Uudised

  • Eesti Rahvusballeti uut esisolisti Kealan McLaughlinit saab näha juba sel neljapäeval „Oneginis“

    19.09.2017 / Lisanna Männilaan

    shkatula_mclaughlin

    Neljapäeval, 28. septembril on taas laval publiku suur lemmik – Cranko ballett „Onegin“, mille nimirollis on esmakordselt Eesti Rahvusballeti uus esisolist Kealan McLaughlin. Tatjana rollis on Alena Shkatula. Kealan McLaughlin lõpetas Kanada Rahvusliku Balletikooli 2007. …

  • Estonia teater tähistab 111. sünnipäeva

    15.09.2017 / Ülla Veerg

    estoniaselts_kodu_300x180

    16. septembril tähistab Estonia teater 111. sünnipäeva. Sünnipäevapidu peavad estoonlased koos teatri veteranidega – keskpäeval toimub pidulik vastuvõtt Valges saalis ja üheskoos vaadatakse Eesti juubelisünnipäevale pühendatud uue ooperi, Rasmus Puuri „Pilvede värvide“ peaproovi. I rõdu …

Blogi

  • Rasmus Puur – pea pilvedes, jalad maas

    09.09.2017 / Stina Vürmer

    rasmus_pilved

    Juuni esimestel päevadel lükatakse Estonia teatrimajas ooperile „Pilvede värvid“ hoog sisse. Lavastaja Roman Baskin peab töökoosolekut, tutvustatakse osatäitjaid, kostüümikunstnik Anu Lensment räägib oma plaanidest. Esimeses pingireas istub pikk, vibalik noormees, kelle lühikesed püksid ja seljakott …

  • Kui pilvedel on värvid

    25.08.2017 / Liina Viru

    tunnuspilt

    Sa lahkud kodust teiste jumalate juurde, sa loobud omaenda loomisloost. Kõik, mis on sulle hoitud, heidad muuseas tuulde ja ise selles tuules langed koost… Proovid on jõudnud esimese vaatuse finaali, kus tegelastega liitub Vanaema, keda …

Verdi järeltulija Angiolo Carrara-Verdi külastas Estoniat

29. oktoobril külastas Estoniat Giuseppe Verdi lapselapselapselaps Angiolo Carrara-Verdi, kes viibis 27. oktoobril Itaalia suursaatkonnas Tallinnas uue dokumentaalfilmi “Giuseppe ja Adele” esilinastusel. Filmi üheks peategelaseks on eesti tüdruk Adele Vaks. Loe lähemalt siit!

Fotodel Itaalia suursaadik Eestis hr Marco Clemente, Rahvusooper Estonia peadirektor Aivar Mäe, Verdi lapselapselapselaps Angiolo Carrara-Verdi koos abikaasaga, Parma kontsertorganisatsiooni president Davide Battistini ja rahvusooperi projektijuht Rein Mikk.

no images were found

Esilinastub film eesti tüdruku rännakust Giuseppe Verdi eluradadel

27. oktoobril esilinastub Itaalia suursaatkonnas Tallinnas uus dokumentaalfilm “Giuseppe ja Adele”. Filmi eellugu viib 2013. aastasse, mil kogu maailmas tähistati Giuseppe Verdi 200. sünniaastapäeva.

Eestis korraldasid sel puhul Rahvusooper Estonia ja Eesti Muusikaakadeemia koostöös Itaalia suursaatkonna ja saadiku Marco Clementega esseekonkursi. Viissada keskkooliõpilast üle Eesti kutsuti vaatama Verdi ooperi “Rigoletto” proovi Estonias. Selle põhjal kirjutasid noored kokku nelisada esseed, peegeldades oma mõtteid kuulsast teosest ja nähtud lavastusest.

Neljasaja essee seast valis žürii parimaks Hiiumaa koolitüdruku Adele Vaksi kirjutatu, auhinnaks reis Itaaliasse Emilia Romagna maakonda, kus Verdi sündis ja pikalt elas.

Adele reisist Verdiga seotud paikadesse valmis film, mis räägib helilooja elust Hiiumaa koolitüdruku pilgu kaudu.

Pidulikul esilinastusel on külaliste seas Tallinnas kohal ka Giuseppe Verdi lapselapselapselaps Angiolo Carrara-Verdi.

Koos Adele Vaksiga käis Itaalias ETV võttegrupp – režissöör Ülle Õun, operaator Meelis Kadastik ja toimetaja-produtsent Ruth Alaküla.

ETV näitab filmi “Giuseppe ja Adele” detsembris, aasta viimaste päevade programmis.

