Uudised

  • Eesti Rahvusballeti uut esisolisti Kealan McLaughlinit saab näha juba sel neljapäeval „Oneginis“

    19.09.2017 / Lisanna Männilaan

    shkatula_mclaughlin

    Neljapäeval, 28. septembril on taas laval publiku suur lemmik – Cranko ballett „Onegin“, mille nimirollis on esmakordselt Eesti Rahvusballeti uus esisolist Kealan McLaughlin. Tatjana rollis on Alena Shkatula. Kealan McLaughlin lõpetas Kanada Rahvusliku Balletikooli 2007. …

  • Estonia teater tähistab 111. sünnipäeva

    15.09.2017 / Ülla Veerg

    estoniaselts_kodu_300x180

    16. septembril tähistab Estonia teater 111. sünnipäeva. Sünnipäevapidu peavad estoonlased koos teatri veteranidega – keskpäeval toimub pidulik vastuvõtt Valges saalis ja üheskoos vaadatakse Eesti juubelisünnipäevale pühendatud uue ooperi, Rasmus Puuri „Pilvede värvide“ peaproovi. I rõdu …

Blogi

  • Rasmus Puur – pea pilvedes, jalad maas

    09.09.2017 / Stina Vürmer

    rasmus_pilved

    Juuni esimestel päevadel lükatakse Estonia teatrimajas ooperile „Pilvede värvid“ hoog sisse. Lavastaja Roman Baskin peab töökoosolekut, tutvustatakse osatäitjaid, kostüümikunstnik Anu Lensment räägib oma plaanidest. Esimeses pingireas istub pikk, vibalik noormees, kelle lühikesed püksid ja seljakott …

  • Kui pilvedel on värvid

    25.08.2017 / Liina Viru

    tunnuspilt

    Sa lahkud kodust teiste jumalate juurde, sa loobud omaenda loomisloost. Kõik, mis on sulle hoitud, heidad muuseas tuulde ja ise selles tuules langed koost… Proovid on jõudnud esimese vaatuse finaali, kus tegelastega liitub Vanaema, keda …

Estonia tähistab tantsupäeva galakontserdiga

Postimees 29.04.2015 // Tantsigem täna kõik koos, kutsub rahvusvahelise tantsupäeva läkituses naljaga pooleks üles Hispaania flamenkotantsija ja koreograaf Israel Galväni. «Baleriinid, muusikud, produtsendid, kriitikud, repertuaarikoostajad – tehkem suur finaal, tantsigem kõik, nagu seda tegi Bejart, tantsigem suurelt, tantsigem Raveli «Bolerot», tantsigem seda koos,» kirjutab ta. Üldrahvalikule tantsimisele kutsub ka Eesti rahvatantsu ja -muusika selts, algus on kell 13.10, kui Vikerraadios kõlab Kihnu saarelt pärit rahvatantsu «Kolmõpuari» muusika. Kutsutakse üles filmima oma tantsu ning laadima seda Youtube’i. Parimatele on auhinnad. Tudengite tantsulavastusi näitavad sel päeval Tallinna Ülikool ja Viljandi kultuuriakadeemia, Tallinna Tantsuteater on Tartus, Sõltumatu Tantsu Lava korraldab tantsuõhtu, Kanuti Gildi saal ja Eesti teatriuurijate ja -kriitikute ühendus annavad välja sõltumatu tantsu auhind. Estonia teater tähistab tantsupäeva 3. mail balletigalaga, kus külalisena teeb kaasa ka Flandria Kuningliku Balleti solist Mari Seletskaja. Vanemuise gala on 30. aprillil ja seal esinevad Talinnna balletikooli lõpetajad. 29. aprillil sündis prantsuse ballettmeister Jean-Georges Noverre (1727-1810).

Tammsaare pargi ideekonkursi võidutöö

Jonatan Karjus, Postimees 22.04.2015 / Tammsaare pargi ideekonkursi võidutööks valiti Kadarik Tüür arhitektide töö «Belle Epoque». Park on funktsionaalselt jaotatud erinevateks, omavahel tihedas seoses olevateks, pargiosadeks. Kogu pargiruum on ühesuguse linnamööbli, sillutise ja muude disainielementide kaudu lahendatud ühtse tervikuna.

Pargi esimene osa hõlmab Estonia Teatri esist Uue Turu platsi. Olemasolev süvend on plaanitakse likvideerida, et pargimaastik saaks tulevikus sujuvalt jätkuda. Seal olev mälestusmärk nihutatakse keskselt kohalt pisut varjatumasse pargitsooni.

