Uudised

  • Eesti Rahvusballeti uut esisolisti Kealan McLaughlinit saab näha juba sel neljapäeval „Oneginis“

    19.09.2017 / Lisanna Männilaan

    shkatula_mclaughlin

    Neljapäeval, 28. septembril on taas laval publiku suur lemmik – Cranko ballett „Onegin“, mille nimirollis on esmakordselt Eesti Rahvusballeti uus esisolist Kealan McLaughlin. Tatjana rollis on Alena Shkatula. Kealan McLaughlin lõpetas Kanada Rahvusliku Balletikooli 2007. …

  • Estonia teater tähistab 111. sünnipäeva

    15.09.2017 / Ülla Veerg

    estoniaselts_kodu_300x180

    16. septembril tähistab Estonia teater 111. sünnipäeva. Sünnipäevapidu peavad estoonlased koos teatri veteranidega – keskpäeval toimub pidulik vastuvõtt Valges saalis ja üheskoos vaadatakse Eesti juubelisünnipäevale pühendatud uue ooperi, Rasmus Puuri „Pilvede värvide“ peaproovi. I rõdu …

Blogi

  • Rasmus Puur – pea pilvedes, jalad maas

    09.09.2017 / Stina Vürmer

    rasmus_pilved

    Juuni esimestel päevadel lükatakse Estonia teatrimajas ooperile „Pilvede värvid“ hoog sisse. Lavastaja Roman Baskin peab töökoosolekut, tutvustatakse osatäitjaid, kostüümikunstnik Anu Lensment räägib oma plaanidest. Esimeses pingireas istub pikk, vibalik noormees, kelle lühikesed püksid ja seljakott …

  • Kui pilvedel on värvid

    25.08.2017 / Liina Viru

    tunnuspilt

    Sa lahkud kodust teiste jumalate juurde, sa loobud omaenda loomisloost. Kõik, mis on sulle hoitud, heidad muuseas tuulde ja ise selles tuules langed koost… Proovid on jõudnud esimese vaatuse finaali, kus tegelastega liitub Vanaema, keda …

Rünno Lahesoo balletifotode näitus “Teekond”

Rahvusooper Estonia I rõdu galeriis avati Rünno Lahesoo fotonäitus „Teekond“, mis annab ülevaate lapse kunstnikuks kasvamisest läbi erinevate arengufaaside. Näitusel on eksponeeritud aastate jooksul tehtud fotod Tallinna Balletikooli endistest ja praegustest õpilastest ja Eesti Rahvusballeti staaridest.

„Näituselt saab kindlasti mõtteainet analüüsimaks, mida vaataja tunnetab kui ilu. Kui varvaskingades väike tüdruk seisab balletisaalis siis on see puhas ilu, samas kui vanema astme õpilaselt ootame juba teatud tasemel tantsutehnika valdamist sarnase emotsiooni saamiseks. Tulles hiljem etendusele, ootame, et esitus suudaks meid panna unustama maailma väljaspool lava,“ ütles fotograaf Rünno Lahesoo.

Näitus jääb etenduste külastajatele avatuks hooaja lõpuni.

Maestro juubeli puhul on eesti ilusaim ooper taas vaatajate ees

27. mail ja 14. juunil on pühendusega heliloojale Eino Tambergile vaatajate ees ooper “Cyrano de Bergerac”. „Cyrano de Bergerac“ on Tambergi üks tuntumaid teoseid, pälvides kahtlemata eesti ilusaima ja armastatuima ooperi tiitli. Muusika, mis elab üle aegade, moevoolude ja muutuste. Õnneliku lavasaatusega lugu, mis kõnetab oma kuulajaid ikka ja jälle. Estonias on seda lavastatud kolmel korral ja 1999. aastal jõudis „Cyrano“ läbi rahvusvahelise EBU ooperiprogrammi miljonite kuulajateni. Teatril on helilooja juubeliks valminud orkestri partituur, mis antakse perekonnale üle. 27. mai etendusele eelneb ERR-i arhiivimaterjalidest koostatud lühifilm Eino Tambergist. Nimiosas Rauno Elp, peaosades Kadri Kipper (esimest korda Roxanne’i rollis), Oliver Kuusik, Jassi Zahharov, Helen Lokuta jt. Dirigeerib Vello Pähn.