Anneli Tõevere-Kaur
Eesti Rahvusringhääling
meediasuhete juht
628 4511
52 74 189
anneli.toevere-kaur@err.ee
www.err.ee

Estonia maja keldris valmisid kaasaegsed harjutus- ja olmeruumid ERSO-le ja Estonia orkestrile

Estonia maja ehitamisest alates kasutamata olnud keldriruumides on valminud kaasaegsed harjutus- ja olmeruumid Eesti Riiklikule Sümfooniaorkestrile. Ruume saab vajadusel ja võimalusel kasutada ka Rahvusooper Estonia orkester. Rahvusooperi eestvedamisel ja kultuuriministeeriumi toel on ehitatud 20 ruumi pindalaga ca’ 400 m2.

„Ümberkorraldused ERSO töötingimuste parandamiseks algasid tegelikult juba varem, kui nad said endale Riikliku Akadeemilise Meeskoori endise proovisaali puhkeruumiks. RAM teeb nüüd proove neli korda suuremas Estonia kammersaalis,“ ütles rahvusooperi peadirektor Aivar Mäe. „ERSO-l puudusid ka riietusruumid ja väiksemad harjutussaalid pillirühmadele, need kõik on tänasest olemas. Mul on hea meel, et Eesti riik kultuuriministeeriumi näol pidas ERSO töötingimuste küsimust tähtsaks ja õla alla pani.“

Ehituse maksumuseks kujunes 350 000 eurot ja ruumid valmisid 2015. aasta suve jooksul. Kaasaegsete harjutus- ja olmeruumide koridorides on kohati säilitatud 1,5-2m paksuste keldrimüüride 1913. aastast pärit vormi.

Ruumid anti ERSO-le pidulikult üle 27. oktoobril.

Galerii: Estonia Selts 150 juubeligala

22. oktoobril tähistas Estonia Selts piduliku juubeligalaga oma 150. sünnipäeva. Kohal olid Vanemuise Seltsi esimees Andro Roos ja Riia Läti Seltsi esimees Guntis Gailitis.
Palju õnne ja kriuh-va-tsiuh!

Sündmusest loe lähemalt siit.

Pidulikust sündmusest fotomeenutus.
Fotod: Liina Viru

no images were found

Kinno jõuab muusikaline dokumentaalfilm “Kirjad Islandilt”

21. oktoobril esilinastub kinos Artis lauljanna Annika Tõnuri muusikaline portreefilm “Kirjad Islandilt”. Annika Tõnuri oli Estonia teatri solist, kes üheksa aasta eest kolis Islandi lõunarannikul asuvale väikesele Heimaey saarele. Eesti publiku silme alt kadus ta vaikselt nagu tolm, islandlastele omakorda jäi tundmatuks ja parasjagu arusaamatuks tema eelnev elu Eestis. Film portreteerib üht oma põlvkonna andekamat ja salapärasemat artisti, kelle ellu mahtusid nii särav karjäär, hääle kaotus, juhutööd, lavale naasmine kui ka viimane vaatus lauluõpetajana kaugel Islandil. Elu nagu ooper.

Pööreterohke oli ka selle filmi ettevalmistamine. Töö algas režissöör Peeter Brambatiga, kes aga mullu augustis meie seast lahkus. “Kirjad Islandilt” on tema viimane film, mille viis lõpule Ruti Murusalu. Stsenarist ja produtsent on Peter Pedak, operaatorid Meelis Kadastik ja Toomas Jürgens, monteerija Kalle Käärik.

Filmi saab näha kinos Artis alates 23. oktoobrist.

Lisainfo:

Peter Pedak

tel 566 566 38

info@collavoce.ee

Estonia Selts tähistab sel nädalal 150. sünnipäeva

Kutselise teatri Estonia asutanud ja Estonia hoone ehituse algatanud Estonia Selts tähistab 22. oktoobril kell 19 galakontserdiga oma 150. sünnipäeva. Esinevad Rahvusooper Estonia solistid, orkester, koor ja Eesti Rahvusballett. Kaastegevad on Estonia Seltsi Segakoor ja bass Jaakko Ryhänen Soomest. Kava on kokku pannud Arne Mikk, dirigeerivad Neeme Järvi, Jüri Alperten ja Lauri Sirp. Kontserdi esimene osa on pühendatud eesti heliloojatele: Evald Aav, Juhan Aavik, Raimund Kull, Artur Lemba, Eino Tamberg ja Gustav Ernesaks, nad kõik olid ka Estonia Seltsi liikmed. Teises osas kõlavad teosed maailmaklassika varasalvest.