Uue Turu platsil saab tulevikus korraldada kultuuriüritusi ning paigaldada ajutisi müügilette hooajaliste turgude tarvis. Plats on ümbritsetud pügatud läiklehistest pärnadest hekiga, mis ei takista vaateid «Estoniale», kuid samas loob hubase ja eraldatud meeleolu.

Teine osa on 1950. aastatel rajatud regulaarse teedevõrguga ning väljakujunenud kõrghaljastusega Tammsaare park. Kuna seda pargiosa läbivad intensiivse kasutusega läbikäiguteed ning nende teede peamised liikumissuunad on ennast tänaseks õigustanud, siis ei plaanita olemasolevat struktuuri lõhkuda, vaid pigem rõhutada juba olemasolevaid liikumistelgesid, tehes jalakäijate liikumise pargis võimalikult sidusaks ja lihtsaks.

Kuna ümbritsevas linnaruumis on alates pargi rajamisest toimunud mitmeid muudatusi, on lisatud pargi olemasolevat sümmeetriat arvestades kaks telge. Esimene neist läbib kogu parki kirde-edela suunaliselt ning ühendab omavahel kõik pargi osad. Teine lisatud telg viib trammipeatusest, mis on ruumilise selguse huvides teljele nihutatud, Tammsaare pargi keskossa.

Pargis säilib keskne plats, kus on tänu uuele linnamööblile võimalik mugavalt jalga puhata või pikniku pidada, samuti on ette nähtud murualad, kus võib kõndida või istuda. Uus linnamööbel on paigutatud viisil, mis välistab rahva kogunemised ja kontserdid platsil.

Pargimööbli materjalina on ühtselt kogu pargi ulatuses kasutatud Fibre C fiiberbetooni, mis on istudes soe, vastupidav, kergesti puhastatav ning ilmastiku- ja vandaalide kindel. Mööbel on disainitud moodulitena, mis võimaldavad erinevaid funktsioone.

Valgustus on pargis lahendatud nii, et ei tekiks valgusreostust, valgustatud on funktsioonidest lähtuvalt peamised käiguteed, istekohad, varjualused. Lisaks on ette nähtud kohtvalgustid aktsentpuude valgustamiseks.

Võidutöö autorid on Kadarik Tüür Arhitektid Ott Kadarik, Mihkel Tüür, Katerina Veerde ja Kadri Tamme. Ehitustööde alguse aeg ei ole veel teada.

Vaata fotosid SIIT

Estoonlased tegid Eestile kolm tiiru peale

Rahvusooperis Estonia 13.-19. aprillini läbi viidud tervisenädalal loeti kokku 3,1 miljonit sammu ja Eestile tehti kõndides-joostes kolmekordne ring peale. Kõige rohkem sammusid orkestriartist Aabi Ausmaa, kes läbis 118 km, ja teatrimaja perenaine Tiiu Pauls, kes kõndis nädalaga läbi 103 km. Aktiivseimad sammulugejad on turundusosakonnas, kokku kõnniti ligi 300 km.

14. aprillil avatud Eesti esimene, Tuhkatriinu-nimeline siseterviserada leiab estoonlaste poolt igapäevaselt aktiivset kasutust. Rada läbitakse üksi või osakonniti, see sobib nii koosolekute läbiviimiseks kui ka pausi pidamiseks ja on heaks tervislikuks vahelduseks istuvale tööle. Samal päeval läbi viidud trepijooksu võitis kooriartist Sven Tarlap, parim estoonlasest naisjooksja oli õmbleja Monika Tänav.

„Tervisenädalal pöörati tähelepanu aktiivsele eluviisile, tervislikule toitumisele ning füüsilise ja vaimse tervise hoidmisele. Estoonlaste teadlikkus tervise teemadel on järjest kasvanud ja huvi tervisenädala vastu suur. Tervisenädalaga on tehtud tervishoiuteenused töötajatele kättesaadavamaks, tuues uuringud ja testid otse töökohale,“ ütles teatrijuht Aivar Mäe. „Estoonlaste tervis on hea ja aina paremaks läheb. Maikuus osaleb meie naistetiim Maijooksul ning sügiseks pannakse kokku meeskond Tallinna Maratonil osalemiseks,“ lisas Mäe.