„Iga ooperi või balleti loomisega kaasneb mingi eriline, ainult sellele teosele omane loominguline atmosfäär, mis annab ilme pikale perioodile ja hiljem meenutades varjutab kõik muu. Kõige lähedamaseks ja armsamaks on mulle selles mõttes jäänud kolme teost saatnud emotsionaalne tonaalsus: „Ballettsümfoonia“ hele-värske õnneaimus, „Joanna tentata“ valus-raske, närvepiitsutav ja ajuti kramplik emotsionaalne plahvatus ning „Cyrano de Bergeraci“ helge, targalt mõrkjas ja küps õnnetunne. Erinevustest hoolimata on nendel teostel ka midagi põhiliselt ühist – see on igatsus,“ ütles Eino Tamberg 1976. aastal.

Eino Tambergi lapsepõlvekodu oli Nõmmel, helilooja sõnul mõtlevate poiste noorusmaal, kus jagus ruumi ja vabadust. 10. keskkoolis tekkinud sõpruskond, kuhu kuulusid teiste hulgas nii klassivendadest pinginaaber Lennart Meri kui Endel Lippmaa, mängisid tulevase helilooja kujunemisel suurt rolli. Pagasiks vaid kuus solfedžotundi ning mõned aastad klaveriõpinguid, sai Tambergist juba keskkooli päevil Tallinna Konservatooriumi heliloomingu üliõpilane. Alates 1968. aastast tegutses ta samas koolis õppejõuna. Tema õpilaste hulka kuuluvad Raimo Kangro, Peeter Vähi, Tõnu Naissoo, Mart Siimer, Alo Mattiisen, Urmas Lattikas, Toivo Tulev, Mari Vihmand jt. Tambergi tulek muusikasse 1950-ndate lõpus sattus aega, mil esile tõusis uus põlvkond heliloojaid. Tema läbimurdeteos „Concerto grosso“ (1956) pälvis mitmeid auhindu.

Tambergi esimene lavateos „Ballett-sümfoonia“ valmis 1959. aastal, esietendus toimus Kurt Masuri dirigeerimisel Saksamaal Schwerini Riigiteatris, koduses Estonias 1963. aastal. Teos oli omas ajas uudne, hüljates traditsioonilised tantsunumbrid ning muinasjutulise ainestiku, väljendades peategelase hingeseisundeid eeskätt läbi sümfoonilise arenduse.

1963. aasta sisse mahtus veel üks esietendus, Tammsaare novellil põhineva ühevaatuselise balletiga „Poiss ja liblikas“ jätkas helilooja sümfoonilise lühiballeti traditsiooni.

Tambergi esimene ooper „Raudne kodu“, aluseks Evald Tammlaane samanimeline näidend, valmis Estonia teatri tellimustööna. „Raudne kodu“ oli peale pikka vaheaega üks kaalukamaid oopereid, astudes E. Kapi „Tasuleekide“ ja G. Ernesaksa „Tormide ranna“ kõrvale. Eesti muusikas oli ooper uudne teravate karakterkonflikide, sõnakesksuse ja kerge muusika elementide poolest. Eriti tuntuks sai jazzilik Sally laul Ülle Ulla esituses.

Ballett „Joanna tentata“ lavaelu kujunes aga erakordseks, püsides Estonia repertuaaris väikeste vahedega pea 19 aastat, olles ka helilooja enda üks erilisi lemmikuid. Seda nii psühholoogiliselt tugeva pingelaengu, traagika poolest kui ka suurepärase koostöö tõttu Mai Murdmaaga, keda Tamberg pidas üheks väljendusjõulisemaks lavastajaks üldse. Esietendus toimus 23. jaanuaril 1971. aastal, peaosades särasid aegade jooksul Juta Lehiste, Tiiu Randviir, Elita Erkina, Tiit Härm jt. Armastuseihast ja vaimsest ahistusest kõnelevas balletis on helilooja kasutanud nii dodekafooniat kui tonaalset muusikat.