Mõni päev varem, 20. oktoobril kell 15 viiakse 150 küünalt estoonlaste kalmudele Tallinna surnuaedades. Samal päeval kell 18 toimub Estonia Seltsi Segakoori kontsert Tallinna Jaani kirikus. Dirigent on Heli Jürgenson, orelil Ene Salumäe, sissepääs on tasuta. Seltsi koori esimene kontsert toimus 1870. aastal just Tallinna Jaani kirikus ning juubeli puhul annetatakse kirikule 2200 eurot, mille eest ostetakse tulevase kellamängu jaoks mi-noodil helisev kell.

1865. aasta sügisel asutas grupp Tallinna elanikke Viru tänaval asuvas kaupmees Trummeri majas laulu- ja mänguseltsi Estonia, mille baasil loodi näitlejate ja lavastajate Paul Pinna ning Theodor Altermanni algatusel kutseline teater Estonia. Samal ajal hakati Estonia Seltsi eestvedamisel aktiivselt tegelema uue teatri- ja kontserdimaja ehitamisega. Selle pidulik avamine toimus 6. septembril 1913. aastal.

„Estonia on meie ajaloo pöördeliste sündmustega väga tihedalt läbi põimunud: on ju Eesti omariikluse mõtegi välja hautud meie oma haritlaste poolt just sellesama teatrimaja seinte vahel. Kui 1910. aastal pandi Estonia teatrile nurgakivi, oli see tegelikult Eesti omariikluse nurgakivi,“ ütles president Toomas Hendrik Ilves oma kõnes estoonlastele teatri 110. hooaja avakoosolekul.

Oluline on ka fakt, et Estonia kontserdisaalis tuli 1919. aastal kokku Eesti Asutav Kogu.

Koos paljude teiste eestimeelsete organisatsioonidega sulges nõukogude võim Estonia Seltsi. Selts alustas oma tegevust uuesti 27. märtsil 1990. aastal.

Estonia Selts on tänaseni toetanud mitmeid teatri olulisi ettevõtmisi ja aidanud väärtustada minevikku: Eesti kultuuritegelaste portreede galerii; Tiit Kuusiku, Naan Põllu, Klaudia Maldutise ja Helmi Puuri fondid noorte kultuuriinimeste tegevuse toetuseks; teatri sajandal aastapäeval Rävala puiesteel avatud mälestusmärk „Ajatelg“ (autoriteks skulptor Tiiu Kirsipuu ja arhitekt Üla Koppel), mis sümboliseerib estoonlaste teekonda vanast teatrimajast uude; estoonlaste jalajälgede jäädvustamine kuulsate estoonlaste jäljerajale vana Estonia maja mälestusmärgi juurest praeguse Estonia teatrini; mälestuskivi paigaldamine Metsakalmistule nende estoonlaste meelespidamiseks, kes hukati Nõukogude võimu poolt Siberis. Üheks õnnestunumaks ettevõtmiseks oli katusekivide kampaania, mille käigus Estonia Selts aitas koguda ligi miljon krooni Estonia teatri- ja kontserdimaja katusekivide muretsemiseks. Seltsi abiga koguti ka vahendid teatrile uue lavaeesriide ostmiseks.

Estonia ball on pühendatud valsikuningas Straussile

31. detsembril kutsuvad Rahvusooper Estonia ja Eesti Rahvusballett osa saama säravaist hetkist, mida pakub Johann Strauss noorema muusika. Tule ja tantsi valsikuninga muusika järgi Estonia orkestri saatel, naudi vaimukat galalavastust ning aastavahetuse pidulikku õhkkonda! Sind ootab ansambel Swingers koos solistide Tanja Mihhailova, Mikk Saare ja Birgitiga. Hoogu annab DJ Katrin Pärna disko. Külaliste päralt on teatrisaal, kontserdisaal, talveaed, Valge saal ja kohvik Colombina. Õhtut juhivad Kadri Kipper ja Priit Volmer.

190 aastat tagasi, 25. oktoobril 1825, sündis muusikaajaloo üks armastatumaid valsimeistreid, kelle loomingus tõusis valss tantsupõranda kitsastest piiridest kontserdisaalide avarustesse. Mitte asjatult ei pärjatud Johann Strauss nooremat juba tema eluajal valsikuninga tiitliga. Ta on kirjutanud üle viiesaja valsi ja enamik neist on ka tänapäeval populaarsed, tuntuim neist on „Ilusal sinisel Doonaul“. Straussi operetid „Nahkhiir“, „Öö Veneetsias“ ja „Mustlasparun“ on aga jätkuvalt armastatud kogu maailmas.

Estonia balli piletid hinnaga 45-76 eurot on müügil Estonia kassas, Piletimaailmas ja Piletilevis. Saadaval on ka soodsad tantsupiletid hinnaga 25 eurot. Külma buffet hind talveaia restoranis on soodsam kuni 31. oktoobrini. Lisainfo www.opera.ee, estonia@opera.ee, 683 1210.