Nädala jooksul toimusid erinevad loengud tervise ja tööergonoomika teemadel ning mitmed erinevad treeningud. Naised said mugavalt anda PAP-testi, mehed lasta määrata eesnäärmevähi tekkimise riski ning mõõta testosteroonitaset organismis. Lisaks oli estoonlastel võimalik selgitada välja kuulmise ja kopsumahu seisund.

Festivali „Suur Tšaikovski“ külastas ligi 6000 inimest

15.-19. aprillini toimunud festivali „Suur Tšaikovski“ külastas ligi 6000 inimest. Rahvusooper Estonia korraldas festivalinädala tähistamaks suure vene helilooja175. sünniaastapäeva. Ettekandele tuli suurepärane valik tema mitmekülgsest loomingust: ooper „Padaemand“, ballett „Uinuv kaunitar“, esimene klaverikontsert b-moll op. 23 ja kolmas sümfoonia D-duur op. 29, ooperigala ja balletigala ning John Cranko ballett „Onegin“ helilooja muusikale. Lisaks pakuti tasuta mahukat haridusprogrammi ja kontserte mudilastele. Festivali külalisesinejad saabusid Belgiast, Venemaalt ja Ukrainast.

Estonia järgib Euroopa trende ja mõrvapaigale saabub kaunis lauljanna Los Angelesest

Uuendatud 6. mail // Hindemith ja “Cardillac” on praegu Euroopas trendiks – lugu, mida suhteliselt harva lavastatakse ja mis 14. mail jõuab Eestisse esmakordselt, esietendub 6. juunil Flensburgis Saksamaal ja 22. juunil Viini Riigiooperis. Milline järjestikune tähesadu! Uudiseid on veelgi – paar päeva tagasi saabus Estonia solistide ridu täiendama kaunis lauljanna Los Angelesest – Tamara Gallol on napp nädal aega, et Eestis Cardillaci tütre rolli sisse elada ja esietendusel rahvast rõõmustada. Tema päralt on ka kolm järgmist sellekevadist etendust.

Briljantne krimiooper – kogu linn otsib mõrvarit // 15. aprill 2015

Cardillac on kullassepp, kes meisterdab enneolematult imelisi ehteid. Olles ise neisse haiglaselt kiindunud, tapab ta oma kliendid, et ehteid tagasi saada. Ühel ilusal päeval ostab temalt oma pruudile kingituse Cardillaci tütre peigmees…

Selline on lühidalt värske ooperi lugu. Paul Hindemithi „Cardillaci“ esitatakse Eestis esimest korda. Hiljuti sai Estonias tutvust teha tema väga menuka (tõi lavastaja Arne Mikule Eesti teatriaasta preemia) lühiooperiga „Pikk jõulueine“.

Rahvusooperi kunstilise juhi ja peadirigendi Vello Pähna sõnul on Hindemithi muusikaline keel erinev sellest, mida publik traditsioonilise ooperirepertuaari kaudu tundma on õppinud. „Ometi oleme kõik seda väärt, et liikuda erinevate stiilide poole ja rikastada end uue kogemuse kaudu. Eestis ei ole „Cardillaci“ kunagi esitatud, aga tegemist väga toreda teosega. Kui jätta välja eesti algupärandid, siis viimane sarnase nõudlikkusega ooper meie repertuaaris oli Prokofjevi „Armastus kolme apelsini vastu“. Kahtlemata on „Cardillac“ omapärase helikeelega, mille puhul õige koloriidi ning ajastu tunnetuse tabamine on keeruline ülesanne. Raske on ka selles peituva inimlikkuse edasi andmine. Küll aga peaks see kuulda olema. Kui ooperis on orkester sageli saatefunktsioonis, siis siin on ta võrdseks partneriks lauljatele,“ ütles Pähn.

Cardillaci rolli laulev bariton Rauno Elp kinnitab, et ootab põnevusega uuslavastust, mille toovad lavale nn pahad Soome poisid – lavastaja Vilppu Kiljunen ja kunstnik Kimmo Viskari. Rauno senise kogemuse põhjal on sarnaste “pahade poiste”, nagu näiteks Michiel Dijkema ja Dmitri Bertmani käe all sündinud väga põnevad lavastused – “Nahkhiir”, “Wallenberg” ja “Faust”, aga ka eelpool mainitud „Armastus kolme apelsini vastu“. „Lugu on põnev, kriminaalne. Mõrvade tõttu elab kogu linn hirmu all. Miks kullassepp seda teeb? Kas rahaahnusest? Samas on tegemist väga peene ja lihvitud jutuga tüübiga. Küsimus on, miks? Lavakujundus ja kostüümid on selles loos ka täiesti kreisid, neist võiks eraldi moenäituse korraldada,“ ütles Rauno Elp.