1974. aastal valmis ooper „Cyrano de Bergerac“ Edmond Rostand’i värssdraamale Jaan Krossi suurepärases tõlkes. Kross pakkus Tambergile Rostand’i draamat juba varasemalt, kuid läks vaja õiget, sütitavat hetke. Selleks hetkeks kujunes üks filmivõte, kus Eino Tamberg viibis koos Georg Otsa ja Jaan Krossiga. Cyrano roll on kirjutatud Otsa silmas pidades, kahjuks olid elul teised plaanid. Ots jõudis siiski laulda paari aariat Heliloojate Maja loomingulisel õhtul, enne kui lahkus meie seast igaveseks. „Cyrano“ on meistriteos. See oli algselt mõeldud Georg Otsale, aga… Siis pakkus Tamberg Cyrano osa mulle. Algul kahtlesin väga, liiga baritoni roll, kuid Tamberg sai mind nõusse… „Cyrano“ on meistriteos. Väga hingelähedane muusika,“ on öelnud Teo Maiste.

„Tambergi muusika on mulle väga lähedane. Häbenematult emotsionaalne. Ajal, mil kõik heliloojad püüdsid olla ratsionaalsed, kirjutas Tamberg nii romantilise ooperi nagu „Cyrano de Bergerac“… Roxane on üks mu elu olulisemaid ooperirolle. Arusaamine kangelannast muutus proovide käigus kogu aeg ja tegelikult mõistsin alles esietendusel, millest Roxane tegelikult ilma jäi, mida Cyrano väärt oli, mõistsin Cyrano piiritut armastust ja pühendumust. Tambergi minek sellise süžee juurde tol ajal oli imeliselt üllatav.“ Anu Kaal, „Eino Tamberg. Tundeline teekond“, 2005

Nendel sõnadel on määratud aja jooksul veidi muutuda, sest 1983. aastal loodud ooperist „Lend“ saab autorile endale kõige südamelähedasem teos. Läbivaks teemaks taaskord armastus, muusikaline keel on võrreldes eelnevate oopustega aga tunduvalt lakoonilisem ning vahendid napimad. Uuel aastatuhandel valmis helilooja viimane lavateos „Peeglimängud“, mille teemaks inimeseks olemise rõõmud ja raskused. „Peeglimängud“ koosnevad lühiooperist „Inimeseks tahaks saada“ ja lühiballetist „Elutants“. Rahvusooperis Estonia toimunud eesti uue muusika õhtul tulid 2002. aastal lisaks Tambergi teostele ettekandele ka Rene Eespere „Gurmaanid“ ja Toivo Tulevi „Cruz“.

Eino Tamberg lahkus igavikuteele jõululaupäeval, 24. detsembril 2010.

Tekst: Ülla Veerg ja Hele-Mai Poobus.

19. ja 20. mail on ooperi „Armujook“ peaosades seitse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia noort lauljat

19. ja 20. mail vallutavad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia noored lauljad rahvusooperi lava, võttes kaheks õhtuks üle kõik peaosad Donizetti koomilises ooperis „Armujook“. Lülitumine Eesti suurima muusikateatri ühte menukamasse lavastusse annab noortele lauljatele olulise kogemuse reaalse etenduse kontekstis – tunde esineda suurel laval ja laulda sümfooniaorkestri ja ooperikoori saatel. Tudengite jaoks õmmeldi kostüümid parajaks ja lavastaja Georg Malvius saabus isiklikult noori juhendama. Estonia laval on EMTA diplomilavastusi toimunud varemgi, kuid niivõrd mastaapne ja keerukas ettevõtmine, kus noored lauljad lülituvad teatri repertuaaris olevasse lavastusse, toimub esmakordselt.

Adina osatäitja Ksenia Kutšukova sõnul on võimalus laulda peaosa päris ooperis lihtsalt vaimustav. „Juba mõte laulda teatrilaval samades oludes, nagu ehtne teatrisolist, on erakordselt põnev. Kindlasti on see ka vastutusrikas – kuna publikule on ooper tuttav, siis peab esineja olema tasemel,“ ütles Kutšukova.