Leping Bimbo osatäitjaga sai allkirjad

14. oktoobril kirjutasid Aivar Mäe ja koerake Dante alla lepingule viimase osatäitmise kohta muusikalis “Karlsson katuselt”. Dante hakkab esinema Väikevenna koera Bimbo rollis. “Karlsson katuselt” jõuab esimest korda lavale 6. novembril. Lavastusele on muusika loonud Tauno Aints ja libreto autor on Wimberg. Lavastab Ain Mäeots ja kunstnik on Iir Hermeliin. Karlssoni rollis saab näha René Soomi ja Sepo Seemanit.

„Balletilugu“ – kaunis ja hariv programm balleti ajaloost ja tänapäevast

Rahvusooper on läbi aastate pakkunud erinevaid programme tutvustamaks lastele ja noortele balleti salapärast maailma. Alanud hooaeg toob lisaks „Päikesekuningast Kratini“ publiku ette „Balletiloo“, mis mõeldud eelkõige pisematele tantsuhuvilistele alates 4. eluaastast.

„Balletiloo“ autorid ning läbiviijad on Rahvusooper Estonia liikumisjuht ja repetiitor Hedi Pundonen ning Eesti Rahvusballeti tantsija Daniel Kirspuu, kes on aastaid koos laval tantsurõõmu pakkunud. Lisaks põhitööle viivad Hedi ja Daniel läbi tantsutöötubasid erinevatele lastegruppidele, nad on olnud lavalise liikumise juhid projektides „OPVOX“, „Estoonlastelt saarlastele“ jm. Väljaspool teatrit annavad mõlemad noortele tantsutrenne.

„Balletiloo“ muusikaline kujundaja ja kontsertmeister on Anneli Tohver, projekti viib läbi rahvusooperi koorilaulja Aare Kodasma.

Uus projekt sai dekoratsioonideks kaunilt maalitud, balleti ajaloost inspireeritud sirmid ja poolsada rõõmsavärvilist balletiseelikut, millesse riietatuna saab üheskoos balletitantse õppida.

„Balletilugu“ toimub balleti proovisaalis esmaspäeviti üks kord kuus. Pileti hind on 6 eurot, koos balletietenduse külastusega 13 eurot.

Rohkem infot lastele ja noortele mõeldud haridusprojektide kohta leiate www.opera.ee/noored

Ootame külla!

Tuuli Potik
Rahvusooper Estonia noortetöö juht

Estonia külalisetendused oktoobris Tartus, Paides ja Pärnus

Ka sellel hooajal rändab Estonia lavastustega mööda Eestit ringi. Juba 11. oktoobril jõutakse Minkuse balletiga „Bajadeer“ külla Tartu elanikele. Idamaine muinasjutt oma kuulsa varjude stseeniga on pühapäeval publiku ees kahel korral: kell 14.00 tantsivad peaosades Ekaterina Oleynik, Jonatan Davidsson ja Luana Georg, kell 18.00 Nanae Maruyama, Sergei Upkin ja Luana Georg. Dirigeerib Lauri Sirp. Paide Kultuurikeskuses etendub 14. oktoobril Leigh’ muusikal „Mees La Manchast“. Peaosades René Soom, Urmas Põldma ja Kelli Uustani. Dirigeerib Jüri Alperten. Pärnu publikul on võimalus osa saada tõelisest ooperiklassikast kui 23. oktoobril etendub Pärnu kontserdimajas Verdi „La traviata“. Peaosades laulavad Kristel Pärtna, Rauno Elp ja Helen Lokuta. Dirigeerib Jüri Alperten.

„Rinaldo“ nimiosas astub lavale Monika-Evelin Liiv

Hooaja esimene „Rinaldo“ etendub rahvusooperis 17. oktoobril, nimiosas astub lavale Monika-Evelin Liiv, kes 1. oktoobril, rahvusvahelise muusikapäeva auhinnagalal pälvis preemia väljapaistvate esinemiste eest rahvusvahelistel ooperi- ja kontserdilavadel. Lisaks Händeli „Rinaldole“ kuuluvad lauljanna repertuaari rollid ooperites Mozarti „Figaro pulm“, Tšaikovski „Jevgeni Onegin“ ja „Padaemand“, Wagneri „Parsifal“, Straussi „Naine ilma varjuta“, Händeli „Julius Caesar“ jpt.

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, kui soovid teatri tegemistega
kursis olla. Värske info ning heade pakkumistega
uudiskiri saadetakse reeglina välja kord kuus.