Lavastaja Vilppu Kiljunen lisas: „„Cardillac“ on enam kui lihtsalt kuriteolugu. See on jutustus inimmeele talitsematust jõust, kirgedest ja surmaihalusest. Lisaks muusikale teeb teose eriliselt fantaasiarikkaks, intensiivseks ja dramaatiliseks süžeeliini pingestatus, mis kestab ooperi lõpuni. Rahvas januneb kättemaksu ja karistuse järele – süüdlaseks osutub see, keda kõige vähem kahtlustatakse. Oluline pole aga kurjategija, vaid kuriteo motiiv. Iluihalus ja sisemise tungi järgimine võib meid viia elu pahupoolele. Kas suudaksime käituda teisiti? Elada teisiti? Kas kunstnik, inimene saab järgida muud kui oma sisemist tungi? Konflikt on sündinud: indiviid-ühiskond. Kelle reegleid me järgime? Need küsimused kerkivad tahes-tahtmata nii „Cardillaci“ lavastajal kui ka vaatajal. Tahan neid küsimusi esitada samas kontekstis, milles sündis ooper. Minu fantaasias toimub tegevus must-valges maailmas – linnas, kus otsitakse mõrvarit.“

Võiks lisada, et päris must-valge see maailm laval siiski pole. Kostüümides on mitu erksat põhitooni (kangad on Estonia värvikojas värvitud) ja põhiliselt jääb silma musta-punase-kuldse ere kontrast. Kangast on kulunud mehemoodi, samuti on Tallinna õmbustarvete poed kummipaeltest tühjaks ostetud.

Tekst Ülla Veerg
Fotod Liina Viru

15. aprillil algab rahvusooperis Pjotr Tšaikovski 175. sünniaastapäevale pühendatud festival “Suur Tšaikovski”

Sel kevadel möödub suure vene helilooja Pjotr Tšaikovski sünnist 175. aastat. Rahvusooper Estonia tähistab sündmust 15.–19. aprillini festivaliga, kus tuleb ettekandele suurepärane valik helilooja mitmekülgsest loomingust: ooper „Padaemand“, ballett „Uinuv kaunitar“, esimene klaverikontsert b-moll op. 23 ja kolmas sümfoonia D-duur op. 29, ooperigala ja balletigala ning John Cranko ballett „Onegin“ helilooja muusikale.

Festival algab 15. aprillil balletiga „Onegin“, kus kõlab Kurt-Heinz Stolze meisterlik arranžeering Tšaikovski muusikakatketest: klaveripalade tsükkel „Aastaajad“ op. 37b, ooper „Tšerevitški“, avamäng-fantaasia „Romeo ja Julia“, sümfooniline poeem „Francesca da Rimini“ op. 32 jpt. Peaosades on Luana Georg ja Jonatan Davidsson.

16. aprillil jõuab üle mitme aasta publiku ette ooper „Padaemand“, kus külalisena Hermanni rollis Avgust Amonov Maria teatrist ja debüüdi Liisa rollis teeb Aile Asszonyi. Etendusega tähistatakse ühtlasi kunstnik Eldor Renteri 90. sünniaastapäeva. „Padaemand“ oli viimane tema poolt kujundatud lavastus. Nii „Oneginit“ kui „Padaemandat“ dirigeerib Jüri Alperten. „Padaemand“ on teistkordselt kavas 19. aprillil.

17. aprillil toimuvale Tšaikovski balletigalale on külalistena oodata tantsijaid Flandria Kuninglikust Balletist, Peterburi Mihhailovski Teatrist ja Vanemuisest. Toomas Eduri poolt kokku pandud kavas saab näha parimaid palu Tšaikovski ballettidest „Pähklipureja“, „Uinuv kaunitar“ ja „Luikede järv“ ning mitmeid vähemtuntud seadeid. Samal õhtul toimub Estonia kontserdisaalis sümfooniakontsert Tšaikovski muusikast, mida dirigeerib Nikolai Aleksejev. Ettekandele tulevad esimene klaverikontsert b-moll op. 23 ja kolmas sümfoonia D-duur op. 29. Klaveril Vladimir Mišuk.