19. ja 20. mail on osades:
Nemorino, kohalik töömees: 19.05 Oliver Kuusik (Rahvusooper Estonia), 20.05 Yie Jin (doktoriõppe IV kursus)
Adina, poeomanik: 19.05 Maria Melaha (magistriõppe I kursus), 20.05 Ksenia Kutšukova (magistriõppe II kursus)
Belcore, maffiapealik: 19.05 Andrejs Krutojs (magistriõppe II kursus), 20.05 Tamar Nugis (magistriõppe I kursus),
Dulcamara, soolapuhujast rändarst: 19.05 ja 20.05 Pavlo Balakin (Rahvusooper Estonia)
Giannetta, klatšidaam: 19.05 Egle Troon (magistriõppe II kursus), 20.05 Elina Netšajeva (magistriõppe I kursus)

Ooper „Armujook“ valmis heliloojal vaid mõne nädalaga ja sellest on saanud tänapäeval üks enamesitatud Gaetano Donizetti oopereid „Lucia di Lammermoori“ (1835) ja „Don Pasquale“ (1843) kõrval. Teoses põimuvad liigutav armastuslugu ja naerutav huumor kerguse, särava vaimukuse ja kauni muusikaga, millest tuntuim on tenoriaaria „Una furtiva lagrima“. 1832. aastal toimunud võidukas esietendus tegi Donizettist silmapilkselt ühe tuntuma itaalia ooperihelilooja. „Armujook“ on kirjutatud 18. sajandi opera buffa traditsioone järgides ja pakub kuulamisnaudingut ka kõigile 19. sajandi bel canto gurmaanidele.

EMTA noored vallutavad Estonia lava

19. ja 20. mail 2015 vallutavad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia noored lauljad rahvusooperi lava, võttes kaheks õhtuks üle kõik peaosad Donizetti koomilises ooperis „Armujook“. See on suurepärane võimalus lülituda Eesti suurima muusikateatri ühte menukaimasse lavastusse. Koostöö annab noorele lauljale olulise kogemuse reaalse etenduse kontekstis: mis tunne on olla suurel laval, laulda teatri sümfooniaorkestri ja ooperikoori saatel. EMTA tudengite jaoks õmmeldakse kostüümid parajaks ja lavastaja Georg Malvius sõidab isiklikult noori juhendama. Estonia laval on EMTA diplomilavastusi toimunud varemgi, kuid niivõrd mastaapne ja keerukas ettevõtmine, kus noored lauljad lülituvad teatri repertuaaris olevasse lavastusse, toimub esmakordselt.

Osades:
Nemorino, kohalik töömees: 19.05 Oliver Kuusik (Rahvusooper Estonia), 20.05 Yie Jin (doktoriõppe IV kursus)
Adina, poeomanik: 19.05 Maria Melaha (magistriõppe I kursus), 20.05 Ksenia Kutšukova (magistriõppe II kursus)
Belcore, maffiapealik: 19.05 Andrejs Krutojs (magistriõppe II kursus), 20.05 Tamar Nugis (magistriõppe I kursus),
Dulcamara, soolapuhujast rändarst: 19.05 ja 20.05 Pavlo Balakin (Rahvusooper Estonia)
Giannetta, klatšidaam: 19.05 Egle Troon (magistriõppe II kursus), 20.05 Elina Netšajeva (magistriõppe I kursus)

Teatrikunstnik Eldor Renteri isikuarhiiv jõuab avalikkuse ette

Eesti Rahvusraamatukogus 6. korruse näitusesaalis on 12. maist 3. juunini avatud näitus Estonia kauaaegse lavakunstniku Eldor Renteri töödest. Näitus annab ülevaate Eesti ooperi lavakujunduse viimase poolesaja aasta arengust.

„Eldor Renter kujundas meie ooperiteatri näo, viis lavakujunduskunsti silmapaistvale tasemele ja leidis tunnustavat vastukaja arvukatel külalisetendustel kogu Euroopas. Eriti hinnatud oli Renter Leedus, kus uus ooperimaja pakkus talle võimalusi avada end suurel laval, aga ta oskas luua hämmastavaid ruumiefekte ka väikesel kodulaval,“ ütleb näituse koostaja ja kujundaja Kustav-Agu Püüman.

„Mõjuvõimsaid kujundusi on sündinud Leedus, Lätis, Soomes ja Saksamaal. Praegu pole Eestis enam võimalik vaadata ühtki Renteri lavakujundust, kuid Vilniuses etendatakse 1984. aastast jätkuvalt balletti „Tuhkatriinu“.“

Näitusel on eksponeeritud Eldor Renteri dekoratsiooni- ja kostüümikavandeid Eesti Rahvusraamatukogust ning Teatri- ja Muusikamuuseumist, samuti tööjooniseid, maketiosi, kostüümikavandeid ja kostüüme Rahvusooperi Estonia kogust.

