinsete võimalustega rahul. Plaanis on veel teha peauks automaatselt avanevaks ja lisada mõned kaldteed pääsuks töötajate ruumidesse. See, et erivajadustega inimesed saaksid teatris käia, on Estonia jaoks täiesti loomulik.”

Aadu Luukase Missioonipreemia laureaat 2015 on Arne Mikk

Täna, 2. detsembril anti Kadrioru Kunstimuuseumis üle Aadu Luukase Missioonipreemia ja selle laureaadiks on estoonlane Arne Mikk.

„Missioonipreemia eesmärgiks on tunnustada tublisid Eesti inimesi ja organisatsioone, kes tõelise kirega on panustanud ühiskonna tasakaalustatud arengusse ja Eestis elavate inimeste elukvaliteedi parandamisse,“ sõnas Aadu Luukase SA nõukogu esimees Indrek Luukas. „Sellel aastal esitati preemiale ligi 40 kandidaati, kelle seast sihtasutuse nõukogu valis kuus silmapaistvamat. Kõiki tänavusi nominente iseloomustab erakordne siirus ja pühendumine oma südamelähedasele valdkonnale, mida nad on aidanud arendada, juhtida ja viia võimalikult paljude inimesteni.“

Indrek Luukase sõnul ei viita miski sellele, et missioonitundega inimesi jääks Eestis vähemaks, pigem just vastupidi. „Seejuures on märkimisväärne eestimaalaste suurenenud valmisolek heategevuseks annetada, aktiivsemaks on muutunud ka erinevad küla- ja kogukonna seltsid ning oma eriala entusiastid, mille üle on ainult hea meel,“ kinnitas Indrek Luukas. „Vabatahtlikku tööd tuleks Eestis siiski rohkem väärtustada. Kodanikeühendustes ja mittetulundussfääris tegutsetakse paljuski oma vaba aja ja pere arvel ning see panus on täpselt samaväärne rahalise annetusega. Missioonitundest ajendatud inimeste panus on aastate peale kokku hoomamatu – nende tegevus väärib täit tunnustust ja suuremat avalikkuse tähelepanu, mida tahame missioonipreemiaga neile anda.“

Estonia Seltsi juhataja Arne Miku kõrval olid nominentideks Abikoerte Keskus MTÜ, majandusteadlane ja Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi juht Erik Terk, telesaade „Kodutunne“, tarbija- ja keskkonnakaitseline vabatahtlike ühendus Lilleküla Selts ning heategevusaktivist ja MTÜ Saagu Valgus asutaja Siiri Sisask. Rahalise preemiaga tunnustatakse kõiki nominente.

Rahvusooper Estonia lisas mängukavasse viis muusikali „Viiuldaja katusel“ etendust

Rahvusooper Estonia lisas täna mängukavasse muusikali „Viiuldaja katusel“ viis lisaetendust, mis toimuvad augustis. 1. detsembrini korraldatud jõulueelse soodusmüügi käigus müüdi juunikuu etendused praktiliselt välja, saada on vaid üksikuid pileteid. Lisaetendused toimuvad 13., 14., 16., 17. ja 18. augustil.

„Selline publikuhuvi oli ühest küljest ennustatav, aga tänaseks müüdud kümme tuhat piletit on siiski väga meeldiv üllatus,“ ütles teatrijuht Aivar Mäe. „2015. aasta november on Estoniale üldse olnud edukas kuu, saali keskmine täituvus on 98%. Senine parim saavutus on olnud 94%, mis jääb ka käesolevasse aastasse. Kokkuvõttes on oodata kõigi aegade parimat aastatulemust, see sunnib aga jälle tõdema, et Estonia saal on liiga väike ja mahutavuse lagi käes, “ lisas Mäe.

Novembris olid publiku lemmikuteks ooperid „La traviata“ ja „Carmen“, balletid „Onegin“ ja „Kratt“ ning lastelavastused „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“ ja „Karlsson katuselt“.

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, kui soovid teatri tegemistega
kursis olla. Värske info ning heade pakkumistega
uudiskiri saadetakse reeglina välja kord kuus.