18. aprilli keskpäeval on kavas ballett „Uinuv kaunitar“ Vello Pähna dirigeerimisel ja õhtul Tšaikovski ooperigala, mille kava on kokku pannud Mart Mikk. Ooperigalat dirigeerivad Vello Pähn, Nikolai Aleksejev, Jüri Alperten, Lauri Sirp ja Kaspar Mänd. Estonia solistide kõrval esinevad külalistena Avgust Amonov Maria teatrist ning Tamara Kalinkina ja Oleksandr Melnõtšuk Ukraina Rahvusooperist.

Kolmapäevast pühapäevani on lisaks festivali põhiprogrammile kavas tasuta haridusprogramm, kus saab kuulata lavastaja Arne Miku, muusikateadlase Tiia Järgi, kirjandustoimetaja Liina Viru, Rahvusooper Estonia kunstilise juhi, peadirigent Vello Pähna jt loenguid ning uudistada koos riietaja Ülle Kogermaniga kostüüme ja dekoratsioone.  

 

Rahvusooperi tervisenädalal sammutakse Eestile ring peale

13.-17. aprillil toimub Rahvusooperis Estonia tervisenädal, mille programmis on mitmesugused võistlused, loengud, uuringud, treeningukoolitused jpm. Liikumine on tervis, seepärast on estoonlased otsustanud nädala jooksul astutud sammud kokku lugeda ja Eestile, mille maismaapiir on 633 km, ringi peale teha. Kasutusel on nii sammulugejad kui telefoniäpid ja võistluse “Estonia teeb Eestile ringi peale” lõpuks selgitatakse välja aktiivseim estoonlane ja osakond.

Teisipäeval, 14. aprillil kell 14.45 avatakse teatris Eesti esimene majasisene terviserada. Raja distants on 500m. Valgustatud, ilmastikukindla ja terviseraja tähistega märgistatud raja valmistavad ette kogenud meistrid SA Eesti Terviserajad ja SK100 meeskonnast. Kell 15.00 algab Estonia trepijooksu võistlus, kus osalevad ka solistid Helen Lokuta, Kadri Kipper, Kristel Pärtna, Priit Volmer jt. Meie partneritest on rajal SEB Tallinna Maraton, Nike, Eesti Terviserajad jt. Kohal on ka eliitgrupi jooksjad Eesti Trepijooksude sarjast, näiteks teletorni võistluse Eesti parim naine Kaisa Kukk. 24m tõusuga ja 170 astmega rada viib keldris asuvast Colombina kohvikust balleti proovisaali V korrusel.

Teatris saab nädala jooksul kuulata loenguid “Toit ja tervis”, “Naiste tervis”, “Traumad ja ülekoormus. Terviseprobleemide ennetamine”, “Kuulmiskadu”, “Tööstressiga toimetulek” ja “Meeste tervis”. Läbi viiakse mitmeid uuringuid nii naistele kui meestele, juhatatakse sisse algajaid jõusaalis, pilateses, TRE treeningul ja vaadatakse soovi korral üle töökohtade ergonoomika.

Rahvusooperi partneriteks on Ida-Tallinna Keskhaigla, SEB Tallinna Maraton ja Tallinna Orienteerumisnädal.

Rahvusooper Estonia tähistab Kirill Raudsepa 100. sünniaastapäeva

10. aprillil kell 18.00 avatakse Estonia teatri I rõdu galeriis kauaaegse estoonlase, peadirigent Kirill Raudsepa büst, mille autor on skulptor Tõnu Maarand. 5. aprillil täitunuks Raudsepal 100 eluaastat. Maestro dirigeerimisel jõudis neljakümne kahe aasta jooksul Estonia lavale üle seitsmekümne lavastuse, lisaks maailmaklassikale ka arvukalt eesti algupärandeid.