Kunstniku soovil kinkis tema perekond Eldor Renteri arhiivi Eesti Rahvusraamatukogule. Tegu on esimese näitusega tema loomingust ning sellega tähistatakse Eldor Renteri 90. sünniaastapäeva.

Eldor Renter töötas „Estonias“ kogu loomeaja, pärast ERKI lõpetamist 1951. aastal kuni elu viimaste päevadeni 2007. aastal.

Näituse koostaja ja kujundaja Kustav-Agu Püümani sõnul viljeles Eldor Renter maalikoolile rajatud nn. klassikalist stiili. „Kuid ta on läinud kaasa ka uute tehnoloogiliste võtetega, sidudes neid oskuslikult maalikunstiga. Eriti põnevad ja üllatuslikud olid viimased balletikujundused lavastustele „Kameeliadaam“ ja „Don Quijote“, millest viimane esietendus juba pärast tema lahkumist.“

Püüman osutab, et uurides ajastut ja filosoofilist tausta, töötas Renter läbi hunnikute viisi raamatuid, mis võrdub doktoritöö mahuga. „Tal õnnestus ikka leida kujunduse jaoks ootamatu idee, tema lahendused polnud illustratiivsed, vaid toetusid libretole.“

Tööd on valinud ning näituse kujundanud Riina Vanhanen ja Kustav-Agu Püüman.

Näitust toetas MTÜ Eesti Lavastuskunstnike Liit.

LISAINFO

Lea Hein

Eesti Rahvusraamatukogu näituste osakonna juhataja asetäitja

Tel. 630 7148, 5680 7148

lea.hein@nlib.ee

Eesti on ooperietenduste arvult miljoni elaniku kohta maailmas teisel kohal

Leheküljel operabase.com hiljuti avaldatud statistika järgi oli Eesti 2013/2014 hooajal ooperietenduste koguarvuga 131 etendust miljoni elaniku kohta maailma riikide seas teisel kohal Austria järel ja Šveitši ning Saksamaa ees. Seega on Eesti taastanud oma kahe aasta taguse positsiooni. Võrdleva statistika järgi oli 2013/2014 hooajal Estonia mängukavas 20 ooperilavastust ja kokku anti 108 ooperietendust ehk 64% kõigist etendustest.

Eestis tegutseb kaks kutselist ooperiteatrit, koos festivalilavastuste, eraprojektide ja tudengitöödega sünnib siin aastas keskeltläbi 5–10 uut ooperilavastust.

8. mail toimub noorte balletiklubi teine kokkusaamine

Eesti Rahvusballett kutsub 8. mail kell 17.30 kõiki huvilisi Estonia talveaeda noorte balletiklubi teisele kohtumisele. Kokkusaamine on pühendatud kaasaegsele balletile „Tuhkatriinu“, mis etendub samal õhtul kell 19.00 Estonia teatrisaalis. Kohale tulevad ja „Tuhkatriinust“ räägivad Eesti Rahvusballeti kunstiline juht Toomas Edur, “Tuhkatriinu” koreograaf-lavastaja ning libretist Marina Kesler ja solist Eve Andre-Tuga.

Balletiklubi on loodud Eesti Rahvusballeti kunstilise juhi Toomas Eduri algatusel. “Mul on väga hea meel, et lõpuks ometi on saanud teoks minu kauaaegne unistus tutvustada balletifännidele lähemalt meie truppi, tööd ja tegemisi,” sõnas Edur.

Balletiklubi hakkab kokku saama iga paari kuu tagant. Klubisse kutsutakse külalisi rääkima erinevatest ballettidest ja arutletakse koos nende üle. Balletiklubi on peamiselt suunatud noortele vanuses 15-26, kuid oodatud on kõik asjast huvitatud!

Noorte balletiklubi on kõigile tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerimine: http://goo.gl/forms/6gCHWgu0mC

Etendusele „Tuhkatriinu“ on pileteid võimalik osta siit: http://www.opera.ee/lavastus/tuhkatriinu/, õpilaspileti ettenäitamisel kehtib 50% soodustus.
Event Facebookis: https://www.facebook.com/events/841549072583444/

 

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, kui soovid teatri tegemistega
kursis olla. Värske info ning heade pakkumistega
uudiskiri saadetakse reeglina välja kord kuus.