Lõpetanud 1939. aastal Tallinna Konservatooriumis Artur Lemba klaveriklassi, alustas tulevane peadirigent peagi oma teed Estonias kontsertmeister-repetiitorina. Peale Verner Nerepi emigreerumist ja Raimund Kulli surma leidis teater end olukorrast, kus dirigent Priit Nigulale vajati kiirelt kedagi kõrvale. Väljavalituks osutus Kirill Raudsepp, kes saadeti kolmeks kuuks stažeerima Moskvasse, Suure Teatri juurde. Lisaks Nõukogude Liidu esiteatris omandatule tulid Raudsepale tulevasel dirigenditööl kasuks kogemused Olav Rootsi ansamblitundidest. Kuigi tema saatus oli olla dirigent nõukogudeaegses Estonias, pidas ta ennast õnnelikuks inimeseks ja võimalust töötada niivõrd paljude hiilgavate lauljate ja lavastajatega omamoodi imeks. Ta soovis, et teatrist kaoks tendentslik mõtteviis – see, mis sai teoks enne meid, oli kehvem. Raudsepa hinnangul on iga tõeline kunstinähtus kordumatu omas ajas.

Lisaks büsti avamisele peab Rahvusooper Estonia oma teenekat maestrot meeles 10. aprillil toimuva „Uinuva kaunitari” etendusega.

Uue parkimisrakendusega lisandub Tallinna kesklinna ligi 1000 uut parkimiskohta

7. aprillil käivitus eestlaste poolt välja töötatud nutikas parkimisrakendus Barking, millega tekib Tallinna kesklinnas juurde ligi tuhat parkimiskohta. Uus rakendus pakub olulist leevendust linnasüdames valitsevale parkimiskohtade kitsikusele. Barkingu rakendusega avaneb autojuhtidel võimalus parkida seni avalikkusele suletud olnud parkimiskohtadele, nagu erinevate asutuste parklad, korteriühistute- ja eraparklad. Kokku on Tallinnas rakendusega liitunud 13 parklat ligi 1000 parkimiskohaga nii vanalinna, südalinna kui kesklinna parkimistsoonides, teiste seas Rahvusooper Estonia, rahvusraamatukogu, Tallinna Inglise Kolledži spordihoone jt atraktiivse asukohaga parklad.

Barkingu müügi- ja arendusjuhi Mikk Mosese sõnul on rakenduse eesmärk pakkuda inimestele võimalust parkida odavamalt ja mugavamalt kui linnatänavatel. „Rakenduse kasutajad saavad interaktiivse kaardi pealt välja valida endale sobiva parkimiskoha ning selle ette broneerida. See tagab, et parkimiskoht on parklasse jõudes reaalselt olemas. Samuti on Barkinguga parkimine alati soodsam kui tänavatel – südalinnas algab Barkinguga parkimistund 1.99 eurost,“ selgitas Moses.

Ettevõtte tegevjuhi Kustas Kõivu sõnul aitab rakendus hajutada koormust Tallinna südalinna parkimiskohtadele, andes inimestele võimaluse parkida parkimiskohtadele, kuhu neil varem ligipääs puudus. „Näiteks Tallinna südalinnas on tänavatel hetkel 612 parkimiskohta, mille täituvus on linnavalitsuse hinnangul ligi 95%. Barkinguga tekib parkimiskohti samas suurusjärgus juurde“ rääkis Kõiv.

„Kutsun korteriühistuid, asutusi ja ettevõtteid, kellel on Tallinnas parkimiskohti üle, Barkinguga liituma, et panna maa tühjalt seismise asemel tulu teenima,“ lisas Kõiv.

Barkingu parkimisrakendus on võimalik alla laadida www.barking.ee

Ooper ja ballett tulevad kooli

Virumaa Teataja 31.03.2015 // Rahvusooper Estonia tuleb koolilastele ooperit ja balletti tutvustama. 9.–14. aprillini külastatakse haridusprojektidega “Ka ooper kõlab tuttavalt” ja “Päikesekuningast Kratini ehk balletiajaloo kiirkursus” tosinat Lääne-Viru kooli. Haridusprojekt “Päikesekuningast Kratini ehk balletiajaloo kiirkursus” keskendub balletiajaloo tutvustamisele. Selle toovad vaatajateni Heidi Kopti, Aleksandr Kanapljov, Lemme Saarma ja Vladima Jeremjan. Lisaks solistide ette kantud tantsukatkenditele näidatakse kostüüme ja selgitatakse, miks need just sellised peavad olema ja kuidas need valmivad. Balletitunnist saavad osa Haljala, Uhtna, Lasila, Roela, Väike-Maarja ja Tapa lapsed.

“Ka ooper kõlab tuttavalt” viiakse läbi mängulises võistlusformaadis rahvusooperi ooperilauljate eestvõttel. Külla saabuvad Aare Kodasma, Triin Ella ja Tuuli Potik. Tunnis räägitakse, mida üldse laval jälgida, kui ooperi sisu on juba algusest lõpuni kavalehel kirjas, ning miks peaks ooper tänapäeval noori kõnetama. Video- ja heliklippidega näidatakse, mil moel on ooperimuusika seondunud igapäevaeluga. Ooperitund antakse Võsu, Kunda, Kadrina, Vinni-Pajusti, Laekvere ja Tamsalu lastele.

Kokku osaleb Lääne-Virumaal ­ooperi- ja balletiprojektis enam kui 800 õpilast ja õpetajat. Ringreisi toetab “Muusika-aasta 2015”.

Harjumaa teatripreemia pälvis ooperisolist Mart Laur

1. aprillil tähistati Rahvusooperis Estonia Harjumaa teatripäeva, mille raames andsid Harju Maavalitsus ning Harjumaa Omavalitsuste Liit koostöös Rahvusooper Estoniaga traditsiooniliselt üle Harjumaa teatripreemia. Tänavu pälvis 1500 euro suuruse preemia ooperisolist Mart Laur.

Bass Mart Laur on lõpetanud Tallinna Konservatooriumi 1990. aastal. Ta on olnud Rahvusooper Estonia solist aastail 1994–1996 ja alates aastast 2001. Tema repertuaari kuuluvad Verdi rollidest Vaarao („Aida“) ning Sparafucile ja krahv Ceprano („Rigoletto“), Puccini rollidest Colline („Boheem“), samuti Dulcamara (Donizetti „Armujook“), Brandon (Hindemithi „Pikk jõulueine“), Zuniga (Bizet’ „Carmen“), krahv Saskusin (Kálmáni „Tsirkusprintsess“), krahv de Guiche (Tambergi „Cyrano de Bergerac“), Alfred Doolittle (Loewe’ „Minu veetlev leedi“), Reinmar (Wagneri „Tannhäuser“) jpt.

Harju maakonna teatripreemiat antakse välja 1994. aastast. Varasemalt on Harjumaa teatripreemia pälvinud Rahvusooper Estonia solistid Helgi Sallo, Teo Maiste, Mati Kõrts, Nadia Kurem, Riina Airenne, Ivo Kuusk, Jassi Zahharov, Väino Puura, Heli Veskus, Rauno Elp, Priit Volmer, Helen Lokuta, Mart Madiste, René Soom, Janne Ševtšenko, lisaks kauaaegne ballettmeister Tiit Härm, ooperilavastaja Arne Mikk ja dirigent Jüri Alperten. 2013. aastal pälvis Harjumaa teatripreemia tšellorühma kontsertmeister Mart Laas ja 2014. aastal balletisolist Olga Rjabikova.

Traditsiooniliselt oli pidulikul õhtul harjumaalaste päralt üks rahvusooperi tippetendusi. 1. aprillil oli selleks äsja lavale jõudnud John Cranko ballett „Onegin“.

 

Tervisenädalal seistakse teatris püsti

Rahvusooper Estonia korraldab aprillis teatrirahvale tervisenädala, mille raames vaadatakse üle töökohtade vastavus ergonoomilistele nõuetele, kontrollitakse töötajate tervisenäitajaid, korraldatakse siseruumides spordivõistlusi ja viiakse ellu mitmeid uuendusi. Näiteks alustab söögitoas tööd toidulett vasakukäelistele. Parema rühi saavutamiseks ja koosolekutele kuluva aja lühendamiseks toimuvad tervisenädalal kõik koosolekud püsti seistes.

Teater hoolib ka külastajate tervisest ja ajast, seepärast viiakse tervisenädalaks teatrisaalist toolid välja ja lühendatud etendusi saab vaadata püstijalu. Kuna tervisenädala etendused “Savoy ball”, “Boheem”, “Minu veetlev leedi”, “Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi”, “Rigoletto” ning “Prints ja kerjus” on praktiliselt välja müüdud, annab see teatrile võimaluse lisada saali kakskümmend rida. Nii mahutab saal üle tuhande inimese ja kõik soovijad pääsevad etendustele. Külastajad ei pea oma kohtade pärast muretsema – kõik seisukohad märgitakse kleepsudega põrandale.

Telli uudiskiri

Telli rahvusooperi uudiskiri, kui soovid teatri tegemistega
kursis olla. Värske info ning heade pakkumistega
uudiskiri saadetakse reeglina välja kord kuus.